KAMMERLAUL 19. Saj muusikažanr – kammerlaul ehk Lied, salongikultuur kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Saateinstrument klaver. Oluline oli dünaamikamuutus. Saade oli tehniliselt keerukas. Franz Schubert Austria helilooja. Kirjutas üle 600 laulu. Schuberti elu oli raske - emotsionaalsed läbielamised ja kannatused. Koondas laule tsüklitesse.
mõjutusvahend, *muusikas annavad tooni dünaamiline, rahutu, peegeld. konfl. Madalmaad ühisk. *Prantsusmaal ars nova *Õukonnakesksus *Kontsertstiil *tekkis ilmalik mitmehäälne laul *Instrumetaalmuus. popul. kasv (kir. muusika kõrvale) *Pillide torm. areng *nooditrükitehnika leiut. *Orkestrimuusika buum *Kodune musitseerimine *Kujun. välja barokkorkester *Muus. muutus rõhutatult tonaalseks Koht üh. *Kirikumuus. jumalateenist. *Muusika muutus kuulamisobjektiks funkts. osa, esit. kirikukapellid kontserdid publikule *ilmal. muus. mõeldud seltsk. *tekkis prof. muusikute klass *muusikud koosmusitseerimiseks. Esit tööt. õukonnakapellides,
1Mida tähendab renessanss ja mida uut tõi see inimeste maailmavaatesse? 2Mis sai määravaks muusikas? 3Võrdle eelnevat kõlaideaali praegusega. 4Milline piirkond määras muusikakultuuri ja nimeta selle põhiesindajad. 5Millistes zanrites kirjutasid madalmaade heliloojad? 6Mida uut tõi muusikasse reformatsioon. 7Kirjelda luteri koraali ja võrdle seda gregooriuse koraaliga. 8Kuidas esitati ilmalikku laulu( 4 võimalikku viisi). 9Nimeta pille ,millel musitseeriti. 10Kes oli ars nova silmapaistvam esindaja. 11Mida võiks tähendada polüfoonia,too mõni näide? Renessanss-antiikaja taassünd, inimeste maailmavaates: haritud inimeste seas levis humanistlik mõtteviis, tekkis suur vastuseis kirikule. Määravaks muusikas: hakativäärtustama teose autori isikupära, tekkisid nö heliloojad. Kõlaideaal vanasti olidmuusika rohkem kõlavam ja meloodilisem, praegu on rohkem tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised. Madalmaad ...
eriti tööteema. Seda harrastas mees palju: ,,Ketrajad", ,,Pitsikuduja", ,,Teenija piimakannuga". Camera Obscura = varjude rojekteerimine töödele. Selle abil sai teha väga täpseid linnavaateid: ,,Delfti vaade", külmades toonides suur taevas. Harrastas ka maastikumaali. Varasemast loomingust on teada ,,Kupeldaja": elusuurused figuurid; tavaliselt kujutas interjööre 1 figuuriga. Hollandi olustikumaalis kujuneb välja lemmikteemade ring (armastus)kiri, musitseerimine, arsti ja patsiendi kohtumine. Vermeeri ,,Armastuskirjas" on ühendatud kirja saamine ja musitseerimine. Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu. Pieter de Hooch Kujutas palju Hollandi väikseid maamaju, maalil ka majaelanikud ise, kuid teisejärgulisena. Tegi ka majaelanike portreesid. Kasutas ka punaseid toone tellised ka ju punased... Gerard Terborch
dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine Kreeka helisüsteem:Oktaav-jaguneb 7-ks astmeks, Diatooniline helirida koosneb kahest neljatooniliselt lõigust Helilaadid:Dooria-mehelik,julgust ja meelekindlust sisendav,Früügia-metsik,kirglik ja ekstaatiline,Lüüdia-kaeblik,õrn ja insetiivne Pythagoras-Fikseeris esimesena helisüsteemi matemaatilised suhted Platon-Kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone Aristoteles-Eristas kombelist ja meelelist muusikat,suur tähendus esteetilisele tähendusele
· Kontsert. Concerto algne tähendus `koosmäng') suurem teos. Hiljem teos suuremale pilliansamblile või orkestrile. · Generaalbass, basso continuo. Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tsello, fagott )ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Stiilid: · Vana ehk kiriklik stiil · Kammerstiil (sooloaariad, duetid, seltskondlik musitseerimine) · Teatraalne stiil kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad) OOPERI SÜND · Firenze Camerata. Muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamiseks. · Esimene ooper "Daphne" Jacopo Peri, etendati 1597 Firenzes. Pole säilinud. (Säilinud "Eurydike".) · Esimene suur ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Claudio Monteverdi (1567-1643) Orpheus · Esiettekanne Mantuas (Põhja-Itaalia) 24
muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; kirikud; kõrv ja silm määravad ilu; barokkorkester; üleskaevamised; kõik, mis on tõeline, on kodune musitseerimine; afektiõpetus; avalik kontserdielu; ilus; renessanss taassünd; monoodia; Glucki ooperireform; ilmalik rüütlikultuur; trükikunst 15 sajand; ooper (firenze camerata); klassikalise sümf ork
jooksul välja kujunenud omad laulud, tantsud ja pillid. Traditsioone hoitakse elus, sest koos keele ja muu kombestikuga on neil väga oluline osa hõimu või piirkonna identiteedi kujundamisel ja säilitamisel. Muusika kõlab nii meelelahutuseks, inimese elu oluliste sündmuste (sünd, naiseks ja meheks pühitsemine, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine jm) tähistamisel kui ka religioossetel rituaalidel (suhtlemine jumalate ja esivanemate hingedega jm). Musitseerimine on ühistegevus, millest võtavad osa kõik hõimu liikmed. Muusikat esitatakse peamiselt vabas õhus: tänavatel, hoovides või külaväljakutel. Muusika levib Aafrikas peamiselt suulise traditsioonina. Tähtsaim väljendusvahend Aafrika muusikas on rütm. Seetõttu on eriti olulisel kohal kõikvõimalikud erinevate kõlavärvidega löökpillid, millel esitatud ostinaatsed rütmimudelid annavad muusikale sageli sugestiivse ja maagilise värvingu. Korraga võivad
Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsükliline kontsertmissa reekviem,madrigal,motett Barokk 17-18 saj.I pool Loodi esimesed ooperid ja esimesed oratooriumid.Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv,pillide tormiline areng,barokkokestri väljakujunemine
Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes). Tunnusjoon – soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus.Tähtsaim helilooja – Franz Schubert (ü 600 laulu). Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid. Nokturn – õhtust, öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur. Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos Eksprompt – lüürilise sisuga improvisatsiooniline muusikapala 7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2
Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes). Tunnusjoon – soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus.Tähtsaim helilooja – Franz Schubert (ü 600 laulu). Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid. Nokturn – õhtust, öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur. Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos Eksprompt – lüürilise sisuga improvisatsiooniline muusikapala 7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2
RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv.
.. aulase saatel, hümenaios- pulmalaul aulose saatel, hümn-kultuslaulude ühine nimetus, nomos-reeglite kogu, mida peab kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk tragöödia-Dionysose kultusest välja kasvanud etendus, kurbmäng, ditüramb-hümn Dionysose auks, dionüüsia-Dionysose pidustus etendati tragöödiad. Kuulsamad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk Kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega, kujunes välja professionaalne musitseerimine. Rooma võimu ajajärk täpne noodikiri, muusika teoreetilised tööd, muusika lähtus Vana-Kreeka traditsioonidest, kasutati mitmehäälsust, muusikuteks olid kreeklased või/ja orjad.
Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. Õiged algteadmised oboe mängimisel: kehahoiu ja käte asetus, sõrmede ja keele koostöö, sügav hingamine, õige huulte asetus ja täpne trosti suhuvõtmine, õhu toe kasutamine, oboe häälestamine, puhas intonatsioon ja selle parandamise võtted mängu ajal, fraseerimine ja vabalt musitseerimine, lihtsamate strihhide kasutamine, enese kuulamine. Oboe on puupuhkpillidest kõige väiksema mänguulatusega pill. Tema valmistamiseks käsutatakse kas musta puud (eebenipuud) või tehismaterjali (eboniiti). Oboe kõlatorus on 16-22 sõrmeava. Kõlatoru lõpeb laieneva kõlalehtri-ga. Nii klarnetil kui ka oboel kaetakse osa avasid sõrmedega, ülejäänud klapisüsteemi abil. Oboe tunneb ara peenikese õlekõrretaolise huuliku -kahekordse lesthuuliku e topelttrosti - järgi.
“Kui ma oleksin keskaegne printsess” Olles keskaegne printsess, käituksin ma väga graatsiliselt, kannaksin uhkeid riided, oleksin ehitud rohkete aksessuaaridega. Külastaksin tihti kirikut ning mängiksin mitmeid pille. Ma oleksin väga helde ja abivalmis. Minu hobide hulka kuuluks musitseerimine. Printsessina harjutan iga õhtu, et olla graatsiline, käies kikivarvukil. Üha rohkem püüan, et mu kõnnak oleks iga päevaga aina hapram nagu õievars. Välimuse poole pealt: mul on väga kõrge laup ning imepeenike kulmukaar, mis on joonistatud kõrgemale, kui minu enda kulmud, mu jume on kahvatu, kuid põsed on roosakad ning huuled
suunatud terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks. Reaktsioonid muusikale on individuaalsed, sõltudes nii muusikalise stiimuli karakteristikutest kui iga inimese puhul unikaalsetest muusika poolt esile kutsutavatest assotsiatsioonidest. 7 Muusikateraapia tehnikad Aktiivse/ekspressiivse muusikateraapia Teraapia, kus on tegemist musitseerimisega. Muusikateraapias ei nõua musitseerimine muusikalist ettevalmistust. Mängitakse peamiselt lihtsalt käsitsetavatel rütmi ja plaatpillidel. Kindla helikõrgusega instrumentide (näiteks klaveri) kasutamisel ei ole tähtis, et neid käsitsetakse nii, nagu seda teevad professionaalsed muusikud. See, kuidas neist helisid esile kutsuda, on iga inimese fantaasia vili. Oluline ei ole esteetiliselt kaunis muusikaline tulemus
mõnel teisel alal. Näiteks äng lühikese kasvu pärast võidakse kompenseerida eduga äris, kunstis, poliitikas vm. Asendamine Ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale. Näiteks võib kiindumus abielus olevasse inimesse asenduda mõne teise tegevusega. Klassikalisteks näiteiks on musitseerimine, luuletamine vms. Mahasurumine Sarnane repressiooniga, kuid rohkem teadvustatud Intellektualiseerimine Emotsionaalne äng suunatakse mitte-emotsionaalsele, intellektuaalsele alale. Näiteks keegi, kes saab teada oma abielu purunemisest, hakkab rahulikult arutlema abielu plusside ja miinuste üle Ennetamine Ängi põhjustaja eemaldatakse enne kui see jõuab häirima
eelkäija), pommer, krummhorn ja tsink (puhkpillid).Renessansi ajal hakati pille ehitama perekonniti. Ühest pillist valmistati erinevate kõrgustega pillikomplekt sopranpillist basspillini. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele (15.-16. sajandi vahetusel) ja koolihariduse laienemisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti 3-4 pilli mängimist ja noodist laulmise oskust. Musitseerimine muutus haritumate linnaelanike kodudes enesestmõistetavaks. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsed alaliigid olid Renessansiajastu tuntumaid muusikameistreid nimetatakse kokkuvõtvalt "madalmaade koolkonnaks".Tuntumad heliloojad olid; Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja- Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias.
uues vabariiklikus valitsemisvormis. Romantism algusaastaks kirjanduses võib nimetada 1795. aastat, mis muutus 1820. - 1830. aastatel kõigis kunstivaldkondades domineerivaks ning lõppes muusikas 20. sajandi alguses. KAMMERLAUL 19. sajandil algul tekkis Saksamaal uus vokaalmuusika žanr, milleks oli kammerlaul ehk Lied. Kammerlaul on klaverisaatega soololaul, mille kujunemisele aitas kaasa eelkõige salongikultuuri tekkimine Euroopas ja laiemalt leviv kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Kammerlaul oli tehniliselt pigem keerukas ning nõudis esitajalt väga häid pianistivõimeid. Klaverisaadet ei mõeldud otseselt harmooniataustana, vaid sellega taheti pigem kuulajale edasi anda laulu tundeid ja temaatikat. Kammerlaulu üheks suurkujuks saab nimetada Austria heliloojat Franz Schubertit, kes vaatamata oma lühikesele elueale jõudis kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga kirjutada üle 600 laulu
keeles katkematu bass) ehk generaalbass on muusikat saatev instrumentaalne bassihääl, mis kuulus lahutamatult kõikide vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. Sõna ,,kontsert" ei tähistanud algselt avalikku muusikaettekannet, vaid koosmängu. Hiljem tähistab see nimetus põhiliselt teoseid suuremale pilliansamblile või orkestrile. 16. sajandil püüdsid ülikud üksteist oma kapellidega üle trumbata ja nii sai professionaalsete muusikute põhitööks õukonnapidustustel musitseerimine. 3. Vasta küsimustele. Kasuta eelnevat teksti. Mida tähendab mõiste ,,barokk" tõlkes? on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus Mida väljendab afektiõpetus? inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust Mis on monoodia?
KLASSITSISM 2 Klassitsism · võttis eeskuju antiikkultuurist, renessaansist · oluline lihtsus, tasakaalukus ja harmoonilisus · Sesostus vaimselt valgustusfilosoofiaga. · Õukond ja kirik jäid tahaplaanile · Esiplaanil Kodune ja salongis musitseerimine · Muutusid ansambli ja orkestri koosseisud · anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. · Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja
nooditrükitehnika õukonna kutselised madrigal, motett; leiutamine. Muusikat lauljad. Saksamaal luteri koraal tellisid ja rahastasid rikkad linnakodanikud; kodune musitseerimine. Barokk (17.-18. saj. I Muusika kui Muusika muutus Polüfoonilise Täiustati keelpille(viiul, Ooper(opera seria ja Johann Sebastian bach pool) emotsionaalne koosmusitseerimise mitmehäälsuse kõrvale vioola, tsello, kontrabass), opera buffa), Georg Friedrich Händel
* Tekkisid õukonnad * Teemadeks: loodus, tunded, ajaloosündmused * Afektiõpetus (tundeseisund, kus inimene ei suuda ennast kontrollida) * R. Descartes (1596-1650): ,,Helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" * Kõikides kunstiliikides sai iseloomulikuks liialdamine ja elementide rohkus * Barokkmuusika on väga tundeline ja pingeline * Teosed muutusid keerukamateks, esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi * Musitseerimine muutus kontertlikuks * Uus amet- õukonnamuusikud * Monoodia- iseseisev meloodia+ harmooniasaade * Polüfoonia arenes on täiuseni * Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks * INSTRUMENDID: viiul (meistrid: Amati, Stradivari, Guarnieri), klavessiin, orel Basso continuo ehk generaabass = basspill+harmooniapill Instrumentaalmuusika * SONAAT: teos soolopillile * INSTRUMENTAALKONTSERT e soolokontsert: teos soolopillile ja orkestrile
saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks zanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste orkester. Hellenismi ajajärk (330 146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikaõpetus Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks. Sellest lähtub Euroopas siiani kasutusel olev helisüsteem. Kolm põhilist helilaadi olid: MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline
saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks žanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste – orkester. Hellenismi ajajärk (330 –146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikateooria Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks. Sellest lähtub Euroopas siiani kasutusel olev helisüsteem. Kolm põhilist helilaadi olid: MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline
mängimisvõistlustele, mille ta kaotas. Hermes- kinkis Apollonile kilpkonnakilbist lüüra. Paaniflööt- pooljumal Paan valmistas reasvile erineva pikkusega torudest. Korraldati näidendite võistlusi, et parimad näidendid pääseksid Dionysose teatrisse. Arhailine ajajärk ( 8.- 6. Saj. eKr) Klassikaline ajajärk (5.saj-330. eKr) Hellenismiajajärk (3.-1. Saj eKr) Sellel ajal kujunes välja aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli puht muusikaline väljendus. Rooma võimu ajajärk( 146 eKr-395 pKr)- kasutusel 2 erinevat noodikirja. Musitseerimisel suur osa improviseerimisel. Kreeka muusikaõpetus Kreeka helisüsteem- Oktav jaguneb seitsmeks astmeks. Kreeka helilaadid-Loetakse ülalt alla. · Dooria-mehelik, julgust sisendav · Früügia-metsik, kirglik · Lüüdia-Kaeblik, õrn Filosoofid: · Pythagoras-õpetas muusikalist intervalliõpetust. Tema arvates alluvad muusikahelid ja
FRANZ SCHUBERT(1797-1828) Austraalia helilooja, Kodune musitseerimine, agar isetegevus, eratunnid. Üksik hing Enamik muusikast kantakse ette sõprade ringis nn. Schubertiaadid Looming 9 sümfooniat, tuntum nr 8 ,,Lõpetamata sümfoonia,, (2 osa) Soololaul e. lied (üle 600) Soololaulu tsükklid ,,Ilus möldrineiu,,, ,,Talvine teekond,,, ,,Luigelaul,, (peale surma koostasid selle tema sõbrad) ,,Ilus möldrineiu,,- 2 terviklikku ja iseseisvat laulu, mis moodustavad terviku Sõnad W. Müller oluline sümbol :oja Tema laule iseloomustab:
Kui varem said aadlike lapsedmuuskahariduse eraõpetaja käest siis nüüd asutati avalikud muusikakoolid. Ühed Euroopa vanimad konservatooriumid asutati Pariisis ( 1784), Milanos (1808) ja Leipzgis (1843). Levis virtuoosikultus, st. Pillimängijat jumaldati ja ülistati tema meisterliku mänguoskuse tõttu. Ka paljud heliloojad olid ise virtuoosid nt Paganini viiulil, Chopin klaveril. Samas meeldis rahvale ka ajaviitemuusika. Moodi läks kodus musitseerimine, eriti klaverimäng ja selle saatel laulmine. Muusikaõpetus oli endselt hea hariduse ja kasvatuse osa.
mõistes, et kõik inimesed pole ühesugused. Muusikalis-rütmiline liikumine. Võrdselt laulmise ja muusika kuulamisega aitab muusikalis- rütmiline liikumine avada ja mõista muusika sisu, äratada huvi muusika vastu. Lapsele on liikumine loomulikuks eneseväljendusviisiks. Muusika ja liikumise ühendamine ühtsesse õppeprotsessi loob tõeliselt lapsekeskse lähenemise õpetamisele, võimaldades õpetuses omandatut väljendada loovalt keha abil. Musitseerimine pillidel aitab arendada lapse põhivõimeid: Kuulamisoskust, ansamblitunnetust, peenmotoorikat, koordinatsiooni- ja keskendumisvõimet ning tämbrilist dünaamilist kuulmist. Kui lapsele anda võimalus pilli mängida, teeb ta seda innustunult ja rõõmuga (Muldma, 2008a, 257, 263). 4 Kokkuvõte Väärtuskasvatus on lasteaia igapäevategevusest. On väga tähtis, et poleks suuri erinevusi
Peen ja kunstipärane, ,,õpetatud" zanr madrigal. oli seltskondlik laul õukondlikus ringis laulmiseks väga populaarsed, trükiti väga palju. Lauldi ka nn. akadeemiatel haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti teaduste, kunstide üle. Madrigalid kuulusid ka näidendite ja teatrietenduste juurde. Kuni 16. saj.-ni oli muusika enamasti seotud tekstiga puht instrumentaalset muusikat väga vähe! Niisugune musitseerimine oli seltskondlik omavaheline ja mitte kontsertlik kellelgi kuulamiseks. Nii nagu oli iseenesestmõistetav oskus laulda ja pilli mängida, oskas haritud inimene ka tantsida. See oli suuresti improvisatsiooniline kunst. Pavaan ja Galliard lauto (s.o kõige populaarsem pill!) erinevad klahvpillid (klavessiin, klavikord, Inglismaal virginaal), konsordid ühte tüüpi pillidest (nt. plokkflöötidest, viooladest)
Vastureaktsioon teadvustamata tunne väljendatakse selle vastandina. Väljend "Ma vihkan sind" võib sageli tähendada armastust. Teine näide: pettumus valitud erialas võib viia kinnitamiseni, et seda armastatakse. Asendamine ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale. Näiteks võib kiindumus abielus olevasse inimesse asenduda mõne teise tegevusega. Klassikalisteks näiteiks on musitseerimine, luuletamine vms. 6. Isiksuse psühhopatoloogilised häired: Ärevushäire ( paanikahood); Foobiad - hirmud ( klaustrofoobia, agorafoobia - lageda kartus, nüktofoobia - pimeduse kartus); Meeleoluhäired; Skisofreenia; Eraklikkus ehk eemale tõmbumine: Nartsissism - haiglaslik eneseimetlus, enesearmastus; Sõltuvused; Suitsiid; Isiksusehäired.
teadmiste vastuvõtmine (tähendab oskust vaadata ja näha, kuulata ja kuulda ümbritsevat maailma. Koostanud Lehte Tuuling Õppimise alusoskused Võrdlemine (kõrvutamine, järjestamine, korrastamine jms) kui uute teadmiste suhestamine lapse seniste teadmistega (suunab otsima vaadeldu-kuulatu erinevaid omadusi ning aitama kõike seda, mida teame, korrastada. Koostanud Lehte Tuuling Õppimise alusoskused Modelleerimine (joonistamine, meisterdamine, jutustamine, musitseerimine, mängimine jne) kui teadmiste kasutamine (teadmiste ja muljete rakendamine erinevates tegevustes. Koostanud Lehte Tuuling Lapse arengu toetamine Areng ja kasvamine toimub: 1.Mängu kaudu mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele ja toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma tunnetuse kaudu omandada mõtlemis- ja probleemilahendamisoskusi, eneseväljendus- ja
Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt
Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto ,klavessiin ja klavikord, viola da gamba,pommer, krummhorn ja tsink.Esimesed kirjapandud teosed pillidele olid vokaalmuusika seaded või vabad fantaasiapalad.Ansamblimuusikast olid populaarsemad tantsud, mida mängiti ka kui seltskonnamuusikat. Peale nooditrükitehnika leiutamist hakkas ka levima mitmehäälne laulukultuur. Kui Sa oskasid mängida 3-4 pilli ning laulda ka noodist oli see heaks tooniks. Musitseerimine kui selline muutus haritumate linnaelanike koduses täiesti tavaliseks tegevuseks. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsed alaliigid olid: · Motett- http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=qXMZoKofu7g · Madrigal- http://www.youtube.com/watch?v=ZobIf8KBcH4 http://www.youtube.com/watch?v=MDmyyTXipNE · Caccia- http://www.youtube.com/watch?v=_4Pdu4tRKQM · Sansoon- http://www.youtube.com/watch
Mitmes mõisas (Põltsamaal, Kolgas, Lihulas jm) oli kontsertide ja pidustuste tarvis loodud orkester, mis koosnes kohalikest talupoegadest. Andekamaid muusikuid saadeti koguni välismaale õppima ning siia tuli palju muusikaõpetajaid mujalt, peamiselt Saksamaalt. Linnades, eelkõige Tallinnas, aga ka Tartus, Pärnus ja Narvas, hakkasid üha sagedamini esinema külalismuusikud ja rändnäitetrupid. Nagu kõikjal Euroopas, levis ka Eestis laialt kodune musitseerimine. Eriti populaarseks koduseks pilliks sai 18. sajandi lõpul klaver - raamatukauplused pakkusid suurel hulgal klaverinoote, algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Juba 18. sajandi lõpus hakkas kõrgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tõsisemat huvi rahvakultuuri vastu. Näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja
Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19.ndal sajandil. Mis oli romantismi tekkimise ajendiks? Romantismi ajendiks oli Prantsuse revolutsioon mis leidis aset 1789-1799. Rahvas oli pettunud uues vabariiklikus vormis. Revolutsioon ja sõjad toimusid kõikjal euroopas. Levis aina rohkem kodune seltskondlik musitseerimine. Milliseid teemasid kajastati kunstis ja muusikas? Too näiteid. Romantismi aegses kunstis ja muusikas oli oluline tundeelu ning läbivateks teemadeks olid üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Unistuste maailm Romantismiajastu maalikunsti iseloomustab ühelt poolt pöördumine dramaatiliste süzeede ja ajaloolise temaatika poole, teiselt poolt aga tahe jäädvustada looduse luulelist ilu. Millisele klassile eelkõige oli suunatud romantikute looming?
Elavaks legendiks kujunes viiuldaja Nicole Paganini, keda võrreldi deemonlikus meisterlikkuses saatana endaga. Samuti tekkisid rahvusromantilised koolkonnad nt Soomes Jean Sibelius, Norras Edvard Grieg, Venemaal Pjotr Tsaikovski. 1.3. Kammerlaul ehk Lied Saksamaal tekkis uus vokaalmuusikaline zanr 19. sajandi alguses kammerlaul e lied, mis on klaverisaatega soololaul. Sellega seoses arenes salaongikultuur Euroopas ning levis kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Liedi oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Kammerlaulu saateinstrument oli tavaliselt klaver, millest kujunes 19. sajandil populaarseim pill. Klaverisaade polnud lihtsalt harmooniataust, vaid püüdis edasi anda laulu teksti põimitud tundeid nt hobuse kappamine, lehtede kohin, vetevulin. Seega olid klaverisaated tehniliselt keerukad ja eeldasid esitajalt väga häid pianistivõimeid
❀ tragöödia- zanr, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal… + muusika, näitlemine, lavategevus, arhitektuur ❀ ditüramb- koorilüürika aulose saatel ❀ dionüüsia- Dionysose pidustused, esitati tragöödiaid ja komöödiat ❀ Aischylos, Sophokles, Euripides - kuulsaimad tragöödiakirjanikud ❀ Aristophanes - komöödia autor Hellenismiajajärk Sel ajal kujunes aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. sealt pärinevad tähtsamad vanakreeka muusikateoreetilised tööd Rooma võimu ajajärk ✿ kaks erinevat tähtnoodikirja - vanem pillimuusika jaoks ja uuem vokaalmuusika jaoks ✿ Roomas hinnati rohkem muusikat meelelahutuse, kui kasvatuslikuse küljest ✿ lihtrahvas kui ka ülikud tegelesid muusikaga ✿ pillid muutusid täthsamaks, suured koosseisud, primitiimne mitmehäälsus
Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra). Kooriosad olid enamasti seotud ka tantsu ja pantomiimiga. Kreeka muusikast on säilinud 11 suuremat pala. Vana Rooma. Vanaaja muusika arenemise viimane tõusulaine oli Vana-Roomas. Siin sai muusikast esmajoones rikkust ja võimu omavate inimeste lõbustusvahend, elustiili kaunistav osa. Aristokraatlikus keskkonnas kujunes uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Kunagi varem ei olnud igapäevane muusikaharrastus olnud nii laiaulatuslik. Balletitaolise etenduse pantomiimi ajal ei laulnud koor nüüd enam ühe pilli - aulose - saatel, vaid teda saatis terve eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama ka kontserte,
Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra). Kooriosad olid enamasti seotud ka tantsu ja pantomiimiga. Kreeka muusikast on säilinud 11 suuremat pala. Vana Rooma. Vanaaja muusika arenemise viimane tõusulaine oli Vana-Roomas. Siin sai muusikast esmajoones rikkust ja võimu omavate inimeste lõbustusvahend, elustiili kaunistav osa. Aristokraatlikus keskkonnas kujunes uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Kunagi varem ei olnud igapäevane muusikaharrastus olnud nii laiaulatuslik. Balletitaolise etenduse pantomiimi ajal ei laulnud koor nüüd enam ühe pilli - aulose - saatel, vaid teda saatis terve eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama ka kontserte,
......12 2 SISSEJUHATUS Muusika on inimesi ümbritsenud juba aastatuhandeid, alustades antiikajast ning lõpetades tänapäevaga. Muusikaga puutuvad 21. sajandi inimesed rohkesti kokku, kuulates erinevat muusikat näiteks oma telefonist, raadiost või hoopis televiisorist. Muusika ümbritseb meid igal pool ja ajal. Tänapäeval on üha populaarsemaks muutunud lihtsus ja kiiresti kättesaadavus, kuid ei maksa unustada, et musitseerimine on kunst, mida tasuks kõrgelt hinnata. Üheks ehedaks näiteks tooksin välja käsikellad, mille abil on loodud võrratuid meloodiaid juba 18. sajandi keskpaigast, mida saab nimetada ka käsikellade hiilgeajaks. Aina rohkem on hakanud käsikellad ja nende mängimine koguma populaarsust nii laste kui ka täiskasvanute seas, mistõttu on loodud ka vastavaid koole ja asutusi, kus on võimalik kokku puutuda käsikellade mänguga. Tänu sellele, et olen ise tegelenud aastaid käsikella mänguga,
*loomade kujud- "kapitooliumi emahunt" 500 eKr 1) looduslähedased 2. Maalikunst *seinamaalid hauakambritest *maaliti, et säilitada lahkunud hingedele meeldiv elikeskkond *temaatika- 1)illusoorsed aknad ja uksed 2) pidusöögid, tantsud ja musitseerimine 3) jaht, kalastamine 3. saj eKr- Roomlased vallutasid etruskid. Etruskid sulandusid roomlaste hulka ning nende kunst sai edaspidi eeskujuks ROOMA Arhitektuuri süsteem: · mitmed uuendused · ehitusmaterjalid: 1)kindla mõõdu ja kujuga savitellised 2) (tsement) betoon- vulkaaniline tuhk, kruus, vesi 3)marmor- viimistlusmaterjal
aastal kui katsetati ka maailmaklassikaga. 6 Kokkuvõte Sain väga huvitavaid asju teada teatri ajaloo ja selle sündimise kohta. Väga huvitav oli seda tööd koostada, sest olen nende etappidega eraldi palju kokku puutunud. Hea oli ette kujutada ja võrrelda peas vanat Kreeka teatrit ja tänapäeva teatrit. Areng tänaseni on ikka suur toimunud. Ikka said alguse kõik jumalatest ja uskumustest nagu paljud teisedki kunsti liigid nt. kirjandus, musitseerimine jne. Loodan, et lugejail oli huvitav ja meeldiv mu tööd lugeda, sest minul omal oli seda küll põnev uurida ja paberile panna. 7 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Teater 13.01.09 2. raamat: Nahkur, A. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn,Koolibri kirjastus, 2005, 183 lk. 3. http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.miksike
7. ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16. SAJANDIL 16. sajandil laienes muusika tarbijate ring, kuna leiutati nooditrükk ja esile tõusis ilmalik laul muusika esituskoosseisud: o kõiki hääli võidi laulda o kõiki hääli võidi mängida (pillikoosseis vaba) o hääli võis jagada vabalt lauljate ja mängijate vahel o kõiki hääli võidi laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides musitseerimine oli seltskondlik: polnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõigile osalemiseks Prantsuse sansoon valdavalt 4-häälne, sarnane motetile. 2 laulutüüpi: sentimentaalne ja meloodiline või kiire ja lõbus. Kuulsaim esindaja Clément Janequin ,,Lindude laul", ,,Naiste loba" Itaalia ilmalikud lauluvormid: o Frottola 3-4-häälne kergesisuline rahvalaul, meloodia ülemises hääles
asemel, et laulda ,,Halleluja". Läbi järjepideva harjutamise tulevad lapsed nii meloodiale kui rütmile järjest lähemale ja nende lauseehitus avaneb märgatavalt läbi laulude, salmide ja läbi kindlate väljendite. Kui me laulame ,,Meistrimehed oleme", õpib laps mitte ainult nii mõndagi erinevatest käsitöödest (sõnavara), vaid ka süntaksist (lauseehitus), artikulatsioonist ja rütmist. Sellepärast on Baden-Würtenbergi lasteaedade uutes arenguplaanides laulmine ja musitseerimine jälle põhjapanevama tähtsuse saanud. Muusikaprojektiga ,,Laulvad lasteaiad" nägime me küll, et lapsed väga meelsasti laulavad, tihti aga kasvatajatel puudus julgus ja iseenesestmõistetavus korrapäraseks laulmiseks. Seoses sellega alustati kasvatajate koolitust. Meie, muusikapedagoogid, saime edsiarendada võimalusi laulmise integreerimiseks lasteaia päevatoimetustesse töötades koos kasvatajatega lasteaedades praktiliselt
laulmise pärast. Kindlasti oli siis muusikal muidki funktsioone. Laulmine võis inimestel aidata meelt muuta ja uusi teadmisi hankida, kuid musitseerimisel oli oma koht ka rituaalides ning mitmesuguses kombestikus. Regilauludes tänaseni allesolevad mütoloogilised teemad tunnistavad, et laulutekstid võisidki alguses olla otsekui hilisemad pühakirjad kirjalikes kultuurides. Selline polüfunktsionaalne musitseerimine on olemas olnud küllap kõikides vanades kultuurides. Eesti kultuuri teeb iseäralikuks see, et vana regilaul ei kadunud uue aja ja muusikakultuuri tulekuga ära, vaid säilis suulises käibes tänapäevani. Uuemal ajal muutusid regilaulud ilmselt ka lühemateks ja lüürilisemateks. Pikimad vanad laulud ulatuvad ehk üle paarisaja värsi. Regilauludes puuduvad lõppriimid ja salmid. On aga palju arhailist mõtte- ja häälikukordust
keeles katkematu bass) ehk generaalbass on muusikat saatev instrumentaalne bassihääl, mis kuulus lahutamatult kõikide vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. Sõna ,,kontsert" ei tähistanud algselt avalikku muusikaettekannet, vaid koosmängu. Hiljem tähistab see nimetus põhiliselt teoseid suuremale pilliansamblile või orkestrile. 16. sajandil püüdsid ülikud üksteist oma kapellidega üle trumbata ja nii sai professionaalsete muusikute põhitööks õukonnapidustustel musitseerimine. 3. Vasta küsimustele. Kasuta eelnevat teksti. Mida tähendab mõiste ,,barokk" tõlkes? Ebakorrapärane pärli Mida väljendab afektiõpetus? maine aspekt, mida väljendab õpetus inimese tundeseisundeist Mis on monoodia? väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Meloodiaga käib kaasas harmooniaseade, millel on väga oluline väljenduslik roll. Mille poolest oli oluline basso continuo? See oli instrumentaalne bassihääl mis kuulus kõikide vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde.
Pedagooglises muusikateraapias on kesksel kohal tegevuse ning vastastikuse kommunikatsiooni kaudu õppimine, sõna tarvitatakse seejuures minimaalselt. Taustana kasutatakse enamasti kognitiivseid ning biheivioristlikke teooriaid. Muusikaterapeut pole siin pelgalt õpetaja, vaid pigem abiline, toetaja, nõustaja, sõber, meeldiv kaaslane, sageli mängukaaslane.(A. Pehk 1996: 58) Aktiivse muusikateraapia all mõistetakse teraapiat, kus on tegemist musitseerimisega. Musitseerimine muusikateraapias ei nõua muusikalist ettevalmistust. Tähtis on , et inimene saab end muusikainstrumendi abil evada, endast välja elada selle, mida ehk muul viisil ei taheta või ei osata teha. (A. Pehk 1996: 59) Passiivseks muusikateraapiaks nimetatakset teraapiat, milles terapeut ei kontrolli järjekindlalt teraapia kulgu, ei määra selle suunda, ei ürita otseselt muuta klienti. Passiivse muusikateraapia alla mõistetakse aga muusika kuulamist teraapilistel eesmärkidel. (A
(1598 a.) · Algselt oli ooperis tekst olulisem kui muusika ja neid nimetati dramma per musica'ks. · Ooperi põhimudel kujunes välja Claudio Monteverdi loomingus. · Ooperi põhimudel: 1) kindlavormilised laulud, sooloaariad, duetid ja suuremad ansamblid nendes väljendavad tegelased oma tundeid. 2) reeglipäratud retsitatiivid (kõne ja laulu vahepealne musitseerimine) kirjeldavad sündmusi ja viivad tegevust edasi. 3) kreeka näidendite koorist tuletatud suured masskoorid nendega saab pakkuda vägevaid efekte. 4) instrumentaalsed avamängud ja vahemängud algse mõtte kohaselt pidid need andma publikule aega end sisse seada või siis saatma lavadekoratsioonide vahetust.
13. Ilmaliku laulu iseloomustus. Mida tähendab noodis olev märge „laulmiseks või mängimiseks“? „laulmiseks või mängimiseks - Märge ilmalike laulude nootide väljaannetes tol ajal lauldaval ja mängitaval muusikal veel vahet ei tehtud kõiki hääli võib laulda kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel hääli võib jagada lauljate ja mängjate vahel hääli võib laulda neid pillidel dubleerides Selline seltskondlik musitseerimine ei olnud mõeldud publikule kuulamiseks, vaid aktiivseks osalemiseks kogu seltskonnale. Muusika oli iseenese jaoks, mitte teistele kuulamiseks! 14. Ilmaliku laulu žanrid: Prantsusmaal šansoon Ilmaliku laulu üldnimetus Kas laulutüüpi: o Meloodilised sentimentaalsed o Kiiretempolised ja lõbusad Enamasti armastuslaulud
annaabi.ee 
