Orel 1. Sissejuhatus Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede. Orelit nimetatakse pillide kuningaks. Orelil võib olla 1–5 klaviatuuri ehk manuaali. Oreli pedaal on samuti klaviatuur, mida organist mängib jalgadega. Oreli registrid on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil heli tekitada. Oreli nähtav osa on prospekt, mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud oreli kapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk traktuuri järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja elektriorelid. Oreleid kasutatakse peamiselt kontserdisaalides ja kirikutes. 2. Oreli Ajaloost Sõna "orel" tuleneb kreeka sõnast organon, mis tähendab tööriista, instrumenti. Oreli juured on muinasajas, sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb
HeleRiin Rebase http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3b/OrgueSaintThomasStrasbourg.jpg OREL (kreeka keeles organon tööriist) on üks vanemaid pille, selle eelkäijateks võib pidada paaniflööti ja torupilli. Oreli juured on juba muinasajas. Algselt polnud sugugi kirikuinstrument nagu praegu. Bütsantis mängiti seda pidustustel. Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali s.o kätega mängitavad klaviatuurid; pedaal, s.o jalgadega mängitav http://www.fwembassytheatre.org/organ.htm klaviatuur, registrinupud. Erinevalt klaverist ei sõltu oreli kõlatugevus klahvile vajutuse tugevusest, vaid seda saab reguleerida erinevaid registreid kasutades. http://en.wikipedia.org/wiki/Organ_(music) Nüüd kasutatakse oreleid peamiselt kirikutes. Oreli kõla võib iseloomustada
2. Klaveri ajalugu. Tiibklaver. Pianiino. 3. Klaveri helitekitamise mehhanism. 4. Millest oleneb klaveri kõla? 5. Millist ülesannet täidavad klaveri kolm pedaali? 6. Estonia Klaverivabrik. Kuidas iseloomustatakse Estonia klaverite kõla ja mis on selle aluseks? Vaata www.estoniapiano.com 7. Eesti tuntumad pianistid. 8. Klaveri ja klavessiini põhierinevused. 9. Klavessiini ajaloost. Tuntumad klavessiinimängijad Eestis. OREL. AKORDION 1. Oreli eelkäijad. Oreli põhiosad. 2. Oreli ja akordioni registrinupud. Mis ülesanne neil on? 3. Mis on ühist orelil ja puhkpillidel? 4. Orelimängija assistent. 5. Maailma suurim orel. 6. Eesti vanim orel. 7. Eesti tuntumad organistid. ELEKTROFONID 1. Seleta, mis on elektrofonid. 2. 1940-50 a süntesaatorid. Esimene süntesaator. 3. 1980. aastad ja süntesaatori areng. 4. Esimesed elektronmuusikastuudiod. Kus, millal, milleks? 5
Dünaamilised võimalused on piiratud kuna kõlatugevus ei sõltu sõrmelöögi tugevusest. Kõla poolest on klavessiin võrreldud harfi ja kandlega. Klavessiini kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Orel Orel on üks vanimaid pille, selle eelkäijaks võib pidada paaniflööti ja torupille. see on ka suurim ja keerukaima konstruktsiooniga muusikainstrument. Kuna iga orel on ehitatud kindla ruum jaoks, erinevad pillid nii kuju kui ka suuruse poolest. Oreli heli tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis , pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja –kastide viledesse. Oreli viled valmistatakse metallist või puust, ehitusviisi järgi jagunevad need huul- ja keelviledeks. Huulviles tekitab heli õhusamba võnkumise Keelviles aga metallist elastse keelekese võnkumine. Vilesid võib olla orelil kuni 30 000. Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali, kätega mängitavad klaviatuurid, pedaalid
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 )
pedaal jätab kõlama viimasena vajutatud heli või akordi 5. 3 tuntud pianisti · Rein Rannap · Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. Klaversiin · Ehk tsembalo kujunes välja 15 sajand. Koosneb kõlakorpusest ja sageli kahest manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel. Pilli kõla on järsk, terav ja lühike. 8. Kuidas tekib oreli heli · Tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis: kui vajutada klahvile, pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja kastide viledesse 9. Oreliosad · Viled, klahvid, registrid, 7 manuaali, pedaal, registrinupud 10. Nimeta üks kuulus oreli ja akordion mängija · Andres Uibo · Henn Rebane
muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Elukäik Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Aastal 1891 asus ta õppima 13- aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala Artur Kapp (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. Elukäik Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920–1924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes
ühehäälset laulu. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Kuni 13. sajandi keskpaigani oli kirja pandud muusika mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti küll väljaspool kirikut laulude saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Kirikus tähendasid kõik pillid peale oreli paganlust ning olid keelatud. Kirikulaule lauldi oreli saatel ja laulud olid tugevalt mõjutatud jumalausu poolt. Orel tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erinevate vilede. Orelil võib olla kuni viis klaviatuuri. Suurte orelite kõrval olid ka väiksemad, teisaldatavad ehk positiivorelid ja kaasaskantavad, ka ühe käega mängitavad portatiivorelid. Enamik Euroopas kasutatavatest pillidest on idamaise päritoluga (Bütsantsist, Põhja- Aafrikast ja Hispaaniast). Keelpillidest olid kasutusel: fiidel(lamedapõhjaline, viiuli ja vioola
Miina Här ma ( Her mann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas kool m eistri peres. Te ma isa oli viiuli mängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit, T ütrele õpetas ta orelit. Miina Här ma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppi ma hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esi m ese järgu diplo miga. Kogu o ma järgneva elu töötas ta mitmekülgse ja aktiivse muusikuna: 4 aastat Peterburis, peale seda kodu maal ja vahepeal ka klaveri õpetajana Kroonlinnas. Sil mapaistva koorijuhina viis Miina Här ma o ma Tartus asutatud se gakoori k õrgele tase m ele. Esineti ka Riias, Pihkvas ja Peterburis, kus k õlasid ka muuhulgas koorijuhi
Arvatavasti 15. sajandi neljandal veerandil ehitatud algkirik oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline: nelinurksele koorile lisandus kaks korda pikem ühelööviline pikkihoone, mille lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on kindlasti erilisel kohal 1886. aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku jaoks valmistatud, aga suurele kirikule ilmselt väikseks jäänud, suure oreli. Järgmisel aastal tähistas kogudus Vigala meistri J. Gildemanni oreli valmimist. Kirik sai praeguse kuju korduvate ümberehituste tulemusena. Neid teostasid Uexküllid, kes jäid Vigala kiriku patroonideks kuni 1920. aastateni. 1581. aastal süütasid Vene väed põlema Vigala kiriku ja lossi. Kirik ehitati aastakümnete pärast uuesti üles. Esimene kellatorn, mille venelased rüüstasid seisis kiriku kõrval. 1798. aastal paigaldati kellatorn kiriku lääneseina ette. 1660
Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli klaviatuuril mängides mälu järgi kordama kuulduid koraale. Kui koraal oli selgeks saadud, otsis ta selle välja Punscheli koraaliraamatust ja vaatas, kuidas see nootides välja nägi, mida ta õppis sel viisil lugema ja mängima. 15-aastaseks saanuna siirdus Miina Härma koos isaga K. A. Hermanni juurde, kes lubas anda "ühe tunni nädalas kompositsioonis ja klaverimängus". K. A. Hermanni juhtis samal ajal "Vanemuise" segakoori
Esimese eesti klaverivabriku lõi Erst Hiis, mis asus Tallinnas, ning on valmistanud väga palju klavereid, isegi Eesti Rahvusooper ,,Estoniale" valmistati esimene klaver. Külastasin Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumit esimest korda, ning ta meeldis mulle, kuna ta on Eestis väga ainulaadne koht, kus on kokku kogutud väga palju muusikaajaloo jaoks tähtsaid pille ja helitöösid ja sain uusi teadmisi nii Peeter Südame kohta, tänu kellele loodi see muuseum kui ka klaveri, viiuli ja oreli ajaloo ja sünni kohta. Meil oli ka väga tore giid, kes jutustas meile muusikaajaloost ja tegi seda väga hästi ja selgelt.
Arvestus Anu Umbleja 12.Märts.08 Häädemeeste Keskkool ARTUR KAPP SÜNDIS : 28.02.1878 Suure- Jaanis SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924
armulauaga jumalateenistus, välja kujunenud Keskajal, vaimulik, ladinakeelne, proosatekst, mitmehäälne · Kirjelda noodikirja arengut Vanim säilinud üleskirjutis on pärit 8.-9. Saj, 10. Saj tekkis noodijooned, 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, 13.saj oli lisatud hääl muutunud märksa liikuvamaks. · Jutusta mitmehäälsuse tekkimisest. - Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke nii oreli levik kui ka Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Aeg ei ole täpselt teada, millal keskaegsed kirikukoorid hakkasid vaimulikke laule laulma mitmehäälselt. · Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Need olid neumadega kirja pandud, ja põlvest põlve on need levinud. · Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? Kuidas suhtuti muusikutesse? Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena
,,Eks te tea" , ,,Otsekui hirv" , Fuuga d-moll orelile, 12 koraaliprelüüdi orelile, ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast." Artur Kapp (1878 1952) oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog. Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreliõpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit.
Süm- Orkestri- Orkestri- Ooperid Oratooriu Keelpilli- Klaveri- Klaveri- Oreli- Viiuli- Klavessiin Rahva- fooniad teosed süidid mid kvartetid sonaadid kontserdi teosed kontserdi -süidid muusika d d Bach 6 + Alles 3 + Händel 2 kuulsat 40 30 + + Haydn 104+3 25 + 70 54 + Mozart 41 19 + 17 27 Beethoven 9 ...
..................................... 10 Arvo Pärt (1935).................................................................................................................... 11 ÄRKAMISAEG XIX SAJ KESKPAIK Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded. Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: · ei ole luba ilma noodita viisi õpetada · Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid: laulukoorid ja pasunakoorid 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Head koorid ka Põltsamaal, Tormas.
akkordidest, mis on allapoole järjestuses, eriti hiljem. Teema järjestikuse tõttu koosneb fuuga peamiselt järjendidest ja kadentsidest. Teost mängiti vabalt ja kiirelt. Kontserdit jätkas Moskva Peetri-Pauli koguduse koor. Nad esitasid 5 Taize laulu. Taize laulud on eelkõige mõeldud palverühmadele laulude saateks. Võib öelda, et Taize kogumiku laulud on palvelaulud. Sageli on nad lühikesed ning kerged ära õppimiseks. Laule esitati plokkflöödi ja oreli saatel. Esimene laul oli keskaja meloodiaga, kus lauldi Jeesus Kristusest. Teises laulus lauldi üks rida ette ja teised laulsid järgi. Niiet Taize laulud võivad olla väga erinevad. Kontsert lõppes Martin Lutheri Saksa Missaga, mis on jumalateenistuse riitus. Mängiti orelil ja koor laulis. Sellega oligi kontsert lõppenud. Mina tavaliselt ei käi sellistel kontserditel ning eriti ei huvitu nendest. See kontsert oli
Isa ja kodu mõjutasid rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa oli küla pillimees, kes pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid teda palju. tema kasutamise korral professionaalses muusikas pianist...head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oreli ja
CIMZE seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Janis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnaõpetajte ja köstrite seminar, mis tegutses 1839-1849 Valmieras ja 1849-1890 Valgas. Janis Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja eesti esimese üldlaulupeo üheks isaks. Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant. Õppetöö toimus saksa keeles ning tähtsateks õppeaineteks olid muusika ja pedagoogika. Cimze seminar andis põhjaliku muusikalike ettevalmistuse. Muusikaõpetuses ühendati muusika praktilise ja teoreetilise õpetuse ühendamine. Cimze juhatas isiklikult õpilastest koosnevat meeskoori ning nõudis laulude rütmist ja dünaamikast kinnipidamist. Andekamatele noormeestele andis ta ka lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Samuti pidas ta oluliseks oreli- ning klaverimänguoskust. Cimze sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Cimze kasvandikud on pannud tugeva aluse...
alguses. Need laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Nad olid nukra varjundiga karmid laulud. tavaliselt aeglase rütmiga. Puudus kindel taktimõõt, ning rütm allus tekstile.Gregoriuse koraale lauldi ladina keeles. Mitmehäälse muusika areng pole täpselt teada, kuid vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7 -ndal saj. Kusjuures tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9-ndast sajandist. Oletatakse,et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke ka oreli levik. Oreli levikuga on seotud varasemate mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus- ladina keeles orel on ORGANUM. Ning täpselt samuti nimetati ka esimesi mitmehäälseid koorilaule. Kuni 12 saj. olid organumid 2-häälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Umbes 12-13 saj. vahetasid organumi hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl. 15-16 saj. eksisteeris ka hoopis teistsugune stiil- RENESSANSS, mis oli tekkinud 14 saj. Itaalias. Uus
· aluse panid isa ja poeg Jannaud · Valgas koolmeistrite seminar,mida juhtis Janis Cimze · 1822 avati · Ligi neljandiku tundide arvust hõlmas muusika õpetus: laulmise · Esimeseks õpetajaks oli käster Nieländer õpetus, klaveri, oreli ja viiulimängu ning harmoonia õpetamist. · Valmistati ette külakooli õpetajaid · 400 lõpetanute seas oli: Jakobson, Kunileid, Läte, Erlemann · Õppeprogrammi kuulusid usuõpetus, lugemine ja kirjutamine, ESIMESED RAHVUSLIKUD HELILOOJAD eesti ja saksa keel, kosmoloogia ning geograafia
Artur Kapp Fred-Georg & Raigo 2016 Artur Kapp (1878-1952) · Sündis 28.02.1878 Suure-Jaanis · Suri 14.01.1952 Suure-Jaanis · Eesti helilooja, dirigent ja pedagoog Tähtsus Eesti muusikaloos · Ta kirjutas 5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. · Ta lõi oratooriumi "Hiiob" , kooriteoseid ligi 100, oreli- ja kammermuusikat · Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. · Arturi kuulsaim teos on romanss "metsateel" Loomingu tähtsamad zanrid · Orkestrimuusika · Oreliteosed · Koori- ja soololaulud Loomingu mõjutajad · Tema suurejoonelist, ülev- ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. · Artur Kapi suunda eesti muusikas arendasid edasi tema õpilased Eugen Kapp, Evald Aav, Riho Päts ja paljud teised. Huvitavad faktid · Ta asus õppima 13 aastaselt Peterburi konservatooriumi. · Esimese...
Primadonna- ooperi nais-peaosaline Kastraat- muu laulja Opera seria- barokiajastu tõsine ooper. Süzeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest ja ajaloost Opera buffa- seal vastandati kõrgemast ja madalamast seisusest tegelasi Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Kammerlaul- ansambli või sooloesitajate loodud instrumentaal-või vokaalmuusika Kantaat- barokiajastu aaria kammermuusika.Mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Süit- mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Fuuga- mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Kontsert- triost suurema koosseisu poolt esitatud mitmeosaline orkestripala
valmistatud uhketest kangastest. Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, heliloojad kirjutasid rohkem Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. instrumentaalkontserte. Arenes välja ka Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viooladest. Tänapäevast klaverit asendas Pillid täiustusid ja said tänapäevase klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. välimuse. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid zanreid. Tähtsaimaks neist oli sümfoonia. concerto grosso ja soolokontsert. Lisaks olid veel klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. Kristiine Pajuri MT14
Karl August Hermann Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Ta õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis kus ta jäi peale kooli lõpetamise sinna abiõpetajaks. Aastail 1871-1873 töötas ta Peterburis õpetajana ja kavatses ka konservatooriumi astuda, aga vanuse ja vähese ettevalmistuse tõttu pidi ta sellest loobuma. Ta pidi leppima vaid eratundidega ja iseõppimisega. Ta võttis ka Tallinnas eratunde oreli, viiuli ja klaverimängus. 1875. aastal astus Hermann Tartu ülikooli usuteaduskonda, kuid katkestas õpingud 1878. aastal ning läks hoopis Saksamaale Leipzigi ülikooli keeleteadust õppima. Ta lõpetas ülikooli 1880. aastal keeleteaduse doktori kraadiga. Karl August Hermann andis välja 1900. aastal esimese eestikeelse entsüklopeedia, 1885. aastal ajakirja "Laulu ja mängu leht" ja ostis ära 1886. aastal Perno Postimehe. 1891. aastal tegi ta Perno Postimehest Eesti esimese päevalehe.
"Koit", "Kiigelaul", "Põlismetsa järv" jt; 2) Avamäng - fantaasia nr.l (1906 Vanemuise avamiseks); 3) Süit "Lembitu"; 4) Sümfooniline pilt "Jaaniöö" NB! Sümfoonilised teosed võrreldes Kapi ja Tobiasega nii sisult kui helikeelelt palju lihtsamad! ( Lüürilist laadija laulvad). Mart Saar (1882-1963)- rahvuslikele traditsioonidele alusepanija eesti helikunstis! -Pärit Suure- Jaani lähistelt Hüpassaarest. -1908.a. lõpeta Peterburi kons-i oreli alal. Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal (N. Rimski- Korsakovi juures) -Kuni 1921. a. tegutses Tartus. -Õppejõuks Tallinna konservatooriumi -Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära :- Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega - Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel( algselt seda kohe ei mõistetud!) - Miniaturist
Loo organist on 72-aastane inglise helilooja ja organist Christopher Bowers-Broadbent. Lugu ’’Minu süda on mägismaal’’ on filmimuusikaks Paolo Sorrentino Oskari võitnud filmile ’’The Great Beauty’’. Pala on kirjutatud f-mollis ning on aeglase ja sujuva tempoga. Lool on vaikne dünaamika. Pärdile kohaselt kuuleme uinutavat, võluvat aga ka lihtsat ja geniaalset mitte suurte intervalliliste hüpetega bassiliini. Oreli saates on kuulda sarnast, rahulikku harmooniatäidet, mis on arvatavasti lihtsakoelise pehme 8' registriga. Vahemängudes on kuulda Saksa orelitele kohast Oboe 8' registrit, mis annab palale omamoodi huvitava kõla. Soprani partii on vastanduseks orelile alati fraasiliselt paigal ehk ühes fraasid kõlab ainult üks helikõrgus. Pala oli melanhoolne ja ilus. Lugu oli lõõgastav ja hinge rahustav, andis kuulajale võimaluse võtta aeg maha ja tegeleda ainult enda sisemaailmaga
Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega. Orel Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali ning pedaal jalgadega mängitav klaviatuur. Registrinupudega saab muuta kõlatugevust, kõlavärve. See muudab oreli kõige suurema heliulatusega pill kuni 10 okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis klahvile vajutades ja lõõtsa liigutamisel õhuvoolust võnkuma hakkavad. Tähtsamad mängijad Klaver- Rein Rannap, Mihkel poll, Kalle Randalu
koore ja orkestrit.) Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann . Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses tütarlastekoolis.Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. (1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga.) Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele (,eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur.) Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad
Miina Härma (1864-1941) (aastani 1935 Hermann) Sündis 1864 Raadi vallas Kõrve külas ja suri 1941 Tartus. Esimene Eesti naishelilooja, organist ja muusika õpetaja. Oluline oli tema töö muusika õpetahana Tartus tütarlaste Gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaator. Sündis koolmeistri peres ja tema lapsepõlve mõjutas ärkamis aegne rahvus romantiline vaimsus,-Jannseni ja Karl August Hermann (nad ei ole sugulased). K.A Hermanni soovitusel astus Peterburi konservatooriumisse, mille lõpetas oreli erialal. Peterburgi asutasJaani kiriku juurde (eestlaste oma kirik) lastekoori. Aastast 1894 on tagasi Tartus, asutas Härma segakoori ja oli selle dirigent sensatsioon! Koor tõusus väga kõrgele tasemele. Härma oli väga nõudlik peensustes. Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juha...
kirikus orelit mängimas. Seal pälvis ta ühe Saksa pianisti tähelepanu, kes hakkas teda klaveri mängus tasuta õpetama. Tollal komponeeris ta juba ka vokaalmuusikat orelisaatega oma õdedele, kellega koos ta sageli kirikus esines. Pärast Kreiskooli lõpetamist 1889. aastal sõitis Tobias Tallinnasse sooviga õppida õpetajaks. Tallinnas hakkas ta Toomkirikus Ernst Reinicke juues orelit, teooriat ja kontrapunkti õppima. Sel ajal komponeeris ta mõned vokaal kammerteosed oreli saatel piibli tekstidele. 18931892 aastal õppis Tobias Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ( N. Rimski Korsakov ) ja oreli erialal ( L. Homilius ). Ta sai küll stipendiumi, kuid majanduslik olukord oli siiski vilets. Seega teenis ta elatist klaverihäälestamisega ja ka tundide andmisega konservatooriumis paistis ta silma : ta suutis vabalt erinevates muusikastiilides improviseerida. Loomulikult tundis ta hästi muusikaliteratuuri, tal olnud erakordne mälu
Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc).Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. Pariisi Jumalaema kiriku esimese oreli ehitas Franois-Henri Clicquot 1700. aastal. Hiljem, 19. sajandil ehitas Aristide Cavaille-Coll oreli ringi, suurendades seda. 1991. aastal alustati Notre Dame'is hooldustöid, mis pidid kestma 10 aastat, aga kestavad veel praegugi, sest skulptuuride puhastamine ning taastamine on väga delikaatne töö. Pildid: Kasutatud kirjandus: · Maailmaimed, Kirjastus ,,Sinisukk", 2009, (lk 68 - 69)
Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis Konstantin Jakob Türnpu (13.8.1865 Klooga mõis - 16.4.1927 Tallinn)
REFORMATSIOON SVEITSIS Saksamaal levis reformatsioon teistesse maadesse, igas riigis oli see aga omamoodi erinev ja võttis omaks erinevd tõekspidamised. Sveitsis oli reformatsiooniga seotus kaks isikut Ulrich Zwingli ja Jean(Johann) Calvin. Zwingli nõudmised reformatsioonis olid küllaltki radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas,
säilinud teos on 1670. aastal kirjutatud ood kuninga sünnipäevaks. Tema teoseid on hoolimata põhjalikest uuringutest raske dateerida. Arvatakse, et lapsena kirjutas ta kolmeosalise laulu "Sweet tyranness, I now resign." 1676. aastal sai ta käsikirjade ümberkirjutaja ametikoha Westminster Abbeys. Ta kirjutas oma esimese hümni "Lord, who can tell" 1678. aastal. Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Ka tema haud on Westminster Abbeys oreli vahetus läheduses. Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat. Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper "Dido ja Aeneas," Vergiliuse eepose ainetel.
Georg Friedrich Händeli tuntumad oratooriumid on ,,Messias". 2.Passioon- on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. Eesti kantaat on näiteks ,,Ilus maa", selle kirjutas Rein Rannap. 4.Missa- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mille aluseks on katoliku kiriku
Oli 20sajandi esmesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurtoeste autor. ELUKÄIK Arutr sündis koolimeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Oma esimesed klaveri ja oreliõpetused sai ta oma isalt. Aastal 1891 asus ta 13aastaselt õppima Peterburi konservatooriumi, kus ta õppis 9 aastat. Peterburis lõpetas ta 1898 oreli eriala ja 1900 kompositsiooni eriala. Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ta Eesti Kästitööliste Abiandmise Seltsi koori. ELUKÄIK 19041920a. Viibis ta Venemaal Astrahanis, ta oli seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja muusikakooli direktror. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinna, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 a
1916 asutas Eesti Meestelaulu Seltsi.1921- Lauljate Liit.L:vokaalmuusika~60koorilaulu,7soolo.Kasut. E.autorite tekste->tuntud eestlaste jaoks."Mu isamaa nad olid matnud";"Priiuse hommikul"Looduslüürikat:"Kevade tunne";"Talvine õhtu""luiged".Kirj ka rasket muusikat kontsertkooridele.Kasut. polüfoonilist võtet(,,Meil aia äärne tänavas")Koorijuhina väga range,korralagedust ei sallinud.Aleksander Läte-kooriorkesrti dirigent,helilooja,kriitik,hea oreli ja klaveri mängija.Õppis Saksam.Drestenis heliloomingut+2a komoneerimist.Palju iseõppimist.->Tööle Tartusse klaveriõpetajana,Postimehes muusika kriitik.1900-lõi esimese sünfooniaorkestri-osati mängida Lääne-Eur. teoseid.Alates 190.4-koostöö Tobijasega->Läte tervis halveneb- >pühendus rohkem kirjatööle.L:150koorilaulu,60soolo,esimesed koorilaulud romantilised,hiljem keerulised.Enamis teosed meestele.T:"Kuldrannake""Malemäng""Kus Põhjalahe kohiseb".J
- kuidas on edendanud Eesti rahva muusikalist haridust? (nimeta erinevaid trükiväljaandeid ja miks need ilmusid) - millist muusikat põhiliselt kirjutas ja kui palju? koorilaulud, u 300 - nimeta koorilaule (väh 2) oh laula ja hõiska, isamaa mälestus 20. sajand 8. Millises õppeasutuses said haridust esimesed kõrgharidusega Eesti muusikud? Valgas tegutsenud Janis Cimze seminaris. - milline oli eesti soost õppijate peamine eriala, miks? koorilaul - kas tead mõnda kuulsat oreli või kompositsiooniõppejõudu? 9. Miina Härma - kellena elu jooksul tegutses? Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. - millisel erialal omandas kõrghariduse? oreli erialal - Nimeta kuulsamaid laule, kokku väh 3. "Meeste laul", Tuljak, Ei saa mitte vaiki olla - Kuidas kasutas Härma rahvaviise uudsel viisil? ta töötles ning kompositsioneeris neid 10
Johan Voldemar Jannsen TSERNÕSEVA JEKATERINA, BLÕK VERONIKA, NOVIKOVA SOFIA Johan Voldemar Jannsen Johann Voldemar (sündis 15. mail 1819.aastal Vana - Vändra vallas) - ajakirjanik, rahvusliku liikumise ja kultuuritegelane, Lydia Koidula isa. Lapsepõlv ja haridus Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, siis pühendus ta vabal ajal: raamatute lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. 1838. aastal, 19-aastase noormehena, Jannsen algas töötada Vändra köstrina. Johan Voldemar Jannsen Kuulus ta ka Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Tartus ehitati monumen esimene laulupeo eest. üldiselt Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, oli aastast 1838 Vändra kantor, hiljem köster ja ko...
kaal on võrdne. Jumalaema katedraalist #2 · Jumalaema kirik Pariisis on parim näide gooti stiilist. · Kesklöövi võlvide kõrgus on ligikaudu 32 meetrit. ·Tähtsal koha olid klaasimaalid ehk vitraazid-need kujundati eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. ·Puitkonstruktsioon koosneb 1300 tammepuust, mis moodustab 21 hektarit metsa. Katedraal seest Jumalaema katedraali orel ·Esimese oreli ehitas Franois-Henri Clicquot 1700. aastal. ·19. sajandil uuendas Aristide Cavaille-Coll orelit suurendades seda. ·Orelili on 5 klaviatuuri, 7374 toru. Kooriorel ·Sellel on 2 klaviatuuri, 1 pedaal ja 1840 toru. · Kasutati peamiselt tseremooniatel. Jumalaema katedraali kell ·Kirikus on 5 kella. ·4 kella nendest asub põhjapoolses tornis. (1856) · Kell Emmanuel asub lõunapooleses tornis. (1685) ·Kaalub umbes 13 tonni. Altar Skupltuur
1864-1941 Pärit Tartu lähedalt, Kõrvekülast. Aastani 1935 kandis perekonnanime Hermann, ei ole Hermanniga sugulane, Hermann õpetas teda ja julgustas minema konservatooriumisse. Hellilooja, orelimängija, koorijuht, väga aktiivne muusikategelane. Perekond oli hea, muusikalembene, kooliüpetaja perekond, õppis varakult orelit mängima ja noote lugema. Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis Peterburis klaveri eritunde, tegi lastekoori Peterburi Jaani kirikusse. Peale konservatooriumi lõpetamist reisib mõnda aega Euroopas ja annab orelikontserte ( Saksamaa, Inglismaa, Soome). Tuleb tagasi Tartusse, jätkab kontserdite andmist Eestis, et teenida, aga väikestes maakohtades. 1894 asutab Miina Härma (Hermanni) nimelise segakoori. 1903-1915 läheb Kroonlinna (Peterburi lähedal asuv kindluslinn) muusikaõpetajaks
Katedraali rüüstati. Värvilised aknad purustati. 1806 aastal Magdeburg anti Napoleonile, ning katedraali kasutati laohoonena, ning isegi hobusetalli ning lambahoidlana. Okupatsioon lõppes 1814 aastal ning Frederick William III rahastas katedraali, et vajalikud parandused saaks tehtud. Aknad parandati täielikult alles aastal 1900 Teise maailmasõja ajal 16-l jaanuaril , 1945, suure pommitamise ajal, suur pomm tabas lääneosa, lõhkudes seina, oreli ning ka mõned muud osad. Õnneks tuletõrjujad suutsid tulekahju õigel ajal kustutada ning katedraali kahjustused polnud väga suured. Katedraal avati uuesti 1955 aastal ning paigaldati ka uus, väiksem orel, kuid teise kohta. Magdeburgi katedraali ehitamise alguses ei olnud konstrueerijatele gooti stiilil väga tuttav, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tehti muudatusi. Katedraali laed on 32m kõrged Katedraali kaunistavad kaks torni, mis on
muutus viiul. Kõige kuulsamad pillid täienesid ja heliloojad kirjutasid viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja rohkem instrumentaalkontserte. Arenes Stradivari, kes elasid Itaalias. välja ka klassikalise sümfooniaorkestri Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja koosseis. Pillid täiustusid ja said viooladest. Tänapäevast klaverit tänapäevase välimuse. asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. HELILOOJAD: A. Vivaldi, J.S. Bach, HELILOOJAD: Viini klassikud: J. Haydn, A.Corelli, G.F Händel, C. Monteverdi W.A. Mozart, L.van Beethoven
Tema peamiseks väljendusvahendiks sai kontrapunkt ja polüfooniline läbitöötatus. A. Kapi lemmikheliloojaks oli J. S. Bach, kelle loomingut ta hindas ja armastas üle kõige, mis avaldub ka mitmel pool tema loomingus. Suurepärase organisti ja improvisaatorina kirjutas A. Kapp orelile ka mitmed oma tähtsamad helitööd, mis kuuluvad Eesti klassikalise muusika silmapaistvamate saavutuste hulka. Olles õppinud Peterburi konservatooriumis oreli erialal, kujunes ta välja silmapaistvaks organistiks-virtuoosiks, kes esines tihti mitmesuguste orelikontsertidega ja saavutas kuulsuse suurepärase improviseerijana. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tsaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. Tegutsedes pikki aastaid dirigendina juhatas A. Kapp mitmeid nende heliloojate teoseid, mis omasid olulist tähendust tema
3. Heterafoonia üks meloodia, erinevate variantide kooskõla Millal me siiski saame rääkida mitmehäälsest muusikast? Selleks peavad olema täidetud 2 reeglit. 1) mitmehäälne muusika on teadvustatud erilise kunstilise võttega 2) seda on võimalik kirja panna. Erinevad näited muuusika kohta pärinevad X sajandist. Sealt näeme, et mitmehäälsuse aluseks on olnud improvisatsioon. Erilise leviku mitmehäälsele muusikale andis oreli levik Inglismaal ja hiljem Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Organum on vokaalmuusika zanr. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl. Motett on mitmehäälne vokaalteos. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse teksiga. Polüfoonia on mitmehäälsus. Seega keskajal Euroopa mitmehäälnemuusika tekkis polüfoonilisena. Tuntumad heliloojad Leonilus, Perotimus.
Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käinas. Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis Rudolf Tobias oreli- ja teooriatunde Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures. Gümnaasiumis omandatud kodukooliõpetaja kutsega suundus Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse k...
Kui Anna Maria, keda pereringis kutsuti Nannerliks kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne ja ta hakkas nendega reisima ja neid esinema viima üle kogu Euroopa. Ning koos oma andeka õe Maria Annaga pälvis Mozart imelapse kuulsuse. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks
Barokiajastu muusika Barokk tähendab kunsti- ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna on pärit portugali keelest ja tähendab eesti keelde tõlgituna ebakorrast, lopergust pärlit. Ajaliselt on muusikalist barokki kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Sel ajal hakati avalikult kontserte andma, varasemate õukondade asemel. Tekkisid uued muusikazanrid, algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik. Tekkis monoodia stiil- ühehäälne meloodia. Täpsemalt saatega mondooia. Kontsertstiil, mis sai ajapikku professionaalsete muusikute põhitööks. Tol perioodil peaks eristama vähemalt kolme erinevat stiili: vana esk kiriklik stiil, kammerstiil ja teatriaalne stiil. 1600.aasta paiku toimus ooperizanri sünd, mis mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks. Esimene suur o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
