Asutatud Claudio Cavina poolt aastal 1996. Cavina alustas oma muusikaõpinguid Bolognas. Ta on esinenud üle terve maailma. Claudio tegi koostööd soprani Rossana Bertiniga. Nimi La Venexiana pärineb renessansikomöödiast, mis oli tollel ajal üks tähtsamaid teatrietendusi. Muusika pärineb 14. sajandist, kuid osa palu on loodud ka mõni sajand hiljem. Itaalia vokaalansambel La Venexiana ühendab püha muusika ja populaarse muusika. La Venexiana lauljad on Euroopa kõige kogenenumad madrigali lauljad. Lauljateks on kaks naist ja viis meest. La Venexianas laulavad kontratenor ning dirigent Claudio Cavina, sopran Rossana Bertini, sopran Nadia Ragni, tenor Giuseppe Maletto, tenor Sandro Naglia, bass Daniele Carnovich. La Venexianaga on koostööd teinud ka sopran Valentina Coladonato. La Venexiana on keskendunud renessansiaja madrigalile. Suures osas on nende repertuaaris Carlo Gesualdo ja Claudio Monteverdi poolt kirjutatud laulud. La Venexianal on ilmunud 18 albumit
Giovanni Palestrina Giovanni Palestrina 1525 -1594 Sündis Rooma lähedal Palestrinas, nime sai selle linna järgi. Ema oli väga noor ning isa vana. Lapsepõlves laulis kirikukooris ja hiljem Roomas. 19a. algab tema organisti ja koorijuhi töö. 1551.a.saab ta töökoha Vatikani (Itaalias, Rooma keskel). 10 a. hiljem saab temast paavsti ikslik ihuhelilooja. Ta on loonud ka üle 100 ilmaliku armulaulu (madrigali). Põhiosa moodustavad missad (üle 100), motette 250, kirjutas polüfoonilises (kaanon) helikeeles. Mõnikord olid laulud 36 häälsed. Tema koorimuusikat loetakse maailma kauneimaks (võrreldakse maalikunstnikega). "Every lover is a war" - iga armastaja on sõdalane - (poistekoor, saatega, väga kõrge kajaga) "Ja, ja , ma armastan sind" (poistekoor, tugev, väga lähedalt mitmehäälne, laul, saade, laul), "Kui põnev" (kõrge poistekoor vahemäng, kõrge ülistus, poistekoor...), "Ood elule" (poistekoor, rütmikas, kiire, kõrge) ...
juuli 1374) Elust : Sündis Firenze lähedal Arezzo linnakeses. Itaalia humanismi suurkujusid Poeet , mõtleja , teadlane Pääses paavsti õukonda Laura Ta inspireeris tema loomingut . Laura oli tema armastus , kes muutus peale surma tema muusaks , keda ta oma värssides ülistas paljude aastate jooksul . Laura kujutas endast poeetilist allegooriat Looming : värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Teosed kirjutas ladina keeles . Teosed eesti keeles : "Secretum" Kiri Francesco Dionigile Borgo San Sepolcrost "Kevade tagasitulek" "Kantsoon" Petrarkism Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrarkismiks . See luule on platoonilise armastuse ideega ning selle juurde kuuluva melanhoolia,tundelisus ja igatsusega . Sonett Petrarca tegi soneti tuntuks peale Dante . Klassikalne , nn itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest ühiste riimidega nelikvärsist
Lutheri koraaliks nim. Saksa protestantlikku kirikulaulu, mille aluseks on stroofiline värsstekst, mille igas salmis on korduv viis. Nendest on tehtud ka mitmehäälseid kooriseadeid. Guillaume de Machaut, Jesquin Desprez, Orlando di Lasso, Clement Janequin, Giovanni Pierluigi da Palestrina Itaalia madrigal erinevus inglise madrigalist Inglise madrigal oli rahvalikum ning ta tektsid ei vastanud üldiselt itaalia madrigali kõrgetele nõuetele Renessanss, prantsuskeelne renaisance, kasutusele 16. Saj, tähistamaks tagasipöördumist antiikkultuuri poole. Hõlmab vahemikku 14-16 saj. Ülesanded muusikaajaloo töövihikust renessansi osast
A capella renessansiajastul- saatega vokaalmuusika a capella tänapäeval - saateta koorilaul III põlvkond. Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgiline muusika d) naelutas kirikuuksele 75 teesi Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul:
(kurbus värgid) Hilisrenessanss- väljapaistvam helilooja Orlandi Li Lasso, madalmaade koolkonna esinada. Ta ühendas oma loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksamuusikast. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusika ja tal on juba üle 70 missa ja üle 450 ilmaliku laulu. Lasso muusika väljenduslaad on jõuline dünaamiline ja värviderohke. Rooma koolkonna nimekaim esindaja oli Giovanni Palestrina, peaagu kogu tema looming on vaimulik. Tal on üle 100 missa, üle 400 madrigali ja tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus ja selge kõlalisus. Tema teoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Saksamaal vallandas 1517 a Marthin Luther protestantlliku reformatsiooni. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduse laule luteri koraale. Tema tuntumad koraalid on ,, ma tulen taevast ülevalt" , ,,üks kindel linna ja varjupaik".
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja ...
üle 70 missa, üle 500 moteti, umbes 450 laulu, sh madrigale 12) Palestrina (heliloojaks kujunemist mõjutanud tegurid, žanrid, muusika üldiseloomustus, millist koolkonda esindas, näiteid teostest, tähtsus) Kapellmeister? Rooma ja selle ümbruses kirikutes(kirjutas vaimulikku muusikat) Konservatiivne kirjutamislaad, vastureformatsiooni esindaja. Žanrid: Ülekaalus vaimulik muusika, sh üle 100 missa, 400 moteti, umbes 100 madrigali, mida hiljem häbenes. 13) Orkestrid 15. saj ja 16. saj (oska võrrelda!) 15. sajandil koosnesid orkestrid peamiselt puhkpillidest, need mängisid kooriteoseid, sest pillidele muusikat veel ei kirjutatud 16. sajandil koosnesid orkestrid juba viooladest, klavessinidest, lautodest ja puhkpillidest, seda sajandit nimetati tantsusajandiks 14) Ajastu lemmikpill? Miks see? Klavessiin-omapärane heli 15) Luteri koraal – mõiste, oska võrrelda gregoriuse koraaliga
kogudus, saateakorde mängiti orelil. Alguse sai homofooniline muusika. 8.Milline oli G. Da Palestrina elu ja looming? Kus, millal tegutses, milline oli heli, tuntuim pala. Tegutses peamiselt rooma kirikutes, oli Lassuse kaaslane. Tema muusika rohkem konservatiivne, akadeemiline, enamus loomingust vaimulik. Muusika vastas kirikuisade soovile: see oli karge, ülev, väärikas. Polüfooniline helikude sõnad kostavad hästi välja. On kirjutanud üle 100 missa ja üle 400 madrigali. Teoseid iseloomustab vaoshoitus, korrastatus, tasakaalukus, selgekõlalisus. Tuntuim teos paavst Marcellus II'le pühendatud missa. 9.Millised on hilisrenessansi ilmalike laulude tüübid Itaalias? 1)Frottola homofoonilste tunnustega, kordub refrään 2) Villanella matkib talupoegliku rahvamuusika stiili. 3) Balleto tantsulaul 4) Madrigan arenes Itaalia karjaselaulust 10.Milline oli pr. ilmaliku laulu üldnimetus? Sansoon neljahäälne, sarnane motetile. 11
Missa: 1.Kyrie Ellison(issand halasta),2.gloria(au),3.credo(mina usun)4.sanctus(püha),5.agnus dei(jumalatall). Üha rohkem hakati kirjutama polüfoonilist muusikat ja kõige esinduslikumaks zanriks motett. Seda perioodi nim Prantsuse muusikas Ars Novaks. Selle aja kuulsaim helilooja oli Guillume de Machant. Itaalia-itaalias nimetati sama perioodi Trecentoks. Kui Prantusmaallevis vaimulik muusika siis Itaalias ilmalik muusika. Enamasti lauldi madrigali, mis jutustas tavaliselt karjuste elust ja armastusest. Väljapaistev helilooja oli Fransesco Landino. Ta oli luuletaja ja muusika teoreetik, kes ei kirjutanud mitte ühtegi vaimulikku teost. Kõrgrenessanss-15 sajandil oli madalamaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. See on mitmehäälsus milles lauldakse. Keskuseks sai Burgundia hertsogiliit, kuhu koondusid muusikud ja kultuuriinimesed. Kujunes välja uus kõlaideaal. Kvardi(4) ja kvindi(5) asemele tulid terts(3) ja sekst(6)
ricercar(ritšerkaar) – polüfooniline heliteos soolopillile või pilliansamblile, jäljendas motetti. villanella – talupojalaul A.Williart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale lõi 1. žanri ricercari, veel Canzon ja Sonata(improvisatsiooniline) ans. pillideks olid puhkpillid, tehti tantsumuusika saateks. Paaristantsud – aeglane eeltants Pavaana ja kiire järeltants Galiard ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliigid: motett(vaimulik lad.k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1. Requiem aeterma – igavene rahu; 2. Dies irae – viimne kohtupäev; 3. Lux aeterna – igavene valgus; 4. sanctus – Püha; 5. Benedictus – kiidetud olgu; 6. Agnus Dei - Jumala Tall. Vararenessanss 14. saj (ars nova) esinuslikum žanr motett, heliloomingus mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Pr tekib uus muusikastiil Ars nova.
a. sai noorest ja vähetuntust Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht, 1554.a. ilmus trükis tema esimene missakogumik. 1555.a. katkes Palestrina kiire tõus: ta määrati Lateraani basiilika kapellmeistriks, kust ta konfliktide tõttu lahkus. 1571.a. kuni surmani teenis Palestrina Rooma Peetri kiriku kapelli juhina. 1580.a. suri Palestrina abikaasa. Palestrina looming on suuremas osas vaimulik, kuid ta on loonud ka umbes 100 ilmalikku madrigali ja 50 vaimulikku madrigali. On säilinud tema 104 missat, motette on vähemalt 400, lisaks hümne, 35 mganificat'I ja teisi kiriklike teoseid. 8. Ilmalik muusika 16.saj. Tänu humanistliku hariduse levikule laienes 16.saj. ilmaliku muusika tarbijate ring. Trükiti väga suurel hulgal seltskonnamuusikat. Tähtsaimaks kirjastajaks oli Pierre Attaignant, kes elas Pariisis ja trükkis üle 50 kogumiku umbes 1500 lauluga.
· Seltskonna laul on kaasa Laulmiseks · Tantsumuusika on tantsimiseks Sõna ''Kontsert'' tähendas: Barokiajastul- koosmäng suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele. Tänapäeval- avalik muusikateose ettekandmine Ooper Ooperi eelkäijad: 1) Vana-Kreeka tragöödia 2) Liturgiline draama 3) Müsteerium 4) renessanssiaegsed õukonna ettekanded 5) Madrigali komöödia esimene ooper kirjutati 1597. aastal Firenzes, üritati taastada antiiktragöödiat Barokiajastu vokaalmuusika zanrid Kammerlaul on sooloaaria või duett, mida lauldi Basso Continou või väikese ansambli saatel. Kantaat on vokaal-suurvorm, solistile või koorile ja solistile orkestri saatel Kantaadile iseloomulikud tunnused: · Puudub arenev süzee · Ühe tunde või meeleolu domnieerimine teose vältel · Ilmalik või vaimulik
Millised ühiskondlikud muutused ja tehnilised uuendused andsid muusika levikule tugeva tõuke? Ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus hakkas muusikakultuuris alates 16.sajandist suurenema.Haritud inimeste kodudes oli kunstmuusika harrastamine enesestmõistetav tava. Taanduma hakkas see tava umbes 20.sajandil. Muusika levikule andsid tugeva tõuke nooditrükitehnika leiutamine 15. ja 16.sajandi vahetusel, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Iseloomusta madrigali. 16. sajandi klassikaline itaalia luulevorm. Polüfooniline(mitmest võrdse tähtsusega häälest) Madrigalid on enamasti tõsised armastuslaulud. Iseloomustab vaba värsivorm, puänt(teritatud lõpplahendus) paaris viimases värsireas. Varajane madrigal oli 4-häälne. Hiljem kirjutati juba 5- või 6-häälsele ansamblile. Madrigal sai alguse 2-häälsest karjuselaulust Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas? vokaal-ja instrumentaalmuusika hakkasid omavahel eralduma.
Aluseks on katoliku kiriku reekviemi tekstid Requiem aeternam, Dies irae, Confutatis, Lacrimosa Esimesena reekviemi polüfooniliselt mitmehäälselt komponeeris Johannes Ockeghem (1410-1497) -"Missa pro Defunctis" Madrigal Madrigal on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga Õitseajaks peetakse 16. sajandit Varase madrigali suurim meister oli Jacob Arcadelt Guillaume Dufay 1397 1474 Vararenessansi flaami helilooja ja muusikateoreetik 15. sajandi keskpaiga kõige kuulsam ja mõjukam euroopa helilooja Tegutses peamiselt Itaalias Iseloomulik tasakaalustatud kontrapunkt Kogu tema vaimulik muusika on vaid vokaalne Legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores" Guillaume Dufay Johannes Ockeghem ~1410 1497 oli 15. sajandi teise poole franko-flaami koolkonna helilooja
Kontserdiarvustus Pärnu Kontserdimajas esines 13. jaanuari õhtul The London Quartet- Cantabile, mis on Inglismaalt pärit ansambel. Kvartett koosneb neljast mehest, kes esitavad humoorikalt a capella laule erinevatest ajastutest. Liikmeteks on Michael Steffan (bariton), Steven Brooks (tenor), Mark Fleming (tenor), Richard Bryan (kontratenor). Olles tegevuses alates 1982. aastast, on ansambel väljastanud 13 sooloalbumit, andnud üle 2000 kontserdi ja teinud enam kui 200 telesalvestust üle maailma . Nad on osalenud muusikalides Londoni West Endis, ooperiprojektides Covent Gardeni festivalil, esinenud New Yorgis Carnegie Hallis, kuninganna Elizabeth II galakontsertidel, andnud kontserte BBC Big Bandiga ja esitanud klassikalisi paroodiaid 40 000 inimesele BBC Promsil. Kontserdi pealkiri oli ,,Madrigalist McCartneyni", mis tähendas seda, et esitusele tulevad laulud olid järjestatud ajaliselt, alustati...
BAR.AJASTUL poliitiline elu rahutu. Ususõjad prot,kat. vahel. FRA priiskav abs. monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonna...
(14.saj) Ars nova silmapaistvam helilooja- Philippe de vitry(1291-1361), guillaume de machaut(umb.1300-1377) Itaalia muusika 14. Saj: Trecento-itaalia kultuur 14.saj.(300 it.keeles).sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalk seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Suurkuju pime m uusik Francesco Landino. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale(tähtsaim itaalia lauluvorm, mis tekkis 14.saj. enamasti kahehäälsed, teemaks karjuseidüllid ja armastus. Madrigali keerukamaks vormiks on caccia(=kaanon), milles 3häälena kasutati tavaliselt instrumente) Madalmaade muusika 15-16 saj: Madalmaade hulgas holland,belgia,põhja-prantsusmaa(burgundia hertsogiriik) Madalmaade vokaalpolüfoonia renessansiajastu muusika võrdkujuks burgundia oli rikas riik, koondas enda alla kriisis ja sõjas nõrgenenud prants,ingl,saksa,itaal.kunstnikke ja muusikuid. Cantus firmus-püsiv meloodia. Keskajal oli püsiv gregooriuse laulu meloodia
kogupikkus on 65 300 kilomeetrit, sellest 12 900 km kiirteid. Viisa omamine on vaid üks eeltingimus sissesõiduks riiki. Kui minnakse välismaale tööle on vaja pikaajalist viisat, mis kehtib rohkem kui kolm kuud. kui minnakse vähemaks ajaks kui kolm kuud, tuleb taotleda lühiajaline viisa. Ma arvan, et mitte kunagi ei ole ohtutu kuskile maale reisida. Igas riigis võib juhtuda mingi õnnetus, kas või mingi avarii. 13.märtsil 2004 aatal toimus Hispaanis terroriakt. Madrigali reisirongid plahvatasid ja seal hukkus 198 inimest ja vigastada sai 1463 inimest.Hukkunute ja vigastatude seas oli ka palju turiste,kes oleks võinud olla ka Eesti kodanikud. Suurtes ja võõrastes riikides võidakse ka ära eksida ja siis ei osta miskit teha, kuna paljud inimesed ei oska võõrkeeli. 14päevane reis lennukiga Hispaaniasse jääb 3380-8790.- vahel. 7päevane reis lennukiga on 2530-5500.-. Kallim 14päevane reis bussiga on 20720.- ja odavaim on 6760.-. 7päevased reisid
isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. 3 Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.humanist-humanismi eest võitleja, humaanne inimene 4. Renessansi kirjanikud: Itaalias:tFrancesco Petrarca, Boccaccio,Inglismaa: Shakespeare. 5.Petrarca looming:värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Ta vaatleb jõude, mis inimest valitsevad, kusjuures iga järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik. Ta valas oma armastuse varasurnud Laura vastu itaaliakeelsetesse värssidesse.Sonett- (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. 6
Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Räägib armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Francesco Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane. Õppis koolis õigusteadust. Huvitus teiste kirjanike loomingust. Asus elama mägikülla, kus haris end ja tegeles luuleloominguga. Vanaduses elas Milanos ja Veneetsias. Kirjutas värssteose "Africa", u 300 sonetti,kantsooni,ballaadi ja madrigali. Novell- lõbus lühijutt, algatajaks peetakse Boccacciot Geoffrey Chaucer oli inglise kirjanik. Kirjutas Inglismaa esimese värssnovellide kogu, 14. Sajand. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga. Kaupmehe poeg, sai tänu soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Teoses kritiseerib inglise ühiskonna paljude kihtide esindajaid.
MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3 1. „renessanss“ e. taassünd(it k rinascimento) 14 sajandil hakkasid Euroopa majandusel toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) ...
Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi ta ise elu lõpul ,,häbenes ja kurvastas", et ta on loonud muusikat ka armastusluulele (umbes 100 ilmalikus laadis konservatiivset madrigali). Palestrinat tuntakse eelkõige ta missatsüklite põhjal, mis enamasti on paroodiamissad. Neid on säilinud 104, ligi pooled neist avaldati trükis juba tema elu ajalnja suur hulk ilmusid varsti pärast tema surma. Motette on vähemalt 400, lisaks hulk hümne, 50 vaimulikku madrigali ja teisi kiriklikke teoseid. 17. Veneetsia koolkond Püha Markuse kirik > mitmekooritehnika Peale Roomas tegutsenud meistrite, oli ka Veneetsias oma koolkond, mille vaimu väljendab uhke Püha Markuse kirik. Kirikus oli kaks orelit, millede juurde paigutatud koorid ja pillirühmad vastastikku või koos mängides tekitasid huvitava mitmekoorimuusika, mille üheks lemmikvõtteks oli kajaefekt. Sellise muusika eelkäijaks olid antifoonilised e. vaheldumisi lauldud psalmid
Zizzle RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16.SAJ) 14. sajandil hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Huviorbiiti kerkis kiriku- kammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. Sellel sajandil elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus muusikas avaldas just ilmalikes zanrides. Kui renessansiajastu kujutavas kunstis oli tooniandev Itaalia, siis muusikas olid selleks Madalamaad. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto ,klavessiin ja klavikord, viola da gamba,pommer, krummhorn ja tsink.Esimesed kirjapandud teosed pillidele olid vokaalmuusika seaded või vabad fantaasiapalad.Ansamblimuusikast olid populaarsemad tantsud, mida mängiti ka kui seltskonnamuusikat. Peale nooditrükiteh...
Renessanssmuusika Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ...
väga täpselt jälgib teksti nüansse, teksti rütmi. Varasemad, 15201550 4häälsed. Edaspidi 5, 6 ja isegi enamhäälsed. Madrigal oli seltskondlik laul õukondlikus ringis laulmiseks väga populaarsed, trükiti väga palju. Lauldi ka nn. akadeemiatel haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti teaduste, kunstide üle. Madrigalid kuulusid ka näidendite ja teatrietenduste juurde. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt (1500 1568) Hilise madrigali suurmeistreid: Carlo Gesualdo (Gesualdo da Venosa) (1561 1613) Claudio Monteverdi (1567 1643) (1. kogumik 1582, kokku 8 kogumikku) Monteverdi loomingus muundub madrigal tulenevalt muutunud muusikalisest maitsest soololauluks > sellest saab barokkaaria. 1570ndatel aastatel moodustusid ansamblid professionaalsetest lauljatest see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat. Kõige kuulsam oli Ferraras d'Este õukonna naisansambel 1580ndatel
Janequin, ta on eriti hinnatud oma kirjeldavate chansonite poolest. Itaalia ilmalik laul 16 sajand. Itaalias kujunesid omapärased zandrid. Rahvalikud laulutüübid : Frottola- paljudel erinevatel lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatud algelise kõlaga. Balletto- tantsulaul millel on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal ilmalik laul, alltekstiga tõsine armastuslaul, vaba värsivormiga, 5-6 häälne. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt. 1570nendatel aastatel moodustati ansamblid proffesonaalsetest lauljatest, see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat, seda peetakse ooperi algeks. Ilmalik laul inglismaal. Eeskujuks Itaalia lauluvormid. Elizabeth I kõrgaeg. Inglise madrigal on rahvuslikum. Tuntuim Autor Thomas Morley. Aaria( ayr)- uus zanr, lauto saatega soololaul ( 16 saj jõudis inglismaale). Aaria ( ayr) suurim meister John Dowland. Saksamaa ilmalik laul
) Saksa ilmalik laul: · Tänu meistersingeritele püsis ühehäälne laulukunst Saksamaal kauem kui mujal · Muusikud koondusid tsunftidesse · Rangetele tsunftireeglitele allus ka meistersingerite luule ja laul · Kuulsaim meistersinger oli Hans Sachs Nürnbergist Inglise imalik laul: · Eeskujuks olid itaalia laulud · Inglise madrigal ise oli rahvalikum kui itaalia oma · Tekstid ei vasta üldse itaalia madrigali kõrgetele nõuetele · Inglased segasid mõnuga erinevaid laulutüüpe üheks kirevaks stiiliks Clement Janequin Elas Pariisis ja oli kuulsaim sansioonimeister. 1.) Programmsansoon 2.) Ulatuslikud laulud 3.) Helimaalitehnika 4.) Looduspildid või olustikustseenid Pillid ja instrumentaalmuusika 16. sajandil. Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit, orelit ja klavikordi ning ka klavessiini.
Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert. 3. Muusika iseloomustus Valdava neljahäälsuse kõrval esineb ikka rohkem ka keerukamat viiehäälset kompositsiooni. Muusika väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks , sellele järgens siiski veel ilmekam ja jõulisem manerism sajandi algul. 4. Zanrid See ei puudute mitte üksnes peenemaitselistes haritlasteringide viljeldunud ilmalikku laulu, eriti madrigali, vaid ka parimate õukonnakapellide väljendusrikast ja komplitseeritud motetikunsti. ***** 1. Viies põlvkond. (meistrid sündinud 1520.1530. aastatel, tegevusaeg 15601600). 2. Heliloojad üks kuulsamais madalmaade muusikuid oli Philipp de Monte, Euroopa imetletuim muusik Orlandus Lassus. 3. Muusika iseloomustus Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus
·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16. sajandil. Nooditrüki leiutamine andis talle linnakultuuris väga laia leviku. Nooblimate laulude, prantsuse sansooni ja itaalia madrigali kõrvale ilmusid sel ajal ka palju lihtsamad, rahvalikku laadi laulutüübid. Laulustiil erineb oluliselt ka maade kaupa. Imitatsiooniline polüfoonia, kaanon ja kolm peamist polüfooniavõtet Imitatsiooniline polüfoonia on polüfoonia tüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkavad üksteist
Algselt vaid 3-häälne, tihti rõhutatult algelise kõlaga paralleelakordides kulgev muusika Üks villanella alaliike on sajandi lõpul väga populaarseks kujunenud tantsulaul balletto (fal- la-lal-laa) Madrigal Eelnevatest lauluvormidest lihvitum, kunstipärasem Enamasti armastuslaulud ********* Saksamaal tugevad Itaalia mõjud muusikast Inglismaal Itaalia madrigali eeskujul rahvuslikuma sisuga madrigal PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL 15. Pillimuusika iseloomustus 16. sajandil, võrdlus varasema ajaga. Kuni 16. Saj oli kunstmuusika enamjaolt seotud tekstiga Eraldi instrumentalmuusikat veel ei kurjutatud Toccata oli al 16. Saj II poolest Itaalias klahvpillifantaasiate nimetus 16. Pillid: Trompetid: (signaalpillidena), Tromboonid, Löökpillid, Portatiiv, Rebekk, Flöödid
,,Mu armas preili","Kaja" Teine kuulsus Saksa protestantliku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks ja kirikumuusika ei tohtinud sisaldada midagi kirglikku ega ebapuhast. Rooma koolkond tähtsaim esindaja Giovanni Pierluigi da Palestrina (u1525-1594) Sündinud Rooma lähedal, kapellmeister, õpetas muusikat jesuiitide seminaris. Vokaaltehnika ja kontrapunktiõpetuse eeskuju. Peaaegu kogu looming on vaimulik, missatsüklid, motettid, hümnid. Tal on ka umbes 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madrigali. Palestrina õpilastest oli kõige väljapaistvam Tomas Luis de Victoria (1548-1611) Tekst selgelt välja tuua Ei tohi olla liiga tundeline Ilmalik stiil vaimulikust välja jätta. Veeneetsia koolkond San Marco kirik, alatari kohal kaks vastakuti orelit, külg rõdud, koori ja pillikoosseisudest sai alguse mitmekoorimuusika. Üha olulisemaks muutus häälte kooskõla, orkestri muusika laialdane levik. Alguse saab kontsertlik kirikumuusika
Pikkust aitas tõsta kõrge torukübar. Meeste rõivastuses tuli moodi lühike vöötatud vammus, mille juurde kuulusid kitsad riidest sukkpüksid. Kingad olid pika terava ninaga. Õitsengu saavutasid romantiline naisekultus ja peenutsev rüütlikultuur. Renessanss Muusika - Humanistlik elutunnetus tegi muusika emotsionaalsemaks ja harmoonia ilmekamaks. Kloostri asemel sai muusikakeskuseks linn. Eelkõige hakati viljelema loodus- ja armastusteemalist madrigali. Rahva seas olid populaarsed lihtsad humoorikad talupojalaulukesed ja tantsulaulud. Intstrumentaalmuusika muutus iseseisvaks, rahvamuusika mõjul tekkisid süit ja variatsioon. Sellel ajastul tekkis ka ooper. Esimene ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias. Ilmaliku muusika harrastus muutus üldiseks. Kasvas esituse professionaalsus, tekkisid ka professionaalse muusiku ja helilooja staatused. Mängitavaimad pillid olid viola ja lauto. Arhitektuur - Arhitektuur jälgis antiigi traditsioone
laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16. sajandil. Nooditrüki leiutamine andis talle linnakultuuris väga laia leviku. Nooblimate laulude, prantsuse sansooni ja itaalia madrigali kõrvale ilmusid sel ajal ka palju lihtsamad, rahvalikku laadi laulutüübid. Laulustiil erineb oluliselt ka maade kaupa. Imitatsiooniline polüfoonia, kaanon ja kolm peamist polüfooniavõtet Imitatsiooniline polüfoonia on polüfoonia tüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkavad üksteist jäljendades kasutama sarnaseid
Victoria stiil on võrreldes tema õpetajaga hispaanialikult ekspressiivne ja tema religioosset ekstaatilisust võrreldakse sageli El Greco maalimisega. 2.5.1. G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga.Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuus. meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muus.t iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet Mad.maade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse
Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil.16. sajandit on nimetatud inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvam helilooja oli William Byrd. 19. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika Prantsusmaal sansoon Itaalias rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal. Inglismaal rahvuslikum madrigal Itaalia madrigali eeskujul Ilmalikul laulul on olnud kindel koht juba vararenessansist alates, mil kõik uus muusikas toimus ilmalikes zanrites. 16.saj.-l laieneb ka selle tarbijate ring, sest korralik muusikaõpetus käis kaasas humanistliku haridusega ning nooditrükitehnika leiutamine 15.-16.saj. vahetusel võimaldas kunstmuusikal laiemalt levida. Ilmalikku muusikat esitati kõikvõimalikes koosseisudes kõiki hääli lauldes või mängides, osasid hääli lauldes, teisi
laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16. sajandil. Nooditrüki leiutamine andis talle linnakultuuris väga laia leviku. Nooblimate laulude, prantsuse sansooni ja itaalia madrigali kõrvale ilmusid sel ajal ka palju lihtsamad, rahvalikku laadi laulutüübid. Laulustiil erineb oluliselt ka maade kaupa. 6 mitatsiooniline polüfoonia, kaanon ja kolm peamist polüfooniavõtet Imitatsiooniline polüfoonia on polüfoonia tüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis
Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Heliloojad: G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuusika meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet Madalmaade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
kurvastas", et on loonud muusikat ka armastuseluulele (umbes sadakond ilmalikus laadis madrigali). Palestrinat tuntakse siiski eelkõige ta missatsüklite põhjal: neid on säilinud 104, ligi pooled neist avaldati trükis juba tema elu ajal ja suur hulk ilmus varsti pärast ta surma. Motette on vähemalt 400, lisaks hulk hümne, 35 Magnificat'i ja teisi kiriklikke teoseid. Ta on loonud ka u 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madrigali. Tema missadest on kuulsaim paavst Marcellus II-le pühendatud Missa Papae Marcelli, mis olevat Trento kirikukogus heaks kiidetud. Teose pühendus on arvatavasti tingitud sellest, vaatamata Marcelluse vaid kolmenädalasele valitsuajale, jõudis ta teha rangeid ettekirjutusi kirikumuusikale. Palestrina peamine taotlus ideaalsusek on rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes. Eelistatud on sujuv astmeline liikumine. Kõik suuremad hüppet on tasakaalustatud
Johann Wolfgang Goethe (17491832). Maarjamaa algselt Vana-Liivimaa, hiljem peamiselt Eesti nimi, mis on tuletatud neitsi Maarja nimest. Temale pühendasid ristirüütlid oma vallutused Liivimaal 13. sajandil. madrigal itaalia renessansist pärit lühike naljatlev armastusluuletus, mis sisaldas tavaliselt kellegi meelitavat iseloomustust. Klassikaline madrigal koosneb distihhonidest, kusjuures igale kaksikvärsile järgneb refräänina kolmas värss. Madrigali on viljelnud näiteks itaallased Francesco Petrarca (13041374) ja Torquato Tasso (15441595). maksiim vt sentents. manerism renessansi ja baroki vahepealne metafoorne stiil, mida iseloomustab mütoloogiline vihjelisus ja peen kujundlikkus. manuskript käsikirjaline raamat. Johannes Gutenberg leiutas 15. sajandil trükikunsti, enne seda levisid vaid käsitsi kirjutatud raamatud. marginaal ääremärkus, ka essee väikevorm; mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
