Pianoitall.com Colbie Caillat - Try - Pianoitall q = 140 w w b 4 & b bbb 4 oe oe oe oe oe oe oe ? bb b 44 oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe bb 5 w w w b & b bbb oe oeoeoeoeoeoeoe oeoeoeoeoeoeoe oe oeoeoeoeoeoeoe oe oeoeoeoeoeoe ? bb b bb 9 b bbb oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe w & b oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oeoe oe oeoeoe ? bb b bb 14 b bbb oe oe oe oe oe w w oe oeoe oeoe oe oe oe oe oe oeoe & b oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe ? bb b ...
Free sheetmusic from www.8notes.com .. Fur Elise Moderato Ludwig van Beethoven (1770-1827) 5 2 4 3 1 2 4 5 2 p ...
Marry You Bruno Mars Keyboard 5 Kbd. 9 Kbd. 13 ...
! Someone Like You Words and music by Adele and Dan Wilson ### ! Arranged by SD " ! %%%%%%%% %%%%%%%% %%%%%%%% %%%%%%%% $ ### ! & Keyboard !& & & & & & & ! ### 5 I ' ( " % % % % % % % % % % % % % % %% %%% % % % % % % %%% %%% $ ### & Kbd. ...
pdf noodifailfail
Noodikirja tekkimine Noodikiri kujunes välja 8-9.sajandil, et ühtlustada liturgilised laulud. Liturgia Jumalateenistuse kord Neuma esimene noodikiri Neuma koosnes punktikestest ja kriipsukestest, mis tähistasid helide liikumist. Neumad kirjutati teksi kohale. Neumadega märgiti 1-4 erinevat nooti. 10.sajandil tehtis üks uuendus ja neumad kirjutati noodijoonestikule. Neumasi võis olla ükskõik kui palju. Samamoodi kirjutati teksti peale. Guido Arezzo võttis kasutusele noodijoonte süsteemi, mis on kasutusel tänapäevani. Noodid olid kas noodijoontel või vahel. Mõistatus: ut queant laxis Resonare fibris Mira gestorum Famuli tuorum Solve polluti labii reatum Sancte loannes 12.sajandil toimus muusikas suur muutus. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks. Keskajast on säilinud palju vaimulikke noote, kuna need panti Guido kloostrisse rohkesti kirja.
kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. Teos algab vaikselt viiulimuusika saatel, kogudes aegamisi jõudu. Selgelt on eristatavad muusikalised aeglustused ja kiirendused. Samuti esineb vaheldumisi pianot ja fortet. Palju esineb teoses kordusi. Pikad noodid vahelduvad kiirete rütmidega. Muusika on hästi meloodiline. Haripunkti jõudes on lugu vägagi intensiivne ja terav. Teos on üles ehitatud kindlatele tsüklitele, mistõttu on ka meeleolu vahelduv. Kord on teos unistav, siis ärkaks justkui unest ja sammuks reipalt edasi. Vahepeal tuleb sisse võõras motiiv. Lugu iseloomustab hästi ka kohatine ärevus. Teoses on tunda vastandamist, hea ja kuri, või siis rõõmus ja kurb. Avamäng on teosel hästi tuttav. Loo tempo varieeruv
jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus süsteem, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne Karl Robert Kroon 10c
Kontserdianalüüs (II poolaasta) Käisin vaatamas Charles Gounod´i ooperit ,,Faust" kahes vaatuses. Ooper meeldis mulle väga. Teost dirigeeris Vello Pähn ning lavastaja oli Dmitri Bertman. Fausti osa mängis Oliver Kuusik. Tema hääl on võimas ning seda oli hea kuulata. Tema kõrged noodid olid kandvad ning laulvad. Margarite osas oli Joanna Freszel, kes on poolatar. Tema hääl oli kõlav, kuid midagi oleks nagu puudu jäänud. Arvan, et Oliver Kuusik oli enda rollis parem kui Joanna Freszel. Selle tuntud ooperi muusika on väga lüüriline. Seal on kaunid meloodiad, harmoonia ilu, poeetilisus ja hingestatus. Pjotr T saikovski, kellel oli Gounoud´iga loomelaadilt palju ühist, pidas Gounoud´ esmaklassiliseks meistriks ooperi vallas. Eriti meeldis mulle kuulus Pärli-aaria
Seinte peal oli palju mäletustahvleid ehk epitaafe. Meist paremal oli väike orelirõdu ning meie ees kõrgel lae all oli suurem orelirõdu. Suurele orelirõdule tuligi Andres Uibo. Tal olid pikad hallikaspruunid juuksed ning seljas oli hall kampsun. Esimene lugu oli Dietrich Buxtehude Preludium in C (BuxWV 137). Pala algas pika madala noodiga, loo algus oli väga dramaatiline ja vihane. Mõne aja pärast oli hetkeline rõõmsate nootidega koht ning peale seda läksid noodid taaskord madalaks ja süngeks. Sünged ja rõõmsad noodid olid teoses segamini üksteise taustal. Teose lõpunoodid tundusid olevat rahulolevad. Kolmas lugu oli Bachi ,,Von himmel hoch da komm ich her" (BWV 700) . Teos hakkas madalate nootidega, kurvalt, masendavalt, nördinult, pettunult. Siis tulid kõrgemad noodid, justkui keegi halaks ja oigaks ja jutustaks oma kurba lugu. Teose keskel tulid vahepeal rõõmsad noodid. Kogu see teos maalis mulle silme ette pildi noorest mehest, kes on vihma
10.2017 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis. Kuna Mihkel Poll on Eestis hetkel üks tuntumaid pianiste, siis otsustasin minna just tema kontserdile. Kontsert jagunes kaheks osaks esimeses osas mängiti C.Debussy ja A.Lemba loomingut ning terve kontserdi teine osa oli pühendatud F.Chopini varasele loomingule. Esimesena kõlas kontserdil Claude Debussy Bergamaski süit. Pala algas rõõmsalt ja romantiliselt, meenutas mulle suve ja lilli täis aasasid. Vahepeal olid palas ka mõned madalamd noodid, seetõttu hakkas mulle tunduma, et pala nagu jutustab kellegi lugu. Lugu oleks nagu rääkinud inimesest, kelle elu on väga rõõmus, kuid vahepeal tulevad teele raskused ning need ületades läheb elu jälle rõõmsalt edasi. Pala tempo oli väga vahelduv. Vahepeal tundus nagu pala lõppeks, kuid tegelikult oli peale paari traagilist nooti väike paus ning siis läks pala kiirel tempol jällegi edasi. Alati kui pala läks kurvemaks, tekkis ka endal tunne, et tahaks seda inimest aidata
· 1867 muusikaakadeemia Romantismile iseloomulikud jooned: · zanridest eelistas miniatuure,tsüklitesse jagatuna · suurteostestoli erandlik klaverikontsert a-moll · kirjutas programmilist muusikat-pealkirjastatud " peab sisaldama sisuseletust" · näiteks: orkestrisüit "peer gynt" · muusikas on palju kontraste-dünaamika, tempo muutused, agoogika,rütmikas,vaheldusrikas · lõputud meloodiad I osa "Hommikumeeleolu" · rahulik · mänglev · lõpus kõrgemad noodid II osa " Ase surm " · teema on ühesugune · leina meeleolu · sünge,hirmuäratav · aeglane · rahulik · ärevaks tegev III osa "Anitra tants" · idamaine muusika · mänglev,hüplev · tantsuline · tempokas · kõrged noodid IV osa "Mäekuninga koopas" · ähvardav algus · salapärane · läheb kõrgemaks järjest · tempokaksmuutub · kiirenev · valjenev · mänglev · vahepeal on väga vali · pille tuli järjest juurde
puhkpille. Flööt on pärit Aasiast. Esialgu nimetati flöötideks lihtsaid puust torusid, millel oli tavaliselt 6-8 auku ja mida helikõrguste muutmiseks sõrmedega kaeti. Tänapäeval kasutusel olevat flööti täiustas Müncheni õukonnakapelli flöödimängija Theobald Böhm. Tänapäeva flöödil on ulatus c1-d4, pilli heli on õrn, kerge.Pill on in C häälestuses ehk kõlab sama koha pealt kus mängib ka klaver. Noodid kirjutatakse viiulivõtmesse. Flööte valmistatakse peamiselt metallist. Mängides hoitakse flööti põiki paremale poole, heli tekitamiseks vajalikku õhku puhutakse pilli sisse küljel olevast pisut kõrgendatud äärtega august erinevalt teistest puhkpillidest mida puhutakse otsast. Orkestris kasutatakse tavaliselt kahte flööti ja ühte pikoloflööti. PIKOLOFLÖÖT on puupillide rühma kõrgeim pill. Omades suure flöödiga peaaegu
I osa – algas rahulikult, aeglane tempo, pianos, esineb dissonantse, müstiline ja mõtlema panev. Kohati kõhe. Minu jaoks oli see isegi nostalgiline. II osa - kasvav dünaamika, tempo muutub samuti kiiremaks. Ähvardav ja madal register. Lõppes siiski rahulikult. III osa- särtsakas, meeleolu muutub lendlevaks, rahulikuks, toimub kahekõne, kus üks on sünge ja madal- teine aga rahulik ja leebe. Heledamal häälel on kõrge register ja kaunis meeleolu, süngemal aga madalad noodid ja rohkesti kiireid heliredeli käike alumises registris, vahepeal lööb tugevaid akordilisi hoope, mis kõlavad nagu plärtsatused. Lõppes suure valju akordiga. IV osa- aeglane, voolav, hingestatud, esineb sekundeid. Meeleolu muutub salapäraseks, noodid on staccatos, esineb kvinte. Kõrges registris on fortissimos noodid. Üldjoones kaunis. Kontsert oli südamlik ja armas. Meenutas mulle oma esinemisi klaveriga selles saalis ja sellepärast oli hetki, kus tundsin suurt nostalgiat
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richar...
kontserdis palju. Pärdi loomingut tean ma juba viimasest üldlaulupeost, kui esitusel oli „Muusika“. See laul oli üks raskemaid, kuid ilusamaid. Pärti iseloomustab minu arust üldine rahulikkus ja mõnel hetkel meeldib talle võimsust ja valjust lisada. Kontserdile tahtsin minna juba siis, kui sellest kuulutus ilmus. Esmalt laulsid mehed laulu „Ma laulan suust ja südamest“. See oli imeilus algus, minu jaoks eriti tenorite kõrgemad noodid. Järgmise loo lõpus hakkasid naised lauldes seinte äärest kooriruumi meeste ette liikuma. Looks oli „Kui hõbekellade helin...“, millega laulsid naised ülikõrgeid noote. Esimene ühislaul oli „Siis, kui vaikivad mõtted...“, jällegi kõrged noodid. Uue lauluna, mida varem kuulnud pole, meeldis mulle väga „Jumalaga!“, sest häälestatus oli nii ideaalne ja see kõlas võimsalt ja madalalt natuke hirmuäratavana. Kui koor istunud oli, mängis Uusberg klaveril üksikuid noote.
IX sajand Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes lauludes gregooriuse koraal ja teine hääl liikus paralleelselt. Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel. Heliloojad hakkasid kirjutama instrumentaalmuusikat. Kirikulaulud muutusid. Mitmehäälseks( 30-50 häält) Kirikulaule hakati kutsuma motettiteks. Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Muusika kultuurile sai väga oluliseks noodikirja avastamine. Esimesed noodid on pärit 8.-9. sajandist. Esimesed noodid olid neumad. Ilmalikke laule ja rändlugusid lõid ja esitasid rändlaulikud. Armastatumaiks pilliks oli lauto. RENESSANSS Uus kunstistiil, pärit Itaaliast. Alguse sai juba 14. sajand, õitseaeg oli 15-16 saj. Algas hoogne linnade levik. Itaaliast sai kunstikeskus. Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Kaubavahetus muutus intensiivseks, kerkisid linnad. Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus
Üksikud noodid jäetakse kõlama vaikusesse ja jällegi kõrva kriipivad helid. Vahepeal muutub helikeel jällegi voolavamaks, kisub rõõmsamaks, aga ka kohe kaob. Muusika nagu mängib tunnetega, teeb meele pigem kurvaks. Lõpp on kurb ja tuleb rahulikult. ,,Õekese eest"- ,,For my little sister" Algab jällegi melanhoolselt, mõned kriipivad akordid, aga rõõmu on nagu teoses rohkem. Muidu on väga sarnane eelnevale palale. Üksikud noodid jäävad jällegi õhku püsima. Lõpp on kuidagi rahulik nagu keegi sureks. Kurb, aga uskumatult ilus.
step sirokaja"(,,, , "). Kohe algusest peale oli tunda, et see on Vene rahvalaul. Meloodia oli voolav ja rahulik. Kuulates seda teost tulid silmade ette stepi lõpmatud avarused. Aeglane meloodia assotsieerus voolava jõekesega. Lõpu poole muutub aina aeglasemaks, kuni lõpeb. Järgmisena kuulasime ,,Hutorok" (,,"). See teos oli samuti väga venepärane,mida oli tunda kohe esimestest nootidest. Algus oli lõbus, meloodia meeldis mulle väga, siis läks natukene kiiremaks. Noodid muutusid vahete vahel väga kõrgeteks, see laul oli mulle kuidagi südamelähedane. Meenus kohe väike majake keset metsa ning memm ja taat, kes istuvad maja lähedal pingil. Võib-olla olen seda ka varem kuulnud, kuna tuli tuttav ette. Teose lõpus muutus meloodia kiiremaks ning lõpes järsult. Järgmisena kuulasime Stepan Raki variatsioone Jaromir Klempiri teemale. See teos algas aeglaselt ja rahulikult. Meloodia oli ühtlane, kuid üks moment muutus väga rõõmsameelseks ja elavaks
paremini. Nii, standaartse 88-klahvilise klaveri helid mahuvad diapasooni subkontraoktavi la’st (27.50 Hz) kuni 5 oktaavi do’ni (4186,0 Hz). Graafikutelt me võime näha, et Johann Sebastian Bach on oma teostes kahandanud selle intervalli 65 Hz kuni 1976 Hz. Kohe võib panna tähele, et tema valib helisid keskmise kõrgusega – keskmist registrit. Tema valib maksimaalselt paremini tajuvad inimesega helid. Graafikute põhjal võib tähele panna, et kõige aktiivsemalt kasutatud noodid on sagedusega ~180 Hz kuni 1300 Hz. Fuugas ja prelüüdis C-duur kasutab Bach kontrastnoote, näiteks 3 oktaavi do’d, et viia teose kulminatsiooni punktini. Nii helilooja moodustab arengut teoses. Samuti ta kasutab kontrastiks alumisi noote, et oleks kust arengut alustada. Peab nentima, et noodid ikka jäävad heliloojana valitud intervallis. Heli levikul on oluline ka tuiklemine, mis toimub kui kaks samaaegset puhastooni sageduselt teineteisest pisut erinevad
lindi pealt ehk minu arust mängis bänd suurepäraselt ja arvestas solistidega. Vanemuise teatris on ta olnud paljude muusikalide muusikajuht ja dirigent. Peategelased muusikalis olid tuntud pigem nende lauljakarjääri pärast kuivõrd teatritükkides osavõttude kaudu. Lugu on ülesehitatud Danny'le, keda kehastas Uku Suviste. Tema on pigem tuntud hea laulja kui näitlejana. Lauluhääl oli super ja vedas ka kõige raskemad noodid ilusasti välja. Ega ka näitlemisega ta alla ei jäänud. Teine peategelane, kes oli veidi vähemtähtsam, oli Sally, kelle rolli täitis Getter Jaani. Getter on oma kuulsuse saanud tänu ,,Eesti otsib superstaari'' osalemisele ning ka käinud Eestit esindamas Eurovisiooni lauluvõistlusel. Ma arvan, et Getteri valimine selle osa jaoks oli hea valik, kuna juba tema vaikne olek ja hea lauluhääl sobis sellele tegelaskujule hästi
sajandi levimuusika levib massimeedias, raadio, televisioon ja internet. Muusikatööstuse produkti ehk helikandjale salvestatud muusikapala tootmiseks on teinud tööd väga paljud inimesed. 1. helilooja, kes loob muusika ; 2. laulusõnade autor, luuletaja ; 3. aranzeerija, kes seab muusikapala sobivale muusikute koosseisule ; 4. muusikud, kes seda pala esitavad ; 5. mänenzer, kes loob lauljale ja pillimeestele tööks sobivad tingimused ; 6. kirjastaja, kes trükib noodid ; 7. toote produtsent, kes hoolitseb reklaamimisest ja stuudiotöö sujuvast kulgemisest ; 8. vabrik, kes dirazeerib (kui palju toodab) toodet ; 9. kauplused, kus müüakse toodet. Järgneval diagrammil on näha, millest kujuneb toote hind ja kuidas jagunevad ligikaudsed tulud. 2% plaadifirma kasum 3% produtsent 6% muusikud 7% tootmiskulud 9% helilooja + luuletaja 10% helisalvestuskulud 17% muud kulud 18% käibemaks 28% kaupluse juurdehindlus
..head impro võimed. Iga maa rahvamuusika nõuab Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku tema kasutamise korral professionaalses muusikas kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Looming: umbes 350 koorilaulu
Hilisrenessanss Istrumentaalmuusika 16. sajandil · Kuni 16. saj. muusika seotud tekstiga · See ei tähenda, et ainult lauldi · Sama muusikat kanti ette ka pillidega, ei kirjutatud eriti ekstra pillimuusikat · Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. · Lisati pillipäraseid kaunistusi · Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaasia
kontserdiga, millest seitse olid programmilised: "Neli aastaaega" ("Kevad", "Suvi", "Sügis", "Talv"), "Torm merel", "Rõõm" ja "Jaht" . Need kontserdid osutusid väga menukaks, eriti "Kevad" . Louis XV-le meeldis "Kevad" eriti ning ta lasi seda uuesti ja uuesti esitada, teinekord ka ootamatutel hetkedel. 1730. aastal läks Vivaldi Prahasse, mis oli tol ajal muusikat, eriti aga ooperit armastav linn. Seal kanti esmakordselt ette kaks äsjakirjutatud ooperit, mille noodid tänaseks säilinud pole. Pärast seda läks Vivaldi tagasi oma kodulinna Veneetsiasse . 17331735 kanti Veneetsias ja Veronas ette mitmed Vivaldi uued ooperid, sealhulgas ka "L'Olimpiade", mille esietendus toimus 1734. aastal Veneetsias. 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. Vivaldi pidi tooma 1737. aasta lõpuks ühe oma ooperi lavale, kuid ootamatult sai takistuseks tema kunagine preestriamet. Nimelt oli
Mul oli kontserdi suhtes enne algust juba head mõtted, ma polnud kaua kuulnud sellist muusikat ja ootasin sellest huvitavat õhtupoolikut. 5. Sümfoonia kestis umbes viiskümmend minutit ja see oli minu arvates väga hästi esitatud. Peale seda tuli väike paus ja peale pausi ühines orkestriga ka koor. Teisena oli esitamiseks Missa C-duur. Missat esitama pidanud solist oli aga haigestunud ja talle oli otsitud kiiresti asendaja, kes oli alles mõned tunnid enne kontserti oma noodid kätte saanud. Sellele vaatamata laulis ta minu arvates väga hästi ja ei jäänud mingit muljet, et ta sai noodid alles enne kontserti kätte. Missa meeldis mulle aga vähem kui 5. sümfoonia, see polnud minu arvates nii intrigeeriv kui 5. sümfoonia, kuigi ma ei oska pillimängijatele ega ka lauljatele midagi ette heita. Kontserdil käik tasus ma arvan ennast ära, sain üle pika aja sümfooniat kuulata, mida ma omal käel ilmselt poleks kuulama läinud. Kontserdil esitatu oli
mängimisel. Neljandaks looks oli valitud Tõnu Kõrvitsa "Puudutus", mille esitas Jakob Peäske üksinda fagotil. Kuna lugu ise on mulle juba tuttav ning ka päris armsaks saanud, siis oli seda lugu kontserdil kuulata väga tore. "Puudutus" algas aeglaselt ning laulvalt ja kestis nii kuni loo lõpuni. Originaalviisi oli mõnes kohas muudetud ning tajusin, et Jakob võttis aega pilli mängimisel, et kõik noodid kõlaksid. Kuna mina polnud varem kuulnud, mis häält fagott teeb, siis meenutas see mulle aeg-ajalt metsasarve kõla. Kuna polnud ka klaverisaadet, siis oli ainult kuulda fagoti heli, mis viis mõtted sinnamaani, et kujutasin ette, et kusagilt kaugelt metsa vahelt kostub pasuna häält. Viienda loona kõlas Arvo Pärdi "Variatsioonid Ariinuska tervenemise puhul". Ka seda mängis Georg klaveril üksinda. Lugu algas üksikute kõrgete nootidega ning oli vaikne ja mõtlemapanev
Marko Mägi - saksofonid Marek Talts - elektrikitarr Silver Sepp - kausipillid, laul Ajalugu Pärimusmuusikute jaoks on Torupilli Juss kuningas aga hoopis põhjusel, et tema tulevikku suunatud mõtteviisi tulemusena salvestas ta 1921. aastal ligi nelikümmend endamängitud torupillilugu. Just need lood võlusid tänapäeva muusikuid oma rütmilise mängutehnika ja mitmekülgse repertuaari poolest niivõrd, et andsid põhjuse tema lugude noodid Nimi Torupilli Jussi, ehk passi järgi Juhan Maakeri nimi on tõenäoliselt enamusele eestlastest tundmatu. Ometi on sellel 20. sajandi algul elanud Hiiumaa härrasmehel ülioluline roll eesti pärimusmuusikas. Lausa nii oluline, et üks tänapäeval tegutsev Pildid Pildid Videod https:// www.youtube.com/watch?v=BYy9gbNf-1E https:// www.youtube.com/watch?v=beSvCvMtiWU https:// www.youtube.com/watch?v=F8tjM3rz0-0
(I.A.Richards, L.Tolstoi, F.R.Leavis, T.S.Eliot, E.Pound, uuskriitika). Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust viimse toetus-punktina tõe ja religioonita maailmas. Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat -- seni oli kunstiks peetud ekslikult muudest huvidest (seks, religioon, patriotism, moraal) lähtuvat kaemust. Igas kunstitöös on aga tähenduslik vorm, eriline esteetiline substraat, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Näit. Bach mõjutab (vorm), samad noodid eraldi mitte. Teatud muusikalised kordused -- värvide koosmäng, lugude struktuur määrab ära, mis teeb meid rõõmsaks, kurvaks jne. Siin on püüet kunsti idealistlikult puhastada, näidata, et kunst toimib sama selgelt ja täpselt, kui matemaatiline kombinatsioon. Fry järgi kunstifenomenidele (artefaktidele) on ühine just iidne vorm ja kunst mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid (arhetüüpseid) mälestusi. Richardsi arvates vastab teadus küsimusele "kuidas
Kirjelda lühidalt olulisemaid fakte W. A. Mozarti eluloost ja loomingust. Iseloomusta kuulatud muusikat. Lapsepõlv ja õpingud, Lapsepõlv- 3 aastat järjest reisimist, pidi kontsertreisid väga noorelt rohkesti muusikaga tegelema Isa hakkas alates kolmandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma 4 aastaselt sai ta noodid selgeks ja hakkas komponeerima 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees 1763. aastal keskel võttis Mozartite perekond ette kolme ja poole aastase reisi, 1763-1773 esinemised Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalias (Milano, Bologna, Firenze,
Tulenevalt tänapäeval. Siin, Narva jõe kallastel, mis nõukogude ajal siia rajatud salastatud kannab oma kiired vood Peipsi järvest tööstusest, oli linn veel hiljuti suletud. Endiste Läänemerre, asus juba keskajal ajalooline aegade hingust on veel tunda, millesse üha kaht tsivilisatsiooni eraldav piir, mis lahutas tormakamalt lisanduvad uue elu värvikad euroopalikku katoliiklikku läänt slaavlaslikust pintslitõmbed ja helisevad noodid. õigeusklikust idast. Piir pole aga sugugi ainult Näiteks saab Sillamäel külastada: eraldusriba, vaid ka kahe kultuurimaailma kohtumise ja vastastikuse mõjutamise paik. Sillamäe promenaadi, kus asub ka Narvas võib näha näiteks: Kataolik kirik. Hermanni linnus Narva Keskraamatukogu
PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvind...
kaksikkontserdid (kaks solisti), ansamblikontserdid (36 solisti), kontserdid kahele orkestrile solisti(de)ga, kammerkontserdid, kontserdid keelpilliorkestrile basso continuoga. Esimesed kaksteist kontserti anti välja ühtse kogumikuna 1711.a. Ooperiavamängud, mida helilooja ise nimetas sinfoniateks, on sarnaselt kontsertidega kolmeosalised. Esimese ooperi kirjutas ta aastal 1713. Kokku kirjutas ta 94 ooperit, kuid tänapäevani on säilinud umbes 20 ooperi terviklikud noodid ja umbes 50 libretod. kokkuvõte Vivaldi on kirjutanud soolo-, kaksik- ja ansamblikontserte, soolo- ja triosonaate, avamänge, oopereid, vaimulikke vokaalteoseid ja kantaate, kokku umbes 770 teost. Tuntuimad helitööd on neljast soolokontserdist koosnev "Neli aastaaega" ning "Gloria" koorile ja orkestrile. Paistes silma erakordse töötempo poolest: ooperi "Tito Manlio" kirjutas ta vaid viie päevaga. Vivaldi elu ajal välja antud teosed on katalogiseeritud kronoloogilises järjekorras
banjot, hiljem kitarril. Algselt ei olnud bluesil 12-taktist väljakujunenud harmooniat, vaid see oli pigem storyteller, kus lauldi mingisugune repliik ja terve loo jooksul hakati seda kommenteerima. Hiljem kujunesid välja erinevad bluesivormid: 8, 12, 16-taktilised bluesid, aga klassikaliseks bluesiks jäi 12-taktiline. Bluesi tekkimise põhjuseks peetakse Ameerika kodusõjaks, 1861-1865. Bluesi iseloomulikud tunnused: 1) 12-taktiline skeem 2) blue noodid (pentatooniline heliredel) 3) ühes loos samal ajal eksiteerivad minoorne meloodia ja mazoorne laad 4) bluesi tekst (koosneb 3 reast, 2 esimest korduvad) Varajane blues 1900-1910 Levinud lõunaosariikides (Missisipi, Alabama, Georgia), esitajateks peamiselt mehed (saatsid banjo ja kitarriga), lauldi maapiirkondades, mitte linnades. Sageli olid lauljad füüsiliselt töövõimetud, vigased, pimedad. Muusika tegemine oli nende jaoks elatise teenimise vahend.
sümfooniates, kuid selle voolu kõige kuulsam esindaja oli Arnold Schönberg. Arnold Schönberg (1874 1951) oli juudipäritolu Austria helilooja. Võttis Schönberg kasutusele uue nähtuse muusikas atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõlapildi dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Helid justkui ei sobi ja kõla hästi kokku. 10a hiljem - Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise helirea 12 noodist koosnev seeria, kuhu noodid on valitud nii, et ükski ei tohi enne korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud. 4 loomingu perioodi: - Tonaalne(-hilisromantika); - Üleminek atonaalsusele("Kuu-Pierrot"); - Seeria tehnika periood; - Mitme stiili koostoime "Ellujäänu Varssavist" Neoklassitsism Neoklassitsism 20. sajandi teisel aastakümnel tuli muusikasse uus stiil, mis võttis eeskujuks klassikalised printsiibid (klassitsism 18. sajandi II pool). Sellest ka nimetus neoklassitsism (neo uus)
2.1.11. Ja paljud teised... 2.2. Pasunakoorid 2.2.1. Väägvere pasunakoor 2.2.2. Tsooru pasunakoor 2.2.3. Korkna(?) pasunakoor 2.2.4. Kure(?) pasunakoor 3. Peoplatsid 3.1. ,,Vanemuise" seltsiaed (19.06.) 3.2. ,,Ressource'i" seltsiaed (20.06) 4. Toitlustamine 4.1. Hommikusöök makstakse kinni korraldajate poolt 4.2. Lõunasöök kihelkonna poolt 4.3. Õhtusöök makstakse kinni korraldajate poolt 5. Noodid (ettevalmistus) 5.1. Valimine 5.2. Trükkimine 5.3. Juhatajad 5.3.1. J. V. Jannsen 5.3.2. A. Saebelmann 6. Kontserdikava 6.1. Kellaajad 6.1.1. 18.06. proovid 14:00 20:00 6.1.2. 19.06. proovid 10:00 13:00/14:00 lõuna 13:00 15:00 kontsert 15:00 22:00 6.1.3. 20.06. võistulaulmine 10:00 13:00
muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks" · Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfooni tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom · Tintinabuli stiil - seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, segedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. · Esimene uues laadis lugu klaveripala "Aliinale" 1980.Aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust Breliini · Üks silmapaistvamaid teoseid "Orient & Occident" keelpilli orkestrile
oli aga neumade abil võimatu üles märkida. Oli vaja süsteemi, mille abil saaks igaüks laululoo selgeks õppida! Sellise noodikirja mõtles välja 1028. aastal Itaalia munk Guido Arezzost. Ta pakkus välja 4 noodijoont, millele neumad lihtsalt peale märgiti. Asi muutus nüüd küll täpsemaks, kuid ikka veel oli see noodi- kiri rohkem meenutamiseks, mitte ära õppimiseks. Aga algus oli tehtud! Muide- alles 12.sajandil nägi noodikiri tänapäevaselt välja, sest siis märgiti noodid joonestikule ilusti eraldi välja ja lõpuks ometi sai võõra muusikapala selle süsteemi järgi selgeks õppida! 5. noodijoon lisandus 15.sajandil. Guido andis nootidele ka silp- ja tähtnimed. Keskajal oli 4 põhilist helirida, mida kasutati: dooria, früügia, lüüdia, ja miksilüüdia. Need helilaadid erinesid tänapäevasest duurist ja mollist seetõttu, et igas neis oli mõni aste kõrgendatud või madaldatud.
variandiks. Renessansiajal hakati rohkem tähelepanu pöörama ilmalikule muusikale. Laulud pidid inimesele olema ilusad ja meeldivad kuulata ning need olid mõeldud rohkem lõbustamiseks. Tekkisid ka uued pillid, mida lauludele saateks mängiti. Kõige olulisemaks peeti lautot, sest selle kõla oli inimhäälele kõige sarnasem. Muusika levikule aitas peale instrumentaalmuusika tekkimise ka tantsude(tantsusüitide) kirjutamine. Ilmunud noodid olid alati tekstidega ja palade järgi sai nii laulda kui ka pilli mängida.
LOOMING Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Tema teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi muusika unustati pärast helilooja surma mõneks ajaks, sest järgnenud peenutsevasse rokokoo-ajastusse tema tõsine, erakordselt väljendusjõuline ning sügavalt sakraalne looming ei sobinud. Ligi 80 aastat hiljem `avastati` Leipzigi raamatukogust Bachi käsikirjalised noodid ning tänu Mendelssohni ja Schumanni aktiivsele tegevusele teadvustas inimkond endale taasleitud rikkuse. 1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. VOKAALMUUSIKA - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade).
KOKKU 14 4 4 8 7 22 6 2 181 ORKESTREID: Eelpool toodud tabel 3 annab ülevaate orkestrite kuuluvusest organsatsioonide ja asutuste juurde maal ja linnas oli see suuresti erinev. Maal moodustus enamus iseseisvatest kooridest, linnades aga seltside orkestritest. Iseseisvad orkestrid pidid endale ise pillid ja noodid muretsema. Nende eest tasuti esinemiste eest saadud rahaga, mida kulutati vastavalt vajadustele. 6 Seltside orkestrid olid hädavajalikud igasuguste ürituste läbiviimisel : koosolekus, laulupeod jne. Orkestrite pillid ja noodid kuulusid tavaliselt seltside valdustesse ja viimane hoolitses nende korrashoiu või uute muretsemise eest. Mustvees aga lahendati küsimus teisiti:
täiskoosseisuga, Tallise teoseid vähendatud koosseisuga. Pärdi teoste esitus andis hea ülevaate koori täielikust kõlast. Selle koori puhul on mind koguaeg häirinud sopranirühma väga terav ja peen toon. Hea resonants on ka dirigent Risto Joosti taotlus, kuid selle koori puhul on seda juba minu arvates liiga palju ja ära kipub kaduma sügavus ja pehmus. See on tunnetatav ka meeshäälte vokaalis, basside ülemised noodid, mis tegelikult ei olnudki väga kõrged olid üsna pressitud. Ära kadus kogu koori kantileeni üldine sügavus. Teiste häälerühmade varju jäi aldirühm, kel puudus sügav toon ja kes üldiselt ei esinenud väga tugevalt. Tallise esituse puhul oli kõik palju läbipaistvam ja väiksema koosseisu tõttu oli vigade välja kostmise oht palju suurem. Õnneks vigu väga ei esinenud, kui välja jätta mõned sopranite ebatäpsed sisseastumised
Samuti jälgisin ma viiulikontserdi ajal viiuldajat, kes pidevalt naeris. Ka mängimise ajal. See tegi meele mõnusamaks, sest vaatevälja teisele orkestripoolele, varjas vähemalt meetrise läbimööduga sammas. Minu kohal, mis oli mu piletile märgitud, istus aga üks suuremat sorti mammi, kellele oli võimatu selgeks teha, et tegelikult on see minu koht ja ma sooviks seal istuda. Muusika kuulamist aga antud asjaolud siiski ei häirinud, kjuigi vahepeal, kui tulid mõned tumedamad noodid, ei olnud aru saada, kust need tulevad, sest vaateväljas polnud ühtegi sellist pilli, mis seda teha suudaks. Lood olid aga täiesti võõrad minu jaoks ja vb see tõttu ka mingit otsest elamust ei pakkunud, kuid fakt, et seda kontserti oli kuulama tulnud ka Eesti Vabariigi president oma naisega, võiks tähendada, et tegemist oli väärt kontserdiga, mida mina lihtsalt hinnata ei osanud. Kõige mõnusamaks võib lugeda Penderecki kõnet, mille ta pidas peale EMTA audoktoriks kuulutamist
Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ja selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärt on välja andnud üle 80 erineva laserplaadi.Pärt ise on öelnud oma muusika kohta et see on nagu
2015 Eesti heliloojate IV põlvkond 1950.aastate teisel poolel algas eesti muusikas tõusuperiood Uue heeliloojate põlvkonna moodustasid näiteks: Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Kuldar Sink Põlvkonna läbimurdeliseks teoseks sai E. Tambergi Concerto grosso 1956.aastal Võeti kasutusele 20.saj kompositsioonitehikaid, mida varem ei tuntud või oli Eestis siiani keelatud olnud. Tasapisi hakkasind Eestisse jõudma uue muusika noodid ja salvestused 1960.a tekkisid vahetud kokkupuuted lääne avangardi heliloojatega 1964.aastast osaleti gruppidena nüüdismuusikafestivalil "Varssavi sügis" ning sealt koguti palju loomeimpulse ja infot nüüdismuusika kohta. Oluline roll Heino Elleril, sest keerulistel perioodildel hoidis ta siiski kõrgeid nõudeid heliloomingule Arvo Pärt (1935-...) Eestis sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit
noodistada. Enamasti on madaldatud III ja VII aste. Kaks iseloomulikku rütmilist elementi jazz - muusikas on sünkoop ja kiikumine, enamasti rõhutatakse teist ja neljandat lööki. Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur- helilaadis kasutatakse sageli III, V ja VII astet, 3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon ning tromboon. Rütmipillide ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja toetada harmooniaid, mis on iseloomulikud jazz muusikale. 5. Bigbändiga esitatakse svingi, seal on rohkem koosseise. 6
Viinis on ta koos Salieriga. Mozart ei osanud finantsidega ringi käia, abikaasa hoidis neid joones. Loominguperiood-Ta looming on väga itaaliapärane. 8-aastaselt mõjutas tema loominugt enim Johann Christian Bach. Suure osa enda vaimulikest teostest komponeeris ta Salzburgis. Isiklik elu(Tunnustus teatud ringkondade poolt, Konflikid ülemustega, Vabakunstniku eluga toimetulek)-Iseseisev vabakunstniku elu oli keeruline, müüs ühel õhtul kirjutatud noodid kohe maha ja teenis head raha, aga ei osanud ikka ringi käia vaid laristas. LOOMING: Vokaalmuusika (žanrid ja näited )-ooperid(“Figaro pulm”), missad, Instrumentaalmuusika (žanrid ja näited)-Klaverikontsert, flöödikontsert, sümfooniad(41), orkestriserenaadid, Uuendused muusikas a), b), c), d)harjumatu harmoonia Muusika üldiseloomustus-enamik teoseid Duur-helilaadis Huvitavaid fakte-Fenomenaalne mälu ja absoluutne kuulmine-ehk oskab ära öelda, et mis noot
„Informatsioon on kaasaegse maailma religioon“ Mõtiskledes tolle tsitaadi peale David Lodge’ilt „Infromatsioon on kaasaegse maailma religioon“, tekivad mu peas vaid nõusoleku noodid. Samas, kui tuulan mõttes läbi oma tutvusringkonda ja erinevaid inimesi, mõistan, et kõigi jaoks see võibolla nii ei olegi. Aga mida tähendab, informatsiooni meile kui religiooniks olemine? Kas ehk kuulun minagi sellise religiooni järgijate hulka? Lugedes läbi Ilmar Raagi artikli „Milleks meile uudised?“ sain ma oma arusaamadele toetust ja ka sõnastuse. Olin tükk aega mõelnud, kas ma olen ainuke, kellele ei anna
tõi muusikasse sihiliku atonaalsuse võttis kasutusele seeriatehnika ja dodekafoonia kirjutas väga mitmetes zanrites (nt. ooperid, sümfoonilised teosed, melodraama "Kuu-Pierrot" jm) Schönberg vol 2 ;) Uus-Viini koolkond- grupp heliloojaid, kes 20 sajandi alguses koondusid kokku eesmärgiga muusikat uuendada ja igaveseks muuta. Atonaalsus - dissoneeriv e. mittetonaalne muusika; kõlab nagu oleksid kõik noodid valed. Dodekafoonia - 12toonmuusika, kaksteisthelililne tehnika. (Schönbergi uus muusikastiil - kasutas kõiki heliredeli 12 nooti, nii musti kui valgeid võrdväärselt. Loomulikult lendasid sellega seoses aknast välja ka mõned vanamoodsad mõisted nagu harmoonia, meloodia ja ilu, aga niisugune see areng on.) seeriamuusika - puhta inspiratsiooni vähesuse korvamiseks leiutas Schönberg mitmed matemaatilised reeglid ning seaduspärasused ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
