Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"bondone" - 58 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Gooti kunst

Tasakaaluks oli sõdade, katkude ja tuleriitade teema. Eestisse levis gootika 13. sajandi lõpul. Vanim skulptuur asub Saaremaal, Kaarma kirkus (puuskulptuur ,,Maarja Jeesuslapsega"). Rohkesti on Eesti gootikat Ridala ja Karja kirikutes. Tuntud on ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid. Maalikunstis oli kõige silmapaistvam vitraazikunst. Itaalias, Saksamaal ja Skandinaavias esineb rohkem freskosid (seinamaale). Firenzest pärit Giotto di Bondone oli üks esimesi freskode maalijaid. Levib ka tahvelmaal, tuntuimaks autoriks on munk Simone Martini. Hermen Rode on teinud Niguliste kiriku tiibaltari. Saksamaalt pärit Bernt Notke 7.5 m pikk ,,Surmatants" asub Niguliste kirikus. Samuti on ta teinud ka Pühavaimu kappaltari....

Kunstiajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Konspekt

Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist. Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Giotto Di Bondone (1266/76- 1337)- esimene renessansi maalija Donatello (1386-1472) ­ skulptor Alberti, Leon Battista (1404-1472) - kuulsamaid teoreetikuid Mantegna, Andrea (1431-1506) ­ maalikunstnik, ühiskondlikke või seltskonnapiltide maalija Andrea Del Verrocchio (1435-1488) ­ skulptor Donato Bramante (1444- 1514) ­ arhitekt Sandro Botticelli (1447-1510) Leonardo Da Vinci (1452-1614) Michelangelo Buowarotti( 1475-1564) Raffaello Santi (1483- 1520)...

Kunstiajalugu
263 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...

Kunstiajalugu
513 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Gooti kunst

Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone . Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Giotto di Bondone maalid Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli...

Kunstiajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Gooti stiili konspekt

Fresko ­ märjale krohvile värvitud maal. Gooti suurim tellija olid kirikud. Gooti kunstis peeti inimese kujutamisel kõige olulisemaks realismi ja inimkeha ning inimese proportsioone, samuti pandi rõhku ka tunde- ja hingeelu kujutamisele ning usulise härduse kujutamisele.. Gooti kujurite lemmikteema oli kristuse kannatuslood. Vitraaz ­ kõige silmapaistvam klaasimaal. Pieta ­ surnud kristus on oma ema süles. Krutsifiks ­ kristuse ristilöömine. Giotto di Bondone ­ fresko, tööd säilinud sajandeid Firenze kirikutes, tema projekti järgi tehti kirik. Hakkas signeerima töid. Keskaegsed kirikud Tallinna vanalinnas ­ püha vaimu kirik, oleviste kirik, niguliste kirik. Tartu Jaani kirikus on erilist see, et seal on umbes 1000 tänapäevani säilinud terrakotaskulptuuri, mis on oma suuruse, hulga ja kunstilise taseme poolest Euroopas ainulaadsed. Kindluseid hakkasid võõrvallutajad esimestena ehitama, siis sinna sisse kirikud...

Kunstiajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Gooti

Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Giotto. Püha Giotto. Püha Joakimi Giotto. Kristuse Frantsiskus ajab nägemus taganutmine deemonid välja Arezzo linnast Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline...

Kunstiajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Giotto kasutas kõrgete põsesarnadega ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmelist näotüüpi. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte...

Kunstiajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunstiajaloo mõisted

Tahvelmaale tehakse puitplaadile, lõuendile, papile või mõnele muule alusmaterjalile. See on pilt, mille võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast. Tahvelmaal on nii formaadilt kui ka materjalide poolest lihtsamini teostatav kui monumentaalmaal, ning võimaldab eksperimentaalsust. Tahvelmaali puhul võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. N: Albrecht Dürer, Elmar Kits, GIOTTO di BONDONE , SIMONE MARTINI Tempera - on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Selle sideaineks on munakollane, liim, mesi jm. Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal. N: Leonardo da Vinci, Valeri Vinogradov, Orest Kormasov Teravkaar - üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele....

Kunstiajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kunastiajalugu

Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344). RENESSANSS 15 ­ 17 sajand See haarab peamiselt 15-16 saj...

Kunstiajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Masaccio

Üks esimestest töödest Masacciol oli ka Madonna ja laps koos St. Annaga, mis valmis umbes 1424. aastal ning praegu asub teos Uffizi kunstimuuseumis, mis on üks kuulsamaid muuseume tänapäeval. Mõlemad maalid olid juba väga kõrge kvaliteediga. Teine maal oli koostöö ühe vanema ning juba tunnustatud meistriga, Masolino da Panicale'ga. Firenzes oli Masacciol võimalus õppida Giotto di Bondone pealt ning seal sai ta sõpradeks ka Alberti Partido, Brunelleschi ja Donatelloga. 1423. aastal reisis Masaccio koos Masolinoga Rooma: sellest alates oli ta vabastatud kõigist gooti ja bütsantsi kunsti mõjudest, mida võis veel näha tema altarimaali keskmises pildis, kus on Madonna lapsega, hetkel asub see maal Rahvusgaleriis Londonis. 1424. aastal palgati hästi tuntud duo, Masaccio ja Masolino, ühe rikka ning võimsa mehe,...

Kunstiajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
12
doc

10. klassi konspekt

Tundeküllasem, värvilised puunikerdised. Inimeste portreteerimist ilmnes gootikas väga harva. Gooti maalikunst ­ klaasimaal ­ vitraazikunst. Suurtes katedraalides olid aknad peamised maalikunstnike tegevusväljaks. Kujundati erivärvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, väiksemad detailid kanti värvidega klaasile. Koloriit oli värviküllas, kirgas. Chartres'i katedraal, Sainte-Chapelle. Itaalia ­ seinamaal ja tahvelmaal. Suurmeistrid GIOTTO ja BONDONE . Giotto oli looduslähedane ­ ruumikujutus ja maastikuline foon ­ Firenze koolkond. Siena koolkonnale omapärane lüürilisus ja intiimsus ­ SIMONE MARTINI . tahvelmaalid, mille kuldfoonile maaliti munakollasega segatud temperavärvidega, mis võimaldas detailitäpsust. Põhja pool Alpe esines miniatuurmaal ­ algul tasapinnaline, hiljem hakkasid valgus-varjud andma figuurile ümarust. Vennad LIMBOURG'id ­ Berry hertsogi palveraamatusse tegid...

Kunstiajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Gooti kunst

Romaani stiil oli esimene Lääne-Euroopa kunstistiil. ühtne kunstistiil Lääne- See oli valdav 12. Euroopas. See valitses X- sajandist kuni 16. XII sajandil eelkõige sajandini. Gootikale Itaalias, Prantsusmaal, eelneb romaani stiil ja Saksamaal ja Inglismaal. järgneb renessanss. Stiil Ehkki romaani stiilis on on saanud nime gootide palju antiigi elemente ja hõimu järgi, kui 16. sajandi mõjusi, on see siiski täiesti Itaalias hakati halvustavalt iseseisev kunstistiil. gootikaks nimetama Itaalias olid antiigi mõjud renessanssieelset kunsti, tugevad kogu keskaja mida peeti metsikuks ja jooks...

Kunstiajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gooti stiil

Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat....

Kunstiajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Gooti kunst

katedraale: Wellsi katedraal ja mõningad oxfordi ja cambridge ülikoolidele kuuluvad hooned. 10. Nimeta Saksamaal suuremaid gooti k. katedraale: Strasbourgi katedraal. 11. Nimeta Itaalias suuremaid gooti k. katedraale: Firenze toomkirik,Milaano toomkirik ja ka Veneetsia Doodzide palee. 12. Nimeta Eestis suuremaid gooti k. hooneid: Niguliste kirik, Oleviste kirik,Toompea linnus,Suur rannavärav,Tartu toomkirik. 13. Kirjelda gooti aegset moodi: 14. Kes oli GIOTTO DI BONDONE (1266/1267-1337)- Püüdis maalikunsti vabastada senisest rangusest ja elukaugusest.Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust....

Kunstiajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Merovingid,karolingid, romaani, gooti

pikk herman, kik in de kök, paks margareta, olevist ja niguliste kirik, pirita klooster. 20. raekoda 21. rakvere kirik on gooti stiilis. 22. eelkõige kirikute kaunistamine 23. gooti plastika 24. Reimsi ­ rikkalikud skulptuurid Chartesi ­ värvilised klaasaknad, Amiensi ­ suurim ehitis 25. Herman Rode. Tegi Tallinna niguliste kiriku peaaltari. Bernt Notke. Surmatants ja Tallinna pühavaimu kiriku tiibaltar. 26. Sest seal polnud suuri aknaid. 27. Giotto di Bondone . 28. fresko maalitakse värskele lubjakrohvile ja siis värv ühindub....

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Renessanss - Itaalias, Madalmaades, Saksamaal

11.06 Ranesaanssi sünnimaaks on Itaalia 14. saj kuna seal on antiikarhitektuur nii lähedal sest renssanssarhitektuur võtab eeskuju aniigist. renessanssi võib jagada kolme perioodi 1) eelrenessanss 14 saj 2) vararenessanss 15 saj 3) kõrg renessanss 16 saj Renessanss lõppeb Manerismiga peale 1530 aastaid. Algul kunsti pealinnaks Firense hiljem keskuseks Rooma ja edasi Veneetsia. 16 sajndiks on jõudnud kogu euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud tetaile: ehitiste müüride kivid täpselt tahutud, seinu võis plaatidega katta, fassadil sammast krupeeringud, kiriku sissepääs võis sarnaneda triunfi kaarele, põhikorpus kõrgem kõrvalehitistest, ruudu kujuline sise õu, aknad ristküliku kujulised või ümarkaarelised akna kohal ehis viil, interjööris silinder või kassett laed, interjööris palju...

Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gooti Kunst

Kujunesid välja tiibaltarid ­ õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/või skulptuuridega. III Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suuremad, jäi akendevahelist pinda vähemaks ja seinamaalidele vähem ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi ilmestavad vitraazid. Võib mainida üht kunstnikku ka nimeliselt, see on itaallane Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Varasemal ajal kujutati inimesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas inimesi ilmekamalt, loomulikumalt. Ta rõhutas figuuride ümarust, vormi. Giotto loomingu tunneb ära talle iseloomuliku näotüübi järgi ­ inimestel on kõrged põsesarnad, veidi pilukil silmad. Koloriit on hele. Giotto harrastas peamiselt freskotehnikat. Tema parim töö ­ 40 freskot Paduas Capella dell` Arenas (stseenid Kristuse ja Maarja elust)....

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige )...

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

"Püha õhtusöömaaeg"

aastail. Maalil on näha 13 isikut, kes söövad õhtust. Söögiks ja joogiks on laual leib ja vein. Maalil on palju sümboleid ja vihjeid, seda näitavad juba leib ja vein ise(leib sümboliseerib Jeesuse ihu ja vein Jeesuse verd). Söögipaigaks on refektoorium ning kolmest aknast on näha loodust. Ruumi on Leonardo da Vinci maalinud küllaltki tumedaks, kuid seda balanseerivad isikute värvilised riided ning laual asetsev suur laudlina. "Püha õhtusöömaaeg" oli mõeldud Milano kloostri Santa Maria delle Grazie refektooriumile. Munkadele meenutati söömise ajal kõgi aegade tähtsaimat söömaaega.Maali asukoht on täiesti traditsiooniline,ent kuidas Leonardo da Vinci lugu tõlgitses,on ebaharilik. Ebaharilik on "Püha õhtusöömaajal" juba seegi,et Leonardo da Vinci ei maalinud märjale krohvile harilikus fres...

Kunstiajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Renessanss muusikas

Ühendas bütsantsi vormi tekkiva gooti stiilis elementidega. Suhteliselt vanaaegne - kuldne taust, trooniv madonna, teostel monumentaalsed mõõtmed, pulknupplaps, nimbused nagu taldrikud. Peetakse Giotto tähtsaimaks eelkäijaks ja Firenze vararenessansi rajajaks. "Trooniv Maarja lapsega" (1272-1274) Assisi San Francesco alumise kiriku madonnafresko ja ülemise kiriku freskod Krutsifiks Firenze Santa Croce's. !Neitsi Maarja on kujutatud teistest suuremana! 2. Giotto di Bondone - 1266-1337. Assisi, progressiivne mees, loobus bütsantsilikust kujutamisviisist, vähemikoonilised näod. Itaalia trecento esindaja. Trecento - üleminekustiil gootikast renessansi. Kasutas esmakordselt ruumilise sügavuse kujutamist. Volüümikad figuurid. Seotud arhitektuurilise või maastikulise taustaga. Perspektiiv "puu otsas", Assisi - Püha Franciscuse ja Neitsi Maarja teemad. SLAIDID "Trooniv Neitsi Maarja" Arena kabel (Capella dell'Arena, Badova)...

Muusika
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun