Kontrolltöö keskaeg nr 1 Küsimused : Keskaja mõiste ja talupoegade liigitus. Frangi riigi kujunemine.Karl Martelli sõjaväereform. Karl Suure keisririik. Feodaalkorra mõiste ja tunnused.Seisuslik kord. Pärisorjus. Katoliku kirik ja vaimuelu. Vastused: 1.Talupoegade liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst.
l Läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel süvenes vaen l Araabia tehnika ja teaduse mõju (paberi valmistamine, araabia numbrite kasutuselevõtt) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused: * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel
Kontolltöö 21.11.2016 Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile
kirjanik, produtsent, telenägu ja pseudoteadlane) Jason Martell, kes on spetsialiseerunud iidsele sumeri kultuurile (teda jah huvitab iidne sumerite kultuur ja ta tegeleb sellega, aga ta ei ole mitte mingi spetsialist, ta väidab seda ise ning ka tema pseudoteadlastest sõbrad), uurides Nibiru planeediga seotut ja NASA andmeid võimalikest artefaktidest Marsil. Ta on olnud külaline arvukates telesaadetes ja raadioprogrammides, andes loenguid kogu maailmas. Martelli põnevad teooriad on huvi äratanud ka peavooluteadlaste hulgas. Martell räägib kuidas teadaolevalt on vanim tsivilisatsioon maailmas sumeritel, kes elasid Mesopotaamias (Mesopotaamia alamjooksul) ja Babülonis (sumerid elasid Sumeris - tänapäeva Iraagi kaguosas) – tänapäeva Lõuna-Iraagis (Babülon asub pigem tänapäeva Kesk-Iraagis). Neil oli kasutusel kiilkiri ja piktogrammid, mida kirjutati keeruliste võtetega (polnud eriti keerulised võtted) savitahvlitele ja isegi lagedele
· Vandaalid rajasid oma riigi põhja-aafrikasse. · Mandri euroopas kujunes feodaalne killustatud ,kuna seal levis ütlus,minu vasall vasall ei ole minu vasall.tänu sellele ei allunud feodaalid kuningale.riik oli toetunud sõjalistele jõududele. · Erinevus bütsantsi keisririigi ja barbarite kuningriigi vahel -bütsantsi keisririigis oli tugev valitseja aga barbarite kuningriigis nõrk. · Karl Martelli valitsusajast kaks sündmust-. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. · Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast
Feodaalkord Pt. 11 Kujunemine Maaühiskonna kujunemine naturaalmajandus Karl Martelli reform sissetulek sõjameestele riigi haldussüsteem Pärusvaldused Olulisemad mõisted feood domeen feodaal senjöör vasall sunnismaine pärisori feodaalne killustatus Minu vasalli vasall ei ole minu vasall aadel = rüütel = II seisus
KESKAEG 1.Keskaja perioodid koos sajanditega, algus, lõpp, üks tunnus vähemalt! varakeskaeg 476-XI saj(suur rahvasteränne), kõrgkeskaeg XI-XIII saj (kõrge elanikkonna kasv), hiliskeskaeg XIV-XV saj (üleminek rahamajandusele), Varauuseg XVI(Kolumbus avastas Ameerika.) 2.Keskaja seisused ja nende ülesanded Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall senjöör
töölehte). Bütsants (vt. töölehte). Ristiusu vastuvõtmine Venemaal. Vana-Vene riigi lagunemise põhjused. Novgorodi tähtsus ja eripära. Küsimused õpikust: 1-2 lk. 79, Arutle ja analüüsi blokist 1 ning 6 lk. 121, Minevikust tänapäeva blokist 1-4 lk. 121. VASTUSED 476- Keskaja algus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 496- ristiusu vastuvõtmine , Chlodovech 732- Poitiersi lahing, kus araablased Hispaaniasse tungides Karl Martelli poolt lüüa said 756- Frangi valitseja Pippin pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile kinkides paavstile Ravenna ümbruse 800- Karl Suur ristiti keisriks keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 843- Verduni kokkulepe, millega jagati Karl Suure keisririik kolmeks : Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. 882- viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi
armulaud. Paavstide tähtsus suurenes 7-8saj, kui tekkisid kirikuriigid. Frangi riik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse 5saj lõpul. Valitsejaks sai Chlodovech, 496a. võeti vastu ristiusk, võim oli päritud, kehtis saali õigus, feodaalsuhted olid riigi põhialuseks. Feodaalsuhted rajanesid: 1) Valli ja senjööri vahelisel suhtel, pärandatav valdus, kuninga maa. 2) Talupoja ja isanda suhe. Rendihärrus ja mõisahärrus (teorent ja orjus). Martelli murrang sõjavarustuse paranemine, mis pani aluse 600a. võitmatule sõjaväeliigile. Dünastiate vahetus Martelli poeg Pippin Lühike pakkus hädasolevale Rooma paavstile, mis lõppes edukalt, ning paavst seadustas pippini troonile. Karl Suure impeerium - oli karolingide impeerium, sest see oli Karli elutöö vallutuste tulemus ja ta oli karolingide soost. Naturaalmajandus - alaarenenud, sest raharinglus puudus, ning kaubandus ei edenenud
koormised-talupoegade kohustused isanda ees mõisategu-teokohustus ehk talupoja kohustus töötada isanda mõisas loonusrent- sunnimaisus-talupoegade keeld ilma isanda loata elukohta vahetada pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm mis põhineb sunnimaisusel ja orjade müümisel turniir-rüütlite omavaheline jõukatsumine senjöör-suurmaavaldaja kes pidas vasalle vasall-vaba inimene kes vandus truudust senjöörile III KARL SUUR •Pippin Lühikese poeg, Karl Martelli pojapoeg •Frangi riigi võimsaim valitseja •Rooma keiser Tuntud kui suur vallutaja, tema valitsemisajal saavutas Frangi riik suurimad mõõtmed. Rahvas armastas ja austas teda väga, temas nähti Jumala maapealset esindajat. CHLODOVECH •Germaani rahva hõimupealik •Frankide kuningas Chlodovech pani aluse Merovingide dünastiale. Läks ajalukku eelkõige Frangi riigi loojana. KARL MARTELL •Merovingide võimukas paleeülem •Pippin Lühikese isa •Kristluse kaitsja 732
sõnaõigust. Majordoomus- algselt oli ta kuningakoja ja majapidamise korrashoiu eest vastutav isik, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaapidajat ja piirkondade valitsejaid. Igas piirkonnas oli majordoomus maaülikkonna juht. 12. Karl Martell oli frangi riigi majordoomus, kes sellest loobus ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli, ning temast sai Frangi riigi uus ülesseehitaja. Valitses: 688- 741 aastal. TEGEVUS: 732. aastal Poitiers`lahing - Karl Martelli juhtimisel õnnestus frankidel araablaste edasitung peatada ja vallutajad valgusid üle Püreneede lõuna poole tagasi. ( Lahing toimus sell ajal kui islam hakkas väga jõutsalt levima ja tahtis tungida ka Frankidele peale. Ühesõnaga õnnestus Karl martellil peatada islami levik frangi riiki.) Kaks olulist uuendust sõjavarustuses: senisest pikema ja raskema mõõda kasutuselevõtt ja sadulajalused. Peamiseks sõjajõuks sai raskeratsavägi. (uus väeliik)
Iseseisva keltide Gallia aeg kestis 1 saj. Keskpaigani eKr. Gallia oli killustatud ning piirkonda asustas neli hõimu : belgid,gallid,akvitaanlased ja liguurid ehk kõik need kokku gallialased. Ristiusk võeti vastu aastal 496 katoliikluse vormis. 6 sajandi lõpul hakkas Frangi riigis tekkima neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia, Alemannia. 7 sajandi keskpaigast algas nn. Laiskade kuningate ajastu ning tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Karl Martelli valitsemisajal toimud Poitiers` lahing, võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused ning pandi alus ratsaväele. Pärast Martelli päris võimu Pippin Lühike,kes mandas riigis pinged ning tekkis Kirikuriik ning Pippin krooniti ametlikult. Nii olidki võimule tulnud Karolingid. Pippini järeltulijaks oli Karl Suur,kes laiendas valdusi, liidendas Baieri hertsogkonna. Aastal 800 sai Karl keisriks ning toimus Karolingide renessanss, mille eeskujuks oli antiikaeg.Sel ajal rahati
puhkesid arvukad ning verised vennatapusõjad, mille põhjuseks oli traditsioon jagada riik pärast kuninga surma poegade vahel ära. Aeg-ajalt kujunesid riigis üksteisest suhteliselt sõltumatud piirkonnad ning võim hakkas üha rohkem koonduma kuninga kojaülematele majordoomustele. 8.saj algul aastatel 714-741 oli majordoomuseks Karl Martell, kelle ajal oli Frangi kuningate võim muutunud vaid nimeliseks ning majordoomuste amet pärandatavaks. Karl Martelli suurimaks saavutuseks oli araablaste edasitungi peatamine Euroopas. Hispaaniast Galliasse tunginud araablased purustati 732.a Poitiers` lahingus Loire`i jõe kallastel. Tema valitsemisajal pandi alus kogu keskaega iseloomustavale feodaalkorraldusele. Hästi varustatud raskerelvastuses ratsaväe muretsemiseks hakati läänistama elukutselistele sõjameestele lääne (e feoode) koos talupoegadega. Nendelt kogutavate
Riigis kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, kus võim kuulus majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil 560. aastal vallutas Itaalia uus germaani hõim – langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Paavstidest said VII sajandi alguseks Rooma linna ja ümbruskonna tegelikud valitsejad. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine 687 koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martelli ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. aastal Poitiers’ lahingus lüüa. Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning varustuse (araablaste sissetungimise vastu). Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd. K. Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal (741-768) tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega
Tema lisa nimi Martell tähendab haamrit ehk vasarat, mille ta teenis oma ohtrate sõjaliste võitude eest. Isa surma järel 714. aastal vangistas Karli võõrasema ning ametlikult nimetati Austraasia majordoomuseks Pippini lapselaps Theutoald, kes oli alles 8-aastane. Varsti algas Austraasias kodusõda ning Karl põgenes vanglast. Ta kuulutati Austraasia majordoomuseks aastal 715. 716. aastal tungisid uue Neustria väed uue kuninga Cilperich II juhtimisel Autraasiasse. Algul olid jõud Martelli kahjuks, aga järgmise aasta kevadel suutis ta neid võita ning Austraasias täielikult võimu enda kätte haarata. Peagi oli kogu võim Frangi riigis Karl Martelli käes. Järgnevalt sõdis Karl idapoolsete germaani hõimudega ning liitis enda riigiga Hollandi.
Neist said majordoomused, kes kogusid enda alla arvukaid sõltlasi. d. Karl Martell, Poitiers´ lahing 687. a. Koondas üks majordoomus kogu riigi võimu enda kätte. Seda võimutäiust tugevdas kuningas Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast sisse araablased, kes said 732. aastal Portiesi lahingus lüüa. Karl Martell pani alguse maa läänistamisele, et hoida alluvaid sõltuvuses ja ustavuses. 5. Frangi riik Karolingide ajal a. Pippin Lühike, Rooma linn Karl Martelli poja, Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted Rooma paavstidega. Rooma paavst kroonis Pippini kuningaks, vastutasuks eduka retke järel kinkis Pippin paavstile maad, pannes aluse kirikuriigi tekkele. b. Iseloomusta kolme punktiga Karl Suure tegevust Frangi riigi eesotsas, 800.a. Rooma keisriks nimetamine, Leo III Karl Suur laiendas riigi piire igas suunas, see oli Frangi riigi haripunkt. Nii paavstid kui ka Karl Suur olid huvitatud Rooma impeeriumi taastamisesest, 800. a. troonis
Karl Suur – Frangi riigi keiser, kes ühendas suure osa Lääne-Euroopast. Verduni leping – Karl Suure pojapoegade leping, millega nad jagasid riigi kolmeks: Lääne- Frangi (Prantsusmaa), Ida-Frangi (Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks Vennatapusõjad – verised sõjad kuningliku perekonna liikmete vahel riigi maavalduste pärast Majordoomused – Kirikuriik – 756 a. Pippin Lühikese poolt paavsti otsese võimu alla antud maavaldus Pippin Lühike – Frangi valitseja, Karl Martelli poeg, kelle ajal tihenesid suhted paavstidega; sõlmis paavstidega kokkuleppeid ja sai tänu neile frangi kuningaks. Poitiers´lahing – 732 a araablaste ja Frangi riigi vahel Hispaanias toimunud lahing, kus Karl Martelli juhtimisel löödi araablased tagasi Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi riik – Verduni kokkuleppega jagatud Frangi riigi osad; Ida- Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna- Frangi riik aga lagunes sootuks.
leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa 4. Varakeskaeg (5.-11.saj) 1) Frangi riigi teke - Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks oli Karl Martelli sõjaväereform, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi. 2) Karl Suure impeerium- Karl Suure vallutuste tulemusel tekkis Karolingide impeerium. Kuigi tema majanduslik areng ei olnud kuigi hea, on ta siiski ajalooliselt märkimisväärne, kuna impeerium oli ühe andeka väejuhi elutöö, mis hõlmas 1 200 000 km2. Kõrgkeskaeg (11.-14.saj) 1) Feodaaltsivilisatsiooni õitseaeg- linnad ja ülikoolide teke, arenes gooti stiil, toimusid ristisõjad, süvenes feodaalne killustatus
Frangi riik Karolingide ajal. Kerly Saarkoppel 10 A Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kes võitis vaimulike poolehoiu, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina. Rooma paavsti ähvardasid langobardid ja linnas sees rahulolematu rahvas. 754-756 a. korraldas Pippin Itaalia-sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid Rooma lähipiirkonna, millest tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid.
Kõrgkesk(11-14s lõpp) feodaalne kord,seisuslik korrald,kaubandus,maj areng Hiliskesk(15-16)kapitall maj Frangid kuning Ghlodovenchi tungit galliasse tõrjuti läängootit hisp. Lasid ristida. 751 pippin lühike frangi kuningas.Verduni kokkulep.-Frangi riik kolmeks(lä-ida,lõ) Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun. Seisused vaimulikud-palvetada kõigi eest, kanda hoolt hingeõnnist eest.Feodaalid-kaitsta riiki vaenlaste eest.Talup-toita riiki. Feodaalolukord Karl Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees. Pärisorjus orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks, andamite tasumine. Läänimehe sissetulek sõlt talup. Ei võinud maalt lahk. RISTIUSK 313 a. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Ristiusk levis ka germaanlaste seas. Pärast Lääne-Rooma langust nähti ühendavat tegurit kristlikus kirkus, mis ühtlasi säitlitas ka valikuliselt antiikkultuuri
kirik vaatles neid kui „õigeid“ kristlasi, kes väärisid toetust võitluses väärõpetuse tunnistajatega. 3.Nimetage Frangi riigi valitseja, kes mõjutas enim riigi sisepoliitikat. Põhjendage oma valikut. Chlodovech, kuna ta võttis 496. aastal vastu ristiusu, kuulutas pariisi pealinnaks ja muutis kuninga võimu päritavaks. 4.Mis on 732. aastal toimunud Poitiers` lahingu ajalooline tähtsus? Selle lahingu võitsid Karl Martelli väed ja alistaisd araablased. Kalifaat oli leidnud endale väärilise vastase ja aarablaste võimu laienemine oli peatatud. 5.Arutlege karolingide renessassi tähtsuse üle Euroopa kultuuriloos. 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine, Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase. 6
Karl Martelli täpset sünniaastat ei ole teada, kuid arvatakse, et see võis olla 688. aasta, ta suri 741. aastal. Karl oli Frangi riigi majordoomus 717 st aastast kuni oma surmani. Tema lisanimi Martell tähendab haamrit ehk vasarat ja ta teenis selle oma ohtrate sõjaliste võitude eest. Karlil oli kaks naist.ja nendega kokku kuus last. Karl oli eelmise majordoomuse Pippin Keskmise poeg. Ta kuulutati 715. aastal Frangi riigi põhjapoolse osa majordoomuseks. Kuid mõne aasta pärast oli kogu reaalne võim Frangi riigis koondunud tema kätte. Karl Martell pidas edukalt mitmeid lahinguid erinevate vastastega ja Frangi riigi territoorium ja mõjuvõim Euroopas kasvas. 732. aastal tungisid Frangi riiki Hispaaniast Omaijaadide väed. Karli väed kohtusid nendega Poitiers' i lahingus, kus saavutati võit nende üle. Seda võitu on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite invasioonist...
rahvaste rändamise tulemusel. 5. sajandi lõpus kontrollisid nad juba tervet ala. A) Mis aastatel valitses kuningas Chlodovech? Vastus: 481-511.a B) Nimeta kaks fakti, miks ta on oluline valitseja. 1. Tugevdas ristiusu asutamist 2. Liit katoliiku kirikuga ● Kes olid Frangi riigis majordoomused? Vastus: Oli kuninga majapidamine eest hoolitsev ametnik, hiljem väejuhid/suurmaaomanikud ● Karl Martelli tähtsus ajaloos? Vastus: Kaitses kristlasi ja ristiusku. (islamite, moslemite eest) ● Pippin Lühikese tähtsus ajaloos? Vastus: 751.a tappis valitseja ja laskis ennast frankide kuningaks valida Kuid Karl Suur (768-814) oli kuulsaim frankide valitseja, (Karolingide dünastiast, majordoomuse järeltulija). Tema poolt vallutatud alad saavutasid kunagise Lääne- Rooma riigi mõõtmed ja aastal 800 krooniti ta paavsti poolt keisriks. Tema impeeriumil
KAROLINGIDE KUNST Ajalised piirid, ühiskondlik-poliitiline taust, juhtivad õpetused. 751 Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike 732 Poitiers' lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt 742-814 Karl Suur Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. Noor feodaalriik ei suutnud veel luua oma originaalset riigiaparaati, vaid püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist.
kreekakatolikuks e. Õigeusu kirikuks(idas) 6. 3 saj jõudsid frangid Galliasse(praegune prantsusmaa), 5 saj lõpul , kui võimul oli Merovingide dünastiast Cglodovech, haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Chlodovech v6tis vastu ristiusu. see lõi aluse koostööks kõrgemate vaimulikega. vaimulikud nägid kunigas jõudu ja toetusid tema peale tihti aga frangid said hea ettekääne alustada sõda naaberhõimude vastu 7. Karl Martelli valitsemisaega võib nimetada murranguliseks, sest ta viis läbi sõjaväereformi. Ratsamehe ylalpidamine oli kulukas, siis algas maavalduste annetamine, mille tulemuseks tekis feodaalkord... 8. karolinfis seadsid endale kultuurivallas eeskujuks antiikaega, kuid tegemist polnud taassünniga. taheti luua vaimuelu arengus senisest soodsamaid tingimusi. eesmärk oli saavutada selline teadmiste ja oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks
vasallidest. Neile läänistati suuri maa-alasid, mida läänistati edasi väikevasallidele. 3. väikevasallid teenisid väes suurfeodaali juhtimise all ja kogusid oma läänist talupoegadelt makse. Peale läänide jagasid kuningad ka nn immuniteedikirju, millega läks osa riigivõimu funktsioone vasallile üle(nt kohtupidamine, maksude kogumine). Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Benefiits lään Karl Martelli ajal, polnud pärandatav. Läänistati hiljem vasalli pojale edasi. Feood 9.-10.saj, vabalt pärandatav, senjööri kinnitust polnud vaja. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel talle pärandimaksu. Domeenid kuninga maavaldused. Allood täielikus omanduses oleva maa, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Erinevus vasallisuhtest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast, samuti polnud isandal talupoegade suhtes konkreetseid kohustusi. 2 põhilist majandussüsteemi:
Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia). * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused: * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel
tiitli. Karl Martell ja murrang Prantsusmaa ajaloos Karli juhtimisel õnnestus frankidel peatada araablaste edasitung. Tema ajal tehti sõjavarustuses 2 olulist uuendust: *võeti kasutusele sadulajalus *endisest pikem ja raskem mõõk Frankide peamiseks väeüksuseks sai raske ratsavägi, mis oli 600 aastat peaegu võitmatu. Karl Martell andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, millega tagati alamateustavus. 1.4 Frangi riik Karolingide ajal Pärast Karl Martelli surma sai võimule tema poeg Pippin "Lühike". Selleks, et saada kuninga tiitlit pööras Pippin pilgu Rooma suunas. Rooma paavsti ähvardasid langobardid. 756 aastal korraldas Pippin 2. Itaalia sõjakäigu, mille tulemusel langobardid loovutasid paavstile Rooma ümbruse, kuhu loodi Paavstiriik. tänutäheks kroonis paavst Pippini kuningaks.
sajandist, rõhutasid Karli saksalikkust üha enam aga ka saksa autorid. Frangi riik Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Pippini poja Karl Suure (768814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit .
*Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Martelli isa ja esimene majortoomus, kes riigis kuningatelt võimu haaras. *Karl Martell oli Pippin Heristlise poeg. Tema pani piiri araablaste rünnakule Poitiersi lahinguga 732.a. *Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg ja Frangi riigi kuningas. Tema rajas kirikuriigi, mis kestis aastatel 754-1870. *Karl Suur oli “roomlaste keiser” ja valitseja. Tema ajal oli riik kõige võimsam. *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (754-1870) ja selle loomisele aitas kaasa Pippin Lühike. *800
Impeeriumi sisevastuolud, mis tekitasid kaitsesse lüngad 2. Barbarite kommete omaksvõtmine 3. Bütsants 395. a 1453. a Miks suutis Bütsants püsima jääda, kuid Lääne-Rooma lagunes? · Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · Vallutas piirkonnad, kus barbarid oleksid võinud sisse tungida · Kujunes välja ühtsena 4. Frangi riik V. Saj 843. a (riik jagati kolmeks) Karl Martelli valitsusaeg: 1. Poiters' lahing 2. Võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused 3. Pani aluse ratsaväele Suurriigi iga jäi lühikeseks, kuna ei jõutud otsusele troonipärija suhtes. Ludwig I Vaga jaotas riigi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga 843. aastal. Karolingide renessanss: · Eeskujuks oli antiikaeg
1.Euroopa poliitilise kaardi kujunemine vana-aja lõpul ja vara keskajal, teada olulisi ajaloosündmusi (aeg) mõju poliitilisele kaardile. Theodosiuse testament 395.a Ühtne Rooma keisririigi jagunemine Lääne-ja Ida-Roomaks. Viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476.a Lääne-Rooma keisririigi lagunemine. Frangid vallutavad Gallia 486.a Frangi keisririigi sünd. Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a Frangi riik suudeti siiski päästa. Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu Karl Suure sõjakäigud 774.a Riik saavutas oma suurima ulatuse + langbardide kuningriigi vallutamine. all seisvale kirikuriigile. Verduni kokkulepe 843.a Frangi riigi jagamine kolmeks sõltuvatuks riigiks. 2. Keskaja mõiste, ajalised piirid, tunnusjooned
piirialadel elavad germaani hõimud, mis tungisid Lääne-Rooma aladele, peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Läänisuhe Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele; rüütlite tasuks oli maa (feood), mille rüütel andis talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema
Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaaga ei katkenud. Langes linnaelanike arv, teed lagunesid ning veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati. Suuremad linnad olid eelkõige usulised keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused. Põhiline oli naturaalmajandus kõik vajalik toodeti ise või saadi vahetuskaubanduse teel; maksti natuuras. Ühiskonna arengule mõjus ka suured sõjad ja vallutused. Näiteks löödi Karl Martelli juhtimisel 732. aastal Poitiers' lahingus tagasi araablaste edasitung Euroopasse, Pippin Lühikese sõjakäigud Itaaliasse 754. ja 756. aastal, sõda Bütsantsi ja Karolingide vahel, Gallia vallutamine frankide poolt ning viikingite retked Euroopasse. Bütsantsi kultuur oli tähtis vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Suur osa oli vaimulikul kirjandusel. Erilise populaarsuse kogusid pühakute elulood ehk
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood.
· Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell · Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. Pippin Lühike · Martelli poeg. Valitses 741-768. · Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. · 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile, kinkis oma vallutatud maasid paavstile. · Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. Karl Suur · Pippini poeg. Valitses 768-814. · Oli kirjaoskamatu, pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole.
(Hagia Sofia) * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused: * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel
Keskuseks kujuneb Pariis. Frangi riigi lagunemine. Germaanlastel oli tavaks kuninga valdused pärast tema surma meessoost järeltulijate vahel laiali jagada. Majordoomused. 7 saj hakkas võim koonduma majordoomuste kätte. Pippin Karl Martell- 714a sai ta Pippini järeltulijaks, kes loobus majordoomuse nimetusest, kes võttis endale hertsogi tiitli. Martell tähendab haamrit. Minnakse üle ratsaväele, Võeti kasutusel suurem ja raskem mõõk. Poitiers' lahing. Pippin Lühike. Karl Martelli poeg kes sai pärast isa surma võimule. Head suhted paavstiga, aidates viimast langobardide rünnakute eest Võttis uuesti kasutusel kuninga tiitli. Kirikuriik e Paavstiriik. Kirikuriigist on tänapäeval säilinud vaid Vatikan. Kirikuriik eksisteeris 754-1870. Karl Suur- Pippin lühikese poeg. Pööras suurt tähelepanu vallutustele ja oli kirjaoskamatu. Krooniti keisriks. Suurel riiguk puudus aga seesmine ühtsus ja pealinn Karl Suure lemmiklinn oli aga Aachen Oli 1
PAAVST roomakatoliku kiriku pea PIISKOP kiriku kõrgeim vaimulik, piiskopkonna juht PREESTER vaimulik, kes korraldas kirikuteenistusi KATEDRAAL peakirik, piiskopikirik VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Isikud: CHLODOVECH frankide kuningas; tema juhtimisel vallutati Gallia; Frangi riik astus ristiusku KARL MARTELLI Frangi riigi majordoomus, pani piiri araablaste vallutustele Euroopas PIPPIN LÜHIKE pani aluse kirikuriigile KARL SUUR Frangi riigi valitseja; Rooma paavst kroonis keisriks GREGORIUS SUUR paavst 590-604; esimene munk, kes sai paavstiks BENEDICTUS Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS Bütsantsi keiser; lasi kirja panna Rooma õiguse ERIK PUNANE rajas 10. sajandi islandlaste koloonia Gröönimaale
maaülikkonna juhid. Nende vahel tekkis rivaliteet ja 687. aastal kuulutati ainsaks majordoomuseks Pippin Heristalis, kes toetus valitsemispoliitikas väike- ja keskfeodaalide kihile ja ühendas uuesti Frangi riigi. Järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell peatas oma vägedega Portiers´i lahingus 732. aastal araablaste edasitungi ja vallutajad valgusid tagasi lõuna poole. See võit andis olulise arenguimpulsi Frangile. Karl Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetumine võimaldas nii mõõga kui ka piigi löögijõudu mitmekordselt suurendada - ratsavägi. Liitis maise ja taevase sõjaväe andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele - tagas alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Karolingide võimule tulek. Pärast Karl Martelli surma võim poeg Pippin Lühikesele -
Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) – 1453 (Ida- Rooma riigi hukk), islamimaailmas aga 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) – 1689 (Türgi ülemvõimu murdumine). Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all. 2. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas** ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3
Kui aga feodalismist räägitakse 18. ja 19. sajandi tingimustes, siis peetakse silmas üldse agraarseisuslikku ühiskonda. Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: - vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon - vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Vasalliteet Vasalliteedile ehk lääni- ehk feodaalsuhete tekkele pani aluse Karl Martelli sõjaväereform: et luua ratsavägi, anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlite kiht. Lõplikult kujunes läänikord välja Karl Suure valitsemise ajal. Läänisuhe oli: - lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused; nende täitmatajätmise korral vasallisuhe katkes (läänistaja andis maa ja pakkus /läänimehele/ kaitset, läänimees pidi
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle
dünastia. Dünastia- valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad. Miks läks võim u 8.sajandil Frangi riigis Majordoomuste kätte? Kodusõjad nõrgendasid Merovingide võimu. Ajapikku jäid nad riigiasjade korraldamisest päris kõrvale, nii et ajaloos mäletatakse neid laiskade kuningatena. Samal ajal koondus kogu võim paleeülemate kätte. Paleeülemad olid edukad sõjaväejuhid. Kes on Pippin Lühike ja kes Karl Suur? Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg. Pippin Lühike astus 751. Aastal viimaks otsustava sammu: kõrvaldas troonilt viimase merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg. Karl suur oli Karolingide dünastia silmapaistvaim valitseja. Frangi riik Karl Suure ajal: võitlus saksidega, keisriks kroonimine, Karl Suur riigivalitsejana. Aastatel 772-803 alistati lakkamatute sõjakäikudega väikestes kogukondades elavad ja oma hõimuusundit järgivad saksid
a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses paavst. Pippin Lühike kinkis need maad paavstile 756. Paavsti võimu kindlustamiseks loodi ürik, mis ütles, et juba Constantinus määras paavsti valitsejaks. Pippin Lühike frangi kuningas (741-768), Karl Martelli poeg. Toetas paavsti, et saada majordoomusest kuningaks. 751 kuulutas paavst ta kuningaks. Kinkis Kesk- ja Põhja-Itaalia paavstile. Poitiers lahing frangid Karl Martelliga araablaste vastu 732. Araablased said lüüa. Keisririik Karl Suure valitsusajal, suur osa Lääne-Euroopast. Kristlik riik, 800. Kroonis paavst Karli keisriks, sest ta lahendas mingi tüli ära. Keisrivõim oli taastatud. Jee! Verduni leping Karli pojapojad jagasid tema riigi aastal 843 kolmeks. Igaüks sai natuke
valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-senjoori-vasalli suhted,mõisamaj,pärisorjus,katoliku kirik Feodaalsuhete kujunemine: aluse pani Karl Martelli sõjaväereform; et luua raskeratsavägi,anti sõjameestele maa koos talupoegadega,kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütluse kiht Feood- lään,maavaldus feodaalläänimees,feodaalne hierarhia-ühiskond,kus valitsejad läänistavad oma suuri maavaldusi vasallidele. Neid vasalle nim seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused germaani hõimupealike järglased- hertsogid või asevalitsejad-krahvid
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks
Saksamaal 1571 2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid? Chlodovech: Oli frangi valitseja, võttis vastu ristiusu ja ühines katoliku kirikuga (alguse sai frangi valitsejate liit Rooma paavstiga) Karl Martell: Oli frangi riigi majordoomus, võitis Poitiers' lahingus 732 araablasi, hakkab sõjateenistuse eest maad andma Pippin Lühike: Karl Martelli poeg, 751 kroonis paavst ta Frangi kuningaks, 753 pani aluse Kirikuriigile Karl Suur: Pippin Lühikese poeg, vallutas suured alad, aastal 800 krooniti Roomas keisriks- Lääne-Euroopas oli taastunud keisrivõim 3. Varakeskaegse ühiskonna tunnused: linnade allakäik, naturaalmajandus, feodaalkord, kolm seisust . Linnade allakäik: sai alguse juba hilise Rooma keisririigi ajal, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati
(1) 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigi nn. laiskad kuningate ajastu. 11. Kuidas sai Chlodovehist üks võimsamaid valitsejaid?(2) Chlodoveh pani 5.sajandi lõpul aluse Frangi kuningriigilr, ning muutis ühtlasi Mozovingide võimu päritavaks. 12. Kes oli Karl Martell, tema tähtsamad ettevõtmised?(3) Oli Pippin Herusralisti järeltulija.Poitiersi lahing, mida peeti pikslilöögiks Prantsusmaa ajaloos. 13. Millised olid kaks muudatust sõjavarustuses Karl Martelli ajal?(2) Võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. 14. Miks andis Karl Martell oma alanatele uusi maavaldusi?(1) Et kindlustada enda võim vaimuliku autoriteediga, talle oli tähtis kiriku toetus. 15. Kuidas tekkis Kirikuriik?(2) Pippin korraldas 754. Ja 756. Kaks sõjakäiku itaalias, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. 16. Kuidas tulid Frangi riigis võimule Karolingid?(1)
Pühakute elulugu 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos?Ta oli Frangi riigi rajaja ja tema võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. Ta oli kuningas. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj?Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas?Kojaülemad, kes vastutasid kuninga koja ja majapidamise eest. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis?Karl Martelli poeg, kes sai pärast isa surma troonile. Head suhted rooma paavstiga. Frankide kuningas. 13. Kuidas tekkis Kirikuriik?Langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna ja nii tekkis paavstiriik. 14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? 15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse?Rajati kloostreid, eeskujuks antiikaeg, rajati ilmalikke õppeasutusi. 16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma?Ida-Frangi riik Saksa-Rooma riik, Lääne-Frangi riik
annaabi.ee 
