30. GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve t...
Kloostrid keskusteks. Belgias saab tuntuks. Töödeltakse kulda, hõbedat, rauda. Ka palju pronksi. Kirikud vajavad üha rohkem uste jms jaoks. Messing laiaulatuslikult kasutusel. Kasutatakse kõiki tehnikaid. Emailtehnikates ei kasutata enam Bü mõjul cloisonnéd, vaid champlevéd. See levis Bü kaudu 10s. Karl Suure kirst 1200-1215 Maarja kirst: 1238 Nicolas de Verdun: Klostenburgi altar 1181. Kolme kuninga kirst 1181-1230. Baas: on välja kujunenud juba. St Denis karikas. Abt Suger, 1081-1151. Piiskop, poliitik, ajalookirjutaja. Louis VI ja VII ajal nende sõber. 1140 tellis peaaltarile karika. Sangadega, peen, filigraan. Võimas organisaator, tõi sinna 7 kullasseppa ja lasi teha suure risti. Hildesheimi kirik. Bernvard. Surn 1022. Uksed on romaanika suurim pronksitöö. 16 stseeni: tervete figuuridega stseene Kr elust. 4m kõrge. Vastukaja Traianuse sambale. Suure koolkonna ja monumentaalse stiili looja. 50cm kõrge, kuld, pärlid, kalliskivid
Portaalide kohal olid suured ümmargused roosaknad. Väga sage fassaadil olev motiiv oli kujuderida e. kuningategalerii. tornitipu moodustas terav tornikiiver. Nelitise kohal asus elegantne ja peen nelitistorn. Aknad olid kaunistatud vitraazidega. arhitektuurinäited Prantsusmaa - gooti sünnimaa, sünnikohaks oli Ile-de-France-prantsusmaa süda- prantsuse kuninga domeen. Varagootika esimeseks näiteks: Saint Denis abtkonna kirik (Prantsuse kuningate matmispaik. Ehitamise algataja oli abt Suger. Veel näiteid: Senlis ja Noyoni katedraalid Varagootika ajal alustati ka Pariisi Notre-Dame'i kiriku ehitamist. (valmis kõrggootika perioodil) on viielööviline kirik. Nurgakivi pandi 1163. 1182 valmis koorihoone, pikihoone 1200, fassaad 1245, viimasena valmisid kooriosa kabelid 1320. Kõrg-gootika: suurte võimsate katedraalide ajastu. Chartres katedraal, kus on säilinud vitraazid originaalis. Soissons'i katedraal, sai I maailmasõjas kannatada Reims'i katedraal
Gooti stiil sai oma nime gootide hõimu järgi, kui 16.sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks, barbaarseks ja aegunuks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. 12. sajandil piirdus kuningate võim ainult Pariisi lähiümbrusega, kuid Prantsusmaa kirik tahtis toetada monarhia tugevnemist. Saint-Denis` kloostri abt Suger otsustas muuta oma kiriku kaunimaks ja enam palverändureid ligi tõmbavamaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmärgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks "imepärane valgus", mis muudaks "aine ainetuks". 1144. aastal sai valmis Saint- Denis`kloostri kiriku ümberehitus. Seda loetakse gooti stiili sünniks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja...
KASUTATUD KIRJANDUS 11 1 GOOTI STIIL ARENG JA ISELOOMUSTUS Gooti stiil tekkis Põhja-Prantsusmaal 12. sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut põhja pool Pariisi asus Saint -Denis' klooster. Kloostrikiriku koor ehitati ümber ja õnnistati sisse 1144. aastal. Kloostri abt Suger tahtis luua hoone, mida täidaks uutmoodi, üleloomulik valgus ja kus ''aine muutub ainetuks''. Tahtis toetada usu ja tugevneva kuningavõimu lähenemist ja muuta ka oma kirik populaarsemaks. Arengut võib eraldada kolme etappi: varagootika 12. sajandi teine pool kõrggootika 13. ja 14. sajand hilisgootika 15. sajand ja 16. sajandi algus. Stiil levis edasi Inglismaale, siis Itaaliasse, Hispaaniasse, Saksamaal pääses see mõjule alles 13
ja ehitada suuremad aknad. Cluny klooster mõjutas romaani arhitektuuri arengut, kloosterkirikute liikumine Euroopas. 5-lööviline, Neitsi Maarja kabel apsiidi lõpus, kõige tähtsam. White Tower- DONJONI'i tüüpi elutorn, kindlus, nelinurkse põhiplaaniga. BERGFRIED tüüpi vahitorn, kontrolliv vahitorn teatud vahemaa tagant. Kirikud rajatakse looduslikult raskesse kohta nt jõe koolmekohta. 2. Gootika- gooti katedraali põhitunnused (vertikaalsus) ja abt Suger valguse kontseptsioon; gooti katedraali lääneportaali osised: roosaken, portaal, kuningate galerii, läänetornid, fiaalid Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks.
kuningate käes märksa suuremad maa-alad Prantsusmaal kui prantsuse kuningatel endil. Louis VI - (Paks) Prantsuse kuningas 1108-1137, kuulus Kapetingide dünastiasse. Andis Põhja- Prantsusmaa linnadele omavalitsuse ning tugevdas neile ja kirikule toetudes kuningavõimu. Alistas oma domeeni feodaalid, purustades nende lossid, ja laiendas võimu ka domeenisst väljapoole. Tema peamine poliitiline nõuandja oli Saint-Denis' kloostri abt Suger. Suger Louis VI nõuandja, ehitas üles Prantsuse keskvalitsuse. Sõlmis suhted kuningavõimu ja rüütliordude vahel. Asendas kuningas Louis VII Püha, kui too oli II ristisõjas. Philippe II Auguste Prantsuse kuningas 1170-1223, Louis VII poeg. Välispoliitikas pidas lakkamatut võitlust Inglise kuningatega, kasutades ära tülisid Henry II ja tema kahe poja Richard Lõvisüdame ja John Maata vahel. Kaasaegsed võrdlesid teda saavutuste poolest Karl Suurega.
pärimiste läbi olid inglise kuningate käes märksa suuremad maa-alad Prantsusmaal kui prantsuse kuningatel endil. Louis VI - (Paks) Prantsuse kuningas 1108-1137, kuulus Kapetingide dünastiasse. Andis Põhja- Prantsusmaa linnadele omavalitsuse ning tugevdas neile ja kirikule toetudes kuningavõimu. Alistas oma domeeni feodaalid, purustades nende lossid, ja laiendas võimu ka domeenisst väljapoole. Tema peamine poliitiline nõuandja oli Saint-Denis' kloostri abt Suger. Saint-Denis' abt Suger Louis VI nõuandja, ehitas üles Prantsuse keskvalitsuse. Sõlmis suhted kuningavõimu ja rüütliordude vahel. Asendas kuningas Louis VII Püha, kui too oli II ristisõjas. Gotika stiili ristiisa. Philippe II Auguste Prantsuse kuningas 1170-1223, Louis VII poeg. Välispoliitikas pidas lakkamatut võitlust Inglise kuningatega, kasutades ära tülisid Henry II ja tema kahe poja Richard Lõvisüdame ja John Maata vahel. Kaasaegsed võrdlesid teda saavutuste poolest Karl Suurega
Loojaks on peetud Saint Denisi abti Suger'i [süsäär] Tema tööd on matkitud palju Tema olevat esimest korda võtnud kasutusele teravkaared akende ja uste ülaosas (peamine gooti arhitektuuri tunnus) ja ka roidvõlvid (arenenud edasi ristvõlvidest, millel on omavahel ühendused, mida nimetatakse vööndkaarteks), mis toestasid ja võlve oli kergem laduda [JOONIS VIHIKUS] Kergemad võlvid - raskus allapoole on nõrgem, seinad võivad olla suuremate akendega, Suger ütles, et tema eesmärk oli teha kirikuid valgemateks Ilmuvad hästivalgustatud kirikud (suurte akendega) Aknaid kaunistatakse nüüd rikkalike vitraazidega (vitraazkunsti õitseaeg) Väiksemad detailid on vitraazakendel ka värvitud, suuremad kujutatud värviliste klaasitükkide abil Eriti kuulsad olid CHARTRES'i katedraali vitraazaknad Vitraazid on realistlikud (kujutatakse pühakuid, Kristust jne) Kirikud on hoopis kõrgemad kui varasema romaaniajastu kirikud
*Lundi toomkirik Rootsis *Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis *norras paljud kirikud puust viikingite laevaehitamisoskust kasutati, kundid viitavad mütoloogiale nt lohepeal ja paelornamentika *püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest basiilikast · Porfaanarhitektuuri põnevaim osa - linnused 20. Gooti arhitektuur · Sai alguse 1144. a sai valmis Saint-Denis kloostri kiriku ümberehitus abt Suger otsustas muuta kiriku kaunimaks et palverändureid rohkem ligitõmaks ning paavsti võim suureneks. Säilinud vaid kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Näha gooti stiili peamiseid tunnuseid kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided selle kiriku skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvad teravkaart Võlvisiilud nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed
· Jumalik ilu põhiline väljendusviis on kaunis valguskiir. Ilus on kõik see, mis toob valguse erilised omadused esile erksad värvid, säravad materjalid, klaas, kuld, kristall, vääriskivid jms ka harmoonilised ja heade proportsioonidega figuurid ehituskunsti, klaasi- ja vitraazikunst, kullassepakunsti väärtustamine. · Kunsti ülesanne on tuua nn valguspoeesia abil Jumala nähtamatu ilu nähtavale, kujutada midagi, mida tegelikult ei ole võimalik kujutada. · Suger, St Denise kloostri abt (12.saj): ,,Nõrk vaim jõuab tõeni mateeria kaudu" st kui vaaelda kunstiteoseid, milles kunstnik on esile toonud, on väimalik juhtida inimvaim üleloomulikku sfääri mõistmiseni meelelise taju väärtustamine. Mõte oli oma ajast ees ja mõjutas erilist keskaegset kunsti. · Keskaegne kristlik iluideaal leiab kõige ehedama väljenduse gooti stiilis (12.-16. Saj),
oma domeeniga liitma. Nii muutus killustatud Prantsusmaa aegamisi tsentraliseeritumaks riigiks. Nende võimu ajal sai Prantsusmaast tugev kuningriik. 1328 suri viimane Kapetingist kuningas Charles IV ilma järglasteta. Louis VI Paks (valitses 1108-1137)Allutas domeenis tegutsenud röövelparunid. Sai investituuri reguleerimisega paavsti toetuse. 1109-1135 sõda Inglismaaga. 1124 lõi tagasi Saksa-Rooma. Investituurireguleerija-paavstitoetus-sõdaInglisejaSks-R Saint Denis' abt Suger (suri 1151) Louis VI nõuandja, ehitas üles Prantsuse keskvalitsuse. Sõlmis suhted kuningavõimu ja rüütliordude vahel. Asendas kuningas Louis VII Püha, kui too oli II ristisõjas. Paksunõuandja-suhtedkuningajarüütliordudevahel-asendasPüha Philippe II Auguste (valitses 1180-1223) 1181-1186 sõda Burgundia, Champagne ja Flandriaga, liitis alasid domeeni. Oli algul Richard Lõvisüdame liitlane. 1189-1191 osales III ristisõjas, lahkus seal enne Richard Lõvisüdant
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
