Klass : 11.B RVG 2010 Sissejuhatus Antud referaadis räägin teile ühest ajaloolisest isikust Julius Caesar Tiberiusest. Kes ta oli iseloomult, kes olid ta vanemad positsiooni pooles, mis oli ta roll Rooma impeeriumi valitsemisel ning milline oli ta armuelu. Saame veel teada kes olid ta vaenlased ja sõbrad, mida ta mõtles inimkonnast ja Roomast. Seda kõike saame me teada järgnevas kirjelduses. Julius Caesar Ttiberius(42 e.kr.-37 p.kr.) Tiberius sündis 42 e.kr. Claudiuse perekonda. Ta isa Tiberius Claudius Nero oli Roomas kõrgel positsioonil. Ta pidas oma isa noorena nõrgukeseks, aga suuremaks saades ta mõistis, et ta isa oli ohver nagu temagi järeldas oma elust. Ta ema Livia Drusilla abiellus Augustusega, kes oli Rooma valitseja(princeps). Ta arvas olevat ema soosik ning ta pidas seda väga tähtsaks. Kuna ta oli ema lemmik, siis ema karistas teda üleannetuste pärast, igast löök
Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tuntakse, sai ta 27 eKr. 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks. Gaius Octavius võttis siis nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus.
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
Augustus on oma surivoodil. Ta vaatab oma elule tagasi vestlus oli ta koos oma armastatud tütre Julia. Pärast katset Augustuse elu, ta on sokeeritud, et õppida oma lähim sõber ja Julia abikaasa Marcus Agrippa on surnud. Livia soovitab ohutuse Rooma, tema kasutütar Julia abielluda tuleks tema poeg Tiberius. Tema vastumeelsus abielluda Tiberius põhjustab Augustus maha istuda ja öelda oma lugu, kuidas ta sai keiser Rooma. Ta meenutab 46 eKr Rooma on keset kodusõda. Koos oma sõbra Marcus Agrippa, noor Octavius (Augustus) läheb Hispaania et aidata Julius Caesar lahing väed Pompey. Isegi kui nad on väiksemad kui nad suudavad alistada Pompey. Caesar kiitusega tema vastu poeg Octavius koos võidukas sisenemine Rooma ja siis saadab teda Makedoonia koos Agrippa ja poeg Caesari sõbra Maecenas
Seda oli võimalik teostada ära võttes suurmaaomanikelt nende poolt ebaseaduslikult omandatud riigimaad. Niisugust reformi kavatsesidki vennad Gracchused. Nad kuulusid suursugusesse sugukonda. Gracchuste isa oli mitmel korral Vabariigi kõrgetel ametikohtadel ja nende ema Cornelia oli Scipio Africanuse tütar. Mõlemad vennad said hiilgava hariduse ja olid tuntud oma demokraatlike vaadetega. Vendade Gracchuste reformikatsed 133 eKr 122 eKr: 133 eKr valiti Tiberius Gracchus rahvatribuuniks ja viis (senati ägedast vastuseisust hoolimata) rahvakoosolekul läbi seaduse eraisikute poolt omastatud ager publicuse (reformimata riigimaa) tagasivõtmiseks ja ümberjaotamiseks. Astunud ametisse, esitas Tiberius rahvakoosolekule oma seadusprojekti. Vastavalt sellele polnud ühismaa valdajail õigust kasutada rohkem kui 500 jugerumi (umbes 125 ha) maad perekonnapea kohta ja mitte üle 250 jugerumi kummalegi kahest vanemast pojast. Teised
Roomas oli olemas vanaaegne seadus, mille järgi karistuseks isanda tapmise eest orja poolt nuheldi kõiki tapetu majas elavaid orje surmanuhtlusega. Nüüd andis senat välja uue määruse, mille järgi karistati surmanuhtlusega orjadega võrdselt ka kõiki tapetu majas elavaid vabakslastuid. Nero lõpetas enda elu enesetapuga. (Vandenberg, 1982, 27) 11 2.3 Tiberius Just Tiberiuse kohta on antiikaurotid väga palju jäädvustanud, esiletõusvam teistest on siiski Tacitus. Just tema on seda teinud kirgliku põhjalikkusega. Ta on Tiberiusele pühendanud oma peateose kuus esimest raamatut. Tema kirjelduse järgi oli Tiberius julm türann ja sünge sadist, kes laskis enda solvamise pärast hukata palju inimesi. Samuti on Tiberiuse mainet alandanud Suetonius, kes ka ei pea keisrist eriti lugu kuid siiski on oma teostes kirjeldanud ka Tiberiuse teist poolt.
Valitses aastatel 306-337. Kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas kristluse legaliseerimist. 11. Diktaator (vabariigi ajal) valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks 12. Diocletianus - 284 .a võimule tulnud keiser, suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi palju ümberkorraldusi. (hiline keisririik) 13. Etruskid asusid Apeniini ps loodeosas, mida kutsutakse Etruuriaks 14. Foorum orus asuv sillutatud turu-ja koosolekuplats. 15. Gaius Gracchus vend Tiberius Gracchus. Eesmärk oli kehtestada maavaldusete suuruse ülempiir ja sundida maaomanike loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 16. Gladiaatorid mõõgavõitlejad, traditsioon võeti üle etruskitelt. Surma peale võitlemine. Võitlused leidsid aset amfiteatrites. Nad võitlesid loomadega kui ka omavahel. Gladiaatorid olid enamasti orjad. Mõnele anti silmapaistva esinemise eest vabadus. 17
VANA-ROOMA SKULPTUUR Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente....
Sellest ajast saadik algas uus faas Caligula elus. Ta pidi elama koos Tiberiusega, kellel õlul lasus peamine süü mehe perekonna liikmete surmades. Tiberiusel oli bioloogiline lapselaps, kelle võimule saamise võimalus oli suurem kui Caligulal. Caligula Capri-aegsed sammud olid peamiselt ellu jäämiseks. Caligula jaoks oli Capri'l elamine väga ohtlik, aga ta oli vaoshoitud ja ei öelnud kunagi midagi liiga palju, nagu ta perekond varemalt oli seda teinud. 4 Tiberius võttis enda peale vastutuse noort meest harida ning Caligula oli inspireeritud Tiberiuse intellektuaalsetest saavutustest, mis tekitas talle tahtmise ka ise õppida ja hea haridus saada.5 Caligula käis tihti vaatamas piinamisi ja hukkamisi. Ta ei väljendanud mingit emotsiooni, mille tõttu on arvatud, et ta olevat nautinud neid üritusi. Küll aga ei saa seda liiga tõsiselt võtta, sest kõiki inimesi
Põhiprintsiibid: läbiraaäkimised ühekaupa, kokkulepped eraldi erinevad sõltuvustingimused, et vältida ülestõuse riikide elukorraldus jäeti põhiliselt puutumata. Sõjaväe korraldus põhines vabadel talupoegadel talupoegade laostumine, kuna sõjakäigud pikad ja keegi ei hoolitsenud maa eest. Maavalduste suurusele tehti piirid ja sunniti suurmaaomanikud loovutama midagi talupoegadele. palgasõdurid Varajase keisririigi valitsemine Esimene keiser Augustus. Teine keiser Tiberius. Kolmas Caligula. Neljas Claudius. Viies Nero. Kesier võttis endale kõik põhirollid; valitsejal mitu ametit, mis andsid talle võimutäiuse. Vabariigist jäi magistraadid ja senatid. Kesiril pidi senatiga head suhted olema, kuna senatil oli vormiliselt kõige kõrgeim võim. Idaprovints Lääneprovints näited Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Gallia, Britannia, Hispaania,
Rooma vallutatigi ära. 3. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? Iseloomusta nende tegevust! 10p Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik Augustus Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75-aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Constantinus Suur Oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Jeesus kristlaste jaoks Jeesus Kristus; sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, umbes 6 eKr kuni 4 eKr Naatsaretis; suri umbes 27 kuni 36, tõenäoliselt 30 või 31 pKr Jeruusalemmas. Oli juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja. Paulus Oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 4. Seleta mõisted! 11p
Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuurid ja ajaloolised reljeefid. Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid. Julius Cesar Tiberius Skulptuurid Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks. Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas, mille sees oli kunagi tema matuseurn. Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja mööda sammast spiraalselt kulgevatel reljeefidel on kujutatud Trajanuse juhitud sõda daaklaste vastu. Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine. Keiser Trajanuse sammas
Ladinakeelsed väljendid Väljend Tõlge Alea iacta est Liisk on langenud Alma mater Toitja ema Alma mater Hinge ema Amat victoria arnam Võit armastab hoolt Amicus certus in re incenta cernitur Õiget sõpra tuntakse hädas Ars longa, vita brevis Elu lühike, kunst pikk Auctorem opus laudat Töö kiidab tegijat Julgesti asja kallale, targasti plaani Audapter inrein konsilicum prudentae juurde Audi multa loquere pance Kuula palju, räägi vähe Boni pastoris est tondere pecus, non Hea karjane pügab oma lambaid, mitte deglub...
saanud talupojad oma majapidamisega tegeleda. Nad laostusid ja nende maavaldused läksid suurmaaomanike kätte. Laostunud talupojad siirdusid pärast sõjaväeteenistust linnadesse ja nad muutusid proletaarideks. 4) Roomas suurenes orjade armee, keda oli vaja hoida kuulekuses. Vabariiklikud võimumehhanismid selleks ei sobinud. Kuidas püüti Rooma vabariiki päästa? Kes seda tegid? II sajandil eKr. püüdsid vabariiki langust ära hoida vennad Gracchused Tiberius ja Gaius Gracchus olid Rooma vabariigi ametnikud. 130. aastatel ja 120. aastatel eKr püüdsid nad läbi viia REFORME, ET VABARIIKI HUKUST PÄÄSTA. Nende tähtsaim ettevõtmine oli MAAREFORM, MILLEGA SEATI MAA SUURUSE ÜLEMPIIR. Selle reformiga taheti ära hoida väga suurte maavalduste tekkimine ja peatada talupoegade majapidamiste laostumine. Maavalduse maksimaalne suur võis olla 125 ha. Vendade Gracchuste reforme toetas lihtrahvas ehk plebeid. Kuid vastu töötas SENAT, mis
Võilill mõru maitsega lill, Kristuse kannatuste sümbol Kristuse ülestõusmise sümbolid: Liblikas nukust tekkiv putukas tuletab meelde Kristuse ülestõusmist Muna Kristuse ülestõusmise sümbol. Tibupoja koorumine sümboliseerib Kristuse väljatulekut hauakambrist. Legendi järgi tuli Maarja Magdaleena keiser Tiberiuse juurde ja kuulutas: "Kristus on üles tõusnud!". Tal oli kaasas muna. Tiberius olevat kostnud, et enne läheb muna punaseks, kui tema seda usub. Muna värvuski punaseks Nelikümmend Kristus paastus 40 päeva kõrbes seal kiusas teda kurat (seda mälestab 40 päeva kestev suur paast). Pärast paastumist jutlustas Jeesus 40 kuud. 40 päeva pärast surma tõusis ta taevasse Koostasid: Helen & Helin
Portreesid püüti kujutada väga täpselt, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati samuti päris sündmusi ja lahinguid. Kui 476. aastal eKr kehtestati keisrivõim, hakati paigutama linna väljakutele ka ausambaid. Samuti paigutati erinevate tähtsate isikute skulptuure. Uuenduseks olid ka ratsamonumendid. Kõige paremini säilinud ratsamonumendiks on Marcus Aureliuse skulptuur Kapitooliumi väljakul Roomas. 14. Marcus Aurelius 15. Tiberius 16. Trajanuse sammas Varakristlik kunst ja arhitektuur Varakristlik arhitektuur Varakristlikku arhitektuuri võib ümbersõnastada ka kirikuarhitektuuriks. Selle perioodi suurimaks saavutuseks oli basiilika laialdane kasutuselevõtt. Basiilika pidi tekitama inimeses jumalakartust. Sakraalehitised koosnesid kolmest või enamast löövist. Keskmine lööv oli kõige laiem, külglöövide ülesse välisseintele ehitati aknad, mis pidid looma illusiooni Jumala kohalolekust
saanud Jeesus sündida päris ,,nullaastal", vaid mõned aastad varem (väidavad ju evangelistid, et Jeesuse sündides oli kohalikuks kuningaks Herodes Suur). Kuid püüame meiegi leppida selle väikese ajaloolise ebatäpsusega ning lähtume traditsioonist, et Jeesus sündis nii mitu aastat tagasi, kui mitmes aasta on praegu. Jeesus oli surres 33 aastat vana. Ristija Johannes suri mõni aasta enne Jeesust. Seega võis ta suures olla 31 või 32 aastane. Siis oli Rooma keisriks Augustuse järglane TIBERIUS. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Millises piibli osas on kirjas juutide uskumuste e. judaismi põhitõed? Millises raamatus on kirjas kristluse põhitõed? 2. Jeesus eemaldus judaismist, kuid ei öelnud lahti Vanast Testamendist. Miks? 3. Kes on evangelist? Mitut evangelisti oskad sa nimetada? 4. Kes evangelistidest võis tunda Jeesust kõige lähemalt? 5. Miks peetakse Matteuse Evangeeliumi kristliku filosoofia põhiteoseks? Põhjenda! 6
VanaRooma 1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi! 10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale k...
vanadelt meestelt, need polnud väga ilusad ja neid imagosid säilitati perekondades] [Oldi naturalistlikud Caracalla portreeskulptuur [õ.lk.86]] Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema hinge kohaloleku. Keisrite portreedest valmistati palju koopiaid ja toimetati üle riigi laiali. Enamasti olid keisrite portreed väga loomutruud ja nende ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Keisririigi ajal hakati inimesi idealiseerima Tiberius [õ.lk.86] Portreed on enamasti büstina [õlavööst pealaeni] Väga palju portreesid on tehtud Lucius Julius Brutus'est. Täisfiguurid togatus'ed o Vähe o Tehti ainult eriti tähtsatest isikutest Kõige tuntum togatus Keiser Augustuse marmorkuju Augustus kehtestas keisrikultuse keisritele hakati templeid püstitama ja tehti massiliselt keisrikujusid [enamus on kristlaste poolt purustatud] Vabariigi ajast on säilinud palju Caesari kujusid [parukaga].
· ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna) Keistiriigi periood (30 476 pKr) varajane keisririik e.e printsipaat 1)Varajane (30 235 pKr) 2)(Octavianus) Caesar'i kasupoeg Callius Julius Caesar Octavianus (Augustus, mis on aunimetus) Ta on rooma I keiser. Ta nõuab Caesari austamist. Senat arvestab keisri soove rahvakooslolek kaotab oma tähtsuse · Juliuste-Claudiuste dünastia 27 68 (Augustus, Tiberius , Caligula, Claudius, Nero) Pärast Nero surma puhkes kodusõda · Flaviuste dünastia · Antoniuste dünastia · Severuste Dünastia Kõige suuremat ulatust omas Rooma Trianuse ajal (2. saj) Pax Romana Rooma rahu Piirikindlustused ehk lime'id Domus et deus keiser ja isand (austatakse keistrit, kui elavat jumalat maal)
Enamuse moodustasid talupojad. Rahvaarv suurenes pidevalt ja edened kaubandus. Vallutussõdade tõttu oli senisest suurem varanduslik kihistumine ja talupoegade laostumine. Algas orjanduse areng ning kujunes orjanduslik ühiskond. Orje kasutati peamiselt põllumajanduses. Vähenes vabade talupoegade osatähtsus, sest domineerima hakkas orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Talupoegade laostumine kahjustas Rooma riigi võitlusvõimet. Kaks nobiliteedi hulka kuuluvat riigimeest, vennad Tiberius Gracchus ja Gaius Gracchus, püüdsid olukorda reformide teel muuta, et taastada talupoegkond. Gracchused lasksid end valida rahvatribuuniks, kuid nad ei suutnud seista vastu senatile, kes nad hukkas. Maareform jäi pooleli ning talupoegade laostumine jätkus. Lõppes vabade talupoegade väeteenistusel põhinev sõjaväekorraldus. Vabariigi langus(30. aastal eKr) Rooma vabariiklik kord oli oma mõtte suurel määral kaotanud. Seda õõnestas veel väepealiku
Rooma raha. Roomas ehitati väga palju. Augustuse ajal elas Roomas umbes miljon inimest. Rahvale pakuti üha suurejoonelisemaid vaatemänge ja laiendati viljajagamist. See poliitika sai tuntuks loosungi "Leiba ja tsirkust" all. Põikpäiste ja ahnete asehaldurite peremehetsemisele provintsides tehti lõpp. Igasse provintsi asutati keisri kassa - fiscus. Sellest sõnast on tuletatud terminid "fiskaalne" ja "konfiskeerima". Augustusega võimu pärijaks.sai Tiberius, kellel polnud populaarsust ei rahva ega sõdurite keskel. Tema ajal algasid maal uuesti rahutused. Lõuna- Itaalias, Brundisiumi ümbruskonnas, paljastati orjade- karjuste vandenõu. Vandenõu juht ja talle lähedased orjad toimetati Rooma ja hukati seal. Vaenulik meeleolu imperaatorliku võimu vastu tuli ilmsiks ka Rooma kodanike keskel. Tiberiuse ajal kõveneb imperaatori võim. Ameti- isikute valimise õigus võeti ära rahvakoosolekult ja anti senatile
liiduvahekorras, andis Korintose häving soovitud tulemuse ja lõpetas pikemaks ajaks kreeklaste vastuseisu Rooma ülemvõimule. Ka hellenistlik Pergamon (mis Rooma liitlane) muutus 133 eKr Rooma (Aasia) provintsiks läbi kuningas Attalos III pärandi. Nii Balkani poolsaar kui ka suur osa Väike-Aasiast olid nüüd kindlalt Rooma võimu all. 22) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed 2.saj IIp. Tiberius ja Gaius. Armee mehitamise probleemi lahendamiseks algatas rahvatribuun Tiberius Gracchus 133 eKr agraareformi: soovisi taaskehtestada väidetavalt ammust ülempiiri ager publicuse valdamiseks, konfiskeerida ülemäärase maa ning jagada see tähtajatuks ja võõrandamatuks kasutamiseks maatutele kodanikele. Tugev vastuseis. Pop rahva seas, kuid senat süüdistas teda kuningavõimu haaramise katses ning valimiste ajal tema ning ta 300 pooldajat tapeti.
ümber keha nii, et parem äsi jäi vabaks f) Akvedukt-Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed g) Term-Avalik saun roomas. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. h) Metseen-Rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri i) Pontifex Maximus-Riigi ülempreester j) Augur-Ennustamisega tegelevad preestrid k) Apostel-Rändjutlustaja, saadik 2) Millega on läinud Rooma ajalukku järgmised isikud? a) Tiberius ja Gaius Gracchus-roomlased, kes püüdsid luua uusi maareforme, mille kohaselt pidid suurmaaomanikud osa oma maast vaestele andma b) Marius-ema nimelised reformid , osales sõjas võimu pärast Sullaga. Otsis tuge rahvakoosolekutest rooma linnas c) Caesar-kolmikliit crassuse ja pompeiusega lõpuks sai ainuvalitsejaks. Kuulsaim saavutus gallia vallutamine rooma riigi võimu alla. Lasi ennast nimetada diktaatoriks. Tuntud ka ajaloo kirjutajana.
Puunial (= Kartaago) oli Vahemerel tugev laevastik. Roomlased tahtsid seda hävitada, et saada võimu Vahemerel oma kätte. I Puunia sõda. III sajandi keskel eKr. Kartaago kaotas. II Puunia sõda. Hannibal - 9 aastaselt vandus, et pühendub võitluseks Rooma vastu. 26 aastaselt läks ta Kartaago armeega Hispaania ja Lõuna-Prantsusmaa kaudu üle Alpide appenniini poolsaarele. 216 eKr - Cannae lahing - Rooma kaotas konsulite erimeelsuse tõttu. Scipio - Rooma väejuht, kelle pojad Tiberius ja Gaius Grachus valiti hiljem rahvatribunalideks. III Puunia sõda. II sajand eKr - 146 eKr. Roomlased võtsid kindlaks sihiks Kartaago hävitamise. Linn tehti sõja tulemusena maatasa - künit üles ning kaeti soolaga. II sajandil eKr vallutasid roomlased Kreeka ning vahemere kaguranniku. Alistatud maid nimetati provintsideks ja neis valitsesid asevalitsejad kellel oli maksukogumis õigus. Rooma riiki juhiti põhimõttel - jaga ja valitse.
Konspekt (ptk 15-18) Etruski kunst Levis 8-3 saj eKr. Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahel. Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist majataolised hauakambrid; mägede sisse raiutud kambrid (ehitati ka eeskojad jms). Enamik nekropolides. Tuhastati, tuhk urnis/sarkofaagis. Keal surnu portree/kuju. Levinud poollamav poos. Sarkofaagidel kujuta...
- Nerost hakati lugu pidama peale tema esimest kõne. - Claudiuse valitsusajal ei tulnud Roomal kannatada ühtegi suuremat kaotust - Drususe mõrva taga oli mees nimega Seianus - Drusus oli olnud kergemeelne ja ülearu lodeva eluviisiga - Agrippina Vanem suri 33. aastal pärast Kristust, kui ta oli nelikümmend seitse aastat vana - mitte kunagi ei olnud langetatud nii palju surmaotsuseid kui Tiberiuse ajal - 16 märts 37 aasta suri Tiberius - Agrippina tõi ilmale poisslapse, kelle nimeks sai isa järgi Lucius Domitius Abenobarbus - Caligula kartis välku ja müristamist ( peitis ennast voodi alla ), samas aga armastas kuupaistet - Caligulal olid skisofreensed kalduvused - Caligula abielus Junia Claudillaga - Caligula teine abielu kestis ainult paar päeva ( Livia Orestilla ) - Caligula kolmas kaaslane Lollia Paulina, kelle ta lühikese aja pärast maha jättis ja keelas tal
Tallinna 21. Kool Nero Margus Peil 11.C klass Sisukokkuvõte Nero sündis 15. detsembril 37. aastal meie aja järgi. 49. aastal abiellus Nero ema Agrippina keiser Claudiusega. Samal ajal kihlus Nero noore tüdruku Octaviaga. 50. aastal adopteeris Claudius Nero, mis tähendas imperaatorile sisuliselt surmaotsust. Raamatu esimestes peatükkides kirjeldatakse, kuidas Agrippina tappis Claudiuse, lastes surmavat mürki sampinjonide peale tilgutada. Mürk mõjus aeglaselt ning Agrippina tegevusest ei jäänud jälgegi. Kuigi Agrippina pidi seda halbade tähemärkide tõttu järgmise päevani salajas hoidma. Pärast Claudiuse surma jäi troon vabaks ning valitsemine läks üle Nerole. Kuna viimane oli veel noor ja kogenematu, hakkas tema õpetajaks suurepäraste oraatorivõimetega Senaca, keda Nero usaldas teda täiesti. Nero ei erinenud millegi poolest oma eelkäijatest ega temale järgnenud imperaatoritest....
Cato oli suurmaaomanik ja esindas suurmaaomanike ideoloogiat. Tema arvates oli naturaalmajandus ideaalne. Cato teos võimaldab teha järelduse, et Itaalias oli 2. sajandil e.Kr. levinud põllumajanduse intensiivsed vormid. /1, lk 13/ Cicero hindas kõrgelt suurmaapidamist. Olles suurkaubanduse pooldaja, nimetab Cicero väikekaubandust põlglikult käsitööks. Gracchuste võimsa demokraatliku liikumise alguseks tuleb pidada agraarreformide pooldaja Tiberius Sempronius Gracchuse rahvatribuuniks valimist 134.a. e.Kr. Agraarreformi eesmärgiks oli vaba talupoegkonna taassünd. Gracchused nõudsid, et organiseeritaks vähese maaga või maata talupoegade ümberasustamist teistesse Rooma impeeriumi osadesse. /1, lk 14/ 2. KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED Keskaegses Lääne-Euroopas arutati seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda. Aegade
institutsioonidelt viimsegi võimu. Iseloomulik oli võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Siit ka riigikorra nimetus printsipaat. Octavianus oli leegionide ülemjuhataja imperaator, konsul, provintside asevalitseja, rahvatribuun, ülempreester. Senat andis talle aunime Augustus tõlkes ,,suursugune" (Vt. lk.174-175) Peamised keisridünastiad Juliuste-Claudiuste dünastia 27 eKr- 68 p.Kr (Augustus, Tiberius, Caligula, Claudius, Nero) Flaviuste dünastia 69 -96 pKr (Vespasianus, Titus, Domitianus) Antoniuste dünastia 96-192 pKr (Nerva, Traianus, Hadrianus, Antonius Pius, Marcus Aurelius, Lucius Verus, Commodus) Severuste dünastia 193-235 pKr (Septimus Severus, Caracalla, Geta, Macrinus, Elagabalus, Alexander Severus) Suurima ulatuse saavutas impeerium Traianuse ajal 2. saj. algul p Kr.
Valged ja punased olid kõige vanemad. Roheline ja sinine aga Nero aegadel paremad. Keiser ise oli veendunud roheliste poolehoidja, kus võimalik aitas ta nende edule kaasa ja võidu sõites kandis rohelisi riideid. Ka laskis ta katta oma tsirkuse vaskrohelise, mitte kollase liivaga. Nagu ka teatris oli rahvas seda õnnelikum, mida rohkem verd ja hävingut nad nägid. See kuidas igasuguseid vaatemänge põlastanud Tiberius oli rahvast võõrandunud oli kõigil meeles. Nerol, kes pooldas ennem kunsti kui võitluseid, ei jäänud muud üle kui rahva tahtele alistuda. 9 Rooma põlemine 19. juulil 64. aastal puhkes Roomas tulekahju. Roomas olid majad ehitatud tihedalt üksteise lähedale, mis piiras põgenemist ja lihtsustas tule levikut. Suurima elanike arvu ja pindalaga linn 1,25 miljoni elanikuga oli süttinud
aastaarvuga. · 152 eKr Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leanidas Rhodoselt jõudis oma kaheteistkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. · 146 eKr Roomlased vallutasid Kreeka. Algas olümpiamängude allakäik. · umbes 100 eKr Valmis atleetide treeningkeskus Gymnasion. · 72 eKr Roomlased võtsid esmakordselt olümpiamängudest osa. · 4 eKr Rooma keiser Tiberius võitis neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks. · 1 pKr Toimusid esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud. · 67 pKr Keiser Nero auks korraldati 221. olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero "võitis" kõik alad, millel ta osales. Hiljem tunnistati mängud antiolümpiaks. · 80 pKr Sulla määras olümpiamängude kohaks Rooma
seotuga. Valged ja punased olid kõige vanemad. Roheline ja sinine aga Nero aegadel paremad. Keiser ise oli veendunud roheliste poolehoidja, kus võimalik aitas ta nende edule kaasa ja võidu sõites kandis rohelisi riideid. Ka laskis ta katta oma tsirkuse vaskrohelise, mitte kollase liivaga. Nagu ka teatris oli rahvas seda õnnelikum, mida rohkem verd ja hävingut nad nägid. See kuidas igasuguseid vaatemänge põlastanud Tiberius oli rahvast võõrandunud oli kõigil meeles. Nerol, kes pooldas ennem kunsti kui võitluseid, ei jäänud muud üle kui rahva tahtele alistuda. Nero poliitilised vaated läbi lugeja silmade Nero armastas vaatemänge nagu ma ka eespool mainisin, kuid vihkas sõdu. Tõsist mees mehe vatu võitlust, relv käes ei pidanud ta vabale mehele kohaseks. Sellest põhimõttest juhindudes ei juhtinud Nero kunagi ühtegi sõjakäiku. Rooma garnisonid
tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud). Selline olukord kestis isa surmani, mille järel tema pojad iseseisvusid ning neist said omakorda perekonnapead (pater). Naistel puudusid küll poliitilised õigused, kuid neid austati märksa rohkem kui kreeklaste abikaasasid
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid – säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased – pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad – provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud). Selline olukord kestis isa surmani, mille järel tema pojad iseseisvusid ning neist said omakorda perekonnapead (pater). Naistel puudusid küll poliitilised õigused, kuid neid austati märksa rohkem kui kreeklaste abikaasasid
saj eKr lõpp) Rooma väejuht. Tungis Hispaaniasse, merel lõi kartaagolasi ja purustas Hannibali väed lõplikult Aafrikasse tungides. Kartaago sõjalise võimsuse lõpp. Hannibal kartaagolaste ülemjuhataja. Tema vallutuste tõttu Hispaanias puhkes II Puunia sõda, millega jõuti Itaaliani. Roomlaste kurnamistaktika tõttu olid sunnitud alla andma ja tagasi pöörduma. 22) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus Gracchused Vennad Tiberius ja Gaius. Algatasid maareformi. T-d süüdistati türannia taotlemises. G üritas piirata senati võimu. Marius Rooma konsul, äärmiselt populaarne ja valiti korduvalt. Viis läbi sõjaväereformi & kujundas elukutselise armee. ei arvestanud Marius varanduslikku tsensust, mis lubas väkke kutsuda ainult piisavalt jõukaid kodanikke, vaid värbas vabatahtlikke ka sõjaväekohustuseta proletaarlaste hulgast
oliivikasvandustes . Nii pääsesid vabade talupoegade majapidamiste asemel Itaalias aja jooksul domineerima orjatööl põhinevad suurmaavalduses . See ei tähendanud vabade talupoegade kadumist, vaid nende osatähtsuse vähenemist . 23.7 Vendade Gracchuste reformikatsed . Rooma sõjavägi koosnes talupoegade omal varustuse sõjaväkke ilmumisel . Itaalia talupoegkond aga laostus ja see mõjutas Rooma sõjaväge . Vennad Tiberius Gracchus ja Gaius Gracchus püüdis seda reformide abil muuta . Nad püüdis määrata suurmaaomanike valdustele ülempiiri ja panna nad ülejäänud maad andma maata kodanikele . Senat oli sellel aga vastu . Gracchused lasksid end valida rahvatribuunideks ja kehtestasid oma plaanidele vastavad seadused rahvakoosoleku toel. Senati vastuseisu ei suudetud aga murda ja mõlemad vennad hukkusid senati provotseeritud veristes sisesegadustes
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid palju...
1860-1870 ühendatakse Itaalia. Victor Emmanuel on ühendatud Itaalia esimene kuningas. Saab ka igavese tule ja tundmatu sõduri haua pärast I maailmasõda Türreeni meri Aadria meri purskkaev fontään Rahualtar - Augustus I Imperaator Via Appia - Appiuse tee 80000 km teid tegid roomlased. Tee ääri palistavad varakristlikud sarkofaagid. Gaius ja Tiberius Gracchus Võitlesid selle eest, et talupoegi ei aetaks maalt välja. Latifundium - orjanduslik majapidamine Spartacus (74-71 74-71 e.Kr.) e.Kr. Spartacuse ülestõus. 6000 inimest risti löödud => selle õppisid roomlased kartaagolastelt! Julius Caesar (100-44 100-44 e.Kr.) e.Kr. Juliuse kalender - 46 teeb kalendrireformi => vana kalender. Paavst Gregorius XIII (16.saj.lõpp 16
Algab juutide diasporaa. Moosese suuliste pärimuste järgi koostatakse Rooma keisririigi algus Toora 73 Titus, Vespasianuse poeg vallutab viimase juutide tugipunkti - Masada kaljukindluse.Seloodid-kindluse kaitsjad (1000 in) teevad enesetapu 4(?) - (5?) Arvatavalt sünnib Jeesus Kristus I (1.)a Kristliku ajaarvamise algus. Mille võttis kasutusele Dionysius Exiguus 525 ndal-aastal 14 Augustus sureb. Kesiriks saab Tiberius 29 Heroodes laseb Salome õhutusel hukata Ristija Johannese (Luuka 3.1..). Jeesus Kristus alustab oma misjonitegevust 30 Kõige tõenäolisem Jeesuse surmaaeg(reede, 7.aprill) 63 Rooma hävitab Popmpeiuse juhtimisel juutide Hasmonea 64 Rooma põleb. Arvatav süütaja Nero, kes süüdistab (Makabeide) riigi ja vallutab Jeruusalemma süütamises kristlasi.Paljude hiljem hukatute seas on ka
152 eKr Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leonidas Rhodoselt jõuab oma kahetesitkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. 146 eKr Roomlased vallutavad Kreeka. Algab olümpiamängude allakäik. U 100 eKr Valmib atleetide treeningkeskus Gymnasion. 72 eKr Roomlased võtavad esmakordselt osa olümpiavõistlustest. 4 eKr Rooma keiser Tiberius võidab neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks. 1 pKr Toimuvad esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud. 67 pKr Keiser Nero auks korraldatakse 211. Olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero ,,võidab" kõik alad, millel osaleb. Hiljem tunnistatakse mängud antiolümpiaks.
Lucretiuse tekstid Rooma Vabariigi lõpp Kuigi vallutussõdadega 3saj eKr oli Rooma saavutanud suurriigi staatuse, riik oli jõukas, kultuur edenes jne, siiski süvenesid sotsiaalsed probleemid. Kasvas proletaaride hulk, talupojad vaesusid jne. ka plebeide majanduslik olukord ka pärast nende patriitsidega võrdseks kuulutamist jäid Itaalia siseselt samaks. Jõuka aristokraatia vähemuse jõukus kasvas edasi. Aastal 133eKr saab rahvatribuuniks Tiberius Sempronius Gracchus, otsekohe hakkab ta nõudma seda, et ühiskonnas tuleks läbi viia reformid, mis peataks sotsiaalse lõhenemise. Ta taotles seda, et igal roomlasel võiks olla vaid piiratud hulk maad oli suunatud eelkõige suurmaaomanike vastu. Ta taotles seda, et ,,üleliigne maa" võõrandataks riigipoolt ning see läheks odava hinna eest rentida talupoegadele ja et nad saaks seda pärandada. Senat sellest huvitatud polnud. Tema vaenlane oli tol ajal teine rahvatribuun Marcus Octavius
ei sekkunud. Asehaldur kogus makse ja vajaduse korral kaitses välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud ning täitma ülemkohtuniku ülesandeid. Muutused ühiskonnas Rooma linna tähtsus töusis. Toimus suurem varanduslik kihistumine ja talupoegade laostumine. Suur orjanduse areng. Vendade Gracchuste reformikatsed Kuna talupoegade olukord oli väga halb, ei suutnud nad enam endale söjaväe varustust osta. Kaks nobiliteedi hulka kuuluvat riigimeest, vennad Tiberius ja Gaius Gracchus, püüdsid olukorda reformi teel muuta. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaa omanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. See aga pöhjustas senaatorite suure vastuseisu. Nad hukusid ning nende maa reform jäi pooleli ja talupoegade laostumine jätkus. §24 Vabariigi langus ja varane keisririik Mariuse reformiga hakati söjaväkke värbama proletaare pagalisteks söduriteks. Relvastus saadi väepealikult
poegade surnukehad" David alustas selle teose maalimist 1788. aastal. Teema valik ei olnud juhuslik. Patriotismi, kohusetunde ja moraali rasked probleemid hõljusid Pariisi õhus. Nii seostus antiikaegne Brutuse lugu Prantsusmaal peatselt toimuvaga. Legendaarne Rooma vabariigi rajaja Lucius Junius Brutus oli ajanud minema kuninga ja valitses konsulina vabariiki. Saanud teada, et tema pojad Titus ja Tiberius on osalised vandenõus kuningavõimu taastamiseks, toimis Brutus nii, nagu seda nõudis temalt kohustus: määras pojad hukkamisele. Ühel ettevalmistaval joonistusel kujutas David Brutust ise otsust täide viimas. Maal sai valmis 1789. aastal. Revolutsiooni puhkemise ja Bastille´ vallutamise päevadel seisis maal Louvre´is nähtaval kõigile. Seda valvasid rahvuskaartlase vormis kunstiõpilased. Kaasaegne kriitika imetles maali: "selle kompositsiooni sisemise jõu,
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d....
Octavinause ajal rajatud riigikorda iseloomustab võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku ehk princepsi vahel. Senat andis talle aunimetuseks augustus, mis tähendas suursugune. Lisaks sellele sai ta Rooma leegionite ülemjuhatajaks ja siit tiitli imperaator. Lisaks sellele oli tal veel konsuli tiitel, provintside asevalitseja, rahvatribuun ja ülempreester. Pealmised keisri dünastiad printsipaadi ajal · Juliuste - Claudiuste dünastia ( 27 eKr 68 pKr) Augus, Tiberius, Calignla, Claudus, Nero · Flaviuste dünastia 69 96 pKr · Antoniuse dünastia 96 192 pKr · Severuste dünastia 193 235 pKr (Caracella) · Sõdurkeisrite ajajärk Muudatused riigi ja ühiskonna korralduses · Rahvakoosoleku võim vähenes ja peale Augustuste surma ei kutsutud isegi enam kokku. · Senat säilis, aga senaatoriteks said ainult provintside ülikud. · 212
Kreeka liideti Makedoonia provintsiga. 149 146 kolmas Punia sõda: Sõda seisnes Kartaago kolmeaastases piiramises ja lõppes 146 Kartaago vallutamise ja hävitamisega Scipio Aemilianuse juhtimisel. Kartaago aladest moodustati Rooma Aafrika provints. 133 pärandas Pergamoni kuningas Attalos III riigi surres roomlastele. Tekkis Rooma Aasia provints. Hiline vabariik ehk kodusõdade periood 133 30 eKr Vendade Gracchuste reformikatsed 133 122: 133 valiti Tiberius Gracchus tribuuniks ja algatas rahvakoosolekul seaduse eraisikute poolt omastatud ager publicus'e tagasivõtmiseks ja ümberjaotamiseks. See põhjustas senati terava vastuseisu. Gracchust süüdistati türannia taotlemises. 132 tapeti T. Gracchus tänavavõitlustes. 123 valiti tribuuniks Gaius Gracchus, kes püüdis jätkata oma venna poliitikat. Ühtlasi püüdis piirata senati võimu, algatas odava vilja müügi vaestele ja soovitas laiendada rooma kodakondsust kõigile latiinidele. 122 sai C
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
