Kordamisküsimused renessansist. Seleta mõistet ,,renessanss". Miks tekib just sel perioodil humanistlik mõtlemine ja milles see seisneb? Renessanss - Poliitilise, kultuurilise ja vaimse mõttemaailma "taassünd" Ebaõiglus - talupoegade ärakasutamine aristokraatide poolt jõudis haripunkti. Seisneb selles, et arvestatakse inimestega rohkem kui tavaliselt, inimarvamused lähevad korda. Mida tähendab ars nova? Milles seisneb selle põhiolemus? Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova seostub suurte kultuuriliste muutustega ja renessansiajastu algusega Looming oli 13.sajandini anonüümne Alates 14.sajandist hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit Ars nova üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Virty Väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut Põhiomadused: rütmiõpetus muutus keerukamaks 3- ja 4-häälsed motetid mitmehäälne il...
RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ...
kompositsioonivõte. GUILLAUME de MACHAUT ajastu väljapaistvaim helilooja. Lõi ise tekstid pani laulu tundelise meloodia kuulsaim teos ,,La messe de Nostre Dame" Ars subtilior e. Ajastu lõpp. Sõja aeg . Silmapaistvaid teoseid ei olnud. Ei anna võrrelda ars nova suurte isikutega TRECENTO - õukonna elegantne ilmalik seltskonnakunst vaimulik muusika oli tagaplaanil! Madrigal tähtsaim itaalia lauluvorm 14. Saj. Enamasti 2 häälne. Caccia peenem ja keerukam kui madrigal caccia tähendab jahti esimene ja teine hääl jahivad ennast ja üksteis alumine rahulik! Francesco Landino Oli oma aja hinnatui helilooja säilinud 154 enamik mitmehäälsed pole kirjutanud ühtegi vaimuliku teost! MADALMAADEMUUSIKA Burgundia kogus rikka riigina endasse kunstnikud üle euroopa ja purunedes paiskas jälle laiali ja lõi kõik erinevad kultuurid segi! Euroopa sai universaalse stiili ! John Dunstable väljapaistvaim inglane kes muusikad mõjutas peetakse stiiili otseseks
*lauto, klavessiin, klavikord, *täiust. keelpille- viiul (tähtsaimaks instrum. spinett, viola da gamba, soolopilliks), vioola, tsello, kontrabass pommer, trompet, tsink, *konstrueeriti põikflööt, fagott krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach jad *Francesco Landino *Georg Friedrich Händel
saj) KÕRGRENESSANSS (15. saj) HILISRENESSANSS (16. saj) 6. Kirjelda iga perioodi. VARARENESSANSS (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal, teine lauluvorm oli caccia. KÕRGRENESSANSS (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik. Pärast sõda sai uuteks keskusteks Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond. Kujunes välja uus kõlaideaal – tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Muusika oli rohkem seotud tekstidega, rütm hakkas lähtuma sõna rütmist ja muusika andis edasi tekstis toimuvat. Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia.
10.KLASS ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ NR.3 RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1.Selgita mõisted ,, renessanss ", ,, humanism " Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Humanism - väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2.Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene 3.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille lauto näppekeelpill klavessiin ja klavikord klaveri eelkäijad viola da gamba - tsello eelkäija pommer , krummhorn ja tsink puhkpillid 4.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule Motett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne ). Madrigal - 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armas...
mittetäielikuks(imperfektseks) ja tähistati poolringiga. Guillaume de Machaut: Tema loomingus oli ilmalik muusika tähtsam kui vaimulik(väike osa motette lad.k vaimulikud) Esimene tervikteos ehk missatükk „La Messe de Notre Dame“ Ars nova ajastu lõpp ehk ers subtilior- rütm muutus veel keerulisemaks. Trecento 14. saj itaalias- tähistab mitmehäälset muusikakultuuri. Tähtsamad madrigal ja caccia Freancesco Landino- pime hinnatuim muusik, helilooja, muusikateoreetik, Firenze toomkiriku organist. Kõrgrenessanss 15 saj Keskuseks Burgandia, uus kõlaideaal (terts ja sekst) kirikumuusika tähtis jälle, ilmalik polüfooniline laul jätkuvalt populaarne. tekkis kaanon, võeti kasutusele Bass(4 häält), tekkis a capella John Dunstable – olulisim helilooja, korrastas kooskõla, dissoneerivaid kõlasid ei olnd palju enam.
Vararenessanss (14.saj) 14. sajandi muusika Ars Nova Prantsusmaa · Tekkis uus muusikastiil ars nova, mille ladinakeelne tähendus on uus kunst. · Stiili alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. · Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. · Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. · Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. · Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud a viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Trecento ...
klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) 4. Madrigal - 14.sajandil 2- või 3-häälne laulkarjuseidüllist või armastusest; 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia - 3-häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid( fa-la-la-la-la-la...). 5. Vararenessanss 14.saj Kõrgrenessanss 15.saj. Hilisrenessanss 16.saj. 6. VARARENESSANSS (14. saj) Prantsusmaa Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon. Lõplikult kujunes välja
RENESSANSS Renessanss tuleneb prantsuse keelest, tähendusega tagasipöördumine arhitektuuri ideaalide juurde. Kultuur Maalikunstis oli rohkem loodusest. Üksikvormid olid realistlikud . Arhitektuuris kehtis kuldlõike reegel, ehitised olid proportsionaalsed. Skulptuurid- Donatello, Michelangelo. Kujud olid paigutatud ruumide keskele. Kirjandus- loodi trükikunst, sonetid, novellid, paroodiad, draamazanrid. Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist). Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni) Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav ...
Selle stiili väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. · http://www.youtube.com/watch?v=8Z8rt3hHUEY · http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=MYXjuqzuiSU# Itaalia. Trecento Tähtsaim lauluvorm oli madrigal ning teine populaarne lauluvorm oli caccia. Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino.Ta improviseeris paljudel pillidel, kirjutas mitmehäälseid ballata`sid. · http://www.youtube.com/watch?v=G5y-T5K0pMA · http://www.youtube.com/watch?v=UuAdiHUD1gw KÕRGRENESSANSS (15.SAJ) Zizzle 15.saj oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuses sai Burgundia hertsogriik,kus õitses rikas linnakultuur, mis tõmbas ligi flaami, Prantsuse, Inglise ja Itaalia muusikuid.Kujunes välja uus
• Motett-mitmehäälne vokaalteos. • Organum-kahehäälne laul. • Missa-jumalateenistus. Ars Nova heliloojad: Philippe de Vitry „Ars Nova“, Guillaurme de Machaut „Jumalaema missa“. Itaalia kultuuri 14.sajandil nimetatakse ka trecento'ks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on polüfooniline laul, enamasti 2-häälne. Keerukaimaks vormiks on caccia, milles kolmanda häälena kasutati tavaliselt rahulikku instrumentaalset alumist häält. Madalmaade hulka kuuluvad: Burgundia, Põhja-Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, ühendas flaami keel. Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse. Madalmaade koolkonna žanrid: missa, motett, ilmalik polüfooniline laul. • Cantus Firmus-range stiili polüfoonia meloodia.
Paistab, et talle meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. Napolis hakkas ta tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu Dekameron kirjutas ta aastatel 13491353, mis oli minu arvates väga põnev.Oma teostes räägib ta inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms.
kirjanduszanri rajajaks. Boccaccio kasvas üles Firenzes. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks selles pangas ja ta veetis seal kuus aastat. Lõpuks suutis ta oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Biograafia Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad "Filostrato", "Teseida", "Filocolo" ja "La caccia di Diana". Boccaccio hakkas "Dekameroni" kirjutama 1349. aastal. Tema viimased eluaastad möödusid haigustega võideldes; terviseprobleemid olid suuresti seotud rasvumisega. Ta suri Cerdaldos 21. detsembril 1375. Looming Boccaccio loominguline tegevus algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ('kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353.
– kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9. Millise tervikteose autor oli ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut? – missa 10. Mis tähendus on kontsertmissa erivormil reekviemil? – leinamissa 11. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. – villanella 12. Kaks lauluvormi Itaalias vararenessansi ajastul. – madrigal ja caccia 13. Mis tekkis Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? – kaanon 14. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis oli prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. – šansoon 15. Mis sai vararenessansi ajal Prantsusmaal kõige esinduslikumaks žanriks? – motett 16. Kuidas kõlab mõiste seletusele ’’väärtushinnangute lähtumine inimesest’’? – humanism 17. Üks pill, mis võeti 16. sajandil uudsete pillidena kasutusele. – viola da gamba 18
Keskaeg Renessanss Barokk Klassitsism 3-14 sajand 14-17 sajand 1600-1750 1750-1825 Üldine Kristlus; Vokaalpolüfoonilise Generaalbassi ajastu; Funktsionaalharmoonia muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; ...
Kõrvemaa Kõrvemaa · Kõrveks või Kõrvenurgaks kutsutakse metsarikast ala Põhja Eestis Harju-, Viru- ja Järvamaa rajal · Rohkesti Kõrve nimelisi kohanimesid Reljeef ja loodus · Pikk edelasuunaline ulatus ordoviitsiumist siluri karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe Taimestik ja loomastik · Eestis täieliku kaitse ...
Suurima uuenduse sel ajal viis läbi M. Luther, kes avaldas 1517.aastal oma 95 teesi, mis seadsid paavsti autoriteedi kahtluse alla ning viisid välja usureformini. Humanistid ja humanism on tugevalt renessanssiga seotud. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Humanism tegeles sel ajal antiikkunsti uurimisega, hiljem, alates Petracast, hakkas humanism tähistama inimete kaitset kiriku „orjuse” eest. Renessansi ajal valitses miteid muusikazanreid (nt motett, madrgal, caccia, sansoon, velletto jne). Instrumentidest kasutati enim orelit, klavessiini, trompetit ja lautot jm. Alates renessanssist muutus instrumantaalmuusika iseseisvaks, enne seda ei kirjutatud. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest. Muusikat seoti järjest enam teksti ja rütmiga. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt
RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal
Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida Filocolo La caccia di Diana. 1341. aastal kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest 1342. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1343. Fiammetta Alatest 1347ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis Maailmakuulsa peateose "Dekameron" kirjutas ta juba küpse kirjamehena Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal
Renessanss-14-17 sajandi esimene pool. Täh-taassündi,eeskuju võetakse antiigist,domineerivamaks Madalmaad. 3 suurt perioodi: 1)Vara 2)Kõrg 3)Hilis 4)Renesanss Iseloomulikud jooned:huviobjektiks inimene,tegelikkuse kujutamine(realistliku stiili alged), Looduskultus,Fantastika, Oma ajastuga vastu minevad kangelased. Re-sis Pole võimalik ühtselt määratleda ja seetõttu kannab liigiti erinevaid nimesi.1)Vokaalpolüfoonia ajastu, 2)Madalmaade polüfoonia-tähtsamad jooned: 1)kujuneb uus kõlaideaal-eelistatakse tertse, sekste, ja oktaavi. Tertsi laulmist nimetati valeks saate hääleks e. Faux-Burdon, hääli luuakse korraga ja hääled jäljendavad üksteist. 2)Muusika rohkem seotud tekstiga. 3)Ideaaliks saab lihtne tundeline laulev meloodia, mis on seotud loomuliku hingamisega. Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis kon...
14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält. Leiutati nooditrükitehnika ja kooliharidus laienes, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto. Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia. Uus kõlalaad põhines tertsidel ja sekstidel. Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika) Barokk Barokk oli 17.-18.saj. esimene pool. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja ...
Vanaaeg: KINNOR - Piibli legendaarseim pill, kutsutakse Taaveti harfiks. Kantav 5-9 keelega lra, mida kasutati saatepillina ka templiteenistusel. OFAR - lihtne huulikuta sikusarv, templirituaalis oluliseks signaalpilliks.EGIPTUS FORMINKS - 4-keeleline keelpill,millest arenes 7.sajandiks 5-7 keelega, hiljem 12 keelga Kitara, mida kasutati samuti saateks pikemate poeemide laulmisel aga ka soolomnguks. KREEKA LRA - 7keelega, kergem ja vikem pill, kilpkonna kilbist valmistatud klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise ko...
*Seleta mõiste cantus firmus. Kuidas see on seotud 15. saj muusikaga? Cantus firmus e püsiv viis. 15. saj missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks cantus firmus'e abil. *ITAALIA KULTUURI 14 SAJANDIL nimetatakse ka trecento.Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on tähtsaim itaalia lauluvorm 14.saj, enamasti 2 häälne.Madrigali keerukaimaks vormiks on caccia, milles kolmanda häälena kasutati tavaliselt instrument. * Milline oli humanistlik iluideaal? Ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena.
Renessanss versus 21.sajand Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ning tähistab tagasipöördumist, sest 16.sajandil pöörduti Itaalias tagasi Vana-Kreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Renessanssiajastu ajavahemikuks on 14.-16.sajand. Renessanssi olulisimad jooned on teaduse areng, kiriku tähtsuse vähenemine, eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas, inimese uuesti leidmine ning esiplaanile seadmine. Jõudsalt hakkasid arenema kaubandus, tööstus, maadeavastused ning järjest rohkem tekkis uusi leiutisi. Tähtsaimaks maadeavastuseks oli kindlasti C. Columbuse avastatud “Uus Maailm”, mis seadis kahtluse alla vana klassikalise maailmavaate. Leiutistest olulisemad on näiteks trükipress, kompass, mikroskoop, äratuskell, ning valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu tähtsaimaid leiutajaid oli kindlasti L. da Vinci, kes visandas ja uuris inimanatoomiat....
rütmikombinatsioone. Lubati helide kõrgendamisi ja madaldamisi, mis tegi muusika kohati lausa atonaalseks (helistikutus ehk tonaalsusetus). Seetõttu ei jätnud ajajärk maha suuri loojaid ega tuntud teoseid. Kuid paavsti õukonnast Avignonis kujunes prantsuse ja itaalia kultuuride kokkupuutepunkt 10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia. Madrigal oli kahe-, hiljem kolmehäälne laul lihtsa
Lauto, klavessiin, klavikord, Ilmalikus muusikas Guillaume de Machaut 16. saj.) vaba iseteadva inimese jumalateenistuse spinett, viola da gamba, motett, madrigal, Philippe de Vitry vastu- kultuuri funktsionaalne osa, pommer, trompet, tsink, caccia, sansoon, Francesco Landino ilmalikustamine. esitasid kirikukapellid. krummhorn. fottola, villanella, Josquin Desprez Muusikas tooniandvaks Ilmalik muusika oli Vokaalmuusika balletto(ilmalik Orlando di Lasso
noodivältusi ja komplitseeritud rütmikombinatsioone. Lubati helide kõrgendamisi ja madaldamisi, mis tegi muusika kohati lausa atonaalseks (helistikutus ehk tonaalsusetus). Seetõttu ei jätnud ajajärk maha suuri loojaid ega tuntud teoseid. Kuid paavsti õukonnast Avignonis kujunes prantsuse ja itaalia kultuuride kokkupuutepunkt 10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia.
saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muusikaajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muusika on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. · Ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia Ballata it muusika ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. Madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga!
õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas, mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnes pankrotti. Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest, aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal. Boccaccio isa abiellus uuesti Bice del Bostichi'ga. Tema
Renessanss 14-16. sajand. Seda perioodi peetakse taassünniajastuks Euroopas- Uues aja tekkimise algus. Euroopa majanduselus hakkasid toimuma muudatused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Aasias võimutsesid moslemid, Idas valitses islami kultuur, Ameerikas Inkad ja Euroopas hakkas sündima uus maailm. Senised uskumused seati kahtluse alla. Kirik inimese silmil taandus. Vaimulik muusika jääb tahaplaanile ja tekib ilmalik muusika. Renessanss tekkis, sest suurenes inimeste teadlikkus ja tekkisid vabad linnad ning arenes kaubandus. Muusika Sõna renessanss tuleb itaalia keelest ja tähendab taassündi või tagasipöördumist- tagasi vanakreeka kultuuri juurde. Sellel perioodil tekib uus muusikaliik. Homofooniline muusika- mitmehäälne muusika, kus esimene hääl on juhtiv ja teised hääled on saatehääled. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrük...
Philippe de Vitry - In Arboris (Ars Nova) Heliloojate loomingus oli valdav mitmehäälne ilmalik laul Motett liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse Väljapaistvaim helilooja - Guillaume de Machaut Renessanssi ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis Itaalia Trecento muusika on ilmalik seltskonnakunst Madrigal tähtsaim lauluvorm 14. sajandil Itaalias Kahehäälne Ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas Sisuks armastus ja karjuseidüllid Caccia Madrigal - Jacopo da Bologna Tähtsamad heliloojad Jacopo da Bologna Giovanni da Cascia Suurkujuks pime muusik Francesco Landino ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost oli oma aja hinnatuim muusik ja helilooja Peamised teosed ballata'd Missa Missa on liturgilise muusika vorm Aluseks on katoliku kiriku missa tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut'i
Renessanss-tuleneb humanismist, võeti kasutusele 15-16 saj., tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehääln...
vastuoluline mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka kaitsesüsteeme; maadeavastused, astronoomilised avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata; harmoonia otsingud; mehed kannavad korsetti ja lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt MUUSIKA ISELOOMUSTUS: uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia ZANRID: Ilmalikus: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. HELILOOJAD: Giovanni Pierluigi da Palestrina(Itaalia), Orlando di Lasso(sündinud Belgias) BAROKK 17 saj 18 saj I p AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu;
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". 6 osa. · Gloria missast "La messe de..." Muusika 14. sajandi Itaalilas Trecento · Õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika kaugel tagaplaanil. · Madrigal itaalia tähtsaim lauluvorm 14. sajandil; enamasti 2-häälne: alumine hääl lihtsam, ülemine keerulisem. Sisuks karjuseidüllid ja armastus · Teine põhivorm on caccia (jaht), tavaliselt 3-häälne; alumine instrumentaalne, 2 ülemist imiteerivat häält "jahivad" teineteist. · Suurkuju pime muusik Francesco Landino · Talt säilinud 154 teost, kõik ilmalikud. · Ballata "Non avra ma pieta" Madalmaade muusika 15.-16. sajandil · Madalmaad = tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland, kus elavad flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased.
Ars nova väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Itaalia. Trecento Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. Teine populaarne lauluvorm oli caccia 3- häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält.Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. Ta improviseeris paljudel pillidel, kirjutas mitmehäälseid, ehtitaalialikult laulvaid ballata`sid (refrääniga laul). Kõrgrenessanss (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik (praegune Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland)
Renessanss Renessanss- tulevneb prantsuskeelsest sõnast taassünd. 14-17 sajand. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Põhja-Itaaliat. Renessanss olemus väljendus selles, et pöörduti tagasi antiikaja kunsti, filosoofia ja kirjanduse juurde, ehk õpiti neid uuesti põhjalikult tundma. Tähtsale kohale sai isiksus ise, enam ei olnud oluline päritolu. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Renessansi ajal oli sarkastiline suhtumine vaimulikku ellu, seega ei olnud enam ilmalike sanrite ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.Religioon ei kontrollinud enam teadust. Teaduse areng ning haridus oli väga oluline, nt nootide mitte tundmine oli häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsu...
messe de Nostre Dame". Ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga. 4. MUUSIKA 14. SAJANDI ITAALIAS. TRECENTO. Trecento Itaalia omapärane mitmehäälne muusikakultuur 1330-1435. Trecento-muusika on õukondade ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika on tagaplaanil. Tähtsaim lauluvorm madrigal 14. sajandil tekkinud enamasti 2-häälne ilmaliku laulu vorm, alumine hääl lihtsam ülahäälest. Sisuks karjuseidüllid ja armastus. Caccia teine põhivorm. 3-häälne, rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaanonina teineteist imiteerivat ülahäält. Tähtsamad heliloojad: Francesco Landino pime muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik. Säilinud üle 150 teose, enamik mitmehäälsed ballata'd(sarnaneb virelai'ga). Tema muusika meenutab juba kõrgrenessanssi. Pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja human...
RENESSANSS 14.saj.teine pool 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. Kirik oli uue muusika ...
- paavsti kapell koondas paljusid andekaid muusikuid üle maailma Muusika 14. sajandi Itaalias trecento Õitsenguaeg: maj. tõus, humanismi sünniaeg. Trecento-muusika on ilmalik seltskonnakunst. Madrigal tähtsaim lauluvorm 14. saj Itaalias. Enamasti kahehäälne, ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas. Sisuks armastus ja karjuseidüllid. Selle keerukam vorm on caccia, kus kolmas hääl on tavaliselt instrument. Varase trecento tähtsaim helilooja oli Jacopo da Bologna, samuti Giovanni da Cascia, kes kirjutasid peamiselt madrigale. Suurkujuks oli pime muusik Francesco Landino, kes ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost ning kes oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja jne. Peamised teosed ballata'd. Madalmaade muusika 15.-16. sajandil Madalmaade all mõisteti Belgiat, Põhja-Prantsusmaad, Hollandit.
Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muus.ajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muus. on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. 2.2.1. ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia ballata it muus ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. madrigal madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB
liturgiline draama (vaimulik etendus kutselised lauljad, õukonnakontsertidel, polüfooniliselt concerto grosso (dialoogi peavad orkester ja kontserteerivate pillide sümfoonia (4-osal); passioon; reekviem; kantaat; avamäng (1 osa); kirikus); müsteerium (kantakse ette kirikust keerukas; poeetilised teemad); caccia (jaht, tagaajamine), sansoon grupp), prelüüd, fuuga (tähtsaim polüfoonilise muus. vorm barokis, soololaul väljaspool); rüütlilaul (ilmalik, esitasid (pr keelne, ilmalik, polüfooniline laul); frottola (Itaalia, lihtsam aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik; hääled tulevad
organum, liturgiline rigal, motett, Saksamaal oratoorium, passioon, sümfoonia. Populaarsed draama, motett. luteri koraal. sonaat, kirikukontsert, koomiline ooper ja Ilmalikus muusikas Ilmalikus muus. motett, instrumentaalkontsert, laulumäng tegelased rüütlilaul, instrumen- madrigal, caccia, san- concerto grosso, instru- reaalsest elust (opera taalne tantsuvorm soon, frottola, villanella, mentaalne tantsusüit, seria sisu ajaloost või estampii. balletto + instrumentaal- fuuga. mütoloogiast); Glucki ne tantsumuusika. ooperireform
Prantsusmaa Suurimad muusikakultuurikeskused olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k ,,uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Itaalia Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Teine populaarne lauluvorm oli caccia. Väljapaistvam helilooja oli Fransesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. KÕRGRENESSANSS(15.saj) 15.sajand oli Madalmaade vokaalipolügoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgunida hertsogiriik. Aastatel 1420- 1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia, muusikud paisati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur. Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond.
MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND 16. SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsi...
tantsuvorm estampii. koondusid linnamuusikute tsunfidesse. RENESSANSS Huvi kirikukammitsaist vaba iseteadva inimese vastu kultuuri Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid see oli Lauto, klavessiin, klavikord, spinett, Ilmalikus muusikas motett, madrigal, caccia, Guillaume de Machaut, 14. 16. saj ilmalikustumine. Muusikas tooniandvaks Madalmaad; Prantsusmaal ars nova; liturgia osa. Ilmalik muusika oli mõeldud viola da gamba, pommer, tsink ja sansoon, frottola, villanella, balletto (ilmalik Philippe de Vitry, kirikumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul (ilmalik vokaalpolüfoonia); eelkõige linnakodanike seltskondlikuks krummhorn
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka inter...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
