sajandi kurito tegelik suurus ning diktatuuri kurjakuulutav enne. Selleks polnud mitte sõda oma õudusega, vaid varjatud kuriteod, nagu massimõrva sünonüümiks saanud Auschwitz. Kainest ajaloolisest vaatevinklist vaadatuna jääb ka kõige kohutavam sõda kord unustuse varju. Enam kui viie aastakümne möödudes mõjub Teine maailmasõda mantlina, mille hõlma all viidi täide ja varjati holokausti kuritegusid. Koos Hitleri käsilastega olid kuritegude täidesaatjaiks ka nende abilised. Holokausti otsesteks süüdlasteks võib lugeda poolt miljonit sakslast.
Eneseanalüüs Suhtlemine on nii minu, kui ka teiste inimeste elus väga tähtis. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt, sest nad ümbritsevad mind enamuse ajast. Sõpradega suhtlen ka väga tihti päriselus, näiteks, koolis või trennis. Juhtub nii, et mõnikord ei ole aega kellegiga kokku saada, kuid erinevad virtuaalsed vahendid aitavad selles. Facebook, Skype, Whatsapp – on meie kaasaegsed abilised, kes tagavad meid võimalusega alati olla „on-line“. Johari aken. Minu avatud ala: siia kuulub minu iseloom, välimus, kõnnak, hääl. Lähedased ja sõbrad teavad minu harjumusi, käitumist tavaolukorras. Mis mulle meeldib ja mis ei meeldi. Minu varjatud ala: minu perekonnaga seotud ala. Räägin üldiselt, peensusteni ei lasku. Minu pime ala: minu parasiitsõnad, mida kasutan ja ise ei teagi. Enesele teadmata sundliigutused. Minu kõnnakus mingi iseärasus, mida ise ei tea
Tallinna radikaalid: päevaleht teataja; eestvedaja Konstantin Päts; abilised(toetajaskond) A.H. Tammsaare, E.Virgo, J.V.Veski jt.; probleemid eestis-eesti ühiskonna sotsiaalne lõhestus,majanduslikult kehv põhja-eesti; prob.venemaal-kommunistide võimuletulek. Tartu liberaalid: päevaleht Postimees; eestvedaja Jaan Tõnisson; abilised-V.Reiman, O.Kallas, K.A.Hindrey, P.Põld; prob eestis- venestamine ja saksastumine,eestlaste õiguslikku võrdsustamist, põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemi...
Loovtöö Vastlapäev Üritus toimub: 04.03.2014 Tegevused: Suusavõistlus(2p;2t) Uisuvõistlus(3p;3t) Kelguvõistlus(2p;2t) Kelguvedamis võistlus(2p;2t) Lumepallivõistlus(3p;3t) Lumememme tegemise võistlus(klass) Õpetajate üllatus võistlus(21õp osaleb) Suusavõistlus 2Poissi ja 2tüdrukut osalevad võistluses.Poisid ja tüdrukud aja peale.Üks poiss laseb mäest alla, tuleb suuskadega üles jõuab, võib järgmine alla lasta.Ja nii samamoodi kuni kõik on alla lasknud Uisuvõistlus(5-9klass) Hoikikepidega üritatakse jalgpalliväravasse lüüa.Võistkonnad on kuue liikmelised. (esimesena võistlevad viies ja kuues kla...
Arutlen nednel teemadel keskaja piirdes. Perekonnas ei tohtinud naised mehi petta, nad pidid olema head abikaasad ja emad. Naised pidid hoolitsema järel kasvatuse eest ja ka maja eest. Mehed käisid usuretkedel või sõjas siis jäi kõik mehe tööd ka naise teha, sest muidu läheks majapidamine hukka ja tuleks kannatada nälga kuna pole haritud põlde, ega pole midagi millest süüa teha (lk 59- 96). Ma arvan, et naised tegid liigapalju meeste eest ära kuigi neid aitasid abilised jäi tihti ikka tähtsamad ülesanded naiste hoolde. Keskajal oli naise töö osa pere sissetulekust. Naised tegid igasuguseid ülesandeid ja see polnud mingi ebatavaline asi kui naine tegi enamus mehe töid. Naised võisid harida põldu ja tassida viljakotte kaubanduspunktidesse ja laevapeale, et enda perele sisse tulekut saada. Kui aga mees oli sõjas surma saanud ja naine lesestunud ei saanudgi muud üle jääda kui mehe tööd endale ja naise koormat kergendasid lapsed ja talu abilised
" Seejärel viskas Blake toru hargile ning Bobil ei jäänud muud üle, kui kohale minna. Bob oli natukene pahane, et ei saanud oma kohvi valmis teha, kuid nüüd pole enam midagi teha, mõrv ootab lahendust. Jõe äärde jõudes avanes seal üsna kole vaatepilt. Surnukeha tükid ulpisid vees. Bob käskis oma kolmandal abilisel, DeAndrel, sukkeldumiskostüüm selga tõmmata ja tükid veest välja tuua. Nii ta ka tegigi. Bob saatis oma abilised laborisse surnukeha uurima, ise, läks ta aga hoopis hommikust sööma. Peale hommikusööki läks Bob vaatama, kuidas tema abilistel laboris läheb, kuid just esse seda, kui ta ukseni jõudis, helises tema telefon. Helistajaks oli politsei, kes teatas, et toimunud on järjekordne mõrv, Central Pargis. Surnukeha jälle tükeldatud ja soe. Niisiis ei jäänud Bobil muud üle, kui oma abilised laborist ära kutsuda ja kuritepaigale kihutada. Seal anes jälle kole pilt
Saksa ordu 7.klass Saksa ordu ülesehitus • See oli suur üleeuroopaline organisatsioon. • Ordu südamaaks kujunes Preisimaa. • Linnuseid resideeris kõrgmeister ja käis koos ordu kõrgeim otsustuskogu- üldkapiitel. • Liivimaa orduprovintside eesotsas oli Meister, kelle valis ordu üldkapiitel ja kinnitas kõrgmeister. • Tähtsuselt teine orduametnik Orduvennad ja abilised • Ordu tuumiku moodustasid rüütelvennad. • Ordusse kuulus vähesel määral ka madalamat päritolu vendi, kes sõdisid ja neid kutsuti hallmantliteks. • Preestervennad korraldasid jumala teenistust ja kirjaliku asjaajamist. • Kohalikku rahvast vajati ordu valduste majapidamise ja rüütlite teenimiseks. sõjajõud • Ordu eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. • sõjajõud koosnes piiskoppide vasallidest, kohalikust rahvast ja
Paistu Kool Jõulupidu Loovtöö Ester Lainet Õpetaja Reet Meerits 2013.01.02 Sisukord 1.Juhendamine 2.Vajalikud ülesanded 3.Töödejaotus 4.Probleemid ja lahendused 5.Esinemised 6.Juhendajad ja abilised 7.Minu enda arvamus Sissejuhatus Valisin löövtööks jõulupeo korraldamise kuna see tundus väga huvitav ning proovile panev.Oli vaja palju teha ning ilmus ka probleeme.Tegime seda koos Martin Lõssoviga ning tänu sellele oli ka töödejaotus. Meid abistati ning meil olid ka juhendajad kes aitasid. Pakkusime välja ka esinemisi, aga täpsemalt kuulete tegemistest kohe. Juhendamine Esimese asjana saime kokku meie juhendajatega, kes
16. Kuidas suhtusid eestlased alanud Vabadussõtta? Eestlased suhtusid alganud vabadussõtta võrdlemisi negatiivselt, kuna meeleolu mõjutas üldine sõjatüdimus, kuna neli aastat kestnud Esimene maailmasõda oli äsja läbi saanud ning keegi ei igatsenud läbielatut tagasi. 17. Mis aitas eestlastel saavutada murrangu sõjakäigus? Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik Eestil oli andekas väejuhatus 18. Kes osutasid Eestile välisabi? Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik 19. Seleta lahti Landeswehri sõda, mis see oli, kes osalesid ja mis sai. 1919.aasat suvel tekkis eestil relvakonflikt lätiti okupeerinud saksa vägedega. Ehk see oli relvakonflik eesti ja saksa vägede vahel.
Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi. 2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis? Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban ning mõningal määral ka Edwardi sõbratar preili Rossmann. 3. Miks anti Kafkale abilised? Anna hinnang nende tegevusele. Film näitab meile, et Kafka elas veidras ja sürrealismlikus maailmas, koos sürrealismlike tegelaskujudega, kes alati üritasid tema iga liigutusega kaasas püsida. Abilised, kes Kafkale anti võisid olla oma täiesti kasutu abivalmidusega selle maailmapildi üks paljudest näidetest. 4. Miks läheb Kafka lossi? Kafka usub, et tema lähedase sõbra Edward Rabani mõrvaga seonduvatele küsimustele leiab ta vastused lossist
Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks; Jaan Poska Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister Eestlaste võidu põhjused · Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet · Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik · Eestil oli andekas väejuhatus . Vabadussõja tähtsus: · I eestlaste täielikult võidetud sõda · oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel Tartu rahu tähtsus: · mõlemad riigid tunnustasid teineteist · sõlmiti diplomaatilised sidemeed Tartu rahulepingu sisu: · NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks
Mihklipäev 29. september Kevadest sügiseni on kariloomad väljas rohtu söömas. Kariloomad on lehmad, sead, lambad ja hobused. Mihklipäeval lõppes vanasti karjatamisaeg. Talvel on kariloomad ainult laudas. Mihklipäeval lõppes ka karjase töö. Karjane on inimene, kes valvab ja hoolitseb kariloomade eest, kui loomad on talust kaugemal. Samuti lõppes töö teistel abilistel, kes tegid suvel talus erinevaid töid. Abilised said mihklipäeval töö eest peremehelt palka. Mihklipäeval inimesed tööd ei teinud. See oli vanasti pidutsemise päev. Mõnes külas kestis pidu kolm päeva. Mihklipäeval tapsid inimesed lamba. Lambalihast tegid inimesed maitsvat sööki. Liha kõrvale küpsetasid nad kaalikat ja leiba. Mihklipäevaks tegid inimesed ka koduõlut. Mihklipäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda head õnne lamba kasvatamisel. Näiteks viskasid inimesed isetehtud õlut maha. Selle tegevusega loot...
mäkke.Kogu kaevandus kukkus kokku, maa sisse. Pärast tuli välja, et ümber mäe olid kunagised koopad, ning kogu maapind vajus sinna sisse. Kõikide töö oli siinkohal tehtud, ning sügav kuristik oli ümber Tammemäe valminud. Järgmiste tundide jooksul hakkas aga vihma sadama,sadas nädalaid, ning Tammemäe ümber olev kuristik täitus veega. Vennad tammed nimetasid selle Tammemäe Järveks. Järgmiseks tuli ehitada laev,et kõik abilised koju tagasi saaksid.Pärast seda läksid vennad tagasi Tammemäele, ning nüüd elavad nad seal mäel rahus ja keegi ei valluta nende kallist kodu.
lahkub venemaalt 2 aastaks - ennekuulmatu sõdurite seas seetõttu mäss ringreisil euroopas õpib laevaehitust, oli suur merefanatt õppis amsterdamis, peterburis väga palju kanaleid nagu amsterdamis ja üsnagi koopia taani sunnitakse sõjast välja 1700 augustis narva lahing 1700 venelaste suur kaotus, sest lumi sadas näkku rootsile tulevad appi holland ja inglismaa kui taaniga tehakse rahu, siis ka abilised taganevad kuningas on talve laiusel talvel tehti poliitikat, kevadel hakati jälle sõdima Karl XII hakkab osalema talurahva pulmades kuna rootsi kuningas ei tahtnud, et talvel võitlusvõime kahaneks, peeti laiusel lumesõda 1701 murtakse riia piiramisrõngas 1704 vallutatakse Tartu ja narva venelaste poolt Riia ja tallinn olid veel rootsi all I aasta rootsile sõjas äärmiselt edukas 18. saj vene võimu tulek eestisse
toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSV Liidug. Liitlaste otsimine on teiseks kindlks sammuks sõja suunas. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler Francol võita Hispaania kodusõda, mis kestis algas
arenesid, oli vaja rohkem kaupu, nad said tööd (töö ja teenistus). sai kaupu osta (kaup oli odavam). 2. Paremad ja madalamad ametid, miks jagati? paremad ametid: kullast sepad, kaupmehed, madalamad ametid: timukad, prostituudid, surnu matjad jne. jagati vastavalt seisusele ja rikkusele 3.Kuidas õpiti käsitööametit, nõuded meistriks saamisel. alustati õpipoisina, palka ei saanud, sai elamis pinna ja toidu. sellised olid meistri abilised, said ka palka, õppisd kuni 10 aastat. meister šedööver (eksamitöö). oli abiellumine meistri tütrega. 4.Millised olid karistused halva toodangu puhul? see hävitati, tehti raha trahf 5. Naiste sõltuvus meestest. mees tegi äri, käis tööl, naine oli kodune, kasvatas lapsi, abiellumisel naisel sõna õigust ei olnud. 6.Naiste tähtsamad kohustused-iseloomusta. laste kasvatamine, toidu valmistamine, kodune maja pidamine, laste õpetamine, hoolitsema pereliikmete tervise eest. 7
Talurahva õigusliku olukorra muutumine 19. sajandi talurahvaseaduste toimel 19. sajand tõi talurahva ellu nii mitmeid muutusi, seda talurahvaseaduste näol. Muutused puudutasid nii talurahva õiguslikku kui ka majanduslikku (samuti kultuuri ja üldise arengu) olukorda. Seaduseid kehtestati aastate 1816 1868 vahel. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega Eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Pärisorjus oli tsaari otsusega küll kaotatud, aga sellele järgnes teoorjus, mis polnud eelnenust parem, paljude silmis isegi hullem. Talupoeg polnud uute seaduste silmis enam mõisniku pärisomand (nagu kinnisvara või kariloomad), aga maad tal ka ei olnud. Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, s...
Nad valivad just Rasmuse oma sihtmärgiks, keda kiusata, ka ülejäänud klassi poisid keeratakse Rasmuse vastu ülesse. Nii mõnitatakse Rasmust ja pressitakse talt raha välja. Ka Rasmuse kodus pole just asjad kõige roosilisemad. Rasmuse ema on leidnud endale uue austaja, kellega ta õhtuid kasiinos veedab ja raha tuulde loobib. Rasmus juhtub juhuslikult nägema, kuidas vennad wc-s millegi kahtlase vahendamisega tegelevad. Rasmus otsustab asja uurida ja hoiab poistel silma peal. Tal on ka abilised Elina ja Mari-Liis. Tüdrukud mõtlevad välja plaani kuidas saaks vennad vahele võtta. Nad korraldavad peo ja loodavad, et poisid hakkavad seal narkot müüma. Mari-Liisi vend tegeleb bändiga ja nii nad otsustavad, et teevad oma esimese avatuuri vanas tootmishoones. Sündmused võtavad ohtliku pöörde, kui Mari-Liisi joogisisse pandi narkootlilst ainet ja üritati vägistada ning Rasmus sattus Gerdi juhitud autoga avariisse, kus hukkus ka kojamees. Politsei sekkudes tuli
Amstrong ootas teist last; üleelatud vapustuse tõttu sünnitas ta selle lapse enneaegselt ja surnult ning suri ka ise . Murest murtud mees laskis enese maha. Teose probleem: on kättemaks. Kättemaks armastatud inimese ja perekonna eest, keda kahjuks ei ole enam elavate kirjas. Tegelased: - HERCULE POIROT - belglane,väikesekasvuline,pikkade ülespoole keeratu vuntsidega.Ta on eradedektiiv. Rongis peab ta tuvastama mõrvari. Ta võib hakkama saada ka täiesti üksi, kuid vajab ka abilisi.. Abilised pole siiski nii põhjaliku ja tähelepanelikud kui Poirot ise. Ta otsib sündmuskohalt seoseid Poirot mõistab juhtunu olemust alati varem ,kui kõik on lõpetatud. - Vagunisaatja Pierre Michel- Amstrongide lastetoatüdruku isa - Edward Masterman- Amstrongi käskjalg - Mrs. Hubbard- Mrs. Amstooni ema Linda Arden - Greta Ohlsson- Amstrongide lapsehoidja - Kolonel Arbuthnot- Amstrongi sõber - Hildegard Schmidt-Amstrongide kokk - Krahvinna Andrenyl- Linda Ardeni noorem tütar
Lugemispäevik Pealkiri : Müütilised muistendid Autor : Fr. R. Faehlmann Loomine : Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik selle, mis meil siiani teadaolevalt on. Emajõe sünd : Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käsikis kaevata kuningale jõe, kus ta saab elada ja valitseda. Plajud loomad said oma töökuse eest kauni kuue, kuid vähk ja harakas said karistada oma ebaviisaka käitumise eest. Vanemuise laul : Toomemäega seotud muistendist, Vanemuise laulust said kõik loomad endale
järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) Seleukiidide riik, mis esialgu hõlmas enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest
· Tsunfi ülessanded: Ühendas käsitöölisi, Vähendas konkurentsi, tsunfti mittekuulajad linnas tegutseda ei võinud- tsunfti jänesed Hoolitseti koos kvaliteedi eest Korraldati koos liikmete eest(peod, seltsi,hoolitseti meistri lese,orbude eest) · Tsunfti kuulus käsitöömeister · Meistri abilised olid sellid ja õpipoisid,meistriks saamine keeruline · Vaba koha olemasolu · tegema tsunfti liikmetele meistritöö,selliks olemise ajal käinud välismaal õppimas. · Vandersell · Vara olemasolu, et muret seda tööriistad, käsitöökoda(sageli abielluti surnud käsitöömeistri lesega) · teha pidu teistele tsunfti liikmetele · Kaupmehed-jõukad, rikkad · Gildid-kaupmeeste ühendused · Gildi eesmärk oli aidata üksteist, tõrjuda konkurente eemale.
Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eral...
ühelt poolt oli meil forselius olukorras, kus taustsüsteem oli soodne, aga kuningas annab välja korralduse liivimaa ja hiljem eestimaa kohta, et iga kiriku juurde tuleb rajada kool, kus talupoegi õpetataks, aga aadlikud, kes peavad selle eest ise maksma, ei taha seda teha kohalike rüütelkondade vastus riigile on selline, et köster võiks nendes koolides õpetada, et nad ei taha eraõpetaja eest maksta probleem selles, et kirikuõpetaja abilised köstrid õpetaja ainsad abilised ja nad ei oska üldiselt isegi lugeda köster võis olla pärisori Eestikeelse kirjasõna areng eesti keelde tõlgitakse uus testament, mitte vana testament sest kristlusest on kirjas just uues testamendis, vana tõlkimiseni ei jõutagi trükiti Riias eestikeelset kirjandust avaldasid kohalikud sakslased sakslased, kes oli eestlaste vaimsest arengust huvitatud kiriklikud tarbetekstid
hiljem pühakuks kuulutatud Püha Jüri surmapäev. Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Jüripäev on rahvakalendris : kevade ja kevadtööde algusajaks. Vanasti oli jüripäev abiliste palkamise aeg. Talus oli kevadest sügiseni palju tööd. Pererahvas ei jõudnud kõiki töid ise teha. Nad palkasid endale abilisi. Abilised kolisid pererahva juurde elama. Nad elasid uues kohas sügiseni. Sellepärast oli jüripäev kolimise päev. Tänapäeval on kombeks jüripäeval koristada. Inimesed teevad jürituld. Tegevused Jüripäeva ajal Jüripäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda inimestele ja kariloomadele head tervist. Näiteks tegid inimesed jüripäeval kukerpalli. Selle tegevusega lootsid inimesed, et siis ei tule neil seljavalu.
Saaremaa - Brömsebro rahu 1645 Talurahvale olid vakuraamatud kasulikud, sest.. kui mõisnik neid väärkohtles, siis nende alusel võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata Rootsi suhtus Eestisse ja Liivimaasse erinevalt, sest.. Eesti liitus Rootsiga vabatahtlikult, aga Liivimaad pidi vallutama Talurahva õigused erinesid Taani võimu ajal Saaremaal ja mandril selle poolest, et.. Saaremaal valiti ametkondade valitsejate abilised talupoegade seast Saaremaal võisid vakusekohtus olla ka talupoegadest õiguseleidjad Sammud, mis viisid Liivi sõja puhkemiseni ei pööratud tähelepanu alade kaitsele Liivimaa oli killustatud( usuliselt ja poliitiliselt) Sigismund Augusti privileeg tühistati, sest.. Poola võimu ajal tahtis Poola taaskehtestada katoliiklust ja maid riigistada ning see privileeg tagas aadlikele luteri usu ja maavaldused
Vanasti pooldati abielu ja seda peeti pühaks. Tänapäeval enamasti inimesed elavad lihtsalt koos. Mitmetel põhjustel jääb abielu sõlmimata, kuid siiski mõned paarid teevad seda. Arvan, et peamiseks põhjuseks, miks inimesed ei abiellu, on raske majanduslik seis. Abiellumisele läheb väga palju raha ning lahutamine on veelgi kallim. Vanasti võis abielu lahutada ainult siis, kui ei saadud lapsi. Laste saamist peeti väga tähtsaks, kuna nad olid vabad töökäed ja abilised. Ammustel aegadel elasid mitmed põlvkonnad ühe katuse all koos ning enamasti maal. Kasvatus oli kristlik ja seega ka abiellumine väga oluline. Kes ei olnud abielus ja sai lapse, oli põlatud ja mõisteti hukka. Tänapäeval on paljud inimesed kristlikust elust võõrdunud ning ei pea oluliseks mehe ja naise vahelise seadusliku liidu sõlmimist. Minu arvates on abiellumine oluline, kuna selle sõlmimise momendil mõtlevad inimesed järele, kas
Suur Prantsuse revolutsioon - kas uue ajajärgu algus maailma ajaloos? Mitte keegi ei saa täpselt ööelda, millal algas Uusaeg. Mõned ajaloolased väidavad, et Uusaeg algas Inglise revolutsiooniga, mis algas 1640 aastal, teised aga arvavad, et Uusaeg algas kui Christoph Kolumbus avas Ameerikat. On ka neid, kes ütlevad, et Uusaeg algas Suure Prantsuse Revolutsiooniga. Kuigi, kui mind küsida, siis ma arvan, et Uusaeg võis algata Prantuse Revolutsiooniga, aga teised sündmused on sama moodi tähtsad. Kui me räägime üldse Prantsuse Revolutsioonist, siis me peame tuletama meelde, millal see oli. Ta kestis 10 aastat, algas 1789 ja lõppes 1799 aastal. Kõige olulisemaks faktiks, miks just Prantsuse revolutsioon on Uusaja sünd, on feodaalse süsteemi lõpp ja kapitalismi algus. Sest just Prantsuse revolutsioon lõpetas monarhiat, ja tekitas uue olukora, mis aitas arendada majandust, sotsiaalmõtlemist, kunsti ja teadust. Ma arvan, et Napoleoni võimule tu...
RAHVASTERÄNDAMINE Rahvaste rändamise põhjuseks 1)aasia aladel olid toimunud rahva arvukuses kiire kasv ja rändkarja kasvatajad otsisid uusi karjamaid ning tungisid lääne poole. 2)Lääne pool asuvad põlluharijad olid sunnitud rändkarjakasvatajate peale tungi tulemusel omakorda liikuma lääne poole ja nii jõudsid germaani hõimud lääne rooma aladele. Lääne rooma riik oli sisetülidest lõhestatud ja ei suutnud ennast pealetungivate barbarite eest kaitsta.476 aastal(5 saj) kukkutati viimane rooma keiser . See tähistab lääne rooma riigi lakkamist ja seda aastat loetakse ka keskaja alguseks. Frangi riigi tekke 5 saj.Tänapäeva prantsusmaale tungisid frangihõimud nende eesotsas oli kuningas O..... tema juhtimise moodustati Galias frangiriik 5saj lõpul võttis vastu ristiusu ning selle tulemusel oli paavst nõus teda toetama võistluses teiste mitte risti...
Peter Paul Rubens ja Rembrandt Peter Paul Rubens (1577-1640) oli flaami maalikunstnik. oli kunstnikuna väga viljakas. Kuulsust lisas tema diplomaadikarjäär, mis kindlustas tohutu tellimuste hulga. Sageli tegi Rubens teosele üksnes visandi ja viimased viimistlevad pintslitõmbed ning signeeris maali, muu töö tegid ära tema abilised. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii-öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreede ja olmestseenide juures võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole. Peter Paul Rubens Peter Paul Rubensi looming Püüdis ühendada flaami kultuuri Lõuna-Euroopa omaga, mis ajendas teda kasutama antiikmütoloogiat. Rubens püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Rubens vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja
(2.04.2015) Merivee, E., Must, A., Kruus, M. (2012). Seemnesööjad. - Jooksiklased Eesti Loodus köide nr. 9. Kättesaadav: http://www.eestiloodus.ee/artikkel4782_4760.html (4.04.2015) 7 Tamm, A. Koduümbruse loomadega tutvumine. Jooksiklased. Kättesaadav: http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/jooksiklased.htm (2.04.2015) Must, A. (2012). Aedniku märkamatud abilised. – Maaleht. (3.04.2015) Kättesaadav:http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/aedniku-markamatud-abilised? id=64690536 Veebipõhine Eesti entsüklopeedia. (2006). (2.04.2015) Carvalho, C. (2015) Ground and Tiger Beetles (Coleoptera: Carabidae) Kättesaadav: http://ento.psu.edu/extension/factsheets/ground-beetles#section-5 (05.04.15) 8
vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Sõjakurjategijad ja nende abilised astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli Teise maailmasõja ajal vallutanud. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises.
· BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilus luteriusk Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud · BALTI ERIKORRA TÄHENDUS: Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel Säilitas siinse maa kultuuri omapära Takistas kolonisatsiooni Võimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga) · KATARIINA II (1762 1796) ÜMBERKORRALDUSED: 1783 Balti provintside uus halduskorralkdus Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond
asetäitja 6. 3 väepealikku Vabadussõja ajast: * Johan Laidoner Eesti sõjavägede ülemjuhataja * Ernst Põdder Eesti vägede juht Landeswehri sõjas (koos Nikolai Reekiga) *Julius Kuperjanov Tartus tegutseva Kuperjanovi Partasonide Pataljoni juht, kes langes Paju lahingus 7. Eestlaste võidu põhjused Vabadussõjas: *Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet *Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik *Eestil oli andekas väejuhatus *Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid: a)kõik maj. ressursid rakendati rindeteenistusse b)maaseadus muutis tp-d pärisomanikeks, muutes sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid c)EV pani välja 100000 mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast 8. Vabadussõja tähtsus:
...kuid kõigest hoolimata ei tule Lumekuningannal midagi välja. Jumalikke imesid leidub väga lihtsate ja peaaegu märkamatutena- mida lähemale jõuab väike Gerda tõelisele imele, seda vähem suurejoonelisust leidub tema abilistes, seda vähem näib märke võlujõust. Nii kohtas Gerda ka nõiaeite, kes ta abistamise asemel hoopis ära nõidus. Nii nagu enamikus rahvamuinasjutuski, hakkab ka ,,Lumekuningannas" toimima suurima kontrasti seadus. Mida lihtsamalt elavad peategelane ning tema abilised, seda hämmastavamad võimed tekitab neile autor. Jumalikud imed ei sünni kuskil kaugel, võlumaal, vaid inimeste südames. Usk, armastus ja ilutunne- need ongi imed, mis seovad inimest jumalaga ja millele saatan vastupanu ostutada ei saa. Seepärast kaotabki Lumekuninganna võitluse Kaj hinge pärast,. Gerda ühes pisaras leidub rohkem võlujõudu, kui kõigis põrgu imedes kokku. Peale vihma paistab alati päike. See päike võib tähendada pimeda jaoks nägemist ning vaese jaoks rikkust
1684 Luterlusega käis kaasas soov ja vajadus anda rahvale haridust. Esialgu pidid maalapsi lugema õpetama kirikuõpetaja abilised köstrid. Neid oli aga vähe ja nende haridus oli kehv. Seetõttu tekkis vajadus hakata välja õpetama koolmeistreid. Ettevõtmise eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. Forselius sündis Harjumaal Soomest pärit rootsi pastori pojana. Pere oli talupojasõbralik ja Forselius oskas ka eesti ja saksa keelt. Hariduse sai Forselius Tallinna gümnaasiumis ning väheke ka Saksamaal ülikoolis. Forselius alustas eesti talupoiste õpetamisega ning rajas selleks lõpuks oma kooli,
,,Faust" I osa I osa alguses kohtame Fausti tema gooti stiilis kabineti vaikuses. Meie ees on teadusjünger, kes pärast kauaaegset askeetlikku endasalgamist peab mõrult tõdema inimesele pile midgai teada antud. Neid pettumis mõtteid väljendab ta oma kuulsas monoloogis. Monoloogis väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele. Mis on õieti olemise algus? Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks Mefistofeles. Viimane ...
ja kellel on alati õigus, sellepärast pidid abikaasad mõnikord kannatada peksu, sõimu ja alandusi. Vargamäe peremees Andres oskas oma joomisega pidada, sellepärast oli tema tütretel ja tema naisel Krõõdal natuke kergem, aga Pearu mürgeldusega pidi tema lambisihver lömitama, et ta lastele liiga ei teeks. Veel üks tähtis roll oli emadus. Peredes oli alati palju lapsi. Eelkõige oodati Vargamäe naistel poegi, kes saaksid olla head abilised tööl ja kasvaksid edukateks peremeesteks. Pearu esimesed lapsed olid pojad, aga Krõõt sünnitas juba kolm tütre, millepärast oli Andres temas pettumas, kuigi viimane laps oli juba poiss, kes aga oma ema ei näenud rohkem. Maril lastega probleemi polnud. Sünnitas oma lapsi ning hoolitses ka Krõõda maha jäänud hingede eest. Hea abikaasa ja ema rollile lisandusid ka kohustused. Kõik talutööd jagunesid kaheks
toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler ( tuli võimul 1933 ) hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSVL-ga. Liitlaste otsimine on teiseks kindlaks sammuks sõja suunas. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Saksamaa leidis endal endale huvi kaaslase Jaapani, kes ka lahkus Rahvustelidust välja, kuna talle ei meeldinud sealset tingimused. Saksamaal seati sisse üldine sõjaväekohustus, kuigi Versallesi lepngus oli kirjas, et Saksamaa ei tohtinud omada rohkem kui 100000 sõjaväelast. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu
Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk- Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Usk Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat) Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid) Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest val...
näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Tema lähemad abilised toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks
toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSV Liidug. Liitlaste otsimine on teiseks kindlks sammuks sõja suunas. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler Francol võita Hispaania kodusõda, mis algas 1936 ja lõppes 1939
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering- Esimene Eesti keelne aabits. H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti grammatika. A.Virginius- TÜ I usuteaduse professor J.Skytte- TÜ I kantsler Gustav II Adolf- Rootsi kuningas, TÜ asutaja J.Fischer-Osales kiriklikel rahvakoolide avsutamisel, tõlkis eesti keelde raaatuid. A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Hernhuutlus-ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism- Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E...
teostada, kuigi tema alumiste tasandite vajadused on rahuldamata. Näteks saab klienditeenindajast üleöö kohviku juhataja, kuigi tal ei ole ühtekuuluvusvajadus, armastuse vajadus ning turvalisuse vajadus veel rahuldatud. David McClellandi poolt uuritud saavutusvajadus avaldub soovis teha kõikevõimalikult hästi. Inimesed erinevad edu saavutamise soovi poolest. Näiteks selles kohvikus ongi inimesed erinevate soovidega, põhitöötaja soovib teha kõike võimalikult hästi, abilised aga ei pööra erilist tähelepanu sellele, kuna põhitöötaja saab tunduvalt rohkem palka kui abilised. Tihti saabki palk inspireerivaks, ning tekibki suhtumine, et milleks teha sama palju tööd kui põhikohal töötav neiu teeb, kuigi palka saab oma kümme korda vähem. Samuti ei kutsuta abitöölisi ühistele koosviibimistele ega üritustele. Nendesse suhtutakse umbes nii , et kui abi on vaja tule tööle, muuks me ei vaja sind.
Kõrgrenessanss kujutavas kunstis Tatjana Laius ja Anneli Teiste Kõrgrenessanss e. cinquecento Itaalia, Rooma ja Firenze 16. sajandi esimene kolmandik üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse põhjalik tundmaõppimine Idealiseeritud tõde Leonardo da Vinci (1452-1519) Maalija, skulptor, arhitekt, graafik, muusik, luuletaja, insener, leiutaja, teadlane Uued ideed, katsetamine Tähelepanu inimeste sisemaailmale Suur osa renessansi suuremate ja väiksemate meistrite väljakujunemisel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Madonna kaljukoopas" Click to edit Master text styles Second...
Igaüks andis tapetule ühe noahoobi. Poirot loomulikult lahendab juhtumi ja nad otsustavad koos mõrva lahenduse maha vaikida. 3. Teose põhiprobleemiks on kättemaks, millest konkreetne raamat ka oma alguse saab. 4. · HERCULE POIROT - belglane, väikesekasvuline, pikkade ülespoole keeratu vuntsidega. Ta on eradetektiiv. Rongis peab ta tuvastama mõrvari. Ta võib hakkama saada ka täiesti üksi, kuid vajab ka abilisi.. Abilised pole siiski nii põhjaliku ja tähelepanelikud kui Poirot ise. Ta otsib sündmuskohalt seoseid Poirot mõistab juhtunu olemust alati varem, kui kõik on lõpetatud. · Vagunisaatja Pierre Michel- Amstrongide lastetoatüdruku isa · Edward Masterman- Amstrongi käskjalg · Mrs. Hubbard- Mrs. Amstooni ema Linda Arden · Greta Ohlsson- Amstrongide lapsehoidja · Kolonel Arbuthnot- Amstrongi sõber
Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Tänu sitkusele ja õigele toidule ning austerlasest doktorile kunstnik olukorda arvestades tuli ta eluga enam-vähem toime. Ta suutis parematel päevadel ateljees pisut käia, kuid paranemine oli vaevaline. Renoir pööras valu energiaks, ning loovus sai tema elutingimuseks. Ta valuline karjäär jätkus veel 19 aastat. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega. Hilisematel aastatel aitasid vanameistrit mõned abilised. Lõuna-Prantsusmaal süvenes Renoir värviskaala veelgi, see uhkeldas rikaste, mahlakate toonidega, ning tema viimast maalimishooaega nimetatakse selle pärast punaseks perioodiks. Veelkord reumat trotsides tegi Renoir hulljulge avastusretke, pühendudes skulptuuri võimalustele. Renoir´ inimfiguurid ja alastikujud mõjusid oma ümarjoonse üleküllusega samuti kui maalid. Renoir suri pärast piinarikast agooniat.Oli aegu, kus ta ei sallinud ennast, ometi ei
alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Tema lähemad abilised toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks
raske planeerida. Moedisaineritel esineb perioode, kui tööpäevad on väga pikad ja töötada tuleb ka nädalavahetustel. Eriti pingeline aeg on enne moekollektsioonide valmimist ja moedemonstratsioone, samuti enne tähtsündmusi (koolilõpetamised, aastavahetus jms). Moedisaineri spetsiifika määrab vajalikud töövahendid rõivadisainer kasutab kõiki õmblemiseks vajalikke töövahendeid, jalatsite ja kottide disainer nahatööriistu ja modelleerimisvahendeid. Olulised abilised on ka fotoaparaat ja arvuti, mille abil saab uusi mudeleid jäädvustada ja paremini modelleerida. Aga nõuded tervisele? Moedisaineri tööga kaasneb suur koormus silmadele. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Hea moedisainer on loominguline inimene, kellel on hea stiilitunnetus ja kunstianne. Tal on teadmised moeajaloost, värvi- ja vormiõpetusest, kompositsioonist, õmblustehnoloogiatest.
Lahingud: võnnu lahing, narva lahing, pihkva lahing Sõja puhkemise põhjus: Saksa väed olid just Eestist lahkunud ja Nõukogude Venemaa väed tungisid Narva linna. Esialgse allajäämise põhjused: * Rünnak oli ootamatu * Sakslased olid just lahkunud ja Eesti väed ei olnud piisavalt tugevad * Rindele saadeti vähe mehi ilma korraliku relvastusega Võidu põhjused: * Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet * Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik * Eestil oli läbimõeldud väejuhatus * Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid 5. Iseloomusta Eesti Vabariigi sisepoliitikat 1920. aastatel Mitmeparteiline erakondlik süsteem. Koalitsioonivalitsuse 4-5 erakonda (erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse) tegid valitsuse moodustamisel kompromisse, mis viisid sisemiste pingeteni, järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
