See muusikastiil levis üle Lääne-Euroopa. Madalmaade vokaalpolüfoonia on Renessanssi ajal suure tähtsusega. Nimeta 15.-16.sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Motett- esinduslikuim zanr, keerukad kompositsioonid, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütmika, loodi tavaliselt poliitiliselt oluliste sündmuste puhul Madrigal-enamasti 2-häälne lauluvorm, mis tekkis 14. saj. Rääkis enamasti karjuseidüllist või armastusest Caccia - 3-häälne polüfooniline laul Sansoon- prantsuskeelne polüfooniline ilmalik laul Ilmalik polüfooniline laul- lihvitud kompositsioon, laiem kasutusala. Mida tähendab mõiste ,,polüfoonia"? Polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. aanon on mitmehäälne helitöö, kus osa Seleta mõistet ,,kaanon". K hääli tuletatakse kindla reegli järgi ühest (harvemini mitmest) kirjapandud häälest.
RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut.
kompositsioonivõte. GUILLAUME de MACHAUT ajastu väljapaistvaim helilooja. Lõi ise tekstid pani laulu tundelise meloodia kuulsaim teos ,,La messe de Nostre Dame" Ars subtilior e. Ajastu lõpp. Sõja aeg . Silmapaistvaid teoseid ei olnud. Ei anna võrrelda ars nova suurte isikutega TRECENTO - õukonna elegantne ilmalik seltskonnakunst vaimulik muusika oli tagaplaanil! Madrigal tähtsaim itaalia lauluvorm 14. Saj. Enamasti 2 häälne. Caccia peenem ja keerukam kui madrigal caccia tähendab jahti esimene ja teine hääl jahivad ennast ja üksteis alumine rahulik! Francesco Landino Oli oma aja hinnatui helilooja säilinud 154 enamik mitmehäälsed pole kirjutanud ühtegi vaimuliku teost! MADALMAADEMUUSIKA Burgundia kogus rikka riigina endasse kunstnikud üle euroopa ja purunedes paiskas jälle laiali ja lõi kõik erinevad kultuurid segi! Euroopa sai universaalse stiili ! John Dunstable väljapaistvaim inglane kes muusikad mõjutas peetakse stiiili otseseks
*lauto, klavessiin, klavikord, *täiust. keelpille- viiul (tähtsaimaks instrum. spinett, viola da gamba, soolopilliks), vioola, tsello, kontrabass pommer, trompet, tsink, *konstrueeriti põikflööt, fagott krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach jad *Francesco Landino *Georg Friedrich Händel
Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne). Madrigal – 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia – 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Šansoon – prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola – homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella – laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto – tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5. Renessansiajastu periodiseering. VARARENESSANSS (14. saj)
Motett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne ). Madrigal - 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika ). Caccia - 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. S ansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5.Renessansiajastu periodiseering Vanarenessanss (14. saj)
ricercar(ritšerkaar) – polüfooniline heliteos soolopillile või pilliansamblile, jäljendas motetti. villanella – talupojalaul A.Williart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale lõi 1. žanri ricercari, veel Canzon ja Sonata(improvisatsiooniline) ans. pillideks olid puhkpillid, tehti tantsumuusika saateks. Paaristantsud – aeglane eeltants Pavaana ja kiire järeltants Galiard ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliigid: motett(vaimulik lad.k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1. Requiem aeterma – igavene rahu; 2. Dies irae – viimne kohtupäev; 3. Lux aeterna – igavene valgus; 4. sanctus – Püha; 5. Benedictus – kiidetud olgu; 6. Agnus Dei - Jumala Tall. Vararenessanss 14. saj (ars nova) esinuslikum žanr motett, heliloomingus mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Pr tekib uus muusikastiil Ars nova.
Trecento Itaalia · Tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. · Itaalia humanismi sünniaeg, vararenessansi kirjanduse õitsenguaeg. · Muusikas domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika. · Tähtsaim lauluvorm oli madrigal- 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. · Teine populaarne lauluvorm oli caccia- 3- häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. · Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. Ta improviseeris paljudel pillidel, kirjutas mitmehäälseid, ehtitaalialikult laulaid ballata´sid (refrääniga laul).
klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) 4. Madrigal - 14.sajandil 2- või 3-häälne laulkarjuseidüllist või armastusest; 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia - 3-häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid( fa-la-la-la-la-la...). 5. Vararenessanss 14.saj Kõrgrenessanss 15.saj. Hilisrenessanss 16.saj. 6. VARARENESSANSS (14. saj) Prantsusmaa Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon. Lõplikult kujunes välja
Itaalia keelest tõlgituna ka klahvpillifantaasia Sonata- 16. Sajandi lõpus kasutusele võetud instrumnetaalpala nimetus. Algselt ei kujutanud kindlat vormi, ega erinenud oluliselt canzonist. Motett- 3-häälne mitmehäälsuse vorm, mis oli kahes keeles(pr. Ning ladina). Aluseks oli laenatud põhimeloodiad. Madrigal- 14. Sajandil tekkinud madrigal. Olulisim itaalia lauluvorm. Enamasti olid 2- häälsed. Alumine hääl oli lihtsam, ülemine kaunistusterikas ning liikuv. Caccia- Oli teine tähtis põhivorm. Oli 3-häälne, rahulik instrumentaalne hääl toetab kahte ülemist liikuvat (hääled liiguvad sarnaselt kaanonile üks hääl jahib teist) Prantsusen Sanson- harmooniline ilmalik polüfooniline armastuslaul. Aluse panid Guillame Dufay, Gulles Binchois'. Frottala- korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Ühisjooneks oli lihtsas vormis stroofiline tekst ning korduv refrään. (NT: kordub vahel vastavalt laulu pealkirjale olev sõna). Laadis
Kui Sa oskasid mängida 3-4 pilli ning laulda ka noodist oli see heaks tooniks. Musitseerimine kui selline muutus haritumate linnaelanike koduses täiesti tavaliseks tegevuseks. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsed alaliigid olid: · Motett- http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=qXMZoKofu7g · Madrigal- http://www.youtube.com/watch?v=ZobIf8KBcH4 http://www.youtube.com/watch?v=MDmyyTXipNE · Caccia- http://www.youtube.com/watch?v=_4Pdu4tRKQM · Sansoon- http://www.youtube.com/watch?v=0yi2MMtIimY · Frottola- http://www.youtube.com/watch?v=2eOp3Agsu6o · Balletto http://www.youtube.com/watch?v=QLQiuljlKUA VARARENESSANSS (14.SAJ) Sel ajajärgul olid mõjukamad Prantsusmaa ja Itaalia muusika. Prantsusmaa Muusikakultuuri keskusteks olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks peeti motetti. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul.
• Motett-mitmehäälne vokaalteos. • Organum-kahehäälne laul. • Missa-jumalateenistus. Ars Nova heliloojad: Philippe de Vitry „Ars Nova“, Guillaurme de Machaut „Jumalaema missa“. Itaalia kultuuri 14.sajandil nimetatakse ka trecento'ks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on polüfooniline laul, enamasti 2-häälne. Keerukaimaks vormiks on caccia, milles kolmanda häälena kasutati tavaliselt rahulikku instrumentaalset alumist häält. Madalmaade hulka kuuluvad: Burgundia, Põhja-Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, ühendas flaami keel. Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse. Madalmaade koolkonna žanrid: missa, motett, ilmalik polüfooniline laul. • Cantus Firmus-range stiili polüfoonia meloodia.
Paistab, et talle meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. Napolis hakkas ta tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu Dekameron kirjutas ta aastatel 13491353, mis oli minu arvates väga põnev.Oma teostes räägib ta inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms.
kirjanduszanri rajajaks. Boccaccio kasvas üles Firenzes. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks selles pangas ja ta veetis seal kuus aastat. Lõpuks suutis ta oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Biograafia Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad "Filostrato", "Teseida", "Filocolo" ja "La caccia di Diana". Boccaccio hakkas "Dekameroni" kirjutama 1349. aastal. Tema viimased eluaastad möödusid haigustega võideldes; terviseprobleemid olid suuresti seotud rasvumisega. Ta suri Cerdaldos 21. detsembril 1375. Looming Boccaccio loominguline tegevus algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ('kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353.
– kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9. Millise tervikteose autor oli ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut? – missa 10. Mis tähendus on kontsertmissa erivormil reekviemil? – leinamissa 11. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. – villanella 12. Kaks lauluvormi Itaalias vararenessansi ajastul. – madrigal ja caccia 13. Mis tekkis Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? – kaanon 14. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis oli prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. – šansoon 15. Mis sai vararenessansi ajal Prantsusmaal kõige esinduslikumaks žanriks? – motett 16. Kuidas kõlab mõiste seletusele ’’väärtushinnangute lähtumine inimesest’’? – humanism 17. Üks pill, mis võeti 16. sajandil uudsete pillidena kasutusele. – viola da gamba 18
parafoonia; burdoon; ilmalik polüfooniline laul; kantaat; ooper; keelpillikvartett, -kvintett; organum; motett; madrigal; sansoon; oratoorium; süit; passioon; puhkpillikvintett; Ambrosiuse hümn; frottola; caccia; villanella concerto grosso; fuuga instrumentaalkontsert; liturgiline draama; sümfoonia; koomiline ilmalikus muusikas ooper ja laulumäng rüütlilaul; estampii
Kasutatud kirjandus · http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Korvemaa.pdf · http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rahvuspargid/korvemaa · http://eksvist.blogspot.com/2011/07/oo-suru-suursoos-ehk-konnu- suursoos.html · http://www.onnela.ee/content/k%C3%B5rvemaa · http://www.keskkonnaamet.ee/public/Otepaa/TUNNE_EESTI_KAI TSEALASID.pdf · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8c/Kodru_raba_l audtee.jpg · http://www.ittiofauna.org/provinciarezzo/caccia/tabelle_specie/cicon iformi/cicogna_nera/images/ciconia_nigra.jpg · http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetImg.aspx?fail=- 677302093 Täname kuulamast!
Suurima uuenduse sel ajal viis läbi M. Luther, kes avaldas 1517.aastal oma 95 teesi, mis seadsid paavsti autoriteedi kahtluse alla ning viisid välja usureformini. Humanistid ja humanism on tugevalt renessanssiga seotud. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Humanism tegeles sel ajal antiikkunsti uurimisega, hiljem, alates Petracast, hakkas humanism tähistama inimete kaitset kiriku „orjuse” eest. Renessansi ajal valitses miteid muusikazanreid (nt motett, madrgal, caccia, sansoon, velletto jne). Instrumentidest kasutati enim orelit, klavessiini, trompetit ja lautot jm. Alates renessanssist muutus instrumantaalmuusika iseseisvaks, enne seda ei kirjutatud. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest. Muusikat seoti järjest enam teksti ja rütmiga. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt
RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal
Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida Filocolo La caccia di Diana. 1341. aastal kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest 1342. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1343. Fiammetta Alatest 1347ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis Maailmakuulsa peateose "Dekameron" kirjutas ta juba küpse kirjamehena Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal
1)Ballata 2)Verelai 3)Rondeau Ajastu põhihelilooja: Guilaume macheaut Aus subtilior-peen, maitsekas, terav meelne ja täpne kunst 1380-1420, Langeb kokku SUURE SKISMAGA. Sellest tuntakse küll palju heliloojate nimesid, kuid info nende kohta praktiliselt puudub. Trecento-14. Sajand Itaalias. Tuntuim muusik Fransisco Landini. Enamik heliloojaid kirjutasid Madrigale Itaalia laulu vorm, milles on enamasti 2-3 häält ja teksti sisuks on armastus ja karjuseidüll. Caccia-jaht, 2-peen lauluvorm, 3-häälne-kaksülemist kiired ja näiliselt ajavad üksteist taga, alumina hääl rahulik
14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält. Leiutati nooditrükitehnika ja kooliharidus laienes, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto. Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia. Uus kõlalaad põhines tertsidel ja sekstidel. Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika) Barokk Barokk oli 17.-18.saj. esimene pool. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised
*peamised luulevormid on tuletatud luulevormidest- ballaad, rondo, virelau *Guillame de Machaut- esimene tervikteosena loodud *missa autor *ta kirjutas ka palju mottette ja teda on nimetatud viimaseks tsüfääriks *ITAALIA: *kultuuri nimetatakse trecento *sellel ajal domineeris õukondlik elegantne ilmalikmuusika *tähtsam luulevorm oli madrigal(2 või 3 häälne laul karjuse itüllist ja armastusest) *madrigali keerukaim vorm oli caccia(jaht) *KÕRGRENeSSANSS *Madalmaad *madalmaade vokaalpolüfooniline ajastu *olulised zanrid: 1)missa 2)motett 3) ilmalik polüfooniline laul *Madalmaade polüfoonia arendatuim võte oli kaanon 1)sama meloodia esitamine erinevates hääldes hilisema algusega 2) vähikaanon- tagantpoolt ettepoole 3) peegelkaanon 4) vähipeegelkaanon *15.saj alguses oli 3 häälne polüfoonia *sajandi keskel lisandus Bass *polüfoonia- mitmehäälsus kus kõik hääled on võrdsed
thistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320 - 1380. MOTETT - erinevalt keskaegsest motetist oli hes keeles jakigis hltes sama tekstiga(vaimulik motett ladinakeelne) MADRIGAL - 14.sajandil 2- vi 3-hlne laul karjuseidllist vi armastsest, 16.sajandil eriti peen krgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lpul hakati ette kandma kapelllide ja kutselise lauljatega ka ukonnakontseridel, polfooniliselt keerukas, tsiste filosoofilis-poeetilistet teemadega(armastus, surm, erootika) CACCIA - 3-hlne polfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hle kohal peavad 2 hlt kaanonis teineteisele jahti ANSOON - prantsuskeelne ilmalik polfooniline laul FROTTOLA - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrniga ukondlik laulutp VILLANELLA - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsalt rahvamuusikastiili BALLETO - tantsulaul, rtmikad tekstita refrnid TSKLILINE KONTSERTMISSA - kirikliku tarbemissa rppest kasvanud vlja, koosneb liturgilise missa ordinaariumilauludest.
*Seleta mõiste cantus firmus. Kuidas see on seotud 15. saj muusikaga? Cantus firmus e püsiv viis. 15. saj missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks cantus firmus'e abil. *ITAALIA KULTUURI 14 SAJANDIL nimetatakse ka trecento.Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on tähtsaim itaalia lauluvorm 14.saj, enamasti 2 häälne.Madrigali keerukaimaks vormiks on caccia, milles kolmanda häälena kasutati tavaliselt instrument. * Milline oli humanistlik iluideaal? Ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena.
Renessanssiga on kindlasti lahutamatult seotud ka humanism ning humanistid. Vararenessanssi perioodil kutsuti humanistideks õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. Humanistid vastandusid oma olemuses teoloogidele ning vaiulikele. Hiljem, alates Petrarcast, hakkas humanism tähendama siiski inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku orjusest, seisuslikest normidest ning võimuorjusest. Renessanssi ajal valitsenud muusikažanreid oli mitmeid – motett, madrigal, caccia, šansoon, frottola, villanella, valletto. Instrumentidena kasutati näiteks orelit, klavessiini, plokk- ja põikflööte, krummhorni, trompetit ja lautot. Enne renessanssiajastut ei kirjutatu instrumentaalmuusikat. Nüüd aga muutus instrumentaalmuusika iseseisvaks. Tekkisid erinevad tantsuseaded ning vokaalmuusika imitatsioonid. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist
rütmikombinatsioone. Lubati helide kõrgendamisi ja madaldamisi, mis tegi muusika kohati lausa atonaalseks (helistikutus ehk tonaalsusetus). Seetõttu ei jätnud ajajärk maha suuri loojaid ega tuntud teoseid. Kuid paavsti õukonnast Avignonis kujunes prantsuse ja itaalia kultuuride kokkupuutepunkt 10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia. Madrigal oli kahe-, hiljem kolmehäälne laul lihtsa
Lauto, klavessiin, klavikord, Ilmalikus muusikas Guillaume de Machaut 16. saj.) vaba iseteadva inimese jumalateenistuse spinett, viola da gamba, motett, madrigal, Philippe de Vitry vastu- kultuuri funktsionaalne osa, pommer, trompet, tsink, caccia, sansoon, Francesco Landino ilmalikustamine. esitasid kirikukapellid. krummhorn. fottola, villanella, Josquin Desprez Muusikas tooniandvaks Ilmalik muusika oli Vokaalmuusika balletto(ilmalik Orlando di Lasso
noodivältusi ja komplitseeritud rütmikombinatsioone. Lubati helide kõrgendamisi ja madaldamisi, mis tegi muusika kohati lausa atonaalseks (helistikutus ehk tonaalsusetus). Seetõttu ei jätnud ajajärk maha suuri loojaid ega tuntud teoseid. Kuid paavsti õukonnast Avignonis kujunes prantsuse ja itaalia kultuuride kokkupuutepunkt 10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia.
saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muusikaajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muusika on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. · Ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia Ballata it muusika ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. Madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga!
õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas, mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnes pankrotti. Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest, aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal. Boccaccio isa abiellus uuesti Bice del Bostichi'ga. Tema
Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova. Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks Itaalia. Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal- 2-või 3-häälne laul karjaseidüllist või armastusest. caccia- 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. Kõrgrenessanss 15. sajand oli madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik. Kujunes välja uus kõlaideaal- tertidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, mis saavad hilisema muusika harmoonia aluseks. Muusika oli rohkem tekstiga seotud.
Philippe de Vitry - In Arboris (Ars Nova) Heliloojate loomingus oli valdav mitmehäälne ilmalik laul Motett liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse Väljapaistvaim helilooja - Guillaume de Machaut Renessanssi ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis Itaalia Trecento muusika on ilmalik seltskonnakunst Madrigal tähtsaim lauluvorm 14. sajandil Itaalias Kahehäälne Ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas Sisuks armastus ja karjuseidüllid Caccia Madrigal - Jacopo da Bologna Tähtsamad heliloojad Jacopo da Bologna Giovanni da Cascia Suurkujuks pime muusik Francesco Landino ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost oli oma aja hinnatuim muusik ja helilooja Peamised teosed ballata'd Missa Missa on liturgilise muusika vorm Aluseks on katoliku kiriku missa tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut'i
Ars nova silmapaistvam helilooja- Philippe de vitry(1291-1361), guillaume de machaut(umb.1300-1377) Itaalia muusika 14. Saj: Trecento-itaalia kultuur 14.saj.(300 it.keeles).sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalk seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Suurkuju pime m uusik Francesco Landino. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale(tähtsaim itaalia lauluvorm, mis tekkis 14.saj. enamasti kahehäälsed, teemaks karjuseidüllid ja armastus. Madrigali keerukamaks vormiks on caccia(=kaanon), milles 3häälena kasutati tavaliselt instrumente) Madalmaade muusika 15-16 saj: Madalmaade hulgas holland,belgia,põhja-prantsusmaa(burgundia hertsogiriik) Madalmaade vokaalpolüfoonia renessansiajastu muusika võrdkujuks burgundia oli rikas riik, koondas enda alla kriisis ja sõjas nõrgenenud prants,ingl,saksa,itaal.kunstnikke ja muusikuid. Cantus firmus-püsiv meloodia. Keskajal oli püsiv gregooriuse laulu meloodia. Renessansiajal rahvalik, ilmalik lauluviis.
vastuoluline mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka kaitsesüsteeme; maadeavastused, astronoomilised avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata; harmoonia otsingud; mehed kannavad korsetti ja lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt MUUSIKA ISELOOMUSTUS: uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia ZANRID: Ilmalikus: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. HELILOOJAD: Giovanni Pierluigi da Palestrina(Itaalia), Orlando di Lasso(sündinud Belgias) BAROKK 17 saj 18 saj I p AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu;
Madrigal – ilmaliku polüfoonilise laulu tüüp renessansiajastul Šansoon - prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul Dissonants - ebakõla Konsonants – kooskõla Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile Ars nova – 'uus kunst'; nimetus prantsuse 14.saj kultuurile Trecento – nimetus Itaalia 14.saj kultuurile Caccia – Itaalia 3-häälne polüfooniline laul, alumise „rahulikult summuva“ häälte kohal peavad 2 ülemist häält teineteisele jahti Teemad: • Muusika olemus ja vajalikkus Vajalik eneseväljenduseks. • Muusikalised väljendusvahendid Hääl, pillid. (füüsiline, keeleline, kunstiline) • Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. Vanakreeka muusika „Euroopa kultuuri häll“ Tragöödia, sai alguse dionüüsiatelt
terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". 6 osa. · Gloria missast "La messe de..." Muusika 14. sajandi Itaalilas Trecento · Õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika kaugel tagaplaanil. · Madrigal itaalia tähtsaim lauluvorm 14. sajandil; enamasti 2-häälne: alumine hääl lihtsam, ülemine keerulisem. Sisuks karjuseidüllid ja armastus · Teine põhivorm on caccia (jaht), tavaliselt 3-häälne; alumine instrumentaalne, 2 ülemist imiteerivat häält "jahivad" teineteist. · Suurkuju pime muusik Francesco Landino · Talt säilinud 154 teost, kõik ilmalikud. · Ballata "Non avra ma pieta" Madalmaade muusika 15.-16. sajandil · Madalmaad = tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland, kus elavad flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased.
Ars nova väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Itaalia. Trecento Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. Teine populaarne lauluvorm oli caccia 3- häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält.Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. Ta improviseeris paljudel pillidel, kirjutas mitmehäälseid, ehtitaalialikult laulvaid ballata`sid (refrääniga laul). Kõrgrenessanss (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik (praegune Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland)
laul) . Guillaume de Machaut (~1300 1377) prantsuse ars nova juhtiv helilooja. 14. sajandi itaalia muusika trecento Terecento muusika on Kesk- ka Põhja-Itaalia linnades, enamasti õpetatud vaimulike poolt. Ilmalik seltskonnamuusika mitmehäälne ansamblilaul. Itaalia 14 sajandi muusika on palju pehmem võrreldes Prantsusmaa sama aja muusikaga. Pehmemad kooskõlad ja kontrastne polüfoonia. Peamised zandrid : Ballata- tantsulaul, caccia- ( jaht) tekst on elav ja värvikas. Madrigal- sisu karjuseidüll, armastus, lihtsa vormiga. Madalmaade koolkond e. Franko- Flaami koolkond e. Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastus! ( Renessanssi ajastu tähtsaim koolkond ). Madalmaades väljakujunenud uus helikeel ühendas eri maade muusikalisi jooni- püüe universaalsuse poole. Burgundia riigi lagunedes pudenes stiil mööda Euroopat laiali. Internatsionaalne helikeele alused : Prantsuse keerukas rütmide kombinisatsioon. Itaalia
messe de Nostre Dame". Ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga. 4. MUUSIKA 14. SAJANDI ITAALIAS. TRECENTO. Trecento Itaalia omapärane mitmehäälne muusikakultuur 1330-1435. Trecento-muusika on õukondade ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika on tagaplaanil. Tähtsaim lauluvorm madrigal 14. sajandil tekkinud enamasti 2-häälne ilmaliku laulu vorm, alumine hääl lihtsam ülahäälest. Sisuks karjuseidüllid ja armastus. Caccia teine põhivorm. 3-häälne, rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaanonina teineteist imiteerivat ülahäält. Tähtsamad heliloojad: Francesco Landino pime muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik. Säilinud üle 150 teose, enamik mitmehäälsed ballata'd(sarnaneb virelai'ga). Tema muusika meenutab juba kõrgrenessanssi
hakkas taanduma alles 20.sajandil. Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka nooditrükitehnika. Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel ·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Seltskonnamuusika populaarsed alaliigid: 1.)Motett 2.)Madrigal 3.)Caccia 4.)Sansoon 5.)Frottola 6.)Villanella 7.)Balletto Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon üldnimetus 4-häälsele prantsuse keelsele ilmalikule armastuslaulule Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Rahvalikud laulutüübid: Frottola üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp
*Ars nova (lad k. ,,uus kunst" ) tähistatakse muusikalist Prl 13201380a. *Ars subtiliour Guillaume de Machaut`i looming. *Motett zanr, mis oli algselt kiriklik teos, hiljem kuulus rohkem seltskonnamuusikasse. *Lai *Virelai Peamine lauluvorm, mis oli tuletatud tähtsamatest luulevormidest, see on ballaad. *Taba korduv rütmijärgnevus. *Color Korduv helikõrguste järgnevus. *Madrigal kahehäälne Itaalia lauluvorm, sisuks karjuseidüllid ja armastus. *Caccia tavaliselt kolmehäälne laul, vorm on peenem ja keerukam *Isorütmika pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. *Trecento 14. sajandi kultuur Euroopas, elegantne, ilmalik seltskonnakunst. 2. Heliloojate kokkuvõtted : *Philippe de Vitry Tegutses Prantsusmaal, teda peetakse ars nova`le alusepanijaks. Ta oli Prantsuse õukonnas kõrgel positsioonil. 1351.a.sai temast piiskop Pariisis. Ta oli väljapaistev filosoof, ajalooline, matemaatik, muusikateoreetik ja luuletaja.
- paavsti kapell koondas paljusid andekaid muusikuid üle maailma Muusika 14. sajandi Itaalias trecento Õitsenguaeg: maj. tõus, humanismi sünniaeg. Trecento-muusika on ilmalik seltskonnakunst. Madrigal tähtsaim lauluvorm 14. saj Itaalias. Enamasti kahehäälne, ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas. Sisuks armastus ja karjuseidüllid. Selle keerukam vorm on caccia, kus kolmas hääl on tavaliselt instrument. Varase trecento tähtsaim helilooja oli Jacopo da Bologna, samuti Giovanni da Cascia, kes kirjutasid peamiselt madrigale. Suurkujuks oli pime muusik Francesco Landino, kes ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost ning kes oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja jne. Peamised teosed ballata'd. Madalmaade muusika 15.-16. sajandil Madalmaade all mõisteti Belgiat, Põhja-Prantsusmaad, Hollandit.
Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muus.ajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muus. on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. 2.2.1. ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia ballata it muus ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. madrigal madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus.
liturgiline draama (vaimulik etendus kutselised lauljad, õukonnakontsertidel, polüfooniliselt concerto grosso (dialoogi peavad orkester ja kontserteerivate pillide sümfoonia (4-osal); passioon; reekviem; kantaat; avamäng (1 osa); kirikus); müsteerium (kantakse ette kirikust keerukas; poeetilised teemad); caccia (jaht, tagaajamine), sansoon grupp), prelüüd, fuuga (tähtsaim polüfoonilise muus. vorm barokis, soololaul väljaspool); rüütlilaul (ilmalik, esitasid (pr keelne, ilmalik, polüfooniline laul); frottola (Itaalia, lihtsam aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik; hääled tulevad
organum, liturgiline rigal, motett, Saksamaal oratoorium, passioon, sümfoonia. Populaarsed draama, motett. luteri koraal. sonaat, kirikukontsert, koomiline ooper ja Ilmalikus muusikas Ilmalikus muus. motett, instrumentaalkontsert, laulumäng tegelased rüütlilaul, instrumen- madrigal, caccia, san- concerto grosso, instru- reaalsest elust (opera taalne tantsuvorm soon, frottola, villanella, mentaalne tantsusüit, seria sisu ajaloost või estampii. balletto + instrumentaal- fuuga. mütoloogiast); Glucki ne tantsumuusika. ooperireform
saatehääled. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele ja koolihariduse laiendamisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Seltskonnas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsemad alaliigid olid: · Motett- erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga · Madrigal- 14. sajandil 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Caccia- 3- häälne polüfooniline laul · Sansoon- prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul · Frottola- homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp · Villanella- laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili · Balletto- tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid VARARENESSANSS (14.saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaa
Muusika 14.sajandi Itaalias TRECENTO. See on Itaalia humanismi sünniaeg ja vararenessansi kirjanduse õitsenguaeg. Trecento- muusika on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Madrigail-tähtsaim itaalia lauluvorm, enamasti kahehäälsed, lihtsa vormiga tekstide sisuks on karjuseidüllid ja armastus. Teiseks põhivormiks oli peenem ja keerukam caccia- kolmehäälne. Trecento suurkuju oli pime muusik Francesco Landino (Landigani) oli hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik Itaalias. Kõrgrenessanss 15-16 sajand. Madalmaade koolkond-kogu piirkond, kus räägitakse flaami (hollandi) keelt. 15. saj. ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik. Muusikas mõistame renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15-16 sajandi vokaalpolüfooniat. Madalmaade muusikakunst pudenes 15.saj. lõpul mööda Euroopat laiali
tantsuvorm estampii. koondusid linnamuusikute tsunfidesse. RENESSANSS Huvi kirikukammitsaist vaba iseteadva inimese vastu kultuuri Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid see oli Lauto, klavessiin, klavikord, spinett, Ilmalikus muusikas motett, madrigal, caccia, Guillaume de Machaut, 14. 16. saj ilmalikustumine. Muusikas tooniandvaks Madalmaad; Prantsusmaal ars nova; liturgia osa. Ilmalik muusika oli mõeldud viola da gamba, pommer, tsink ja sansoon, frottola, villanella, balletto (ilmalik Philippe de Vitry, kirikumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul (ilmalik vokaalpolüfoonia); eelkõige linnakodanike seltskondlikuks krummhorn
terviklikke missasid esimene, kes kirjutas Guillaume de Machaut motett keerulised teosed, haritlaste seltskonna laul, kõrgseltskonna ilmalik polüfooniline laul ars nova ajastu lõpp ars subtilior ajastu, mis ei sünnita uusi muusikavorme ega -zanre, iseloomustab õukondlikult peen ja maneerlik kunst MUUSIKA 14. SAJANDIL ITAALIAS trecento peen, ilmalik madrigal 2-häälne lauluvorm, mille teemaks on karjuseidüllid ja armastus caccia 3-häälne, lauluhäältes üks jahib teist kaanon + pillisaade Jacapo da Bologna tema madrigal on ainus säilinud Petrarca viis Giovanni da Cascia e Johannes de Florentia Fransesco Cadino oli pime muusik pole kirjutanud ühtegi vaimulikku teost, vaatamata sellele, et ta oli kirikutegelane PAROODIA MISSA põhilaulud ühendab tervikuks polüfooniline teos MOTETT võib laenata, mitte ise teha 4-häälsus polnud välja kujunenud: sopran, alt, tenor Oluline: 15
annaabi.ee 
