ARAABLASTE PILLID: NAY UD QUANUN SANTUR RIQ EHK TAMBURIIN DUMBEK RABAB NAGARA RAHVAMUUSIKUD KUULA JA VAATA NAY MÄNGU: http://www.youtube.com/watch?v=-a8PkN51qFY&feature=related VAATA MEISTERLIKKU DUMBEKI MÄNGU:http://www.youtube.com/watch? v=p6cByvRheZw&feature=related NÜÜD MÄNGIB UD: http://www.youtube.com/watch?v=9mNxwgAmTKM
3)BARBITON, ainus keelpill, mida kasutati DIONYSOSE pidustustel. 4)HARF, valdavelt naiste pill, tuli kasutusele alles 5.sajandi teisest poolest Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne Früügia meeleline, kirglik, orgialik Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Puhkpillid 1)Läbilõikava kõlaga AULOS 2)PAANIVILE ehk SÜÜRINKS 3)PÕIKFLÖÖT 4)METALLTROMPET(salpinx) Löökpillid KASTANJETI laadne KROTALA VASKTALDRIKUD (kymbala) TAMBURIIN (tympanon) Pildid ! KASTANJETT TAMBURIIN KYMBALA
tekste Greogriuse koraalideks. Ilmalik muusika - esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Näited muusikast Varakeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=6GRLRm9oKUM Hiliskeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=V2zc1TLML1k Keskaja pillid ja heliloojad Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidle, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusika ajaloos on Leonius ja Perotinus. Helinäidised 1. harf: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/harp2.mp3 2. plokkflööt: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/kortholt.mp3 3. põikflööt 4. šalmei: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/mshawm.mp3 5. trumm, tamburiin 6. organum: http://www.music
SILLAOTSA KOOL 8.KLASS FLAMENKO • TEKKINUD ANDALUUSIA MAAKONNAS MUSTLASMUUSIKA MÕJUTUSEL. • VANIM ELEMENT ON LAUL, HILJEM LISANDUSID KITARRIMÄNG JA TANTS. • ISELOOMULIK TAKTIMÕÕT ON 2/4 VÕI ¾ VÕI NENDE KAHE KOMBINATSIOON. MUUSIKA • HISPAANIA RAHVAMUUSIKA PIIRKONNITI ERINEB AGA SELLE ÜHTSEKS JOONEKS ON TANTSULISUS JA RÜTMIERKSUS. • MUUSIKATRADITSIOONID ON ERAKORDSELT RIKKAD JA ERIPALGELISED. VIHUELA KITARR KASTANJETID TAMBURIIN KUULSAMAD HELILOOJAD • ISAAC ALBENENIZ • ENRIQUE GRANADOS • MANUEL DE FALLA • JOAQUIN RODRIGO
südamest või kirest. Muusika ja tants on alati olnud väga tihedalt seotud. Vanimad tantsud olid maagilisestrituualsed (nt Viinamarjade valmimine ja korjamine) Üks tuntumaid Itaalia rahvatantse on pärit Lõuna Itaaliast, tarantella. See on 6/8 taktimõõdus, kiire tempoline tants. Arvati et see ravib tarantlitelt saadud hammustusi. Itaalia rahvamuusikas enim kasutatud pillid on : Akordion, torupill, mitmesugused flöödod, tamburiin, triangel ja kastanjetid. Itaalia on ka väga palju mõjutanud Euroopa kunstimuusika arengut. Rahvamuusikal pole autorit teada. Kunstimuusika on pandud kirja, sellel on autor. Väljendab kunstilist sõnumit. Muusika terminid v.a ballett on pärit Itaaliast. Samuti on Itaaliast pärit muusikateoreetik Guido Arezzest , kes võttis tänapäevani kehtiva noodijoone süsteemi ja nootide silpnimetused. Samuti sündis just nimelt itaalias 17 saj. Firenzes kõige suurejoonelisem zanr: Ooper. Ja veel
uue usu nimeks sai Islam- "kuuletumine, alistumine". Islami usu viis sammast Usk Palve Palmus Paastumine Palverännak Araablastest Araablaste kaudu levis Euroopasse, kompassi tundma õppimine, püssirohi ja muud uued sõnad- nt. madrats, alkohol, siirup ja suhkur. Araabia keel on suurima kõnelejate arvuga semiidi keel. MUUSIKA Araabia tuntumad pillid on fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin. Rebekk Käsitrumm Harmonium Tamburiin Heliloojad Esimesed nimepidi tuntud heliloojad Araabia muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Araabia hip-hop Esimesed bändid tekkisid 1990 aastal. Üks tuntumaid bände on Klash. Araabia electronica Electronic dance music on muutunud väga populaarseks. Tuntum artist on Richii. Ta on esitanud loo nagu nt "Ana Lubnaneyoun". Araabia rock Pole nii tuntud maailmas, aga
MAA PILLID Egiptus Varasemad: müra- ja löökpillid 4.at.eKr Kaarharf Pikiflööt Lauto Lüüra Trumm Salmei Trompeti-laadsed pillid Sisfrum Mesopotaamia Lüüra harf lauto rooviled topeltaulos raamtrumm Hiina kin 3000 eKr pipa erhu sansjan lauto flöödi-ja oboe-laadsed pillid suuorel e. seng / luuseng king kong kellad trummid taldrikud e. bood India samgita 2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofo...
· Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad Tselesta Gong MÄÄRATLEMATA HELIKÕRGUSEGA LÖÖKPILLID Taldrikud Väike trumm MÄÄRATLEMATA HELIKÕRGUSEGA Suur trumm Raamtrumm LÖÖKPILLID Tamburiin Kastanjetid Tamtamm Triangel Marakad KAHVPILLID · Klahvkeelpillid · Klahvpuhkpillid KLAHVKEELPILLID Klaver Klavessiin e.tsembalo KLAHVPUHKPILLID Orel Harmoonium Lõõtspill Akordion Bajaan
Milles seisneb hispaania kultuuri eripära ? - Muusikatraditsioonid on erakordselt rikkad ja eripalgelised, kuigi sellele kultuurile avaldavad mõju nii itaalia, prantsusmaa kui ka araabia kultuur on ühtseks jooneks on tantsulisus ja rütmierksus . Flameko -On tekkinud mustlasmuusika mõjutusel, flamenkot kirjeldab keevalisus ja kirglikus. Iseloomulik taktimõõt on 2/4 või ¾ Tähtsaimad pillid -vihuela , kitarr , kastanjetid, tamburiin Tuntud ooperilauljad : Placido, Carraras ja Caballi. Milliste maade muusikakultuur on Ladina-Ameerika muusikat mõjutanud ? - Hispaania , Portugal , prantsusmaa ja indiaani hõimud kes säilitavad oma kultuuri . Märksõnad mis iseloomustavad Ladina muusikat - Temperament ,tants Millised Ladina-Ameerika tantsud kuuluvad võistlustantsude hulka ? -Samba ,tsa-tsa,rumba, pasodoobel,dzaiv
*hääletekitaja *resonaatorid Sopran(lüüriline,koloratuur,dramaatiline,subrett),Metsosopran,Alt Ternor(lüüriline,kangelas,kontra),Bariton, bass Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
Iseloomusta Hispaania rahvamuusikat *tantsulisus *rütmilisus Nimeta hispaania rahvapille *vihuela *kitarr *kastanjed *tamburiin Nimeta LadinaAmeerika maid *Brasiilia *Colombia *Venezuela *Peruu *Argentina *Tsiili *Jamaica *Haiti *Kuuba Missugune muusikastiil on peamiseks stiiliks Jamacia kaasaegses muusikas? *reggae Missuguste rahvaste muusika moodustab PõhjaAmeerika rahvamuusika? *PAmeerika põlisrahvaste indiaanlaste ja eskimote kultuur *Euroopa rahvaste muusikapärand *Aafrika rahvaste muusikapärand Mida tähendab sümbolism ja rituaalsus indiaani rahvamuusikas?
See on soololaul, mida esitavad traditsiooniliselt mehed kohalikus napoli dialektis. Lauldakse armastusest ja kirest. Muusika ja tants Muusika ja tants on Itaalia rahvamuusikas alati olnud omavahel tihedalt seotud. Üks tuntumaid Itaalia rahvatantse on Lõuna Itaaliast Tarantost päris tarantella, mis on 6/8 taktimõõdus kiiretempoline tants. Muusika instrumendid Itaalia rahvamuusikas on enim kasutavad pillid akordion, torupill, ja mitmesugused flöödid, tamburiin, triangel ja kastanjetid. Tähtsaid sündmusi Itaalia ajaloost 11.sajandil võeti kasutusele noodijoonte süsteem 17.sajandil kerkis esile viiul, mis on seotud kuulsate viiulimeistrite koolkondadega Itaalias. 18.sajandil leiutas Itaallane Bartolomeo Cristofori haamerklaveri. Haamerklaver Tuntumad instrumentaalmuusika loojad Antonio Vivaldi Tomasi Albinoni Ottorino Respighi Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/muusika_8.htm http://www
· Ballaadid on enam levinud Põhja-Itaalias · Lüürilised laulud on levinud Lõuna- Itaalias Üheks üldtuntud laululiigiks itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul. Tants & muusika · Üks tuntumaid itaalia rahvatantse on Lõuna-Itaaliast Tarantost pärit tarantella- 6/8 taktimõõdus kiiretempoline tants. Instrumendid · Itaalia rahvamuusikas enim kasutatavad pillid on akordion, torupill , , mitmesugused flöödid, tamburiin , triangel ja kastanjetid. Kunstmuusika · Itaalial on ka oluline panus Euroopa kunstmuusika arengusse. See on kirja pandud muusika, millel on autor ja mis väljendab kunstilist sõnumit. Kronoloogia · 16-17 sajandi vahetusel tekkis Itaalias ooper. · 17. sajandil kerkis esile viiul, mis on seotud kuulsate viiulimeistrite koolkondadega Itaalias. · 18. saj klaveri sünd. Itaallane Bartolomeo Cristofori leiutas haamerklaveri.
seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimõõdus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. Gavott on 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas. Alates 27. sajandist leidsid gavott, courante ja bourrée kindla koha õukonnatantsude hulgas. Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas enam kasutatavad pilld on fiidel, akordion, käristi, torupill, rataslüüra, salmei, trumm, tamburiin jm. 19. sajandil sai akordionist populaarseim rahvapill Prantsusmaal, kust ta levis kiiresti ka mujale Euroopasse. Erakordse populaarsuse põhjuseks on asjaolu, et akrdionil saab mängida korraga nii meloodiat kui ka harmooniat, ta on suhteliselt odav, teda on kerge õppida ja kaasas kanda.
hindab väga erinevaid komponente, milleks on: hüpped, tasakaalud, pöörded, painduvus, vahendite käsitlus, kava teostus ja artistlikkus. · Ajalugu: Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Uue tõuke sai võimlemisliikumine 1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil Esteetiline keha liikumine, kus H..Medau tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma modernseks võimlemiseks. Iluvõimlemine kui võistlusspordiala sai alguse endisest Nõukogude Liidus. 1949
ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand.Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: Armastuslaulud ehk südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema Kangelaslaulud ehk muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj
makaamid. Igale makaamile on omistatud kindel varjund, mis väljendab näiteks uhkust, võimu, elujõudu, ilu, naiselikkust, mehelikkust. Musitseerides toetub esitaja makaamile ja improviseerib nii uue heliteose. Enam levinud on vokaalmuusika, rikkalike kaunistustega meloodiad on ühehäälsed, hääle tekitamine on iseloomulikult pingeline. Laule saadavad väikesed instrumentaalkoosseisud, kus on oluline koht löökpillidel. Populaarsed on mitmesugused trummid, tamburiin jm. · Ud - algselt nelja keelega lautotaoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalama poole liikudes on need järgmised; kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus, viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni. · Rabab kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Lipp Vapp
6.Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? 15.Nimeta kekaegseid pille! - Trubaduurid, Lõuna-Pransusmaal - fiidel - Minnesingerid, Saksamaal -rebekk - harf (keelpillid) 7.Nimeta vanu kultuurrahvaid ja - põikflööt tragöödiate autoreid! - trompet - Muinas Egiptus - käsitrumm - Mesopotaamia -tamburiin - India - Hiina - Vana-Kreeka - Vana-Rooma - Sophokles - Euripides - Aischylos 8.Mis oli kreeka kultuuri alg- ja lõpp- perioodi muusikatarbimise vahe? - Alg-perioodi muusikatarbimine oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. - Lõpp-perioodi muusikatarbimine oli ainelist rikkust omavate inimeste elustiili
Suur ja väike algustäht Pärisnimetuletised: 1. Väikese algustähega 2. Ilma ülakomata Sagedasemad liited on lik, lane, lus, ism , ist Koidula koidulalik ludiakoidulik Vilde vildelik Hollywood hollywoodilik Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjutada üldosa) Põhja-Korea Vabariik Venemaa Föderatsioon 3
vehklemisega, luuletuste lugemisega jne. 2) Valdavalt ühehäälne 3)Rituaalne tähendus 7. Antiikkunsti eriline arendaja oli AntiikKreeka. 8. Antiikaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid Kastanjetid Aulos Kitara Vasktaldrikud Paanvile Lüüra Tamburiin Põikflööt Harf 9. Tragöödia oli sel ajal soku laul. 10. Tragöödiaid peeti jumalate auks, korraldati rongkäike ja pidustusi. 11. Tragöödias käsitleti jumalate ja inimeste läbikäimist ja ka igapäeva teemasid. 12. Amfiteatris asuvat lava, kus oli koor, nimetati orkestraks. 6.02.15 Elsa Tamm PH11 Keskaeg muusikas 1. Keskaeg kestis 5
Muusikavormidest on araabiamaades levinud ühehäälne soololaul, mida saadetakse kas ühe pilli või väikese ansambliga. Juba ammustest aegadest saadik on seal luulet ette kantud lauludes. Laulukunstile on iseloomulik liuglev-libisev hääleliikumine, rikkalikud meloodiakaunistused ning pingestatud hääletekitamine. Araabia muusikas eristatakse pooltoonist väiksemaid helikõrguse vahesid. Nii mõnedki Euroopas levinud pillid, nagu lauto,oboe, trompet, tamburiin, arvatakse olevat araabia päritolu Usund USUNDID Araabia kultuuri mõjutusi kohtame paljude rahvaste vaimupärandis. Piirkond kus need rahvad elavad kulgeb hispaaniast läbi Põhja-aafrika keskaasiani. Kultuuripildi ühe osana on araablaste usud islam, seal levinumaid religioone ning on mõjutanud ka sealset muusikat. Otseselt religiooniga on seotud : a) kutse palvusele-viis korda päevas kutsub hüüa pühakoja mosee tipust minareti rõdult
Rocki, on alati kuulda kõrvulukustavat trummimürin ja vahepeal ka hüüdeid „Tartu Rock!“ Trummimürin annab mängijatele hoogu juurde ja kütab publiku üles. Trummi võib kohata igas bändis ja orkestris, rongkäikudes ja sõjaväeparaadidel. Trumm on pill, mida kasutatakse rütmi hoidmiseks ja tugema bassi andmiseks, et muusika oleks ikka raju ja rütmikas. Trumme on mitmeid erinevaid liike - näiteks timpanid, mida kasutatakse sümfooniaorkestris, trummikomplektid ja isegi tamburiin. Laiemalt nimetatakse neid kõiku kokku löökriistadeks. Trummi ajalugu ulatub juba kuuendasse aastatuhandesse eKr – sellest ajast pärinevad andmed trummide kohta, mida kasutati vanas Mesopotaamias. Võib öelda, et trumm ongi vanim muusikainstrument – neid löödi Vanas Egiptuses, Vana-Kreekas ja –Roomas ja mujalgi maailmas. Pealtnäha on trumm kui lihtne pil, seda kasutatakse palju teraapiates, sest pole vaja muusikalist haridust, vaja on ainult rütmi tunnetada ja sinna kõrvale
närviline õhkkond Muusika Ameerikas, G. Gershwin- Oli Jazz muusika esiletõus, süvamuusika oli kohaliku tähtsusega. G.Gershwin Looming: ,,Rhapsody in blue"-klaverile ja sümfoonia orkestrile. Teda peetakse sümfoonilise jazzy rajajaks. ,,Ameeriklane Pariisis", 1935- on Ameerika rahvusooperi sünnipäev. Ooper ,,Porgy ja Bess" Muusika Euroopas. C.Orff (1895-1982): - tuntud saksa helilooja, dirigent ja muusika pedakoog. -Saltsburgis Orffi instituut. -Orffi instrumentaarium(kõlapulgad, tamburiin jne), levinud üle maailma. -Püüdis ühendada tantsu, laulu ja pillimängu. -Looming: iseloomulik lihtsad meloodiad, vanast muusikast inspireeritud. Lõi uue lavateose tüübi- süntees muusikast, sõnast ja lavalisest tegevusest. Suur tähtsus rütmil, orkestris oluline löökpillide osa. -Kuulsaim lavaline kantaat ''Carmina burana''-Kirjutas ka oopereid: ''Kuu'', ''Tark naine'' B.Britten (1913-1976): - 20.saj väljapaistvaim Inglise heliloojaa, võrreldud H.Purcelliga.
teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse häälsusmitme-ühe- või Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus (organum). Kirikumuusikas 8. saj.-st orel. Ilmalikus muusikas fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, tromboon. pillid käsitrumm, tamburiin. Vaimulikus muusikas gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus muusikas rüütlilaul, vormidzanrid, instrumentaalne tantsuvorm estampii. Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autor anonüümne; esimesed nimepidi tuntud autorid Leoninus ja Perotinus (12./13. saj.). heliloojad
Noodimärkideks olid neumad. Kuna üles kirjutati vaid liturgilist muusikat, siis ilmalikust muusikast keskajal on palju vähem informatsiooni. 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaule peas meenutades tuleb mul kohe ette seal kõlanud värisev hääl. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Kokkuvõtteks ütlen, et muusika on olnud alati inimeste elus tähtsal kohal. Seda näitab juba see, et ka keskajal suhtuti muusikasse pühendumuse ja austusega. Muusika on alati inimeste elusid täiendanud tujusid rõõmsamaks teinud, tantsima pannud ja ka usku ülistada aidanud. Ja just keskaja muusika on ju see, millest hakkas kõik edasi arenema ja selle
Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. . . Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. harf plokkflööt põikflööt šalmei trumm, tamburiin organum lauto šohvar rebekk psalteerium serpent tenorkornet
Selja- ja kõhulihaseid arendavaid harjutusi. Turiseisust keha aeglaselt alla langetamine ja nn kõhulihased Võimlemise alaliigid on: Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Sportvõimlemine Rühmvõimlemine on naiste spordiala, mis põhineb harmoonilisele, rütmilisele, ökonoomsele liikumistehnikale. See on stiliseeritud, väljenduslik ja loomulik tervet keha haarav liikumine. Rahvusvahelises võistlusprogrammis on ainult vabaharjutus, kus muusika ja liikumine moodustavad ühtse kunstilise terviku - võistluskavad on kui väikesed ,,jutustused". Rühmvõimlemise võistkond koosneb 6-10 võimlejast, kes peavad olema vähemalt 16 aastased või vanemad
rahvatantsu. Ta kirjeldab grupp naisi, jättes kiriku Bologna at Festa San Giovanni; nad moodustavad ringi, mille liider laulab esimese salmi lõpus, mille tantsijad lõpetavad ja langetavad käed, lauldes refrääni.Üks esimesi tuntud kujutusi itaalia rahvatants on osa komplekt freskod Palazzo Pubblico Siena poolt Ambrogio Lorenzetti. Osa tema Allegooria Hea valitsus on maalitud umbes 1338-40 ja mis näitab üheksa rühm tantsijad, kõik naised ja saadaks teine naine laulab ja mängib tamburiin. Täidesaatva "bridge" näitaja, kus tantsijad lähevad alla liitus kätte kaks juhtivat tantsijad. Hilistel 16. ja 17. sajandi alguses käsiraamatuid Caroso ja Negri, erinevaid tantsu tüüpi võib näha: aeglane processional tantsud, pikuti, erinevad tantsud ühe paaride ja isegi paar kohta trios või viis tantsijad. Kõik on sotsiaalne tantsud mõlemast soost meeste sammud on rohkem sportlikum kui naiste. Kõigil tantsud ülakeha hoitakse püsti, käed on vaikne ja on vähe
Taldrikud on keskelt lohus metallkettad. Lohu keskel on auk, millest pannakse läbi nahast või riidest rihm. Rihma abil võtab pillimees taldrikud kätte. Taldrikuid saab mitut moodi häält tegema panna. Neid võib lüüa teineteise vastu, taldriku pihta võib lüüa puupulgaga, timpaninuiaga, metallharjaga. Iga mänguvõtte juures teeb taldrik erinevat häält. Taldrikuid võib kinnitada ka statiivile. Taldrikud Tamburiin Tamburiin on iidne kultuspill Jaapani, Hiina, Tiibeti, India ja Turkmeenia rahvastel. Euroopa muusikute instrumentaariumi jõudis ta keskajal. 1440. aastal mainitakse, et Maini-äärse Frankfurdi moosekandid on tamburiini mänginud.Tamburiin on puust rõngas, millesse on tehtud hulk piklikke avasid. Nendesse avadesse on paigutatud metallkettad. Kui pillimees raputab tamburiini või lööb sellega vastu oma teist kätt, siis hakkavad kettad tilisema. Mõnel tamburiinil on puurõnga peale tõmmatud nahk
lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum) . trompet, käsitrumm, draama, motett. saj) (missa); eri soost rüütlilaulikud; tamburiin. Ilmalikus muusikas muusikahariduse algul õukonna rüütlilaul, keskusteks kloostrid; teenistuses, keskaja instrumentaalne noodikirja sünd
Härjavõitlus – traditsiooniline vaatemäng, kus härjad on söödastatud ja seejärel tapetud härjavõitlusareenil publiku meelelahutuseks. Viib läbi matador ehk härjavõitleja http://www.youtube.com/watch?v=o-cVc- Bn7jg Iseärasused Flamenko – žanr Hispaania muusikast, laulust ja tantsust, iseloomulik käte plaksutamine ja kingakontsade klõpsutamine. Sageli on tantsijatel käes kastanjetid ja tamburiin http://www.youtube.com/watch? v=hgitRq_0410 Tunutumad filmitähed : Antonio Banderas ja Penelope Cruz Hispaania köök Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklažaanide, pipra ja oliivide rohkus. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Tuntumad hispaania toidud on paella(riis mereandide
oska. Kuid rüütlilaulude kõla iseenesest on kuidagi sünge ja sügav, neid on hea kuulata. Need mõjuvad rahustavalt ja tekitavad omapärase tunde nagu viibiks ise kuskil keskaegses õukonnas või jumalateenistusel. Uskumatu on mõelda, kuidas muusika läbi aegade muutunud on. Tänapäeva tümpsu- ja rokilaule ei saa vörreldagi rüütlilaludega. Pillid millega neid laule saadeti olid enamasti Araabia päritolu. Näiteks fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, kästitrumm, tamburiin. Osad nendest on minule täiesti vöörad. Rüütlilaulude saadet ei kirjutatud mitte kunagi üles. Saade oli täielik inspiratsioon. Rändmuusikud kandsid edasi rüütlilaulude traditsiooni. Keskaja moekunsti mõjutas samuti väga palju kirik. Kirik tegi oma ettekirjutisi, mis nõudsid keha kinnikatmist mitte paljastamist. Ka tänapäeval on see kirikutes väga levinud. Keskaja moekunstis üllatab mind see, et kõige tähtsamaks aksessuaariks olid kindad
Kangelaslaulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati Trubaduurideks Truväärideks Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olidgoljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj
Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel lüürika. Kitara suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni)
Kasutati ka veel suitsu masinaid, mis annavad väga hea efekti, kui seda õigel ajal kasutada ja seda ka oli tehtud. Meie Mees Meie Mees on eesti ansambel. 19. aprillil 2007. aastal sai Meie Mees auhinnagalal "Kuldne Plaat" 2007. aasta ansambli tiitli. Koosseis: * Tarvi Jaago : klahvpillid, laul * Margus Mõttus : kitarrid, laul * Toomas Pae : trummid, laul * Aivar Riisalu : laul * Vahur Parve : basskitarr, laul * Emil Oja : tamburiin, laul * Merike MoksiSusi : klahvpillid Laulukoor ''Suisapäisa'' Saavutused: Laululahing 2008 võit. 2008 World Choir Games, Graz, Austria, sega/kammerkooride kategoorias hõbemedal ja folkloorikategoorias kuldmedal. Suvetuuri läbitegemine ja saabuva Talvetuuri üleelamine töö ja koolikõrvalt nii, et töölt kinga või koolist eksmatti ei saa, on kah omaette saavutus. Dirigent Leinatamm Tarmo Leinatamm (sündinud 2
Prantsuse lauljatar, kultuuriikoon, keda võib pidada Prantsusmaa suurimaks 'poplauljaks' ning üheks Prantsuse kuulsaimaks sansoonilauljaks. Tema teostest olid tuntud just ballaadid ning kuulsaimad laulud on ,,La vie en rose", ,,Hymne à l'amour", ,,La Foule", ,,Milord" jpt. PILLID Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas on enam kasutatavad pillid fiidel, akordion, käristi, trumm, salmei, torupill, tamburiin, rataslüüra jm. 19. sajandil sai Prantsusmaal akordionist populaarseim rahvuspill ning see levis ka mujale Euroopasse. Järsu populaarsuse põhjuseks oli asjaolu, et akordion on odav ning sellel saab mängida nii harmooniat kui meloodiat. Lisaks on see kergelt õpitav ning seda on hea kaasas kanda. TANTSUD Prantsuse traditsioonilistest tantsudest on tuntumad farandool, gavott, courant ja bourrée. FARANDOOL
ITAALIA - MUUSIKAMAA Itaalia asub Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Rahvaarv: 59 685 227 (seisuga 12.31.2012.) Itaalia keel on oma rütmilt ja liikumiselt laululähedane. Kuula! Tere! Õnnelikku uut õppeaastat kõikidele õpilastele! Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest! Tänaseid toimetusi ära viska homse varna! Edukat põhikooli lõpetamise aastat! Heade soovidega - teie õpetajad Itaalia on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Tänaseni on üle maailma dünaamikaterminid (p, f, mf, crescendo, diminuendo jpt) ja tempoterminid (allegro, andante, moderato jpt) itaaliakeelsed Noodijoonestik ja nootide silpnimed 11. saj-l juurutas munk Guido Arezzost n...
Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel – lüürika. Kitara – suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf – näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos – levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks – mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele – rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni)
Kangelastenor- dramaatiline Operetitenor- tenore di buffa Bariton Bass buffo- kõrgem Bass profondo- väga madal ITAALIA MUUSIKAKULTUUR Suur mõju Euroopa muusikale Muusika on sageli Itaalia rahvusliku identiteedi aluseks Santa Lucia muusikute/ muusika pühak Rahvamuusikas on 2 olulisemat laululiiki Põhja itaalias ballaadid ja lõuna itaalias lüürilised laulud Rahvatantsud- Tarantella Rahvapillid- okordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel Kunstmuusika teadlik algus on olnud itaalias. Kunstmuusikal peab olema kindel teadaolev autor, peab olema kirja pandud, iseseisev kunstiline väärtus. Muusika keel on itaalia keel Nootide kirja panek algas 8-9 sajand Guido Arezzost pani 11 saj alguses 4 noodijoont. Neuma- märgiti üles noote Ooper sai alguse 16 sajandi lõpus Frienze linnast.
Motett oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti, mis tekkis mitmehäälse organumi kõrvale. Peagi motett täiustus ning selleks võis olla erinev rütm,erinev tekst erinevates keeltes ning erineva sisuga(vaimulik,ilmalik). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ning nii saigi uue nimetuse - motett. 10. Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said uue tuule tiibadesse mitmed tänapäeva tuntud ja armastatud muusikainstrumendid; orel, flööt, viiul. Näit; fiidel oli poogen pillmillel oli lamedapõhjaga kõlakast. rebekk oli ümara põhja pooliku pirni kujulise kõlakastiga.
rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või. Võistlus riietus · Trikoo · Sussid · Soenguks peab olema krunn. Ajalugu Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Uue tõuke sai võimlemisliikumine 1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil Esteetiline keha liikumine, kus H..Medau tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma modernseks võimlemiseks. Olulisi aastaarve: 1951. aastal loodi uus rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon. 1952
Rüütlilaule esitasid ka naised, sest ristisõdade ajal olid nad rüütlikultuuris lausa austusega ümbritsetud. Rüütlilaulude teemadeks oli armastus, kangelasteod ja kangelased. Tuntuimateks rüütlilaulikuteks olid Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Adam de la Halle Põhja- Prantsusmaal ja Walther von der Vogelweide Saksamaal. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Mitmehäälsuse tüüpideks olid veel burdoon, mis on saatehääl ja mida mängitakse mõne lihtsa pilliga; parafoonia, milles dubleeritakse sama meloodiatmingi intervalli võrra; ja heterofoonia, mis on ühe meloodia, pisut erinevate variantide kooskõla. Gooti ajastu muusika langeb 1150 kuni 1250 aastasse. Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame'i koolkond
aastal tegutsenud Eesti ansambel. Moodusati Tallinnas ajendiks mängida välismaa rockansamblite laule. Jaak Joala ühines bändiga 1968 sügisel. Koos lauldi sisse Toivo Kermeti lood "Taas on päev" , "Naer" , "Ainult sul" , "Üksinda". Eri aegadel on koosseisu kuulunud: Toivo Kurmet (laul, rütmikitarr, klahvpillid) Ülo Kurmet (trummid) Paavo Soots (soolokitarr, laul) Kalju Oppi (basskitarr, laul) Toivo Karetnikov (laul, tamburiin) Malburg Preast (helitehnik) Jaak Joala (laul, basskitarr) Silvi Juhansson (laul) Melike Amjärv (laul) Mati Vaarmann (basskitarr) Ants Kasesalu (trummid) Mati Timmermann (basskitarr) Radar Radar oli Eesti ansambel, mis tegutses 19781987 Koosseis: Ansambli koosseis: Jaak Joala vokaal Sergei Pedersen klahvpillid Andres Põldroo soolokitarr Aare Põder klahvpillid Nevil Blumberg soolokitarr Raul Vaigla basskitarr Paap Kõlar trummid
· Kangelaslaulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati · Trubaduurideks · Truväärideks · Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii.
· Kangelaslaulud- muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see,et kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on : · 12.saj trubaduur- Bernart de Ventadorn · 13.saj.truväär- Adam de la Halle · Minnensinger- Walther von der Vogelweide Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel,rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm,tamburiin- saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid : orel, flööt, viiul. Kuulasin selliseid laule rüütlilaule : Bernart de Ventadorn-i lauludest · http://www.youtube.com/watch?v=I9gzaauL67s · http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA · http://www.youtube.com/watch?v=0ZFftUigXTA Adam de Halle · http://www.youtube.com/watch?v=W4-ilOMFIbg http://www.youtube.com/watch? v=V7BAgUwVNvE&NR=1 http://www.youtube.com/watch
lahkuda jäädavalt. Kui aga tekkis ohtlik situatsioon, näiteks kui Gabriel läks Agnest mässajate käest päästma. Mässajad tahtsid ukse maha raiuda aga Gabriel päästis Agnese akna kaudu välja. Kõlama hakkas rütmika ja kiire tempoga muusika. Filmis kasutusel olev muusika on hästi kaasahaarav ja meeldejääv. Tekitab tunde, et tahaks kaasa laulda. Filmis olevas muusikas on kasutusel kitarr, viiul, orel, tamburiin kui ka mõningad puhkpillid. Kuna oli suhteliselt keeruline eristada milliseid puhkpille kasutati, siis ei saa täpselt välja tuua kas oli nüüd kasutusel oboe, tromboon, klarnet või hoopiski sarv. Kohati tundus nagu seda muusikat esitaks hoopiski mingi orkester. 4 AJASTU KULTUURI KIRJELDUS Selles filmis oli keeruline aru saada kas tegemist on rohkem ilmaliku või vaimuliku kultuuriga.
spielmanid Parimad rändlaulikud võisid jõuda rüütlilauliku seisusesse Õukonnaelu oli lossidaami õlgadel ming kuulsamad laulikud olid enamasti koondunud aadlidaamide õukonda Rüütlilaulude temaatikaks olid armastus-ja kangelaslaulud , südametaami kultus Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke Menestrel rüütlilauliku teener torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE Mitmehäälsuse tüübid: Burdoon-liikumatu, ttavalistest meloodiatest madalamal, lühikestes korduvates motiivides saatehääl Parafoonia . olemasoleval meloodiad duubeldatakseteatud intervallide värra kõrgemalt või madalamalt kvint;kvart Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, juhuslik mitmehäälsus
minema meie muusika õpetaja Elo, kes arvatavasti arvas, et kontsert on meile eakohasem ja silmaringi suurendav. Olen enam kui kindel, et taolisel kontserdil pole ma varem käinud, kui siis lapseaes, kuid seda enam ei mäleta. Ise sellisest kontserdist enam osa ei võtaks, kuid kellegile nooremale soovitaksin kohe kindlasti. Esinejaks olid Rootsi löökpilliansambel "KOMODO", kus esinejateks olid 4 meest ja hulgaliselt löökpille nagu näiteks: marimba; tamburiin; triangel; soolotrumm; klassikaline trumm; taldrikud ning sahistid. Varasemast tegevusest tean vaid nii palju, et ansambel on andnud kontserdit suurtemates Eesti linnades ning piletid on enamasti väljamüüdud. Tean ka seda, et kontserdit on antud ka paljudes Põhja- ja Kesk-Euroopas. Artistid esitasid kaasaegset löökpillide show-d ja omajagu teatrit. Tundus nagu iga esitaja oli saanud akadeemilise kõrghariduse igaüks omamoodi muusika instrumendi eest.
erineva karakteriga heliridu (laade) ja võrdlemisi täpset noodikirja. Siiski ei ole muusikat kirjapanduna eriti säilinud, noodikirja kasutati peamiselt muusikaõpetuses. Pillidest eelistasid kreeklased keelpille: väga levinud oli juba mainitud lüüra, samuti kitaara, barbiton ja harf. Puhkpillidest paanivile, flööt ja muidugi teravakõlaline aulos. Väga palju kasutati ka topeltaulost – kaht kokkuseotud aulost puhuti korraga. Löökpillidest olid tähtsamad tamburiin, taldrikud ja kastanjetitaoline krotala. Õrnalt kõlavate lüüra ja kitaara saatel esitati ülevaid lugulaule ehk eeposeid ja armastusluulet, aulos kõlas aga kärarikastel pidustustel. Igal aastal korraldati Vana-Kreeka linnriikides pidustusi jumalate auks. Eriti suurejoonelised olid igakevadised Dionysose pidustused, mille käigus toimusid etendused. kontserdid, tegelaste rongkäigud ja muusikute võistlused. Dionüüsiate tähtsamaks osaks kujunesid
Adrian Johnston. Lugu, mida Jane ise filmi algades mängib on mazoorne, kiire ja lõbus. See iseloomustab Jane'i isepäisust, nutikust ning samal ajal lõbusust ja heasüdamlikkust. Muusika, sel ajal (4:45) kui nad hakkavad Lady Greshami juurde minema on õrn, meloodiline. Taustaks on loomahääled ning vee sulisemine. Meloodia on selline, sest on värske ja ilus hommik ning kõik on just kirikust tulnud ja lähevad oma igapäevaseid asjatoimetusi tegema. Hoogne viiulimuusika ja kaunistuseks tamburiin läbib stseeni, kus Tom Lefroy ja Jane vend jooksevad treppidest alla ja räägivad reisimisest. Muusika läheb edasi kohas, kus Lefroy suudleb hommikul (ilmselt pärast pidu) üht neidu ja jookseb kiirustades loengusse. Stseenis, kus Jane'i vend tuleb Oxfordist tagasi koju on muusikas kasutatud trianglit ning see on tempokas ja rõõmsameelne. Stseenis tervitavad Jane ja vend soojalt ja rõõmsalt ning muusika tekitab kohe tunde, et nad on lähedased
annaabi.ee 
