seesugune ühe mehe valitsemisvorm tolle aja demokraatiale täielik vastand. __________ 1 strateeg väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki 2 Parthenon ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel; sõnast parthenos - `neitsi'),mis paikneb Ateena linna akropolil ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan - `kõik') Roomas, kuid ka Pariisis 3 odeion varikatusega teatrihoone, kus korraldati muusikaettekandeid; vanima odeioni lasi ehitada Perikles 442 eKr Ateena akropoli kagunõlvale 4 Platon (u 428-348 eKr) kreeka suurimaid filosoofe, Sokratese õpilane, filosoofilise idealismi (õpetus ideedest) rajaja; tema ideaalses riigikorralduses valitsevad riiki filosoofid, kelle tarmukaid ideid viivad ellu sõnakuulekad, kuid hea hariduse saanud riigi kodanikud-käsutäitjad; tema nimest on tulnud ka omadussõna
Propülee Sammastatud väravaehitise ehk propülee koopia Münchenis. Ateena akropol Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Agoorad piirasid uhked sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti omaette koosolekuplatsil, mis paiknes kõrgel künkal akropoli ja agoraa läheduses. Paigad ja rajatised akropolil Ateena akropoli mäekülje sees asuvad Paani koopad. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille 2. sajandil pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail 421406 eKr. Silmapaistvam ehitis Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias
mida nimetatakse ka propüleeks. Propülee Sammastatud väravaehitise ehk propülee koopia Münchenis. Ateena akropol Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Agoorad piirasid uhked sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti omaette koosolekuplatsil, mis paiknes kõrgel künkal akropoli ja agoraa läheduses. Paigad ja rajatised akropolil Ateena akropoli mäekülje sees asuvad Paani koopad. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille 2. sajandil pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail 421406 eKr. Silmapaistvam ehitis Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati
Paphos oli oluline meresadam, seal elas Küprose sõjaline komandant. Paphosel oli õigus vermida oma münte ja see õigus säilis ka järgmise võimu ajal. Paphose pindala oli 95 hektarit. Linn oli ümbritsetud kivimüüriga, seest jaotatud kvartaliteks. Igal kvartalil oli oma funktsioon. Elukvartal asus linna lääneosas. Esimesel sajandil eKr läks linn rooma võimu alla ja just sellest ajastust on pärit tähtsaimad arheoloogilised mälestised. Nt. amfiteater, odeion jne. Väljakaevamistel on leitud 3.-5. sajandist pärit Dionysose, Orpheuse ja Aioni koja ning Theseuse villa imepäraseid mosaiike, mis kuuluvad maailma kauneimate hulka. Theseuse villa mosaiikpõrand, millel on kujutatud Theseuse võitlus Minotaurosega labürindis. See villa ehitati meie aja teise sajandi teisel poolel. Paphos sai kõvasti kannatada 342 aasta maavärinas. Ehki see taastati suuremas osas IV sajandi lõpus, kaotas linn pealinna staatuse.
ruutkilomeetriste linnriikideni. Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt paiknes see turukvartalite vahetus läheduses ning seda ümbritsesid mitmesugused ametiasutuste hooned(nt. buleteerion ehk linnavalitsushoone, kohtuhoone) ja templid. Lisaks sellele oli arhailistes kreeka linnades: teater, odeion e. lauluteater ning sportimiseks mõeldud rajatised (staadion, palestra, gümnaasium). Arhailiste linnade kvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga, mis oli välja kasvanud linnade stiihilisest arengust. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavatele pööratud umbseintega, tänavad kitsad ja sillutamata. Linnad olid ebaregulaarse plaaniskeemiga. Klassikalise perioodi linnaehitust iseloomustab polis ehk linnriik regulaarse plaanistruktuuriga ja demokraatlik riigivõim
Erechteioni tempel koosneb kahest iseseisvast osast-aardemajast ja need on erikõrgustel. See, mis on kõrgemal on pühendatud Athenale, selle idaküljele on juurde ehitatud kuue joonia stiilis 1 http://www.slideshare.net/MarieKrumm/ateena-akropol-16603577 sambaga portikus. Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille2.sajandil Rooma päritolu filantroop lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Akropolist loodes asub Areopaag ehk Arese kalju, kus peeti klassikalisel ajastul kohtuistungeid kriminaal- ja tsiviilasjades. Varem, enne 5. sajandit eKr, kogunes Areopaagil kogu, mis valvas seaduste täitmise järele (ka seda kogu nimetati Areopaagiks). Kõige rahvarohkemaks paigaks terves akropolis oli agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Seda piirasid sammaskäigud.
Edasi möödus peatänav suurepäraste skulptuuridega ehitud staadionist, kuni jõudis kakskümmend viis tuhat pealtvaatajat mahutava teatrini.Siit, risti peatänavaga, viis nöörsirgelt sadamasse poole kilomeetri pikkune ja kümne meetri laiune Efesose kõige luksuslikum tänav. see paraadtänav oli mõlemalt küljelt palistatud marmorsammaskäiguga, tänava otstes aga kõrgusid monumentaalsed väravad. Linna peaväjlak oli sillutatud marmoriga, ei puudunud ka imehea akustikaga odeion (kontserdihoone). Arhitektuurikunsti tipp oli aga jumalanna Artemise tempel. Efesos oli tugev ja hästikindluststud linn ning tõrjus esialgu suurema vaevata barbaarsete naabrite kallaletungid, kuni väravate taha ilmus Lüüdia kuningas Kroisos (Kröösus). See juhutus umbes 560. aastal e. Kr., päris Kroisose valitsemisaja alguses. Linna haaras paanika: näis, et hiigelarmeele on võimatu vastu panna. Türann Pindaros leidis siiski väljapääsu: ta lasi
väärtust. Samamoodi pakuvad ülesmärkimised informatsiooni professionaalsete muusikute majandusliku ning institutsionaalse organiseerituse kohta, näiteks auhindade jagamine või teenuste eest tasumine. Arheoloogiline vaatepunkt näitab tunnustatud muusikutele püstitatud monumente ning katusega kontserdisaale. Füüsiliseks tunnistuseks muusika tähtsusele Ateena kultuuris on Periklese Odeion 5. sajandi teisel poolel eKr püstitatud katusega kontserdisaal Ateena akropolise lõunanõlval. Lisaks muusikaliste instrumentide füüsilistele jäänustele mitmesugustes arheoloogilistes kontekstides, on väärtuslikku informatsiooni ka vaasimaalingutel ja skulptuurides, millel kujutatakse muuikuid ning muusiklisi sündmusi, milliseid instrumente eelistati ning kuidas neid tegelikult mängiti. Kuigi Vana-Kreeka tundis
vastand. __________ 1 strateeg väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki 2 Parthenon ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel; sõnast parthenos - `neitsi'),mis paikneb Ateena linna akropolil ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan - `kõik') Roomas, kuid ka Pariisis 3 odeion varikatusega teatrihoone, kus korraldati muusikaettekandeid; vanima odeioni lasi ehitada Perikles 442 eKr Ateena akropoli kagunõlvale 4 Platon (u 428-348 eKr) kreeka suurimaid filosoofe, Sokratese õpilane, filosoofilise idealismi (õpetus ideedest) rajaja; tema ideaalses riigikorralduses valitsevad riiki filosoofid, kelle tarmukaid ideid viivad ellu sõnakuulekad, kuid hea
vastand. __________ 1 strateeg väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki 2 Parthenon ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel; sõnast parthenos `neitsi'), mis paikneb Ateena linna akropolil ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan `kõik') Roomas, kuid ka Pariisis 3 agoraa rahvakoosolekute pidamise väljak, turuplats 4 odeion varikatusega teatrihoone, kus korraldati muusikaettekandeid; vanima odeioni lasi ehitada Perikles 442 eKr Ateena akropoli kagunõlvale 5 Platon (u 428348 eKr) kreeka suurimaid filosoofe, Sokratese õpilane, filosoofilise idealismi (õpetus ideedest) rajaja; tema ideaalses riigikorralduses valitsevad riiki filosoofid, kelle tarmukaid ideid viivad ellu sõnakuulekad, kuid hea
Näitlejateks olid kreeklased, orjad või vabakslastud. Näitlejaid peeti kõige alamasse kihti kuuluvateks inimesteks. Orjapidajate ladvik suhtus teatrisse kui tühisesse ajaviitesse. Erinevalt kreeklastest ei pidanud roomlased spordist lugu. Enam kui teater ja sport tõmbas roomlasi gladiaatorite verine võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised tsirkuses. Pompeiuse teater,esimene kiviteater, mille ehitas Kreekas teatritega tutvunud Pompeius, tagaplaanil odeion, kus korraldati muusikute ja lauljate esinemisi Gladiaatorite võitluse kombe võtsid roomlased üle etruskidelt. Etruskid lasid matusetalituse käigus orjadel ja surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased kujundasid sellest usutavast aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse. Võitlused leidsid aset igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud suurte amfiteatrite areenidel. Rooma linna suurim amfiteater oli suurim osaliselt säilinud ehitusmälestis Colosseum. Sarnaselt on