· Basiilika-piklik hoone, mis on alati paigutatud läänest itta, sissepääs asus läänepoolses osas. Seda tüüpi ehitisi kasutati ligi 1000 aastat, sealjuures seda koguaeg täiustades. · Lööv-piklik kiriku osa. · Valgmik-keskmise löövi akna osa; tähtsaim basiilika tunnus. Kirik sarnanes põhiplaanilt "T" tähega ja selle tähe püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja põikkriipsu põikhooneks. Lihtsa kirikuhoone seinu kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid(värvilistest klaasitükkidest või kivikestest seinapildid) ROMAANI KUNST. Lääne-Euroopa 10-12 sajand. (Itaalia, Hispaania,Prantsusmaa- romaani keelt kõnelevad riigid ARHITEKTUUR: · kaared(ümarkaar), võlvid · basiilika kirikuhooneid ühendati tornidega Romaani kirikud olid paksude kiviseinadega ehitised. Paksude seinade tõttu oli raske aknaid teha. Lööve katsid silindervõlvid või siis ristvõlvid.
Tartu Pauluse kirik Andres Zirk 2018 Ivo Kruusamägi Üldinfo · Juugendstiilis · Sakraalhoone · Ehitus 1915-1919 · Riia tänav 27, Tartu · Arhitekt Eliel Saarinen Iseloomustus · Ristkülikukujulise põhiplaaniga graniidist soklil asetsev tellistest kirikuhoone · Vasakul poolel paiknev tiibhoone rajati pärast kiriku valmimist · Parempoolne tiibehitis jäi aga sõja saabumise tõttu sootuks ehitamata · Murdkelpkatus · Tornikiiver on püramiidne Kaetud lakitud vaskplekiga Esindab eelkõige Soome rahvusromantilist stiili Pauluse kirik on ainuke tänaseni säilinud Eliel Saarineni Soome-perioodil projekteeritud kirik maailmas Kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine historitsismile ja ajaloolise
põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa(ehhiin) on karika-või vaasikujuline. Kreeka ornamente. ROOMA Noormehe kuju, nn. kuros Basiilika - Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, Forum Romanum. Rooma vanim foorum millest kujunes kristliku kirikuhoone üks kaasajal. tüüpe Rõivastatud neiu, Colosseum. omaaja kohta hiiglaslik amfiteater, mahutas u. 50 000 pealtvaatajat. Myron. Rooma marmorkoopia. Basiilika põhiplaan.
Romaani Avaldus ehituskunstis, markaar, ehitusmlestistest on kirikud, Enim ehitati basiilikaid, kirikuhoone hendamine tornidega, nelitis- piki- ja pikhoone ristumiskohal, Lve katsid rasked silindervlvid, . Kirikud olid kolmelvilised, ristvlvid- kahest risti asetatud silindervlvist, piilarid- 4-vi 8-nurkse lbilikega tugipostid, kapiteel oli kivikuup, Roietele e kivikaared- toetati vlve, reliikviaid- phakute silmeid , kooriruum- idaosas, poolkaares mber kooriosa rida kabeleid (kabeliteprg), poolkaarekujuline koorimbriskik., Kiriku phiplaaniks oli ladina rist,
Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Sant' Apollinare in Sama kiriku Kesklöövi seinamaale Classe kirik Ravennas sisevaade Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Sai alguse sümboolika. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitleti kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nende loojad. Jeesus Kristust kujutati kalana. Roomas hakkas levima pärgament. Sellest sai köita raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii sai alguse raamatumaal. Kunstis välditi skulptuure, kuna püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kristlik arhitektuur. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete -
kasutuselevõtuks, kuid järgnenud Poola- Rootsi sõjad nurjasid need plaanid. Rootsi võimu ajal lagunes toomkirik edasi, kuid matusepaigana jäi see kasutusele kuni 18. sajandini 1760. aastatel lammutati kiriku kõrged kaksiktornid, kuna need hakkasid kindlustustööde tõttu kalduma. Samuti müüriti kinni toomkiriku peauks. 19. sajandi lõpus rajati toomkiriku põhjatorni veetorn 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. On tuntud oma kaksiktornide poolest. Tänapäeval on see Tartu Ülikooli ajaloomuuseum. Tornid on külastajatele avatud.
Tegemist on maakiviehitisega, mida ilmestavad teravkaarsete akende paekivist raamistused. Kirikul puudub torn, sest see õhati Nõukogude Liidu ametivõimude korraldusel 1950. aastate lõpul. Nõukogude ajal hoone pühakojana kasutusel ei olnud, seda tarvitati algul viljasalvena, hiljem peeti seal kolhoosipidusid ja viimaks ehitati kirikusaal ümber võimlaks, mida kasutasid eelkõige Uulu kooliõpilased. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel tagastati kirikuhoone kogudusele. Praegusel ajal tegutseb see Eliisabeti kiriku abikirikuna, jumalateenistusi seal ei peeta, küll aga kasutatakse hoonet mitmesuguste kristlike laste- ja noortelaagrite korraldamiseks.
Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaar stiili kohta sõna romanesque prantsuse õpetlane Charles de Gerville. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjutusi, on see täiesti iseseisev kunstistiil. 4. Mida tähendavad mõisted: portaal - rikkalikult dekoreeritud pea sissekäik hoonesse pikihoone - kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele, moodustab tavaliselt kirikuhoone läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum. lööv - kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes. transept - ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. empoor - ehk väär on kõrgemal korrusel asetsev galerii või rõdu taoline ehitusmaht, mis on pikema küljega avatud suuremasse siseruumi.
Varakristlik kunst Varakristliku ilme on saäilitanud eriti Saint' Apollinare in Classe basiiilika ( 6 saj. ) Basiilika Vana-Rooma kohtu ja ärihoone millest kuhunes üks kritliku kirikuhoone esimesi tüüpe Kristlaste kokkutuleku kohtadeks esialgu üksikute jõukamate kogususeliikmete elamud, aiad või vaba loodus Apsiid madal, kitsas poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum , nii meenutas kiriku põhiplaan risti Katakombid maa alused koopad kuhu maeti surnuid Peamiselt seina ja laemaalid Kõrvale on jäetud erootilised motiivid, sai alguse keeruline kristlik sümboolika Varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu
Võitjateks valitakse arhitektide Karl von Schafhauseni ja Harald Bosse projekt. Kiriku ehitamiseks korraldati üleeestiline korjandus ning oma panuse andis kiriku asutamisse ka Vene riik tsaar Aleksander II eraldas rahandusministri ettepanekul 55 000 rubla hoone ehitamiseks. Kiriku ehitamist hakkas korraldama pastor Cornelius Laaland. Kogudus ostis kiriku jaoks krundi Neeva, Krjukovi kanali, Moika ja Fontanka vahelisele saarele. 24. juuni 1859 pandi nurgakivi Jaani kirikuhoone ehituseks ning pooleteise aasta pärast võis juba kirikut kasutama hakata. Aastatel 1880-1901, so 21 aastat oli Jaani koguduse pastoriks rahvaluule- ja keeleteadlane, üks Eesti rahvusliku liikumise suurkujusid Jakob Hurt. Hurda järglaseks Jaani koguduse pastori kohal sai Rudolf Kallas (töötas kuni 1913), samuti tuntud rahvuslik tegelane. Organistina on seal töötanud Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Kirikuga olid tihedalt seotud ka
seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris. Kadrioru loss Kadrioru loss on Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Eksponeeritakse väliskunsti kogu. Lossiaed on üles ehitatud Prantsuse stiilis, Inglise stiilis ja Lilleaia stiilis. Pirita kloostri varemed Pirita klooster Läänemere idakaldal oli aastast 1407 ordu kolmas tütarlasteklooster. Pirita klooster oli omal ajal suurim kirikuhoone keskaegses Tallinnas. Klooster, säilis oma algsel kujul 1577 aastani. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani. Botaanikaaed Botaanikaaed ehk taimeaed on taimede kasvatamise, uurimise ja tutvustamisega tegelev asutus Põhieesmärgiks on uurida, kaitsta ja tutvustada taimeriigi mitmekesisust Kasvuhoonetes saab näha üle 2400 taimeliigi Teletorn Eesti kõrgeim hoone avati pidulikult 11
pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga. MAALIKUNST Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükkidest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. BÜTSANTSI KUNST 4-15 SAJAND. Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne ja Ida Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.
vägevad. Kloostritest väljaspool hakati ka levitama kerjusmunkade poolt Jumala sõna. Alates 5. sajandist oli Euroopas palju kloostreid. Mungaks hakkasid inimesed, kes tahtsid olla üksinduses ja palvetada, vahel ka sellepärast, et olla vaikuses ja rahus. Nunnaks hakati sellepärast, et midagi peale lastekasvatamise teha, nt nad kirjutasid ja illustreerisid raamatuid ümber. Nunnakloostrite juures olid koolid. Seal korraldati ka pidusid ja võõrustati külalisi. Uhke kirikuhoone ülesanne oli palvetavatele kristlastele peavarju pakkuda. See oli ka küla keskus. Sõja korral pakkus kirik pelgupaika. Kiriku asend oli ida-lääne suunas, altar jäi itta, esimeste valguskiirte suunas. See sümboliseeris üles tõusmist. Kirik kujundas kultuurielu keskajal. Kunstiteosed valmisid kiriku tellimisel. Kirik oli väga oluline, kuigi seal olid ka väga ranged reeglid. Sõnu 293
lubati selle heaks ära anda oma kaelaskantavad ametimärgid. Ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobraženski. Katedraal sai nime Novgorodi vürsti Aleksander Nevski järgi. Kirik on historitsistlikus stiilis. Kiriku tornis on Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. 11 kella hulgas on ka 15 tonni kaaluv kell. 1928. aastal arutas Riigikogu ettepanekut kirik lammutada, kuna Eesti ei kuulunud enam Venemaale ja kirikuhoone sümboliseerib paljudele venestamist, kuid see kutsus esile õigeusklike rahvusvahelise protesti ja Riigikogu ei kiitnud seda eelnõu heaks. Sarnaseid üleskutseid esitati ajakirjanduse veergudel veel ka hiljem, 1936. ja 1938. aastal. Leiti, et kiriku sibulkuplid ei sobi Tallinna kui vana hansalinna arhitektuuriga. 1936. aastal vahetas senine vene kogudus katedraali eesti Siimeoni kogudusega, ühtlasi sai katedraal Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidi esinduskirikuks
aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Olid ka nunnakloostrid. Esimesed asutati 7.-8. sajandil. Üldiselt kujunes enamikul vaimulikel mungaordudel välja oma naisharu, kuid enamasti jäi see meesharuga tihedalt seotuks, sest naistel polnud lubatud vaimulikena tegutseda. Mungad olid nunnade pihiisad, pidasid neile jumalateenistusi ja jutlusi. Nunnakloostri eesotsas oli abtiss. Kirikuhoone Jumalateenistuste väärikaks pidamiseks oli vaja pühakodakirikut. Kirik tuli ehitada uhke ja vastupidav, selle müürid pidid olema ilusatest kividest hästi laotud. Kirikuhoone rajati ida-lääne suunas. Sel kombel vaatas kirik oma asendiga lootuse, ületõusmise poole ehk sinna, kuhu ta soovis lõpuks juhtida ka inimest. Romaani stiil Keskaja kunsti saab eristada kaht suurt perioodi: romaani ja gooti stiili perioodi
möödus Roomas. Ta rajas Pühima Lunastaja Ordu ehk lühidalt öeldes birgitiinide ordu ja asutas kloostreid paljudes maades. Pirita klooster ja kirik ehitati vastavalt ordu reeglitele, eeskujuks emaklooster Vadstenas Kesk- Rootsis. 14-15.sajandi domineerivaks arhitektuuristiilis nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas oli gootika. See on kõrgustesse pürgiv, kitsaste kõrgete aknaavadega ja teravatipuliste ukseavadega. Säiliniud kirikuhoone neli seina ja lääneviil annavad meile hea ettekujutuse selle hoone suurusest. Hoone võlve kandsid võimsad sambad, millest on näha nüüd vaid poole meetri kõrgused alumised osad. Sambad olid kaheksatahulised, mida nimetatakse piilariteks, ja peaaegu ühemeetrise diameetriga. Sammaste jämedusest hoolimata võib kujutada ette, et need jätsid siiski väga saleda mulje, kuna kirik ise on mõõtmetelt suur ja väga kõrge. Täpsemalt 56 meetrit pikk ja
Torma kirik Kirikuhoone saamislugu Torma arenguloolise edemuse põhjuseks oli 150 aasta pikkune periood, mille jooksul teenisid kogudust neli kirikuõpetajat. Suuremat rolli mängis nende seas õpetaja Johann Georg Eisen. Nimelt kui keisrinna Katariina II külastas Eesti- ja Liivimaa kubermange, esitles pastor Eisen ennast keisrinnale Ninasi postijaamas ja andis talle soolaks-leivaks kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose, mispeale keisrinna küsis: «Kelle inetu vana kirik oli 20 versta eespool, kust ma mööda sõitsin?» Kuulnud, et see ongi pastor Eiseni kirik, soovitas valitsejanna Liivimaa kindralkuberneril Browne'il, kes teda oma kubermangu piirides saatis, uue kivikiriku ehitamisega kiirustada. Et teatavasti tähendas keisrinna soovitus tegelikult käsku, alustati kiriku ehitust juba järgmisel aastal ning see õnnistati 1767. aasta maikuus. Torma kirik on romaani stiilis.Torma koguduse sün...
Pärnu Eliisabeti kirik Aastal 1741 andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine eesti Jaani kogudus endale ja pühakojale uue nime: Eliisabet. 25. juunil 1744 pandi paika kirikuhoone nurgakivi, ehitusmeistriteks olid Riiast pärit Güterbock ja Johann Heinrich Wülbern. Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nicolause) kirik. Jäänud sõdade tulemusel XVI sajandiks ainsaks, sai sellest peakirik. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda. Nupp ja vaskne kukk seati maakivist kiriku tornitippu 27. märtsil 1747, sama aasta 11.
aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid kivist klooster-kiriku ehitamist kohale, kus praegu astseb Tallinna Toomkirik, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist aastal 1240 valmis uus kivist kirikuhoone. Tallinna Toomkirik on pühitsetud Pühale Neitsi Maarjale. 1240. aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks ning Tallinna Toomkirikust sai kogu Eesti kirikute emakirik. Olenemata Tallinna ja Eestimaa isandatest on toomkirik alati olnud kirikupeade kodukirikuks. Kuni Vene ajani olid toomkiriku ülemõpetajateks piiskopid. Vene ajal kaotati piiskoppide amet ja seati sisse kindralsuperintendentide institutsioon ning Tallinna Toomkirik muutus
pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud; Enim ehitati basiilikaid, kuid need olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad.; Romaani ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega.; Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks.; Hoonet iseloomustavad selge kavatis (plaaniline ja ruumiline üldlahendus) ja raskepärane monumentaalsus. Tunnused: Kõige tüüpilisemad tunnused – ümarkaar, silindervõlv (või ristvõlv); paksud müürid (6...8 m); kitsad ning väikesed uksed ja aknad; interjööri ilmestab samba kapiteeli ja baasi kujundus
10. - 13. sajand 5. Millal eksisteeris gooti stiil? 12. - 16. sajand. 6. Kirjelda romaani stiili arhitektuuri! (Tunnused, mis oli tähtsal kohal, tähtsaim kirikutüüp jms) Tähtsal kohal sakraalarhitektuur. Porfaanarhitektuurist tunneme linnuseid ja linnakindlustusi. Tähtsaimad tunnused: paksud müürid (6-8m), ümarkaared (akendel, ustel), kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Jõuline ja lihtne. Levinuim kirikutüüp ladina risti kujuline basiilika. Kirikuhoone ühendati torniga (varem oli kellatorn eraldi). 7. Võrdle romaani ja gooti arhitektuuri! Too välja mõlema olulised tunnused ja tähtsamad ehitised. Romaani Pisa katedraal ja kellatorn (It), Maria Laachi klooster (saksa), Cluny klooster (pr), Toweri kindlus (London), Tornlinnus Donjon (pr). Tähtsaimad tunnused: paksud müürid (6-8m), ümarkaared (akendel, ustel), kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Gooti teravkaar,roidvõlv, tugipiidad ja tugikaared
kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu. katedraal - piiskoplik peakirik, toomkirik, eriti gooti stiilis Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias ankur - varakristlik lootusesümbol sibulkuppel - sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga, tuleleegi sümbol
oktoobril 1883.a. anti kogudusele ja kirikule Imperaator Aleksander II nime. Kirik pühitseti 28. mail 1884. a. Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. Septembril 1962.a. sunniti kogudus kirikust lahkuma ja sellest tehti ladu. 1977. aastal tunnistati kultushoone arhitektuurimälestiseks ja võeti riikliku kaitse alla.1990.a. detsembris tagastas Narva linn kirikuhoone kogudusele ja paavst Peeter Kalduri eestvõttel püüti asuda kirikut taastama. Raha ja tööliste puudusel olid tulemused vähesed. Kirik kaotas ka uksed-aknad ja katuse. Esimene jumalateenistus 32 aastase vaheaja järel toimus 8. juulil 1994.a. 2000.a. juulis kutsus Narva Linnavalitsus kogudusse tööle Villu ja Tuuliki Jürjo. Muinsuskaitse ja Hasartmängumaksu fondi rahaga ja Kuningas Arturi Fondi annetuse toel sai kirik katuse alla.
sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi (keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled ) Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Sellega oli tähtsal kohal sakraalarhitektuur (reilgioosne arhitektuur). Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida kutsutakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist. Selle kõige ilmekamaks
Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid
Klassikaline keskaeg (11.-15.saj.) hiliskeskaeg (16.-17.saj.) Stiilid: Basiilika (5-9.saj) gregooriuse laul Romaanika (10-12.saj) organumid, trubaduurid Gootika (12.-14.saj) Notre Dame'i koolkond, motetid Arhitektuur Kirikute püstitamine: Romaani kirik- kindluskirik Gooti kirik- kerged, saledad, taeva poole sirguvad Linnused (linnamüürid) Linnades raekohad Basiilika- Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, millest kujunes kristliku kirikuhoone üks tüüpe. Maalikunst: Freskod- äsja krohvitud, niiskele seinale maalitud Seinamaalid Raamatuillustratsioonid Gootikas suured roosaknad Tahvelmaalid Tiibaltarid. Skulptuur: Ehitiste juurde kuuluv (reljeefid) Piibli sündmustega seotud- Romaani kiriku kaunistusi kutsutakse ka ,,vaeste piibliks" Materjalideks kivi, pronks, ka puu. Kirjandus: Hümnid lugulaulud/kangelaslaulud nt Prantsuse rahvuseepol ,,Rolandi laul" Liturgilised tekstid Rüütliluule/laul
Roland Bachmann PT-12 ,,Tallinna Gootika." 2012 Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. - Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja koh...
Miks nad on just maa all on? Sest kirtslikud kogused tahavad ka pärast surma koos olla. Samuti nende kalmistud said ruttu täis(paganlastel ei saanud, sest nemad põletasid). Kirikutes on võidukaar, mis toetub kahele sambale, see asub altari ees. Alguses polnud kristlastel oluline, kus ja millises hoones nad oma kokkusaamisi korraldavad. Aga siis nad otsivad omale pühaliku hoone vormi, tempel ei sobinud sest tempel mahutab väga vähe inimesi. Lõpuks sobib Rooma Basiilika, Esimene kirikuhoone on Rooma Püha Peetri Basiilika, mis on katoliku maailma tähtsaim kirikuhoone ehk Rooma Paavsti kirik. Samuti võik öelda et ta on katedraal. Katedraal ehk piiskopi kirik. 11 Varakristlike kirikuhooneid pole eriti säilinud, sest kui seal laiendati või ümber ehitati, siis ei hoolitud eriti. Pigem on säilinud just interöörid, antiiksed sambad, valgmikkord. Ehitati kivist aga lagi on lame, samuti kasutati "võiduvärava" võtet.
Oleviste kirik on keskaegse Euroopa kõige kõrgem kirik. Esimesed andmed selle gooti stiilis kiriku kohta pärinevad aastast 1267. Kiriku ehitamisest ja algaastatest on vähe teada, kuid praeguses kohas võis see asuda juba 12. sajandil koos Skandinaavia kaubahooviga. Nime sai kirik pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Püha Olevit peeti aga ka meresõitjate kaitsjaks Algus problemaatiline Esimese Oleviste kirikuhoone ehitamise aeg on seni jäänud problemaatiliseks. Ürikutest on teada, et Taani kuninga Erik VI Klippingi ema Margarete annetas 1267. aastal naistsistertslaste Püha Mihkli kloostrile patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle kihelkonna üle. See on esimene kirjalik teade Oleviste kirikust. Seda aastat või pisut enne seda on peetud Oleviste kiriku ehitamise ajaks. Selle arvamuse kohaselt on kirik ehitatud
14. Ernst Behse 18571897 15. Georg Koik 19001914 16. Johannes Uustal 19151948 17. Valter Vaasa 19481998 18. Ivo Pill 19981999 19. Arvo Lasting 1999 Kokkuvõte Helme kirik on ehitatud 1905. a tsaari venestamispoliitika ajal Mulgimaa kauneimaks õigeusu kirikuks. Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse sündimise kogudus loodi 19. saj. Kogudus hakkas 20. saj kiiresti kahanema. 1944. a sai kirik kannatada ja kogudus lõpetas oma tegevuse. Kirikuhoone taastati 19861990.a . Nüüd toimuvad seal üritused ja jumalateenistused koostöös linnaga. Tänane Helme kirik, endine vennastekoguduse palvemaja, on ehitatud 1847.a . Hoone sai 1918.1919. a kannatada, tehti korda ja taaspühitseti 1928. a. 1944. aastast toimuvad Helme kirikus igapühapäevased luterlikud jumalateenistused ja seal asub ka Helme koguduse kantselei. Kasutatud kirjandus 1. https://sites.google.com/site/katrinitunnid/helme-kiriku-ajalugu 2
Tartu Toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis. Kirikuna pole see pärast Liivi sõda funktsioneerinud. Hoone aadress on Lossi 25. Toomkiriku ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist jätkati aga kuni 16. sajandi alguseni. Viimasena valmisid Toomkiriku tornid. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Toomkiriku uurimisel on enim tähelepanu pööratud hoonele, tunduvalt vähem aga arheoloogilisele leiumaterjalile. Viimast on hakatud enam arvestama alates 1990. aastatest. Alates sellest ajast on toomkirikus arheoloogilisi kaevamisi läbi viinud Romeo Metsallik, Heiki Valk, Arvi Haak ja Martin Malve. Viimastel kaevamistel 2008. aastal leiti kiriku põhjalöövist massiivne hauaplaat, mis pärineb tõenäoliselt 15. sajandist ja on ainus enam-
kaeti maalingutega. Varakristlikus kunstis üldse ei leia skulptuure. Enne ristiusu tekked oli Rooma aladel elanud rahvad olid kummardunud jumala kujusid. Aga ristiusk ei lubanud kummardada jumalatele sarnaseid kujusid. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati siis hakati mõtlema ka vastavatele hoonetele kus jumala teenistust peetakse ja need olid kirikud. Põhiplaanilt sarnases kirik ,,T" tähega. Tavaliselt olid kirikud ilma tornita kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemus kaunistati seina maalide ja mosaiikidega. Oma säravase värvidega muutsid mosaiigid kiriku seest väga sitaseks. Kõige tähtsam varakristliku kunstis on Basiilika kasutusele võtt. Kirik jagati kolmeks osaks niinimetatud kolmeks lööviks. Bütantsi kunst Konstantinoopol on praegu Istanbul ja see on kreeka keeles Bütsants. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist kaasaarvatud Kreeka. Bütsants sai Kreeka kunsti traditsiooni säilitajaks ja edasiarendajaks
Kuigi sekulariseerumisteooria usutavus on kahtluse alla seatud, leidub neid, kes arvavad, et sekulariseerumise, s.t. usu vähenemise protsess peab paika, kui mitte mujal, siis vähemalt Euroopas. Üks neist on briti sotsioloog Steve Bruce, kes on veendunud, et minevikus olid inimesed Euroopas märgatavalt usklikumad kui täna, näiteks annetasid nad usulistel eesmärkidel vabatahtlikult suuri summasid missade läbiviimiseks, eri eluetappide tähistamiseks või kirikuhoone ehitamiseks. R. Starki lootust, et uued religioossed liikumised täidavad tekkinud tühiku, S. Bruce ei jaga. Ta viitab sellele, et kuigi neid on palju, on nende liikmeskond väga väike ja nad ei suuda tekkinud vajakajäämisi rahuldada. Seega võib tõdeda, et sekulariseerumine on olemas, kui kasutada seda mõistet Euroopa olukorda kirjeldava terminina kirikliku religiooni mõju ja tähtsuse vähenemise kohta ühiskonnas.
Kunst oli seotud kirikuga Euroopa ühendajaks sai katoliiklik kirik Ahridektuur hakkas levima alles 11 saj, kui hakati ehitama kirikehitisi Usk haaras praktiliselt kõik elualad, nii ongi romaani stiil eelkõige kiriklik Romaani triil sai nime Rooma järgi Arhidektuur o Ilmekaimaks tunnuseks on ümarkaar o Ehitati basiilikaid, suurem osa(rooma) o Romaani ajastut iseloomustab veel kirikuhoone ühendamine tornidega Basiilika – ehitustüüp o Apsiid – altari ruum o Krüpt – kiriku alune haudade koht Kirikuruum koosneb 3-st osast. Kesklöör ja külgedel külglöör. Kesklöör kõige suurem/kõrgem. Kesklööris asub Valgmik, ainuke kiriku valgusallikas. Kirik ehitatakse idast-läände (läänest tõuseb päike) Kabel – mingi pühamu jaoks
tegutsenud, teine kirjeldab hoone saatust, kolmandas on lähemalt juttu kirikust kui esimesest koolihariduse andjast (see on lähim kokkupuutepunkt autorile). Edasi minnakse juba koguduse ja seda teeninud ning sellest keskkonnast välja kasvanud inimeste juurde. 3 ÜMBRITSEV KESKKOND Sõites Tartust Kallastele, seisab umbes 20 km järel teest paremal puudesalus tagasihoidlik valge kirikuhoone. See on Vara Brigitta kirik. Valge ehitis on õhtuhämaruseski märgatav, kuna see on valgustatud. Ainult suvisel ajal peitub ta ümberseisvate puude rohelusse. Kirikuaias on kalmistu, kuhu matmine lõpetati 18. sajandi lõpuveerandil. Pisut eemal on uuem, kasutusesolev kalmistu, kus on ka Vabadussõjas langenute mälestussammas (1925, taasavatud 1988), ja Teises maailmasõjas langenute vennashaud.1 Kiriku ümbruses on palju suuri vanu puid, sealhulgas looduskaitse alune
sajandil. Preagusesse kohta ehitati esimene kirik arvatavasti 1330 selle aastaarvu ja Püha Olevi kujutisega päiskivi avastati kirikust 19. saj. toimunud ehitustööde käigus. Praeguse mahu ja hilisgooti ilme sai kirik 15. sajandil. Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna suurim ehitis. Kiriku siseruum paistab silma kesklöövi suure kõrguse (31 m) ja ilusate tähtvõlvidega kooriruumi poolest. Kiriku ajalugu Esimese Oleviste kirikuhoone ehitamise aeg on seni jäänud problemaatiliseks. Ürikutest on teada, et Taani kuninga Erik VI Klippingi ema Margarete annetas 1267. aastal naistsistertslaste Püha Mihkli kloostrile patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle kihelkonna üle. See on esimene kirjalik teade Oleviste kirikust. Seda aastat või pisut enne seda on peetud Oleviste kiriku ehitamise ajaks. Selle arvamuse kohaselt on kirik ehitatud alles pärast eestlaste linnuse vallutamist taanlaste poolt ja
lihvitud marmorplaadid, mis lasksid valgust ainult keskmisesse ossa ning kõrvallöövid jäid salapärasesse pimedusse. Löövide idapoolsesse otsa ehitati mõnikord risthoone (transept) , mille otsad ulatusid pisut kaugemale hoone seintest ja andsid ehitisele ristikujulise põhiplaani. Transepti ja kesklöövi ristumiskoht moodustas koori, kus paiknes altar. Koori taha jäi poolümar apsiid, mida muust kirikuruumist eraldas võidu- ehk triumfikaar. Kirikuhoone oli paigutatud alati ida-lääne suunas. Nii võisid varased päiksekiired läbi apsiidi akende langeda altarile. See andis hommikustele jumalateenistustele erilise sära. Varased kristlased ei osanud võlvida suurt hoonet. Sellepärast oli tolleaegne basiilika enamasti lameda puulaega või lahtise sariklaega. Basiilika kirikuhoonena kujunes välja Roomas ning levis siit ka mujale. Lääne-Euroopas oli basiilika aluseks varase keskaja kiriku arhidektuurile.
Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised.
1730. aastail rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. 1767. alustati keskaegse kiriku müüridele uue hoone rajamist. Esmalt puhastati ja kaevati välja vundamendid. August Wilhelm Hupeli sõnul tulid mulla alt välja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, kuid võlvimata lagi ja torni ülaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lääne- vaid lõunaküljele. Seda seetõttu, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks klassitsistlikuks tervikuks. 10. mail 1845 aastal süttis Paide kirik. Kiriku taastamiseks korraldati korjandus. Annetustena saadi 10 480 rubla, millest 500 rubla annetas keiser Nikolai I. 18951898 ehitati kiriku ümber raudaed ning 1901 telliti kirikule 8 Riias valmistatud vitraazakent. 19091910 teostati ulatuslikke ümberehitusi. Ordu ajal oli Paides peale lossikiriku veel Katariina ja Püha-Risti kirik. Esimene hävis tulekahjus 1558. a., teine 1573. a. 1786. a
aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel. Valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogiriigi) peakiriku. Aastatel 1430-1460 (15 saj. keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks. Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684.aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis ning aastatel 17781779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver. Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Tekkis nn diele- dornse (eesruum ja tagakamber) süsteemis ruumijaotus. Aastatel 1402-1404 ehitati
täisnurkselt). Maagilise märgina on svastika tuntud paljude rahvaste juures eelajaloolisest ajast saadik. Indias näit. sümboliseeris see päikest ja kosmilist liikumist. tiitelkirik - esimesi kirikuehitisi Roomas (4.saj.), mis püstitati jõukate koguduseliikmete kulul ja kandsid donaatori nime hoone välisküljel basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu. kodakirik - mitmelööviline kirikutüüp, mille kesk-ja külglöövid on u. ühekõrgused ja ühise katuse all. Kesklööv on alati laiem, kogu kirik on valgustatud külglöövide aknaist.
aastal linnaarhitekt G.F.W. Geisti projekti järgi.Varasemalt oli Tartu Maarja kogudus olnud koos sakslaste kogudusega Jaani kirikus, kuid see jäi kitsaks ja vajati uut kirikut. Algupäraselt valmistas arhitekt kaks projekti. Üks neist oli neogooti vormides, teine aga klassitsistlik variant. Realiseerimisele läks viimane, klassitsistlikkus stiilis kirik. Kirikuosa rajati vanalinnast väljapoole Viljandi ja Võru maanteede ristumiskohale. Hilisklassitsistlikus stiilis kivist kirikuhoone ehitati 1836-1841. Kirik pühitseti esimesel pühapäeval pärast kolmekuningapäeva, 11. jaanuaril 1842. Kiriku ehitustöödega käisid kaasas mitmed raskused.13 Tööd kestsid plaanitust kauem, kuna kiriku torn varises ehituse käigus 25. septembri ööl kokku ning see tuli uuesti laduda. Paljud pidasid õnnetuse põhjuseks seda, et nurgakivi pandi ilma õnnistamiseta. Kokku läks ehitus maksma 22 000 hõberubla, seejuures materjali kohalevedu oli tasuta.14
Mõnikord suleti koor, kui eriliselt püha paik tavalise uskliku jaoks letneriga- koorivõrendiga või terve ehisseinaga. Väga sageli oli koori erilist seisust rõhutatud lihtsamalt- triumfikaare alla rõhttalale (trabesèle) paigutati suur krutsifiks, nn. triumfikrutsifiks. Oluline on kirikus ka läänesein, mida katedraalis ehtis ideaalne vorm- roosiaken, vaikimise ja eraldatuse sümbol. Roosiaknasse paistis õhtumissa- vespri- ajal õhtupäike. Kirikuhoone külgseinte ikonograafiline sisu kajastas tavaliselt ida ja lääneseina- Kristuse ja jumal-Isa sõnumi vahendajaid apostleid ja prohveteid. Lääneseinal võis näha stseeni trooniva Kristusega peainglite keskel või viimse kohtupäeva stseeni. Eelkõige oli ilmaliku- profaanarhitektuuri areng seotud üha kiiremini kasvavate linnadega. Gootiaegsete linnade kasvu tempot iseloomustavad arvud: saksamaal XI saj eksisteerinud 200 linna asemel oli XIII saj 1000 ja XIV saj 4000
Kui ristiusk ametlikult tunnistati, hakkati mõtlema ka mosaiikidega- väikestest jumalateenistuseks vajalike hoonete- kirikute T värvilistest kivi- väi rajamisele. klaaskildudest koostatud Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid U piltigega.Nendega kaunistati ka L ruumide põrandaid. ja mosaiigid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks. I
Samas tuleb märkida, et aga kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal kui taanlased saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid praeguse Toomkiriku kohale kivist klooster-kiriku ehitamist, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist valmis uus kivist kirikuhoone. Olenemata Eestimaa ja Taani isandatest on Tallinna Toomkirik alati olnud kirikupeade kodukirikuks. Kuni vene ajani olid Toomkiriku ülemõpetajateks piiskopid. Vene ajal kaotati piiskoppide amet ja seati sisse kindral- superintendentide institutsioon ning seega muutus Toomkirik ka kindralsuperintendentide kirikuks. Kindralsuperintendent oli ühtlasi ka Toomkiriku ülemõpetajaks. Kiriku ehitamisest alates kuni Eesti iseseisvumiseni kuulus Toomkirik saksa kogudusele ning põhilisteks
Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Silindervõlv Ristvõlv Ristvõlvid Vezelay
See asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik kuulub Saare- Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida praeguseni säilinud kirikuhoone, mitte aga hiljem hävinud algkirik, kuid arvatavasti oli tegu praegusele eelnenud ja tõenäoliselt puust kirikuga. Kivist Jumala- koja ehitamist alustati mitte enne 13. saj lõpukümnendeid. Kiriku kaitsepühakuks on 3.-4. sajandi vahetusel elanud Püha Katariina Aleksandriast. Kogu kirik oli kaunistatud ulatuslike Viimse kohtupäeva teemaliste maalidega, säilinud on neist ainult vähesed fragmendid. ÜÜGU PANK Üheks omalaadseks vaatamisväärsuseks on Muhu saarel asuvad pangad
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetataksepikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
