Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu, kiusasid oma vastaseid (anabaptiste, antitrinitaare) taga. Calvini poolehoidjateks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukamaimaks protestantlikest liikumistest. Puritaanid,Inglise kalvinistid (pure = puhastama) range elukorraldusega protestandid, nende eesmärk oli puhastada protestantlik kirik katoliiklikust toredusest (toretsevad missad,kirikute luksus,pühakute kujude kummardamine).Puritaanide radikaalne tiib independendid (independent=iseseisev) nõudsid kogu kirikliku võimu üleandmist kogudusele. Nagu kõik protestandid eitasid puritaanid lõbu,kandsid lihtsaid musti rõivaid,pühendusid töötamisele ja ei kandnud parukat.
milline mõju oli sveitsi loodusoludel ja majandusarengul protestantlike liikumiste tekkele ja eripärale ? sveits on olnud asustatud juba päris iidsetest aegadest. kunagi elasid seal keldid, ning kunagi on seal olnud rooma kindlusi ja turuplatse. nagu ka praegu, ümbritses ala tollal mitu erinevat riiki, seal elas erinevaid rahvaid, ning ülemvõimu pärast on peetud nii mitmeidki sõdu. sõjad laastasid maad aga põhjalikult, ning rahvas pidi otsima otsima kaitset mägedest. sveits ongi tuntud just oma mägise maa poolest. 16. sajandi algul majanduses arenesid jõudsalt aga kapitalistlikud suhted - käsitöö ja kaubandus olid hästi arenenud, tekkisid manufaktuurid ja pangad. üle sankt gotthardi mäekuru kulges üks euroopa kaubateid. edu alusena nähti töökust, mis kohati kujunes lausa töörabamiseks. majanduslikult mõtlevad ja kõrgete eluväärtustega linnarahvale hakkas üha enam vastu karva käima katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtv...
Kuningas põgenes aga ta anti Sotimaa poolt üles ja ta hukati! 10. Kes Oli Cronwell ja kuidas ta valitses? Cronwell oli Parlamendi juht, pärast kodusõda vabariigi juht,! Valitses Karmilt(pühapäeva lõbustused suleti;Inimesi jälgiti) 11. Mis oli Õiguste Deklaratsioon? Dokument, mis määras kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid! 12. Absolutism- Ühe isiku ainuvõim! Parlamentaarne monarhia- Riiki valitses parlament ja kunn! Generaalstaadid-Seisuste esinduskoda! Hugenotid-Prantsuse kalvinistid Kalvinistid-Kalvini õpetuse Pooldajad Puritaanid-Inglise kalvinistid Anglikaani Kirik-Inglise riigi kirik, valitses katoliiklus resturatsioon-Vana riigikorra taastamine
17. sajand François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Marguerite de Valois` abiellumine Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva, 24. augustit UUED KODUSÕJAD Konfödenatsioon
MÕISTED : * absoluutne monarhia ringkond kus ainuvõim on kuningal , tema teeb seadusi , viib neid täide. Keegi ei saa teda keelata . * parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid. * anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine. AASTAARVUD : * 1614 Kuningas Louis XIII saatis generaalstaadid laiali , et saada ise suurem võim Prantsusmaa üle . * 1598 Koostati Nantesi edikt
Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine
Augsburgi usutunnistus ja usurahu: 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 1555. aastal oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kalvinism on protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal J. Calvin. Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks, olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. Johann Calvin (10.juuli 1509 27.mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks.
A8mõist UUSAEG.MÕISTED 1-II OSA(õpik 2003) absolutism Piiramatu ühe mehe võim merkantilism Majanduspoliitika,mis soodustab väljavedu,piirab sissevedu hugenotid Prantsuse kalvinistid puritaanid Inglise kalvinistid monarhia Ühe mehe võim restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis
kirikust lahku. Augsburgi usurahu-sõlmiti 1555. Aastal kahe poole vahel, selle järgi tagati mõlemale leerile võrdsed õigused. Kehtima jäi põhimõte kelle võim, selle usk. Protestandid- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad. Luterlased- Lutheri usu pooldajad kalvinistid- Jean Calvini usu pooldajad hugenotid-Prantsuse kalvinistid puritaanid-Inglise kalvinistid kutsusid end puritaanideks ehk puhasteks. prespüterlased-reformeeritud kiriku liikmed (Sotlased) anglikaani kirik-Inglismaa kirik, mille pea on kuningas, õpetus oli sisult protestantlik dogma-lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena. Jesuiit-Katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liige. Inkvisitsioon-XIII sajandil oli katoliku kirik loonud ketseritega võitlemiseks erilise juurdlusorgani ehk inkvisitsiooni.
TAGAJÄRJED: ulatuslik usupuhastus Euroopas; kristluse lihtsustumine; rahvusluse tõus; emakeele areng; katoliku kiriku uuenemine; vastureformatsioon; kapitalismi tekke soodustamine. 5) Nantes`i edikt 13. aprillil 1598. aastal Henry IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism. Oma veendumusi lubati kuulutada ka reformeeritud usutunnistuse pooldajatel. Pariis pidi jääma katoliiklikuks. 6) Anglikaani kirik, hugenotid, kalvinistid, luterlased, katoliiklased ANGLIKAANI KIRIK protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Rajajaks inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. HUGENOTID Prantsusmaa kalvinistid 16.-18. sajandil KALVINISTID protestantliku usuvooli esindajad, mis rajati 1536. aastal Johann Calvini poolt LUTERLASED kristliku konfessiooni esindajad, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest. Peavad end autentse
kalvinismiks. Kalvinismi kõige olulisem seisukoht oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse ning kellegi võimsuses pole seda muuta. Sellega vabastas kalvinism usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Calvin rõhutas veel töö austusväärsust ja vajalikkust ning kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Minu arvates olid katoliiklikud inimesed jällegi õnnelikumad kui kalvinistid, sest viimased keelasid ära kõik lõbustused ning keskendusid ainult tööle. Inglismaa uut reformeeritud kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Inglismaa reformatsioon erines eelnevatest seetõttu, et usupuhastust seal ei toimunud, sest lubati truuks jääda katoliikluse dogmadele ning säilitada senise jumalateenistuse kord. Kuigi kirik allutati riigivõimule, lõpetati induligentside müük, jumalateenistus jäi võõrkeelseks, vähendati kirikupühade arvu, kaotati
Reformatsioon Inglismaal Tanel Karro ja Robin Valting 10c Audentese Spordigümnaasium Reformatsiooni mõiste Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine, mis algas 16. sajandil. Reformatsiooni tulemusena eraldusid katoliikliklust kirikust protestantlikud harud. Luterlikud, Kalvinistid ja Anglikaani kirik Henry VII Henry VII (1485-1509) Mille pärast oli meeldejääv? Mida tähtsat saavutas Inglismaa jaoks Henry VIII Henry VIII (1491-1547) Edasi käik isa jälgedes Abielud ja usupoliitika Lahkumine katolikust kirikust 1534. a kuulutati kunigas kiriku peaks
1555 Augsburgi Õpetus levis üle 1558 troonile Henry Elisabeth I (lastetu) 1598 Nantes'i edikt: Rootsis: Lõuna-Madalmaad jäid edasi usurahu põhimõttel Euroopa: VIII tütar lubas Inglismaa 1) Prantsusmaal sai Iseseisvussõja juht Hispaania alla, jäid kelle maa, selle usk Sveitsis kalvinistid, Elisabeth I Tudor troonile Mary Stuarti valitsevaks katoliku Gustav Vasa valiti katoliiklikuks. Alles 1648 st vürstid määrasid Sotimaal prespüterid, (1558-1603), ta poja James VI. usk; kuningaks 1523. Vestfali rahuga kuulutati usu
Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Mõisted: Puritaanid protestandid,kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest.Inglise kalvinistid. Hugenotid Prantsusmaa kalvinistid. Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal Oranje Willem- Oranje prints, Nassau krahv. Madalmaade kodanliku revolutsiooni tegelane. Hispaania vastase liikumise juht. Korraldas sõjakäike hertsog Alba vastu. Sai surma hispaania agendi käe läbi. Colbert- prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör. Colbert sai
ÕUKOND • Kuningaloss versailles. • Õukonnas olemine aadlike suur privileeg kes õukonda ei kuulunud polnud keegi. • Kuningal võimalus aadlikel silm peal hoida. • Aadlikel võimalus olla kuninga lähedal ja karjääri teha. • Õukonna keskpunktis oli Päikesekuningas Louis XIV. USUTÜLID PRANTSUSMAAL • 16. Sajandi ususõjad lõpetas Nantesi edikt 1598 aastal. • Usuvabadus hugenottidele. • Hugenotid- Prantsuse kalvinistid, protestandid. • Mitu erinevat usku riigis ei sobinud. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA • Louis XIV ei meeldinud hugenotid. • Louis XIV käsul keelati hugenottide jumalateenistused. • Pühakojad pandi kinni või hävitatiõ. • Hugenotid vallandati riigiametitest. • Äitäh Kuulamast
· isetus, mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele Kalvinism · Kolm kalliskivi Protestantlik usuvool. · Meeleharjutused: Meelerahu, Analüüsiv vaatlus, Brahmaseisund, Kaastunne Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. · Buddha õpetus on suuline Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks Islamism e. terroristi usk (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. · Usuvad: Inglitesse, ühte ja ainsasse jumalasse, Kalvinistid propageerisid lihtsat elu
Doktriin üldkehtivaks muudetud poliitilise või sõjaliste põhimõtete kogum Edikt kuninga või keisri eriti tähtis määrus Etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev Föderalism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriii (föderatsiooni) Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegasel Prantsusmaal Harta ajalooliselt tähtis dokument, ürik Hugenotid Prantsuse kalvinistid Impeerium monarhistlik hiidriik või koloniaalriik Jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Päha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori Jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud mungaordu liikmed Kardinal kõrge ametikandja katoliku kirikus
*Martin Luther - luterlus (Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus) *Ulrich Zwingl - usupuhastaja šveitsis, armulaud oli vaid sümboolseks mälestustoiminguks *Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske Prantsusmaal - hugenotid, Inglismaal - puritaanid, šotimaal - presbüterlased Henry VIII - rajas anglikaani kiriku sp, et saada kiriku peaks
supremaatiaakt - ülemvõimu käsitlev dokument klann - sugukondlik kogukond anglikaani usutunnistus - korrastatud kiriku org. tugevdati kihelkonnavaimulike osa generaalstaadid - seisuste esindused Notaablite Kogu - kuninga määratud isikute kitsas ring Pariisi parlament - kohtuasutused, mis pididkuninga antud seadusaktid registreerima gallikaani kirik - Pr rahvuslik kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu iseseisvamalt kui teised hugenotid - prantsuse kalvinistid Tulekoda - kuninga loodud kohus võitluseks kalvinistidega, saatis ketsereid tuleriidale sinod - piiskoppide esinduskogu, millele kuulus kõrgeim kiriklik võim kalvinist - protestantliku usu pooldaja Pärtliöö - ööl vastu pärtlipäeva korraldatud veresaun, mille käigus tapeti üle 200 hugenoti Nantes'i edikt - usuküsimuste ja pol. vastuolude reguleerimiseks avaldatud käskkiri konföderatsioon - lepingu alused kestvalt liitunud kui suveräänsuse säilitanud riikide liit
Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538. aastal pagendati Calvin Genfist, ent kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule. Kalvinismi võit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muud meelelahutus, selle asemel pidi käima kirikus, lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest ja ehetest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimõtlejate suhtes sama vaenulikuks, nagu oli ketserite suhtes katoliku kirik. Nad ilmutasid sallimatust anabaptistide ja isegi humanistide vastu. Asi jõudis selleni, et ka kalvinismi seiskohtade arvustamise eest võis sattuda tuleriidale. Näiteks sai niisugune saatuse osaliseks silmapaistev hispaania humanist ja teadlane Miguel Servet (1511-1553). Kalvinism ei saavutanud võitu teistes Sveitsi katonites, kuid levis laialt üle Euroopa, leides
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
kalvinism Johann Calvini loodud õpetus, mis oli eriti range ja rõhuv ning levis Madalmaades, Prantsusmaal ja Sotimaal. Neile oli väga oluline ettemääratuse põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse. Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine
Inglismaa 17.sajandil I Ingel Stuarti-te ajal I Charles I soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlament laiali *Soov asendada Anglikaani kirik Katoliku kirikuga II Puritaanide taga kiusamine *Puritaanid-Inglise kalvinistid *Töökad, kokkuhoidlikud *Puritaanid loobusid pidustustest ja lõbustustest II Pikk parlament I Sotimaa mäss *1640. aasatl parlament kokku 12. aasatks *Kõik parlamendi loata maksud tühistati *Kuningal võeti õigus parlament laiali saata II Charles I ja parlament *Parlamendi juhid vahistati. *Kuningas lahkus londonist *1642. aasatl kodusõda III Kodusõda I Kuningas ja parlament kehes leeris *Kuninga toetajad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad
kodade õukondi. Kuningad ja vürstid üritasid ka oma õukonda lisada kombeid ja toredust. Kuningad ja vürstid huvitusid senisest rohkem kunstist ja kirjandusest. 9. Louis XIV kirikupoliitika hugenottide vastu oli karm, kuna hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Hugenottidel olid eriõigused, mis aegajalt tühistati ükshaaval, kuna rahvale, katoliiklastele ja kuningale olid vastumeelt hugenotid ja kalvinistid. Hiljem põgenes üle 200 000 kalvinisti Prantsusmaalt väärkohtlemise ja piinamise pärast Inglismaale, Saksamaale ja Madalmaadesse, keda võeti vastu lahkete ja töökate inimestena.
Thomas Müntzer ja Philip Melanchton hakkasid Lutheri mõtteid edasi viima. Pildirüüsteliikumine rüüstati kirikuid. 1555 Augsburgi usurahu. Kehtis põhimõte: kelle maa, selle usk. See oli mõeldud vaid aadlikele. Augsburgi usurahu lõhestas saksamaa ala veelgi. Ulricsh Zwingli j Jean Calvin olid sveitsi reformatsiooni juhid. Seal toimus usupuhastus riigi toel. Kalvinism aluseks oli sel lutheri usk, kuid see oli edasi arendatud. See oli range elukorraldusega. Kalvinistid allusid sellele. Nad said rikasteks, sest õpetused hõlmasid töökust. Predestinatsiooni õpetus elueesmärgid; saatus on sünnist saati juba ära määratud. Prantsusmaa kalvinistid hugenotid. Puritaanid, protestandid. Henri 8. inglismaa reformatsiooni eestvedaja. Mary Stuart Henri 8. ja Catherine tütar. Henri loos anglikaani kiriku. Ta loos selle kiriku, et oma naisest lahutada ja uus võtta. See loodi 1534 supremaatia akti vastuvõtmisega.
Kodusõda Inglismaal Inglismaa Struartite ajal 1. Charles esimese soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlamendi laiali saatmine *Soov asendada anglikaani kirik katoliku kirikuga 2. Puritaanide tagakuisamine *Puritaanid Inglismaa kalvinistid *Töökad ja kokkuhoidlikud *Loobumine lõbustustest ja pidustustest 3. Kuninglik teater *Puritaanidele ei meeldinud asjatud lõbustused *Teatris tulid nüüdsest lavale ka naised ja isegi kuninganna *Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast
Madalmaade poliitilises ja konfliktiderohke. usuelus 16. saj.? 2. Kuidas jaotusid Madalmaad Põhja-Madalmaad (Holland) ja Lõuna-Madalmaad 16. saj. lõpuks? (Belgia) 3. Kuidas suhtusid Madalmaade Luterlus suhtus kiriklikku kunsti tõrjuvalt, luterlik kirik ja kalvinism kalvinism eitas seda täielikult. Piltide kunsti? hävitamist tuli ette ka luterlastel, kuid kalvinistid olid selles järjekindlamad 4. Millist kunsti hakkab endale Maalikunsti, mida saab seinale riputada, muretsema Madalmaade religioosne temaatika asendub ilmalikuga jõukas kodanlus? 5. Millised on selle kunsti kolm 1.loodus(maastik) iseseisvat teemaderühma? 2.esemed(natüürmort) 3.inimesed(olustikupildid) 6. Kes oli suurim maalija 16. Kuulsaim ja mõjurikkaim kunstnik oli Pieter Saj. Madalmaade kunstis
Calvini õpetus leidis Genfis kiire poolehoiu, kuid eeskätt vaesemates kihtides. Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538.aastal pagendati Calvin Genfist, kuid kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule. Kalvinism Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud selle asemel pidi käima kirikus. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimõtlejate suhtes vaenulikuks. Kalvinism levis üle Euroopa.
2) Johann Calvin- temalt pärineb jumaliku ettemääratluse põhimõtte(Jumal on määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised hukatusse saatust muuta ei ole võimalik.) nõudis lihtsat eluviisi, kokkuhoidlikust, töökust. Õpetust nim kalvinismiks. Levis kiirest üle Euroopa ja muutis inimeste elulaadi. Keelati tantsud, mängud, laulmine, meelelahutus, värvilised riided, ehted. Kõik kandsid musta, käisid kirikus ja lugesid piiblit. Kalvinistid muutusid väga äärmuslikuks ja vaenulikuks teiste uskude suhtes. Mõnes mõttes hakkasid sarnanema inkvisitsiooniga Inglismaa 16. saj oli Inglismaa isoleeritud maa. Pärast Rooside sõda tulid võimule Tuudorid. Kuningaks sai Henry VII: 1509 a päris trooni Henry VIII sekkus oma poliitikaga Euroopa riikide siseasjadesse. Oli tugev valitseja.1534 a Inglismaa parlament võttis vastu kuninga survel
protestantlikud kalvinism – Johann Calvini loodud õpetus, mis oli eriti range ja rõhuv ning levis Madalmaades, Prantsusmaal ja Šotimaal. Neile oli väga oluline ettemääratuse põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse. Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon – usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu – Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid
valitsejat. 4. Madalmaade kunst 16.sajand · Vastuolud ühiskonnas: Konflikt poliitika ja religiooni vahel. Reformatsioon katoliiklust tahetakse lutherlusega asendada. Madalmaad saavutavad tugeva laevastiku tõttu iseseisvuse. Lutheri usk suhtus tõrjuvalt kirkiklikku kunsti, kalvinism eitas seda ja hävitas järjekindlamalt pilte. · Majanduse areng kui kunsti mõjutada Majandus ja kultuur areneb. Kalvinistid arvasid, et edukad inimesed on Jumala poolt valitud õndsaks saama. See innustas käituma väljavalitu kohaselt. · Maalide teemad PIETER BUEGHEL Maalis õpetlikke ja moraliseeriva sisuga pilte.Talupoegade maaler kujutab ilustamata talupeoglikku elulaadi, kuid imetleb nende robustset elujõudu. Üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid ikka seostab ta oma maastikud inimesega enamasti talupojaga. ,,Maastik Ikraose kukkumisega" CORNELIS FLORIS
Hugenottide sõjad: Põh: Vaen katoliiklaste ja protestantide vahel, kolme mõjuvõimsa perekonna vaheline võimuvõitlus Tulem: prantsusmaal oli katolik usk valitsev usk, usulised pinged jäid püsima veel pea terveks sajandiks. Jesuiitide ordu- vastureformatsiooni ajal 1540 aastal rajatud katoliiklik mungaordu Vastureformatsioon-katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahuliikmed inglismaal hugenotid-prantsuse kalvinistid Göösid- hispaania ülemvõimu vastu ülestõusnud madalmaades 16. Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid- luteri usu pooldajad, reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti Mereteeavastamine Indiasse 20. Mai 1498 reformatsioonialgus Saksamaal -31. Okt 1517 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 12. Okt 1492
Kontrolltöö ülesanded 10.kl VARAUUSAEG I (16.sajand) Kirjelda renessansi ja humanismi põhimõtteid (4). Milles vastandus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige rohkem keskaegsele? Põhjenda. Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. Iseloomusta nelja renessanssaja kirjaniku, humanisti või teadlase loomingu ja vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige selgemalt? Põhjenda. Humanist Lorenzo Valla Piibel ei ole pühakiri vaid on ajalooallikas. Bruno Meie planeet ei ole ainuke planeet. Kirjelda Suurte maadeavastuste eeldusi ja põhjuseid (4). Mis võis olla sinu arvates otsustava tähtsusega tegur maadeavastuste toimumisel? Põhjenda. Kadus kaubatee Indiaga Vahemere kaudu. Indiasse taheti otse mereteed. Portugalil olid ...
Ta peitis end seal tagakiusajate eest. 17. Kuidas olid Luther seotud Wormsiga? Wormsi päevadel kuulutati ta väljaspool seadust olevaks. 18. Mida tähendab 1555. a sõlmitud Augsburgi usurahu? Mõlemad usud said võrdsed õigused. Alamatele valis usu valitseja. Kuidas on reformatsiooniga seotud Gent? Usupealinn, kus valitses kalvinism. 19. Protestandid on üldnimetus katoliku kiriku vastaste kohta, kes jagunesid kalvinistideks ja luterlasteks ning keda nimetati eri maadel erinevalt. 20. Kalvinistid on Sveitsi protestandid, kes lähtuvad Calvini õpetusest, mille kohaselt inimene peab tööd tegema ja kooliharidus on kohustuslik. Presbüterlased on kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaanid on kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenotid on kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal. Luterlased on protestandid Saksamaal, kes lähtuvad luterlusest. Anglikaani kirik on kuningale alluv kirik, mille pea on kuningas 21
Varauusaeg Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati turvalisemaid kaubateid (india kaubad olid araablaste, türklaste vahenduse tõttu kallid), kullajanu, uudishimu & seiklusjanu, renkonkista lõppemine. Eeldused: karavellide ilmumine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt, hispaanias ja portugalis leidus meremehi, sõjakad rüütlid (hidalgod), kes olid valmis minema merereisidele; ristisõjad avardasid maailmapilti; Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus...
Ajalugu 1 Suurte maadeavastuste põhjused Suurte maadeavastuste suurimaks põhjuseks oli leida kaubatee Euroopa ja India vahel. Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee leidmisest võime me rääkida 1487-1488 aastatel, kui Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõuna...
Eurooplastel oli oluline leida Mille põhjal võib rääkida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- kuningavõimu tugevnemisest Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, varauusaegses Euroopas? Too siidi ja kalliskive. Et mitte kaotada näiteid! idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja Kuningad võtsid endale seni vaid leida uusi ühendusteid. Hispaania ja paavstile kuulunud õiguse nimetada Portugali geograafiline asend oli ametisse kõrgemaid vaimulikke. soodne, atlandi ookeani kui ka Aafrika Inglismaal pani tugevale riigivõimule ranniku lähedal. Sealsetel rahvastel oli kindel alus 1485. aastal kui Henry meresõidukogemus ja nad oskasid ära Tudor väljus võitjana pikaajalisest kasutada araablaste ja juutide kodusõjast ja võimule sa Tudorite geograafilisi t...
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas...
Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine kuulus revolutsioon- Oranje Willem krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal. Dogma lause, tunnistatakse vääramatu tõena ...
REFORMATSIOON KIRIKUKRIIS 1. Vähenemise põhjused: *Avignioni vangipõlv *suur skisma- kiriku lõhe 1378-1417. Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris ALGUS: 31.oktoobril 1517 naelutab Martin Luther 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. 1520.a paavst ei nõustu nende positsioonidega ning Luther pannakse kiriku vande alla; tema keiser on KARL V 1521.a Wormsi riigipäev tuleb kokk...
Millised olid renessansiaja kuningate tähtsamad lossid ja kus need asusid? -Louvre oli kõige tähtsam Mille positiivsega läks ajalukku kuningas Francois I? - Pani aluse kuningate kunstikogule, laiendas raamatukogu - Ostis ja hankis oma raamatukokku vanu käskkirje avas selle uurijatele - Leonardo da Vinci tõi Prantsusmaale. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest? -Hugenotid olid Prantsuse kalvinistid - Hugenotid eitasid kirikut - Millal ja mis põhjusel toimus Pärtliöö ja kuidas see mõjutas kuningas Henry IV saatust? Toimus Henry IV pulma ajal. Jätkusid ususõjad katoliiklaste ja hugenotide vahel. Toimus 1572. Aastal. Ta loobus astumast katoliku usku. Ta sai 1584. A Prantsuse troonipärijaks. Mida sätestas Nantes'i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid? Dateeri. Usuvabadus- Nantes'i efekt kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada
20.sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed ungarlaste , soomlaste ja eestlaste kogukonnad. · Lisaks erinevad uurali rahvad üksteisest ka elatusalade, usundi, ajaloo ja tänapäevase poliitilise olukorra poolest. · Tänapäevaks on suurem osa soomeugrilastest kristlased, kuid nende usk on tihti läbi põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. · Ungarlased on katoliiklased ja kalvinistid. · Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad edasi paljud paganlikud animistlikud uskumused, mis on sulandunud koos õigeusuga ühtseks usundiliseks tervikuks (rahvapärane õigeusk) · Viimastel aastael on animistlikud traditsioonid taaselustunud, eriti maridel ja udmurtidel. · Obiugrilaste (handid ja mansid) ja samojeedide usundis on säilinud tänapäevani
Reformatsioon Inglismaal Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. 15.sajandi II poolel oli inglimaa üleelanud Rooside sõja. Kodusõda lõppes Henry VII võimuletulekuga, kes asus kuningavõimu tugevdama. Oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503.aastal. Relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Sisuliselt oli see erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitvaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, kes soovisid kodusõja lõppu. Majanduslik areng Inglismaa majanduses arenesid 16.sajandil kapitalistlikud suhted. Suured kaubateed olid maadeavastuste tagajärjel nihkunud Atlandi ookeanile. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Tootmise alal muutus järjest olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras üha uusi valdkondi, näit...
KKULTUURI AJALUGU 1 TUND KULTUURI OLEMUS KULTUUR tuleb ladinakeelsest terminist colere kui ka cultus. kultuur on niisiis seotud inimeste igapäevaeluga ja nede pidustuste ja pühadega, mis väljuvad nö selle maailma piiridest. kultuuri ja religiooni omavaheline side, religioon kui kultuuri alus religiooni asendused, nende olemus (sekularism, new age, nn uued kultuurid) RELIGIOONID TÄNAPÄEVA MAAILMAS maailmareligioonide jaotumus: (Kristlus-2.1 miljardit inimest(neist 1.05 miljardit rooma-katoliku kirikus). (Islam-1.5 miljardit, kasvab kõige kiiremini.) Hinduism- (900 miljonit) Hiina traditsioonilised usundid-394 miljonit Budism-376 miljonit. Hõimureligioonid-300 miljonit. Aafrika traditsionaalsed usundid-100 miljonit KRISTLASKOND Rooma-katoliku krik-1.05 miljonit idakirikud-240 miljonit Aafrika iseseisvad kirikud-110 miljonit nelipühalised-105 miljonit kalvinistid-75 miljonit anglikaaid-73 miljonit baptistid-70 mil...
Amerika Ühendriikide tekkimine 1.Millistest maadest rännati välja Põhja-Ameerikasse = Holland, Inglismaa, Prantsusmaa. 2. Kuidas kujunes Lõuna asumaade mustanahaliste elanikkond= Veeti orjadena. 3. Kuidas ja miks kaotasid prantslased oma asumaad Põhja- Ameerikas= 7 aastase sõja tagajärjel kaotati Kanada. Alad läksid lõpuks inglaste kätte. 4. Millistel põhjustel kujunes uus ühiskond töökaks, ettevõtlikuks= Üks osa väljarändajatest olid kalvinistid. Inimesed olid võrdsemad. Euroopa rendisüsteemi üle ei viidud. 5. Milles seisnes Briti(Ameerika) konflikt kolooniatega= Inglased ei lubanud elama minna läände, nende kaupu ei lubatud inglismaal müüa, inglise kaupu sunniti peale(NT: tee), uue maksu kehtestamine(postimaks). 6. Iseseisvusdeklaratsioon= võeti vastu 14 juuli 1776. Sellega kuulutati Ameerika Ühendriigid iseseisvaks. 7. Uued põhimõtted= õigus elule, vabadusele, õnnele. Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim
Saint Denis’ kirik - on traditsiooniline prantsuse kuningate matmispaik. Reimsi katedraal - oli prantsuse kuningate kroonimiskirik. Milline oli kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal? Mis on Ladina kvartal? - Pariisi ülikool. - On Pariisi 5.linnaosa, kus asuvad paljud nimekad õppeasutused - Henri IV ja Louis le Grandi lütseumid, prantsuse teadus-ja õppeasutus College de France. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest? - Prantsusmaa kalvinistid, nt tahtsid et jumalateenistused ja piiblid oleksid emakeelsed. Millal ja mis põhjusel toimus Pärtliöö ja kuidas see mõjutas kuningas Henry IV saatust? - toimus 1572.aasta augustis; toimus, kuna kalvinistlik Henry IV abiellus katoliiklasega ning tahtis selle läbi saada kuningaks; prantslastele ei meeldinud, et kuningas on kalvinist seega nad tapsid Henry lähikondlased, kes olid pulmapeole tulnud.
Kui eesti kodudes on levinud feng shui põhimõtete rakendamine, siis kas selline harmoonia taotlus on üldinimlik või on selles midagi Hiina usumaailmale ainuomast? Hiina tsivilisatsiooni peetakse kõige pikema järjepideva ajalooga tsivilisatsiooniks tänapäeva maailmas. Sellele osutavad ka arusaamad, mis ulatuvad aastatuhandete taha. Usulised vähemused Paljudesse riikidesse jäid pärast kodusõdade lõppu usulised vähemused, näiteks hugenottideks kutsutud kalvinistid Prantsusmaal või katoliiklased Inglismaal. Usulisi vähemusi peeti ohuks riigi stabiilsusele ja julgeolekule, seetõttu tehti neile kõikvõimalikke kitsendusi, neil keelati oma jumalateenistusi pidada või sunniti neid usku vahetama. Ühe suure Euroopa usuvähemuse moodustastid juudid, kel polnud kusagil riigiusulistega võrdseid õigusi. Nad pidid elama eraldatud territooriumil getodes, ei tohtinud kinnisvara omandada ja maksid sageli kõrgemiad makse. Pille-Riin Valk ja Mona Leo 8.klass
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra...
Absolutism-on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Regent- on riigipea monarhistlikus riigis. Merkantilism- on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Raskolnikud- vanausulised, pooldasid jumalateenistuse endist korda. Independendid- nende teeneks on võit kodusõdades. Juhtiv osa valitsemisel pidi kuuluma parlamendile,usuküsimustes südamestunnistusevabadus. Hugeotid- olid Prantsusmaa kalvinistid 16.18. sajandil. Presbüterlased- üks osa puritaanidest, kes arvasid et koguduse eesotsas peavad seisma koguduse vanemad- presbüterid. Nikoni Kirikureform- puudutas jumalateenistuse korda, kuidas kummardada, kuidas lüüa ette risti(3-me sõrmega). Suur segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi, nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks. Toimusid sõjad ja segadused. Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
