Motett Mis on Motett? Mitmehäälne Prantsusmaa 1218 saj. Organum Mitmehäälsus Rütm Erinevad sõnad Ei olnud kahe häälne Kir ik 1213 saj. 15 saj. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lugu http://www.youtube.com/watch?v=oxAkTQZCsc Kasutatud allikad Et.wikipedia.org Ak.rapina.ee www.annaabi.ee www.youtube.com
Keskaegsed motetid olid ühesuguseid rütmifiguure kordavad (isorütmilised) Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid Motetiks võisid ühineda kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu" 15. saj tuli motett kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr Kuulsamaid motette Guillaume de Machaut "Bone pastor Guillerme - Bone pastor qui pastores" (kolmehäälne motett) J. S. Bach "Lobet den Herrn alle Heiden" Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjalid http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/motett.html http://et.wikipedia.org/wiki/Motett
Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks (vox principalis) on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl (vox organalis) kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Sellist paralleelset laulmisviisi nimetati paralleelorganumiks ja see oli kasutusel 9-11 sajandi 1. pooleni. 11. Sajandi teisel poolel asendus paralleelorganum vaba organumiga. 13. sajandi paiku kujuneb välja Gregoriuse laulu baasil välja uus zanr motett (pr k motet - värss), millest saab selle sajandi põhizanr. Motett on selline laul, kus alumisele häälele (lad k cantus firmus kindel laul, nimetatakse ka tenoriks), milles oli tavaliselt rütmiseeritud Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled. Sageli olid need tekstid eri keeltes: cantus firmus ladinakeelse vaimuliku tekstiga, ülemine hääl näiteks prantsuse keeles ja ilmaliku tekstiga, mis oli sageli armastuseteemaline
Gregoriuse koraal- ühehäälne katoliku kiriku liturgiline meeskoori laul, mille määras kindlaks Gregorius I. Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. ...
Zanr ja vorm muusikas Zanr - Liik ( muusika, kunstiteose jne ). Vorm - Teose ülesehitus ( muusikateose, kunstiteose jne ). Ambrosiuse hümn - vabalt voolav, kaunistustega meloodia, värsstekst. Gregoriuse koraal - proosatekst. Sarnasused: Laulavad mehed, ladina keeles, lauldakse saateta ( a'capella ), kindla meetrumitta, ühehäälne, ( vaimulikud ). Organum - on üks vanemaid mitmehäälsuse ja ka polüfoonia liike ( organum on vaimulik ). Põhihääleks - Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Seda paralleelset laulmisviisi nim. paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine. Mesmaatiline organum - Kaunistatud Motett - on Gregoriuse laulu baasil välja kujunenud ( 13. sajandil ). Motett on selline laul, kus alumisele häälele ( tavaliselt Gregoriuse laul ), lisati uute tekstidega ülemised hääled, need teks...
Muusika KT ! Mis iseloomustab keskaja inimese ja kultuuri olemust? Keskaeg erines teistest ajastutest selle poolest, et seadis suurimaks väärtuseks maailmas mitte inimese, vaid jumala. Inimene oli jumala ori Jumala teenimine päästis inimese. Arvati, et jumal oli maailma valmis teinud ja inimesel polnudki loominguks enam võimalust. Gooti arhitektuur -vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Missa-pidulik jumalateenistus Kõik on ladina keeles Mõisted: Gregooriuse koraal. • Gregooriuse koraal – keskaja kultuuri osa • Muusika allub sisule-üks häälne • Kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega • Sisu: palved, usulised tekstid Mis iseloomustab renessanssi i...
DIES IRAE. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Esimesed teated mitmehäälsest muusikast pärinevad 18.sajandist. Juhuslik mitmehäälsus eksisteeris kindlasti juba varem. Varaseimat mitmehäälsuse tüüpi nimetatakse ORGANUM Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp Paralleelorganum hääled liiguvad paralleelselt Vaba organum - hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 13. sajandil muutus mitmehäälsus keerukamaks: tekkis MOTETT. Motett iga hääl laulab erinevat vaimulikku 13. saj lõpul motett keelati kirikus, sest ta tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu. Noodikirja areng Millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada? Vajadus ühtlustada liturgiline laul suurel territooriumil. Kuidas nimetati varaseimat noodikirja? Mida see märkis? Neumad, 1-4 helist koosnevaid
14.saj. domineeris kunstmuusikas ilmalik laul ja pühendusmotett. 15. saj. tõusis taas esiplaanile kirikumuusika (missa) ja tähtsal kohal olid ka polüfoonilised hümnid. Kõige esinduslikumaks zanriks 15. ja 16. muusikas sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missade aluseks võeti ilmalikud viisid. Missa kõrval on eriti 16. saj. oluline nn. paroodiamissa, mille aluseks on terve polüfooniline teos. Selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik alul. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, ent erineb oluliselt varasemast, renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul.(mitme häälne) Tavaliselt on aluseks missa mõne propiumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Alates 15.saj.-uusaja kultuur(humanism, varakodanlus).hakati mõtlema, et need on heakõlalised intervallid, mis meeldivad kõrval kuulata. Tekkis harmoonia. (kolmkõla)
; Perotinus (12.saj lõpp) 3-4 häälsed organumid, gregooriuse koraalidest said pikad tugihelid. Motett Motette hakati kirjutama 13.sajandil. Selle aluseks on laenatud põhimeloodia alumises hääles ja uusi hääli lisati uute tekstidega. Tüüpilises gooti motetis on 3 häält. I hääl - tenor vähe teksti, võis mängida pill II hääl duplum ladinakeelse vaimuliku tekstiga III hääl trimplum meeleline armastuslaul Kuna motett muutus liiga keerukaks ja kuulajad ei saanud enam sisust aru, ei kandnud see enam liturgilise laulu põhiülesannet vaimuliku teksti laulmist. Seetõttu keelustati motett kirikulauluna 13.sajandil. Muusikateooria keskajal Keskaegses koolisüsteemis oli muusikaõpetus 7 vaba kunsti seas kõrgeim ja suurima ülistusastmega teadus. Muusikat seostati suuresti matemaatika ja muude täppisteadustega. Muusika kolm kategooriat:
Madalmaad · Geograafiliselt kuulusid sinna tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland · Piirkonda ühendas Burgundia hertsogiriik · Seal räägiti flaami keelt · Burgundia hertsogiriik koondas kunstnikke Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast · Seetõttu ühendas muusikaline väljenduslaad jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse Zanrid a) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel b) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul c) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Missa · Tsükkel oli ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil · Cantus firmus oli vana moteti tehnika eeskujul tenorihääles · Cantus firmus (ld. k.) püsiv viis · Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega
üldmõistetavuse. Lasso 5. Põlvkonnast. Elas 16 sajandil. Prantsusmaa, 3korda röövitud. 12 aastasena viidi itaaliasse. 1553 aastal sai temast Rooma Lateraani kapellmeister, mis annab talle tugeva lükke karjääris ja helilooja kujunemisel. 1555 trükitakse veneetsias ta teoste 1. kogumik . Ta tegi enamasti kirikumuusikat, tema looming oli impulsiivne, dünaamiline, värvirohke. Julged võtted, mis ei vasta polüfooniareeglitele. Ta oli teinud vägapalju erinevaid teoseid(missa, motett, ilmalikud laulud). Seitse kahetsuspsalmi. Maalikunstnik tintoretto. Lutheri koraaliks nim. Saksa protestantlikku kirikulaulu, mille aluseks on stroofiline värsstekst, mille igas salmis on korduv viis. Nendest on tehtud ka mitmehäälseid kooriseadeid. Guillaume de Machaut, Jesquin Desprez, Orlando di Lasso, Clement Janequin, Giovanni Pierluigi da
Töö materjal Zanr e. liik määrab, kellele on teos loodud. Muusika jaguneb: 1) vokaalmuusika esitatakse lauldes 2) instrumentaalmuusika esitatakse pillidel 3) vokaal-sümfooniline muusika esitavad solistid, koor ja sümfooniaorkester 4) Kammermuusika -väiksele koosseisule loodud muusika kammerkoor, kammerorkester Vorm määrab teose ülesehituse (nt. Salmilaul salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal vaimulik laul Gregoriuse koraal keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles *1-häälne *a capella (ilma pilli saateta) *puudub taktimõõt Organum esimene mitmehäälne kirikulaul, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt ...
Kordamisküsimused renessansist. Seleta mõistet ,,renessanss". Miks tekib just sel perioodil humanistlik mõtlemine ja milles see seisneb? Renessanss - Poliitilise, kultuurilise ja vaimse mõttemaailma "taassünd" Ebaõiglus - talupoegade ärakasutamine aristokraatide poolt jõudis haripunkti. Seisneb selles, et arvestatakse inimestega rohkem kui tavaliselt, inimarvamused lähevad korda. Mida tähendab ars nova? Milles seisneb selle põhiolemus? Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova seostub suurte kultuuriliste muutustega ja renessansiajastu algusega Looming oli 13.sajandini anonüümne Alates 14.sajandist hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit Ars nova üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Virty Väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut Põhiomadused: rütmiõpetus muutus keerukamaks 3- ja 4-häälsed motetid mitmehäälne il...
1.Motett Motett kujunes 13ndal sajandis Geugoriuse laulubaasil. Motett on selline laul ,mille alumine hääl on gregoriuse laul (ladina keelne) , millele liasti uute tekstidega ülemised hääled. Need tekstid olid erikeeltes ja võisid olla ilmaliku sisuga (armastusteema) . Motetti esitati pillide saatel , motette hakati laulma väljaspool kirikuid , nendest kujunesid seltskonna laulud . Aja jooksul muutus motetti stiil vabamaks , teda lauldi Renensansi ja baroki ajastul . 2.Protestantlik koraal
Barokiajastu suurmeistrid. Johann Sebastian Bach Lapsepõlv ja õpinguaastad: Sündis Saksamaal muusikute perekonnas. Peale vanemate kaotust kasvates teda vend, kes õpetas ta orelit mängima. Töänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaei kooli koori. Tööaastad: Kirikuorganistina Arnstadtis, Mühlehausemis ja Weimaris õukonnakapelli kontsrtimeistina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga. Oli kirikumuusik. Isiklik elu. Oli 2 korda abielus ja 20st tema lapsest said 4 tuntuks heliloojatena. Elu lõpul süvenes temalühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. Looming: Missa h-moll ja 4 väiksemat missat, passioonid(matteuse), üle 300 kirikukantaati (talupojakantaat), jõuluoratoorium, 6 motetti. Üle 1000 teose, mis on pandud kataloogi. Palju orelit...
- kiriku ja riigivalitsemise kriis - saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati inglismaale suuri alasid Sel ajastul oli Organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud (mitmehäälsus oli niivõrd arenenud) Hakkati komponeerima missa ordinaariumi osi, ilmusid esimesed muusikalised terviklikus missatükid (hakati kirjutama eraldi kontserdimissasi) ei olnud kirikusse. Motett rändas 15. Saj kirikusse tagasi ja sai esindusžanriks Kirikumuusiku kõrvale ilmusid mitmehäälse laulu žanrid ballade, rodeau ja virelai Philippe de Vitry (1291-1361) – muusikateoreetiline traktaat, ajastu nimi, kompositsiooni teooria Ars nova alusepanija, kirjutas muusikateoreetilise trakteedi “Ars nova”, mille järgi sai nimetuse kogu ajastu Johannes de Muris
RENESSANSS Sissejuhatus Renessanss (pr.k. renaissance-taassünd) sai alguse Itaaliast 14. sajandil. 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Tänu maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Sellel perioodil tehti palju avastusi/teadussaavutusi: 1.) püssirohi 2.) trükikunst - Johannes Gutenberg 3.) "Maa tiirleb ümber päikese." - Mikolaj Kopernik 4.) Teleskoop - Galileo Galilei 5.) Ameerika avastamine 1492 - Christoph Kolumbus 6.) Veepumbad, muusikariistad - Leonardo da Vinci 7.) Nooditrükitehnik...
meloodiad. • Keskaegne noodikiri neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Guido Arezzos võttis kasutusele: - noodijoonte süsteemi - silpnimetuste süsteemi (nt: re, mi, fa, sol, la) (Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid) 13.saj. lõi Kölni Franco uue rütmi notatsioonisüsteemi, mis on käibel tänaseni • Teadliku mitmehäälsuse teke. Organum, motett Algelise mitmehäälsuse liigid: Burdoon – mitmehäälsus, kus meloodiahäälele lisatakse monotoonne või vähe liikuv saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt Heterofoonia – mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest Organum – esimene mitmehäälne žanr Motett – 13.saj levinud omapärane žanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga mitu teksti erinevas keeles
Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme
organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: häälte rütm erinev erinevate sõnadega tekst erinevas häältes häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett.
armastuslauludega. Uue aja armastuslauludes on palju rohkem emotsiooni ja sõnumit kui keskajal. Rüütliluule pole kunagi eksisteerinud ilma muusikata. Keskajal tehti ka vokaalmuusikat- organumit. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Kui kuulasin muusikanäidet internetist, mille nimi oli Leonin-organum duplum, siis sellest järeldasin, et sõnu ei kasutatud eriti tol ajal. 12. sajandi lõpul oli organum juba 3- või 4-häälne. 13. sajandil arenes välja organumist motett. Motett on mitmehäälne vokaalteos. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Nendest neljast muusikažanrist on motett minujaoks kõike rõõmsam ja mitmekesisem. Minu arvates on keskaegne muusika huvitav ja kindlasti on sellest ajast palju õppida ja sajanditega muusikaajaloos edasi kanda.
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richar...
muusikapildis oli tagasihoidlikul kohal. · Madalmaade polüfoonia ajastu. · Muusikas ilmalike zanride ilmumine vaimulike kõrvale. Al. 14. saj. keskpaigast hakkab ilmalik muusika määrama kunstmuusika stiili ning kõik uus muusikas hakkab nüüdsest ilmuma peamiselt ilmalike zanrides. · Vaimulik muusika võttis konservatiivse hoiaku; tõrjuv hoiak moodsa muusika suhtes. (juba keska.keelati motett kirikutes.) · 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. · 14. saj. lõid heliloojaid ilmalikke teoseid rohekm kui kiriklikke. · Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida peetakse muusikaliseks renessanssiks Uue stiili jooned: · Uus kõlaideaal kui enne eelistati intervallilistest kooskõladest põhiliselt kvinti, kvarti, oktaavi, siis nüüd tertsi ja seksti.
homofooniline mitmeh. Muus. *lauto, klavessiin, klavikord, *täiust. keelpille- viiul (tähtsaimaks instrum. spinett, viola da gamba, soolopilliks), vioola, tsello, kontrabass pommer, trompet, tsink, *konstrueeriti põikflööt, fagott krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach
*esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ilmalikke teoseid) KÕRGRENESSANSS 15.saj *Madalmaade vokaalpolüfoonia *keskus Burgundia* Habsburgide õukond *uus kõlaideaal:terts ja sekst *tekst, rütm, muusika-tähtsaim on meloodia *kirikumuusika-missa tähtsaim, motett lihtsamaks *Ilmalik polüf laul, kaanon *kuulsaim helilooja-Josquin Desprez, Orlando di Lasso. HILISRENESSANSS 16.saj ITAALIA *ilmalikui laulu tüübid tekkisid:frottola, villanella,balletto, madrigal.* Orlando di Lasso- kirikumuusik *Giovanni Palestrina-vaimulik SAKSAMAA* Martin Lutheri protestantlik reformatsioon 1517 *luteri koraal-emakeelne koguduslaul, saatis orel INGLISMAA *Henry 8. õukond * John Taverner, Thomas Tallis, William Byrd
2 Melismaatiline ehk kaunistatud organum 3 Vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt Esimene muusikaline koolkond: Pariisi Notre-Dame'i koolkond: Leoninus -kahehäälsed -ülemine hääl liikuv, alumine jääb varju -pikad ja lühikesed noodiväärtused -sarnaneb ilmaliku tantsulauluga -melismaatilised Perotinuse -kolme-ja neljahäälsed -alumine hääl veel aeglasem-> pikk - tugiheli - pillisaadet võis kasutada 13.sajandil võetakse kasutusele motett (kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti), et ilmestada liturgilist muusikat Peagi motett täiustus ning selles võis olla: häälte rütm erinev erinevate sõnadega tekst erinevas häältes häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett.
• Teadus: Galilei. Perspektiiviteooria. Ma tiirleb ümber Päikese. Humanistlik iluideaal: kõik inimesele omane ja haritud, ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. Muusika areng oli sotud kõige rohkem Madalmaadega. Vokaalpolüfoonilise stiili tähtamad põhijooned: rüütlilaulud, levisid suuliselt, viise ei kirjutatud üles. Ars Nova-uus kunst. Renessanssmuusika esimene ilming, uus stiil. Muutused kunstmuusika žanrides: mitmehäälne ilmalik laul, tuli motett, hakati komponeerima missa osi. • Motett-mitmehäälne vokaalteos. • Organum-kahehäälne laul. • Missa-jumalateenistus. Ars Nova heliloojad: Philippe de Vitry „Ars Nova“, Guillaurme de Machaut „Jumalaema missa“. Itaalia kultuuri 14.sajandil nimetatakse ka trecento'ks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on polüfooniline laul, enamasti 2-häälne. Keerukaimaks
missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsükliline kontsertmissa reekviem,madrigal,motett Barokk 17-18 saj.I pool Loodi esimesed ooperid ja esimesed oratooriumid.Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv,pillide tormiline areng,barokkokestri väljakujunemine Tuntumad heliloojad:Antonio Vivaldi-"Aastaajad" Johann Sebastion Bach ,,Kantaadidd Georg Friedrich Händel ,,Tulevärgimuusika""Veemuusika""Halleluuja"
Olulised muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15-16 sajand: 1) Missa 2) Motett 3) Kaanon Catus firumus, ladina keelest tõlgituna püsiv viis. See on peameloodia. Kindel viis mis läbib laulu. Polüfoonia on mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on enam-vähem võrdse tähtsusega. Kaanon. A capella renessansiajastul- saatega vokaalmuusika a capella tänapäeval - saateta koorilaul III põlvkond. Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond
· Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt · Homofoonia- sama meloodia veidi erinevate variatsioonide kooskõla Mitmehäälsus tekkis 10. sajandil, selle aluseks on improviatsioon. Gregoriuse koraali saatehääl(i) nimetatakse organumiks. Notre Dame'i koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid: Leoninus- 2-häälsed organumid Perotinus- 3-4-häälsed organumid Motett Motett on mitmehäälne koraal, mille aluseks on laenatud põhimeloodia. Gregoriuse koraal on alumiseks hääleks, lisatakse juurde põhimeloodia, uued hääled uute tekstidega. Gooti motett I hääl tenor, vähe teksti, võis mängida ka pillil (gregoriuse koraal) II hääl duplum, ladinakeelne vaimulik tekst III hääl trimplum, meeleline armastuslaul Motett keelati kirikus, sest kompositsioon oli liiga keerukas ja see ei kandnud enam liturgilise teksti põhiülesannet (liturgiline tekst)
Raffaello Santi : iseloomustab harmoonia, täiuslikkus, ideaalistlik.. Teosed : Sixtuse Madonna. Tizian: tuntumad teosed : Urbino Venus Giorgione: maalis esimese aktimaali. Tuntumad teosed : Äike . 14. sajandi muusika Prantsusmaal . ARS NOVA ( uus kunst) Mensuraalnotatsioon ( menusra- mõõt) - täpsetele matemaatilistele suhetele tugivnen rütmisüsteem, võimaldab väga keerukaid rütme ja taktimõõte. 14 sajandi kõige keerukam zanr oli motett. Motett on sündinud 13 saj. organumist, iseloomulik mitu häält, igas hääles erinev tekst. 13. sajand visatakse motett kirikust välja ja see saab Prantsuse seltskonnalauluks- on mitme häälne polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul. ( 15 saj kuni tänapäevani on motett mitmehäälne vaimulik laul) . Guillaume de Machaut (~1300 1377) prantsuse ars nova juhtiv helilooja. 14. sajandi itaalia muusika trecento Terecento muusika on Kesk- ka Põhja-Itaalia linnades, enamasti
Zanr ja vorm muusikas (mõisted, 9. klass) Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat mitmeosaline teos koorile ja solistidele või ...
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga. Hakati seostama teost ja autorit. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Ars Novale pani aluse Vitry oma muusikaajaloo suurteosega. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5. Philippe de Vitry (1291-1361) Muusikateoreetiline traktaat Ars Nova. Selle järgi sai ajastu oma nime. Kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. 6. Ars nova zanrid motett, ilmalik seltskonnalaul
· Tekstid koosnesid kõrtsi, eluolu lauludest (armastus, naljad, joomine, loodus) · Suurim rahvalaulude kogum on ,,Carmina Burana". · Ilmalik muusika on tihedalt seotud ränd-ja rüütellaulikutega, kes olid rõõmutoojaks. · Nende temaatika oli väga lai. · Rändlaulikuid nim. nt. hulgaarid, zonglöörid, speilmannid. · Kirikutegelased kiusasid neid. · Rüütlilaulikud on kõige enam säilinud (õukonnaluule). · Laulude peamised teemd olid: armastus, kangelased, Neitsi Maarja teemad. · Motett tekkis 12-13 saj. See on mitmehäälne rahvalaul. · Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse motetil vastu 13. saj lõpul tõrjuti kirikust välja. Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti. · Põhimeloodiaks oli rahvaviis, kuna see meeldis rahvale, üritati seda jäljendada. · Populaarseks seltskonnalauluks sai naljamotett. · Tekkis vajadus olulised laulud kirja panna. · 7
gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. Motett Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: · häälte rütm erinev · erinevate sõnadega tekst erinevas häältes · häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks
Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, enamik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zanrites: · Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus. ja motetti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid- ballade, rondeau, virelai- tuletatud luulevormidest. Guillaume de Machaut- poeet ja helilooja Selle aja Prantsusmaa tähtsaim helilooja GUILLAUME de MACHAUT (Säilinud: 40 ballaadi, 20
- meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ars nova muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut - motett sai esinduslikemaks zanriks, liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse. 14. saj peamiselt pidumotetid nt kroonimise puhuks. Musica reservata. - mitmehäälne ilmalik laul ilmus ning sai heliloojate loomingus valdavaks. Üks peamisi lauluvorme ballaad. Philippe de Vitry alusepanija. Nimi tuli de Vitry traktaat ,,Ars nova'st" 1
Balletto – tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5. Renessansiajastu periodiseering. VARARENESSANSS (14. saj) KÕRGRENESSANSS (15. saj) HILISRENESSANSS (16. saj) 6. Kirjelda iga perioodi. VARARENESSANSS (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal, teine lauluvorm oli caccia. KÕRGRENESSANSS (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik. Pärast sõda sai uuteks keskusteks Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond. Kujunes välja uus kõlaideaal – tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Muusika oli rohkem
Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene 3.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille lauto näppekeelpill klavessiin ja klavikord klaveri eelkäijad viola da gamba - tsello eelkäija pommer , krummhorn ja tsink puhkpillid 4.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule Motett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne ). Madrigal - 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika ). Caccia - 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti.
Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Gooti ajastu 1150 1250 Notre-Damei koolkond kirikulaul oli sellel ajal tihedalt seotud Notre Damei katedraali kooli ja ülikooliga. Koolkonna silmapaistvamad heliloojad: Leonisus organumid kahehäälsed, sarnanevad ilmaliku tantsulauluga. Perotinus kolme-ja neljahäälne organum. Gregoriuse koraal on muutunud veelgi aeglasemaks ja temast on saanud pikad tugihelid. # Motett uus mitmehäälsuse vorm 13. Sajandist. Aluseks on põhimeloodia, mis küll ei pea enam pärinema tingimata gregooriuse laulust. Motett tekkis kirkulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad kommenteerivad ladinakeelsed vaimulikud luuletekstid. Gooti motett I hääl alumine e tenor, teksti on vähe ja seda häält võidi mängida ka pillil II hääl ladinakeelne vaimulik tekst III hääl prantsuskeelne ilmalik tekst 13
jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum) . trompet, käsitrumm, draama, motett. saj) (missa); eri soost rüütlilaulikud; tamburiin. Ilmalikus muusikas muusikahariduse algul õukonna rüütlilaul,
28. Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessansiga? (jumalakeskne- inimesekeskne) Miks? Humanism-veendumus, et inimese suurim väärtus on vaba areng. Oluliseks sai isikuvabadus ning inimest hinnati rohkem isikuomaduste põhjal. 29. Milline oluline muutus toimub muusikazanrites? Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi. 30. Mis saab renessansi üheks olulisemaks zanriks? (mitmehäälne ilmalik laul) Motett 31. Mis saab muusikas ideaaliks? Kõikide häälte ühte sulandumine 32. Nimeta renessansiajastu kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond 33. Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad zanrid! (missa, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel. Teiseks põhizanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul. Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles. 34
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõ...
· Rütm kujuneb pika ja lühikese vältuse kindlatest kombinatsioonidest. Perotinus · Tema tegevusaeg jääb 12.sajandi lõppu ja 13.sajandi algusesse ja tema ajal loodud organumid on kolme-ja neljahäälsed. · Rütmiseeritult liiguvad ülemised 2 või 3 häält ja alumine on jäänud veelgi aeglasemaks. Motett · 13.sajandi prantsuse muusikas ilmus organumi kõrvale hulk uusi mitmehäälsuse vorme, olulisim neist oli motett. · Alumine hääl on tenor ja selle kohale lisati uusi hääli, millega käisid nüüd kaasas ka uue tekstid. · Motett tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti ladinakeelsed vaimulikud tekstid. Hiljem hakati ülahäältes kasutama ka prantsuskeelset ilmalikku luulet. · Gooti motetis on 3 häält tenoris on teksti vähe ja seda võidi mängida ka pillil. Teises hääles (duplum) on tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas (triplum)
elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest (armastus, kangelased, Neitsi Maarja teema jne). 9. Organum on saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Oragnume oli kolme tüüpi: paraleelorgaanum(kus hääled liiguvad paraleelselt),vaba organum(kus hääled liiguvad vabalt, häältes erinev rütm vastupidine liikumine jms.) ja kaunistatud organum. Motett oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti, mis tekkis mitmehäälse organumi kõrvale. Peagi motett täiustus ning selleks võis olla erinev rütm,erinev tekst erinevates keeltes ning erineva sisuga(vaimulik,ilmalik). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ning nii saigi uue nimetuse - motett. 10. Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu fiidel, rebekk,
Renessanss- antiikkultuuri ideaalide taassünd ning seda mõistet hakati kasutama seoses itaalia 14-16. Saj kultuuriga Millal ja kus kujunes välja muusika renessansi ajal- 14.saj prantsusmaal Kuidas muutus autori ja teose suhe 14.saj- Hakati seostama teost ja autorit, enne seda oli kunstilooming anonüümne Imitatsiooniline polüf.-Hääled, mis hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas- Missa, reekviem, motett Reformatsioon- usumuudatus Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng- nooditrükitehnika leiutamine 15-16.saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides. Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay. Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas- kujunesid uued pillizanrid
paljude saksa, itaalia, vene jt heliloojate loomingus. Mart Sander on kirjutanud soololaulu nimega „Sügisene lill“. 2.Gregooriuse laul-Gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on oma nime saanud paavst Gregorius Suure järgi. Gregooriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab mitmeid erinevaid žanre ja vorme. „Hail Holy Queen“ mille kirjutas Blessed Harmann. 3.Motett-arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Bach on kirjutanud motetti „Jesu, meine Freude". 4.Madrigal- on tõsine itaalia polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus
ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliigid: motett(vaimulik lad.k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1. Requiem aeterma – igavene rahu; 2. Dies irae – viimne kohtupäev; 3. Lux aeterna – igavene valgus; 4. sanctus – Püha; 5. Benedictus – kiidetud olgu; 6. Agnus Dei - Jumala Tall. Vararenessanss 14. saj (ars nova) esinuslikum žanr motett, heliloomingus mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Pr tekib uus muusikastiil Ars nova. Philippe de Vitry – muusikateoreetik, sellele ajajärgule üks alusepanijaid, pani aluse uuele rütmisüsteemile. See võimaldas kasutada erinevaid taktimõõte. Nüüd võis jagada vältusi ka kaheks varasema kolme asemel. Kolmeosalist jagunemist nimetati täielikuks(perfektseks) ja tähistati täisringiga, kaheosalist aga mittetäielikuks(imperfektseks) ja tähistati poolringiga.
tempos pidulik heliteos või suurvormi osa. · Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. · Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
