Kirjanduse mõisted Achilleuse kand- ülekantud tähenduses ainuke nõrk koht, puudus. Achilleuse ema olevat poja kastnud pühasse vette, mis pidi surematuks muutma ja hoidis kannast kinni. Seetõttu oli kand ta haavatav koht. Sealt tapeti ta Apolloni poolt. Varasema versiooni järgi tegi ema Achilleuse surematuks ambroosia ja tule abil. Ambroosia- kreeka mütoloogias surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv, õli vms Arkaadia- maakond või mägine ala Kreekas Peloponnesose poolsaare keskosas, kuhu oli raske ligi pääseda. Skylla ja Charybdis- 2 merekoletist, kes valvasid sissepääsu teise merre Messiina väinas. Odysseus pääses nende käest, kuid paljud tema kaaslased mitte. Skylla sõi ära kõik ettejuhtuvad elusolendid, Charybdis imes väinast 3 korda päevas vee välja ja purskas selle siis tagasi. Ülekantud tähenduses 2 suurt võrdest ohtu/ 2 võrdselt vältimatut õnnetust Damoklese mõõk- Damokles oli Sürakuusa t...
Mis on Madonna piltidele iseloomulik? Madonnapildid kujutavad Maarjat Jeesusega. (mille järgi me nad ära tunneme) Mis on bütsantsi arhitektuuri Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Mosaiigid. ehituslikud saavutused? Mis on liseenid? Vertikaalne sile dekoratiivne müüririba, mis vähesel määral eendub müüripinnast. Mis on petik? Müüripinda liigendav madal akna-, arkaadi- või uksekujuline dekoratiivne niss, mis esineb grupiviisi. Mida tähendab tsentraalehitis? Kreeka rist; Kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel. Millisel kujul on säilinud bütsantsi Ikoonid, mosaiigid. maalikunst? Millised olid büntsantsi maalid? Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või
kinnitatud laetala küljes olevale puuridvale. Voodi külglauad olid rikkalikult nikerdatud, nii ka peatsilaud. Siiski andis põhiilme voodile tekstiil, mis kaitses ka külma eest. Tekstiili osa interjööris oli suur, sest enamik, muidu ebamugavalt kõvasid ja külmi istmeid, oli kaetud patjade ja palakatega. Empoorid- külglöövide peal olev võlvitud käik, mille kesklöövi poole avanev kaaristu moodustab kõrgseina teise, arkaadi peal asuva rõhtvöödi. Basiilika- kolme või enamlööviline suundruumiline, sageli võlvitud hoone, kõrgema kesklööviga keskel. Kesklöövi kõrgsein jaguneb 4- tsooniks- arkaad, empoor, trifoorium ja valgmik. Flamoyant-stiil e leekstiil-iseloomustab kalapõie v leegikujuline ornamendi motiiv Trifoorium- basiilikas galeriitaoline kitsas käik, mis asetseb kesklöövi, transepti, koori seinamüüris neljaosalise kõrgseina puhul empoori kohal ja kolmeosalise kõrgseina puhul arkaadi kohal
mis tuleneb ridade pikkusest, 1. ja 2. on pikemad, 3. ja 4. lühemad, 5. rida taas pikk. Absurdse, naljaka sisuga, mingi koha teemal. Lähtub harilikult koha-või isikunime riimimisest. Kohitseti kauges Kohilas, tee lõppeb sügavas manalas. Su sügavat pilku näen, ennast sügavalt nean. Puhkan pead tagalas... Suured augud Rabiveres, põletavad leegid kuradi veres. Kaugel kauguses haned, käed kaunitele silmadele paned. Seilan pikalt Arkaadi meres... Mäe tagant piilub Hageri, väiksest köögist leidsin pagari. Sellest sünges väikelinnas, käes olgu sul kirju kinnas. Nüüd teksti tagasi keri... Üks katusetõrvaja Tõrvas baaridaamide kübaraid tõrvas; kui viimaks piisk tõrva läks ühele kõrva, baariletiga see tema mõrvas. Ühel maskiballil Vasknarvas üks kõmisev vaskmask arvas: "Kuule sina sääl, karu! Võta pits ja pea aru - pea istub sul haavlilask karvas." Üks talueit Vana-Kuustes kandis hauduvat kana juustes.
Emma oli artriidi tõttu jäänud ratastooli. Talveks kolis ta Cambridge'i, kus töötasid Darwinite kolm poega. Suvekuudeks tulid Emma, lapsed ja lapselapsed Down House'i. 1896. aasta sügisel, kui Emma valmistus talvekorterisse sõitma, saabus vaikselt tema lahkumistund. Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet. Teosed eesti keeles "Loodusuurija reis ümber maailma purjekal "Beagle"". Tõlkinud Jaan Port, eessõna Arkaadi Uibo. Teaduslik Kirjandus, Tartu 1949, 528 lk. "Mälupildid: minu teadvuse ja iseloomu arenemisest". Tõlkinud ja kommenteerinud Mait Ando Raun. MR Piller, Tallinn 2005, 120 lk. "Autobiograafia". Tõlkinud ja eessõna: Mart Niklus; teine eessõna: Ivar Puura. Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu, 2006, 256 lk. Allikad: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://ww.darwin.kongress.ee
Kr 2. Impeeriumi ajajärk 1.saj lõpp 5 saj p.Kr Roomlaste kultuur kui kunst · Rooma eeskujuks olid Kreeka saavutused · Arhitektuuris lähtuti Kreeka ja Etruski ehtituskultuurist, kuid tehti palju uuendusi · Tähtsaim rooma leiutis nn. Betoon (sideaine)(kivikild, vulkaani tolm ja vesi) · Ehitati põletatud tellistest, ruumid tehti silinder või ristvõlviga · Sambaid ühendati kaartega, see moodustas kaaristu ehk arkaadi · Kõige suurejoonelisem ehitis Colosseum · Colosseum - mahutas 50 000 pealtvaatajat, gladiaatorite omavaheliste ja loomade gladiaatorite võitlused. Kuni 3000 paari oleks mahtunud sinna võitlema ning seal peeti ka merelahinguid · Seal oli ka palju kaarvõlve aga need olid lihtsalt kaunistused need ei olnud toetamiseks · Levinud ehitised olid seal triumfikaared(suured väravad nagu)
Termi näidis. Caracella termid. Arkaad (kaaristu)- ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Verona San Zeno Maggiore kloostris. Arkaadi näidis. Foorum- Ühiskondlik keskus, kus peeti rahvakoosolekuid, mõisteti kohut jne. . Eriti tuntud on Rooma foorum. Rooma foorum. Willendorfi Veenus- naisekujuke, mille avastas 7. augustil 1908. aastal paleoliitikumi asulakohast Willendorfi linna lähedalt Austriast Wachau piirkonnast arheoloog Josef Szombathy. Kuju on kivist 12 cm kõrge ja umbes 30 000 aastat vana. Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks
illuminaator - keskaegsete käsikirjade illumineerija passionaal - liturgiline raamat Kristuse ja märtrite kannatustest horarium - tunniraamat, sageli illumineeritud palveraamat ilmikuile ööpäeva tundide jaoks. tetriarhid - nelikvalitsejad koodeks - vihiku- või raamatukujuliselt köidetud käsikiri, purpurkoodeks Bütsants oktogoon - kaheksanurkse põhiplaaniga ehitis; geomeetriline vorm keskaegses ehituskunstis - oktagonaalne petik - müüripinda liigendav madal akna-, arkaadi- või uksekujuline dekoratiivne niss, mis esineb grupiviisi, näit, keskaegseil tellisviiludel arkatuur - petikarkaad, enamasti petiknissidena kujundatud kaarte rida fassadil või ehituse siseseintel pantokraator - 2.-6.saj. bütsantsi kunstis esinev motiiv, tihti kiriku apsiidi kaunistusena, mis kujutab troonil istuvat Kristust eluraamatuga vasakus käes ja parem käsi õnnistavalt üles tõstetud
lähisugulaskeeltest pärit nimed (nt Aino, Külli, Merja); samuti täiesti eesti keeles muganenud laennimed (nt Jaan, Toomas, Jüri, Rein, Tiiu, Mari, Kadri, Triin, Reet). [5] Võõrnimed on muganemata või osaliselt muganenud nimed, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni (nt võõrsõnatähed f, s, z, z - nt Fränk, Rudolf, Anzeelika; nimealguses b, d, g - nt Brita, Guido, Gertrud; järgsilbi pikad täishäälikud või rõhk järgsilbil - nt Adeele, Marleen, Arkaadi, Marii). [5] Omanimedes ja võõrnimedes ei tohi võõrtähti kasutada, eriti lubamatu on võõrtähtede kasutamine selgelt omapäritolu nimede korral (nt Raily, Õnnely, Arwo). Võõrtähed on lubamatud ka laennimedes (nt Cadry, Kady, Daavy); laennimedes ei tohi kasutada ka varasemate kirjaviiside kirjapilte (nt Maddis, Jürri) ettekäändel "suguvõsas levinud nimi". Võõrnimedes võib kasutada võõrsõnatähti, kuid mitte võõrtähti ega
piisavalt veekindel, et sajandeid vastu pidada. Taaskasutusse võeti ka Idamaades tuntud tellis, seda aga põletatud kujul. Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Nii muutusid sambad eelkõige dekoratiivelementideks, mida hakati ühendama kaartega, nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadi. Kõiki neid eelmainitud uuendusi tunti küll juba Idamaade ja etruskide kunstis, kuid oma tehnilise täiuse saavutasid nad just roomlaste käte all praktilist laadi ehituste (sillad, veejuhtmed, teed) juures ja seda eelkõige hilise vabariigi ja keisririigi perioodil (pilt 1). Rooma vabariigi ja keisririigi ajalgi oli Rooma arhitektuuris valitsevaks kodanlik ehk profaankultuur ja -arhitektuur (ühiskondlikud hooned, linnaväljakus, veejuhtmed, kodanike majad jne)
Dananiidid Dananiidid olid Danose 50 tütart (eri naistega), kes isa käsul kõik (peale Hypermnestra) pulmaööl tapsid oma noored abikaasad, Danaose venna Aigyptose pojad, kes olid neid sundinud endiga abielluma. Karistuseks pidid nad allilmas kandma vett aukudega vaati (danaiidide töö). Mõisted 1. Achilleuse kand nõrk koht 2. Ambroosia surematuks tegev jumalate toit 3. Arkaadi müütiline õnne maa 4. Skylla ja Charybdis kaks merekoletist, kaks halba varianti 5. Damoklese mõõk ähvardav hädaoht 6. Danaiidid Danose 50 tütart 7. Elektra kompleks tütar armastab isa ja ema on rivaal 8. Gordioni sõlm keerulist olukorda kergelt lahendama 9. Hapud viinamarjad kui tahad, aga ei jõua pingutada, siis ei tahagi 10.Kentaurid hobuse keha + inimese pea 11.Kimäär lõvi pea, mao saba, kitse keha 12.Kirke nõiatar (muutis mehi sigadeks) 13
väga tugev ja piisavalt veekindel, et sajandeid vastu pidada. Taaskasutusse võeti ka Idamaades tuntud tellis, seda aga põletatud kujul. Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Nii muutusid sambad eelkõige dekoratiivelementideks, mida hakati ühendama kaartega, nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadi. Kõiki neid eelmainitud uuendusi tunti küll juba Idamaade ja etruskide kunstis, kuid oma tehnilise täiuse saavutasid nad just roomlaste käte all praktilist laadi ehituste (sillad, veejuhtmed, teed) juures ja seda eelkõige hilise vabariigi ja keisririigi perioodil (pilt 1). Rooma vabariigi ja keisririigi ajalgi oli Rooma arhitektuuris valitsevaks kodanlik ehk profaankultuur ja -arhitektuur (ühiskondlikud hooned, linnaväljakus, veejuhtmed, kodanike majad jne)
Roomlaste praktiline meel tegi palju uuendusi. Tähtsamaks leiutajaks oli nn rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja veesegu kivistumisel. Kivistununa oli see veekindel ja väga tugev. Taas võeti kasutusele tellis. See võimaldas rakendada võlvimis tehnikat. Ruumid kaeti kas silinder võlviga või ristvõlviga. Kadus vahe kandvata ja kantavate osade vahel. Sambaid kasutati dekoratiivsel eesmärgil. Kui need sambad ühendavad kaarega, siis moodustab see kaaristu ehk arkaadi. Arhitektuur: Arhitektuuris oli valitsevaks profaanarhitektuur. Religioossete ehitiste tähtsus oli väiksem. Oluliseks peeti Rooma välja ehitiamist. Rajati pidulike ehitiste ansambleid. Keskväljak ehk foorum- rahvakoosolekute ja kauplemise paik. Rajati eeskujulik tänavate võrk ja kanalisatsioon. Elamustes oli veevärk ja keskküte. Köeti kuuma õhuga. Elamud sarnanesid etruskite elamutega. Arhitektuuris olid küllalt suured Kreeka mõjud. Rajati arvukalt amfi teatreid
Roomas oli ametlik kunst.Tähelepanuväärsem on Rooma ehituskunst aga ka portree ja ajalooline reljeef on omapärased. Rooma vanimad ehitused meenutavad etruskide ehituskunsti,mis olid roomlastele suureks eeskujuks. Arhidektuur arenes,määravaks said ehitustehnilised uuendused,näiteks lubjamördi kasutuselevõtmine,ehitamise juures kasutati ka põletatud telliseid.Tähtsamad konstruktsioonid on kaared,võlvid ja kuplid. Sambaid ühendati kaartega,mis moodustasid kaaristu ehk arkaadi. Akveduktid tõid näiteks Rooma linnaelanikele iga päev kuni miljon kuupmeetrit vett. Suure tähtsusega olid Roomas saunad ehk termid,sest linnas oli vähe maju,kus oli võimalik end pesta. Triumfikaar: Roomast sai alguse triumfikaarte püstitamine. Võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. Sõjavägede ülemjuhataja Tituse triumfikaar asub näiteks Roomas. Colosseum:
peresoojust, kodust tunnet. Märgatav on ka värvitoonide mäng, isa ja poegade rõivad on 10 äärmiselt selgete toonidega, iga riidevolt on peenelt välja maalitud., erinevalt naistest kelle rõivad on tagasihoidlikes pooltoonides. Pildi taustal on täiesti tõetruult kujutatud antiiksest arhitektuurist pärit arkaadi, mis jagab ka pildil olevad isikud kolme rühma: pojad- noored võitlejad, isa- perepea, eeskuju, naised, lapsed- pere eest hoolitsejad, helluse jagajad. „Horatiuste vanne” on lihtne, tõsine, moraliseeriv ja patriootlikke tundeid tekitav ajaloomaal, mis on täis antiigi hõngu ja samas nii reaalne, nagu oleks see üks ruumi osa. R. W. Emerson on öelnud: „Maal ei tohi olla liiga maaliline. Miski ei hämmasta inimesi nii nagu terve mõistus ja selge jutt
Samuti kasutati ehitamise juures ka põletatud telliseid. Sellised materjalid võimaldasid rakendada võlvimistehnikat. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsamad on kaared, võlvid ja kuplid. Ruumid kaeti kas lihtsa silindervõlviga või ristvõlviga, mis saadi kahe silindervõlvi ristumisel. Sammas kaotas seega oma senise ülesande ja seda hakati kasutama kui kaunistavat elementi. Sambaid ühendati kaartega, mis moodustasid kaaristu e arkaadi. Väga kuulus on Prantsusmaal asetsev veejuhe e akvedukt Pont- du-Gard. See on säilinud tänase päevani. Kaart kasutati seintes olevate uste ja akende katmiseks, selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit. Akveduktid ehk veejuhtmed kuuluvad Rooma ehitustehnika kõige eriomasemate saavutuste hulka. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega.
väga tugev ja piisavalt veekindel, et sajandeid vastu pidada. Taaskasutusse võeti ka Idamaades tuntud tellis, seda aga põletatud kujul. Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Nii muutusid sambad eelkõige dekoratiivelementideks, mida hakati ühendama kaartega, nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadi. Kõiki neid uuendusi tunti küll juba Idamaade ja etruskide kunstis, kuid oma tehnilise täiuse saavutasid nad just roomlaste käte all praktilist laadi ehituste (sillad, veejuhtmed, teed) juures. Rooma vabariigi ja keisririigi ajalgi oli Rooma arhitektuuris valitsevaks kodanlik ehk profaankultuur ja -arhitektuur. Religioossed ehitised olid teisejärgulised. Vabariigi ajal peeti eriti tähtsaks Rooma pealinna väljaehitamist ja arendamist. Ehitati mitmeid pidulike
Taaskasutusse võeti ka Idamaades tuntud tellis, seda aga põletatud kujul. Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Nii muutusid sambad eelkõige dekoratiivelementideks, mida hakati ühendama kaartega, nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadi. Rooma vabariigi ja keisririigi ajalgi oli Rooma arhitektuuris valitsevaks kodanlik ehk profaankultuur ja -arhitektuur (ühiskondlikud hooned, linnaväljakus, veejuhtmed, kodanike majad jne). Religioossed ehitised oli teisejärgulised. Vabariigi ajal peeti eriti tähtsaks Rooma pealinna väljaehitamist ja arendamist. Ehitati mitmeid pidulike ehitiste ansambleid, mille seas tähtsaim keskväljak ehk foorum, mis oli kauplemise ja
annaabi.ee 
