Veneetsia koolkond · Selle koolkonna all mõeldakse Veneetsia vabariigis tekkinud silmapaistva kujutava kunsti koolkonda 15.-18.saj. · Ven. kujutavat kunsti on mõjutanud Bütsantsi ikoonimaal ja miniatuurmaalikunst · Ven. kunstnikud on kasutanud ka kuldkollaseid, erepunaseid ja siniseid värvitoone. Seda armastasid ka Bütsantsi kunstnikud · 15.saj ven. maalikunsti mõjutanud madalmaade õlivärvid o ven. on esimesi kohti, kus õlivärvid laiemalt levivad. Peenmaalitehnika. · GIOVANNI BELLINI o Bellini suguvõsa andnud mitmeid tuntud kunstnikke o Sugulus Mantegna-ga o Kõige tuntum töö ven. vabariigi eluaegse presidendi (doodzi) L.LOREDANO PORTREE. Doodzi võimupiirid polnud väga suured. o Oli ven. vabariigi ametlik kunstnik. Seal valiti ka 1 kunstnik, kellele maksti suurt tasu. Ül-ks tähtsamate inimeste (k.a. doodzide) ...
Elea Koolkond 10:23 Traditsiooniline p6lluharijate maakond vanakreekas. Traditsioonilisus leidis v2ljenduse ka m6tteavalduses. Filosoofide t2helepanu oli suunatud k6igele pysivale siin maailmas. Iseloomulik kaldumine mystikasse ja religiooni. J6udsid j2rgmiste kysimusteni: Kuidas algaine muutub mitmekesiseks maailmaks? Kuidas yhendada muutuv ja muutumatu? Nad vastandasid materiaalse maailma ja filosoofilised ettekujutused sellest. Eleaatide t2htsus: Nad avastasid erinevuse olemuse ja n2htumuse vahel Nad formuleerisid vastuolud mateeria, ruumi ja aja vahel, yksiku ja yldise vahel. Nad n2itasid et olemine pole seesama mis konkreetsed esemed. Ja sellekaudu j6uavad nad esimesena filosoofilise enesem22ratluseni. Dialektiline loodus asendati metafyysilise olemisega (loodus muutub m6ttetasemeliseks m22ratlemiseks) Pa...
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. 2. teema: eleaatide koolkond. Probleemsituatsioon. Joonia mõtlemise küsimuseasetus – mis on oleva terviku arche – implitseerib oleva terviku niisugust mõistmist, mille kohaselt viimast iseloomustab saamises, liikumises olemine. Omab ju mõiste “algus” mõtet siis, kui miski kuskilt algab ja kuhugi jõuab, st. teeb läbi teatud muutusi. Samuti implitseeris too küsimuseasetus arusaama, et vaatamata nähtuste tohutule mitmekesisusele, mida meie kogemus meile tõendab, kätkeb olev endas ühtsust.
Barbizoni koolkond Barbisoni koolkond, rühm Prantsuse maastikumaalijaid, kes töötasid 19. Sajandi keskpaiku Fontainebleau lähedal Barbizonis Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (18121867), kes asus Barbizoni alaliselt elama 1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski. Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad
Situatsioonilise koolkonna loojateks on Paul Hersey ja Ken Blanchard ja see pärineb 1970.-1980. aastatest. Hersey ja Blanchard eeldavad, et juhtimises ette tulevad olukorrad on erinevat laadi ja et neile ei saa läheneda ainult ühe juhtimisstiiliga. Hea juht kohandab enda juhtimist vastavalt alluva valmisolekule, s.h. tema motivatsioonile ja oskusele konkreetset tööülesannet täita. Hersey-Blanchardi teooria alustaladeks ongi juhtimisstiil ja alluvate küpsus. Alluvate küpsus jaguneb vastavatesse tasemetesse: M-1: ebakompetentsus või soovimatus teha endale määratud tööülesannet M-2: oskamatus ülesannet täita, aga soov seda teha M-3: ülesandega hakkama saamine, aga endas kahtlemine M-4: valmisolek ja oskus ülesannet täita. Hersey ja Blanchardi järgi jagunevad oskuse-motiveerituse kombinatsioonid vastavateks: D1 – madal oskusetase ja madal motiveerituse tase D2 – madal oskusetase ja kõrge motiveerituse tase D3 – kõrge oskusetase ja m...
1.Eelklassikaline periood (7. Saj eKr 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond; c) eleaatide koolkond. B) Eelkristliku sajandi füüsikud ja materialistliku mõtlemise algmed C) filosoofiline sofistika 2.Klassikaline periood (4.saj eKr) See hõlbam peamiselt kolme suurt filosoofia klassikut Sokrates, Paton, Aristoteles. Nendel meestel on põhjapanev tähendus kogu antiiksele filosoofiale. 3.Klassikajärgne periood (3. saj eKr 6. saj p.Kr) Seda perioodi nimetatakse ka Aristotelesele järgnevaks ajastuks ja seda iseloomustab ühelt
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Nimi Rühm PYHTAGORASE KOOLKOND ANTIIKFILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1
teoseks itaalia kirjanduses) kirjutatud 1307-1321. Francesco Petrarca (1304-1374) poeet, teadlane, humanismi suurkuju- ,,Riimid,, ; enamasti tegi armastusluulet, levinum märksõna on amor ;tundis hästi antiiki, oli eriti huvitatud Cicerost; teinud 317 sonetti; 29 kantsiooni. Giovanni Boccaccio (1313-1375) suurkirjanik, novelli kirjazanri rajaja - ,,Decameron,, (1352-1254) jutustab 1348 a. katkust Firenzes, raamjutustus; psühholoogiline romaan ,,Fiammetta,,. 4) Veneetsia koolkond: oli väga keskendunud värvidele, sõhutati koloriidiprobleeme, ei rõutatud lokaaltoone, üksikuid toone põõti ühendada sooja kuldkollase üldtooniga, maaliti kihiti. Maalikunst peegeldab tolle aja luksuslikku elu, loodust ei kujutatud taustana vaid püüti harmooniliselt ühendada figuuridega. Olulisemad esindajad: Tizian, Giorgione, Tintorello. Firenze koolkond: kõige tähtsam oli figuur, keha, mida püüti maalida väga täpselt, rõhku pandi
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide
areng hakati märkma ka väljaspool teadlaste kitsast ringi Tõde aitab ühiskonda paremkas muuta kunst peab teenima tõde Jean-François Millet ,,The Man with the Hoe" Realismi tunnused Kujutab ümbritsevlt tõetruult ehk realislikult ei ilusta Romantismi vastand Maaliti seda, mida nähti looduses nähtavaid toonid Populaarsed olid ühiskonnakriitilised maaild Honore Daumier, karikatuur Victor Hugost Barbizoni koolkond 1830ndatel Barbizoni koolkonna moodustasid maatikumaalijad, kes käisid suvel maailmas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas Maatikumaal Piltide valmismaalimine vahetult looduses (plein air) Jean Francois Millet (1814-75) Kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke Range monumentaalse vormi- ja värvikäsitlus Arvati, et õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega
Venemaa rahvusromantiline koolkond 19.sajandil. Lühidalt 19 sajandi venemaa muusikast, balett, ooper Küsimused - vastused 1.Miks tekkisid 19. sajandil Euroopas rahvusromantilised koolkonnad? Kuna tekkis aina rohkem huvi oma rahvamuusika kui ka võõra maalaste rahvamuusika traditsioonide vastu 2.Mis riigi mõjud olid 18-19sajandil Venemaa muusikaelus kõige tugevamad? itaalia 3.Esimesed kolm suuremat Vene muusikateatrit olid? Petrovka teater Moskvas, Moskva Suur Teater ja Maria teater 4.Vene klassikalise muusika rajaja on …? Iseloomusta tema muusikat! Vene klassikalise muusika rajaja on MIhhail Glinka. Tema muusikas kõlavad sageli rahvamuusika intonatsioonid ning inspiratsiooniks heliloojale olid episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, kombed ning olustik. Ta valdas hästi kompositsioonitehnikaid, kuid oli iseõppija. 5.Kaks esimest vene ooperit on? Millest nad räägivad? esimeseks oli muusikaline lavateos "Ivan...
1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34 Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43 Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pärand, Tegevusvaldkonnad 89-92, Kaubafetisi teooria 94-95, tp kpt teooria ja ,,võltsvajadused"(98) Iseloomulik(7): - Kriitilise teooria ja uurimistöö arendamine - Eesmärk rajamise ajal: kapitalistlike ühiskondade aluspõhja moodustavate sotsiaalsete vastuolude ning nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine. - elitaristlik lähenemine popkultuurile Koolkond tegeles(7): 89-92
o Annibale CARRACCI koos venna Agostinoo ja õe Lodovicoga · CARAVAGGIO loomingu uudsus o "BACCHUS" o igapäevane elu o uudne oli Caravaggio maalide kompositsioon: inimesed ei poseeri, asendid juhuslikud o heletumedus o valgusvihk ülevalt "keldriluugivalgus" o eeskujuks kogu Euroopale o teemat jätkas Artemisia GENTILESCHI kujutas Piibli naistegelasi · CARACCID ja BOLOGNA KOOLKOND o Lihtrahvale ei meeldinud Caravaggio loomingu karmus ja proosalisus o Kunst, mis pakub ebatavalist ilu o Rooma PALAZZO FARNESE laemaalid Eeskujuks Sixtuse kabeli lagi Kehad idealiseeritud Valgus näib suunduvat pildile altpoolt · Andrea del POZZO o Laemaalid · Barokkskulptuur o Lorenzo BERNINI Võimalik vaadelda igast küljest "TAAVETI FIGUUR"
Muusikaajalugu http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=83&kid=109 Uus Viini Koolkond 20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu.
Kodutöö nr 1 1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnade tekkimine sai võimalikuks alles majanduse kasvamisega, mis toimus umbes 4.-3.- aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka as...
selle kaudu. Kuna see baseerub üleüldise õigluse ja headuse ideel, siis peab ta olema inimeste poolt loodud õiguse mastaabiks. Lubatud on kõik see, mida ei keela looduslik ega positiivne õigus. Valgustusaegsed kodifikatsioonid sundisid taandama Mandri-Euroopas valitsenud kasuistlikuse. Õigusnorm hakkas omandama järjest rohkem omaseid ja traditsioonilisi tunnuseid. Õigusnorm peab olema üldise iseloomuga e abstraktne. AJALOOLINE KOOLKOND Savingy-enne generaalsete koodeksite loomist peame küsima , et kas oleme valmis selliseid koodekseid tegelikult ka tegema. Tema tuntuim töö „Vom Beruf Unserer Zeit Für ...“ See sai ka aluseks ajaloolise koolkonna tekkimisele. Õigust ei tohi seadusandja kunstlikult luua. Õigus peab välja kasvama traditsioonidest ja tavadest. Seepärast peab eelkõige tavaõiguse allikad eelnevalt läbi töötama, need süstematiseerima ja alles siis kodifitseerimise kaudu ühendama ja jõustama
Mikroettevõtted kuni 10 2 miljonit Väikeettevõtted kuni 49 < 10 miljonit Keskmised ettevõtted 50 kuni 249 50 miljonit/ 43 miljonit Suured ettevõtted üle 250 Klassikaline koolkond - 1.Teaduslik juhtimine: Frederick Taylor (1856-1915) – Frank Gilbreth (1868-1924) – Henry Gantt (1861-1919) 2. Administratiivkoolkond: - Henri Fayol (1841-1925), - Luther Gulick (1892-1992), - Max Weber (1864-1920) Taylor ja teaduslik juhtimine – tunnusjooned. Eesmärk: leida maksimaalselt efektiivne töö tegemise viis, tõsta organisatsiooni efektiivsust tööviljakuse kasvu kaudu Leida “The One Best Way” töö tegemiseks: Töö analüüs = mõõtmine (sh planeerimine,
PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad ...
sidepidaja suhtlemine info väljaspoole tavapäratute probleemide org.juhtidega, vajalike organisatsiooni lahendamine org.väliste inimestega Juhtide kompetentsid: suhtlemis kavandamis, administreerimis meeskonnatöö strateegiliste tegevuste globaalse tunnetuse enesejuhtimise Juhtimisteooria ajalugu Teadusliku juhtimise koolkond (F. Taylor): o Rajajateks tööstusorganisatsioonide juhid o Keskenduti tootlikkuse tõstmisele, mitte töötajate heaolule o Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid nn rusikareeglid Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod töö tegemiseks Töötaja oskused ja võimed peavad konkreetsele tööle vastama Töötajaid tuleb treenida Töötajate innustamine
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)?
Renessanss: · Manufaktuuride teke, kaubanduse areng. · Hõbe ja kulda kooti kangasse mustriks. · Hakati losse ehitama, Itaalia esimesed palazzod. · Kõik pööratakse antiiki. · Inimese tähtsustamine. · Sünnikoht valdavalt Itaalia. · Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. · Muutus mood, määrati kes võis mida kanda. · Lauakombed. · Arenes loodusteadus, kunst, muusika, kirjandus. · Itaalias valitses Medici perekond. ( kunstitoetajad, õitseaeg) · Mitmekülgsed kunstnikud. · Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Vararenessanss: Arhitektuur: · Esimesed uued jooned sakraalarhitektuuris. · Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. · Iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. · Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. · Seinapindu liigendatakse horisontaal...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2020 Kordamisküsimused õpiku põhjal 1. Religioonipsühholoogia mõiste ja seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib religiooni seost inimese hingeelu ja käitumisega. Psühholoogia uurib ja püüab seletada inimese hingeelu käitumist(mõtlemine, tahe, motiivid) ja uurib käitumist- Sealt tulebki seos. 2. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA- Ameerika psühholoogide assotsiatsioon, üks maailma mõjukamaid professionaalsete psühholoogide organisatsioone (36 divisioon spetsialiseerub religioonile ja spirituaalsusele) IAPR- Euroopa põhjaga psühholoogide organisatsioon, annab välja ka oma ajakirja ja tegeleb ka religioonipsühholoogiaga 3. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1. Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mistahes el...
raskemeelne ja sünge. Tuli atonaalsus ja dodekafoonia 23. Atonaalsus a. Muusika, kus ei ole helistikku. Tekkis uues Viini koolkonnas 24. Seeriatehnika(dodekafoonia) a. 12-heliline rida, mille ükski noot ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud 25. A.Schönberg a. Juut, Austria, iseõppija b. Tõi dodekafoonia c. Kasutab kõnelaulu melodraama "Kuu-Pierrot" 26. Uus Viini koolkond a. Schönbergi loodud, tema õpilased, viljelesid dodekafoonilist stiili b. Arnold Schönberg, Alban Berg, Anton Webern c. Vana Viini koolkond Haydn, Beethoven, Mozart 27. George Gershwin a. Brooklynis, Vene immigrandid, mängis poes klaveril noote ostjatele b. Ühendas jazzi ja sümfoonilise muusika: "Rhapsody in Blue" c. Lugudele kirjutas tekstid Ira Gershwin d. Laulud: "I got rhythm", "Oh, Lady, be good", "The man I love" e
kõigest, mida see aine ise loob. Seega ei saanud algaineks olla mitte harilik vesi, vaid midagi “määramatut”. Anaximandros õpilane oli Anaximenes. Tema väitis, et kõikide asjade algaineks on õhk või udu. Ta väitis, et vesi on tihenenud õhk ja tuli on hõrenenud õhk. Anaximenese meelest tekkisid järelikult nii maa, vesi kui ka tuli õhust. Seega jagas ta Thalese arusaama, et looduses toimuvate muutuste aluseks on teatud algaine. Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5.sajand eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias. Elea koolkond vastandab püsivat ja muutlikku, postuleerides igavesti püsivat ning muutumatut printsiipi (olemine) maailma muutlikusest ja mitmekesisusest. Sellega panid nad aluse filosoofilisele olemisõpetusele ehk ontoloogiale. Selle koolkonna esindajad olid Parmenides, Melissos ja Zenon Eleast. Tuntum neist oli Parmenides. Parmenidest peetakse
Töö aluseks: Hersen, Sledge (ed´s) (2002). Encyclopedia of Psychotherapy. Academic Press 1. LOE LÄBI peatükid psühhodünaamilise (II vol 423-430), kognitiiv-käitumisteraapia (I vol 451-458); humanistliku (I vol 949-957); lahenduskeskse lühiteraapia (II vol 673-678); reaalsusteraapia (II vol 489-494); interpersonaalse psühhoteraapia (II vol 37-47); ja gestaltteraapia (I vol 863-872) kohta. 2. TÄIDA TABEL (lühidalt, konkreetselt, asjakohaselt): KOOLKOND TEOORIA NÕUSTAMISSUHE NÕUSTAMISVÕTTED TUGEVUSED NÕRKUSED Antud teraapia põhineb Nõustaja ja kliendi vahele Nõustamisel kasutatakse Lubab süüvida Keskendub väga mitmet
Eestvedajaks Max Weber. Distsipliini järgimine, jäik ülesehitus. ADMINISTRATIIVNE eestvedajaks Henry Fayol. Juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemina, kordineerimine, kontrolimine. Juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võimupõhimõte, distsipliin, käskude ja suundade ühtsus, õiglane hüvis, kord, õiglus, stabiilsus, initsiatiiv, kooskõlastatus, ahela põhimõte. Võimu ja vastutuse tasakaal. b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon. INIMSUHETE KOOLKOND töötingimused ja ka töötajatesse suhtumine parandavad töökvaliteeti. Elton Mayo sotsiaalne aspekt juhtimises on sama oluline kui tehniline. Erinevused klassikalisest koolkonnast: töötajatel on vajadused, motiveerimine, töö rikastamine, mitteametlikud suhted. SÜSTEEMIKOOLKOND iseloomustavad entroopia (info määramatuse hulk), sünergia ja allsüsteemid
muutuste mõju ettevõttele. olukorra muutumine tingib korrektiivide tegemise. Seda tingivad nii väliskeskkonna kui ka ettevõtte sisesed muutused ja ka seniste tulemuste hindamine. Strateegia edukus sõltub oluliselt sellest, kui hästi õnnestub tulevikku ette näha. Tegevuse hindamine ja vajalike korrektiivide tegemine on nii strateegilise juhtimistsükli alguseks ja lõpuks. 7. 10. strateegia kujundamise koolkonda H. Mintzbergi järgi Disaini koolkond strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla organisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. Strateegi loomise oskus on õpitav, mitte kaasasündinud või intuitiivne. Vastutus kogu protsessi eest lasub tegevjuhil, samas rõhutatakse loomingulisust ja unikaalse strateegia loomist. Strateegia kujundamine peab olema lihtne ja mitteformaalne. Mingil hetkel on strateegia valmis ja see tuleb ellu rakendada
Henry Mintzberg koos kaasautoritega on välja toonud strateegia kujundamise kümme koolkonda. Kõnealused koolkonnad jagunevad kolme gruppi. Kolm esimest koolkonda keskenduvad sellele, kuidas strateegiaid tuleks formuleerida. Tegemist on normatiivse lähenemisega, mille käigus püütakse fikseerida sammud ja protseduurid, mida ettevõtttes tuleks jälgida, et jõuda hea strateegiani. Järgnevad kuus koolkonda kirjedavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Disaini koolkond (The Design School) Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess. Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla oragnisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. Strateegia loomine ja hindamine baseeruvad seetõttu välis- ja sisekeskkonna hindamisel.
Kordamisküsimused kontrolltööks 11. klass: RAHVUSROMANTILISED KOOLKONNAD 1. Mis on rahvusromantiline koolkond? Mingi rahvuse kultuurilist identiteeti rõhutavate kunstnike(heliloojate) hulk. 2. Kes oli see Saksa filosoof, kelle ideed mõjutasid rahvusliku eneseteadvuse tõusu kogu euroopas? Johann Gottlieb von Herder 3. Milliste sündmuste poolest on 19. sajand eriti rikkalik? Mis nende tagajärjel tekkisid? Revolutsioonide poolest, nende tagajärjel tekkis suurem osa Euroopa väikesi rahvusriike. 4
suuda palju; vaid igasugune tõelisem looduse tõlgendamine saab teoks näidete kaudu ning sobivate ja kohaste katsete kaudu kus meeled otsustavad ainult katse põhjal, katse looduse ja asja enese põhjal. LI Inimaru kipub omaenese loomuse poolest abstraktsete asjade juurde; ja ta kujutab ette, et need, mis on mööduvad, on püsivad. Parem aga on looduse lõikamine kui abstraheerimine; see, mida tegi Demokritose koolkond, mis tungis loodusesse rohkem kui ülejäänud koolkonnad. Vaadelda tuleb pigem mateeriat, ja selle skematisme ja metaskematisme, ja puhast akti, ja toimimise või liikumise seadust; sest vormid on inimvaimu väljamõeldised, kui just ei taheta nimetada vormideks neid toimimise seadusi. LII Niisugused on seega iidolid, mida me nimetame hõimuiidoliteks; mis pärinevad kas inimvaimu substantsi ühtlusest; või selle ettehõivatusest; või selle ahtusest; või selle rahutust liikumisest; või
· (1954)Peter F. Drucker The practice of management · (1962)Alfred Chandler Strategy and Structure · (1965)Igor Ansoff- corporate strategy · (1980)Michael Porter Competitive Strategy · (1982)Kenichi Ohmae The mind of the strategist · (1994)Gary Hamel, C.K Prahalad Comepting for the Future · (1994)Henry Mintzberg-The rise and fall of strategic planning · Eestis TTÜ- Jaak Leimann Strateegilise juhtimise koolkonnad: 1) Disaini koolkond Strateegia koostamine seisenb püüdes saavutada kooskõla organisatsiooni seisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. 2) Planeerimise koolkond: strateegia tuleb formuleerida protseduuri kaudu, kasutades rohkeid analüüse ja lähteandmeid, eelkõige arvnäitajaid. 3) Positsioneerimise koolkond-strateegia on unikaalne positsioon turul 4) Kognitiivne koolkond-strateegia formuleerimine on vaimne, tunnetuslik protsess
Parimal juhul on teooria praktikas valideeritud. Teooria areng toimub kahte pidi: 1) ajugümnastikast ärisse 2) praktika uurimisest teooriaks Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest, Adam Smith- tööjaotus ja organisatsioonistruktuur Teooriate tüpoloogia: Klassikalised teooriad: - Teadusliku juhtimise koolkond - Taylor - Administratiivne koolkond - Fayol - Bürokraatlik koolkond - Weber Neoklassikalised teooriad: - Inimsuhete koolkond - Mayo - Inimressursi koolkond Maslow ja McGregor Moodsad, kaasaegsed teooriad: - Kvantitatiivsed teooriad- tehniline, materiaalne, infol põhinev - Süsteemiteooriad - Olukorralised teooriad - Uued suunad Klassikaline-teaduslik koolkond: Põhines praktikal ja selle uurimisel. Eesmärgid:
*karolingide perioodist on arhitektuuri vähe säilinud, siiski teade et nad ehitasid palju losse, Tsentraliseeritud ehitised olid haruldased. Maalikunstis olid piniatuurmaalid, millest kujunesid välja prantsuse ja saksa koolkonnad.* Reimsi koolkond-antiigi järgimine,* Corbie koolkond-oli reimsi koolkonna mõju all.* Toursi koolkond-tuntavad iiri ja anglosaksi mõjud, inimeste kujutamisel on tunda hellenistlike jooni.* Metzi koolkond. *Sankt Galleni koolkond-iiri mõjud. Varakristlik MAALIKUNST katakombid võeti kasutusele kristlaste poolt, seintele hakati kujutama tähtsaid isikuid ja seal peeti koosolekuid. Esialgu kujutati antiikmütoloogia stseene aga see muutus. Miniatuurmaalides on 2 koolkonda: Aleksandria koolkond:.antiigi traditsioonid Süüria koolkond: idamaised jooned, erinevatest evangeeliumi osadest kokku pandus jutluse tekst-rabula evangeliaar Tehti ka mosaiiki,
Motett žanr muutus taas ka vaimulikuks Väga populaarseks muutus ilmalik polüfooniline laul (selle lihtsaim vorm oli kaanon) Polüfoonia - mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega (hiilgeaeg 16. saj) Noodi trüki leiutamine aitas kaasa väga laiale levikule linnakultuuris. Koolihariduse edendamine, kuhu juurde kuulus väga kõrgel tasemel muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti oskust laulda noodist ja mängida mitut pilli. MADALMAADE MUUSIKA JA MADALMAADE KOOLKOND 15. - 16. SAJ Madalmaad - Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantsusmaa (Prantsuse ja flaami (hollandi) keel) Majanduslikult väga arenenud Burgundia Hertsogiriik (valitsejad Phillipp Hea ja hiljem Karl Julge) ! Terves Lääne-Euroops tekib üks terviklik muusikastiil Kunstnikud ja helilooja - muusikud rändasid tagasi nt Prantsusmaale ja Itaaliasse (sest BH lagunes) Nii levis tekkinud stiil kogu Lääne-Euroopasse ja seda viljeldi kuni 17. saj
Orgudest välja ei reisitud. Arvati, et mägede taga ongi teispoolsuse elu. 8.sajandil oli juba budism Jaapanisse jõudnud Hakati õppima hiina keelt, et mõista hiina keelseid buda kirjutisi, mis kingiti keisrile. Kohalikud KAMId ühendati üheks usuks. SHINTO ühendati kõik KAMI-d üheks religiooniks, ning pandi kirja ka ühine raamat, millest sai esimene jaapani keelne raamat. BUDISM JAAPANIS ,, kaks suurt vaala Jaapani budismis" · Tendai koolkond · Shingsu koolkond A on ,,kõikide tähtede ema". Kõige algus ning kõige olulisem asi. A vabastab. Puhta maa õpetused · Jodo shu · Jodo- shinsu Myoan Eisai rinzai koolkond- siin kasutatakse lühikesi mõistujutte, mille abil üritatakse inimese mõistmist avaradada (KOAN). Eihei Dogen soto koolkond Zhuangzi (369-286) - Mõtlemis koolkond. - Kui tahad konnast aru saada, siis peab kõhuga tunnetama seda.
1994 Henry Minzberg "The Rise and Fall of Strategic Planning" Strateegia on süntees. Strat. väljatöötamiseks on vaja loovust ja intuitsiooni Strateegilise juhtimise koolkonnad 1. Disain 6. Õppimine 2. Planeerimine 7. Võim 3. Positsioneerimine 8. Kultuur 4. Ettevõtluse 9. Keskkond 5. Kognitiivne 10.Konfiguratsioon tunnetus H. Minzberg, B. Ahlstrand, J. Lampel (1998) I Disaini koolkond Kontseptsiooni loomise protsess Sisemised võimed ja ressursid Välised võimalused Kooskõla Kavandatud protsess õpitav Tippjuht Mõtle - tegutse Unikaalne strateegia Lihtne, kergesti mõistetav II Planeerimise koolkond Formaalne planeerimise protsess Formaalne protseduur Lähteandmed, analüüsid Kontrollitud järjepidev formaliseeritud protsess Tippjuht - Planeerimisosakond Alastrateegiad ja programmid
......................2 1.3. Traditsiooniline ja kaasaegne avaliku halduse mudel............................................. 2 1.3.1. Traditsiooniline avaliku halduse mudel .......................................................... 2 1.3.2. Kaasaegne avaliku halduse mudel ...................................................................2 1.4. Juhtimise koolkonnad..............................................................................................2 1.4.1. Teadusliku juhtimise koolkond........................................................................ 2 1.4.2. Klassikaline koolkond...................................................................................... 2 1.4.3. Humanistide koolkond..................................................................................... 2 1.4.4. Avatud süsteemide koolkond........................................................................... 2 1.4.5. Juhuslikkuse teooria...........................................
Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18. Sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning vaskpuhkpillirühm. 19) VIINI KLASSIKALINE KOOLKOND Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Nendeks olid Franz Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven ja Wolfgang Amadeus Mozart. Nad olid kõik eri põlvkondadest, töötasid Viinis eri aegadel ning puutusid isiklikult väga vähe kokku. Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid. 20) FRANZ JOSEPH HAYDN Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-
Budismi õpetus ja eluviis Budismi jagunemine Hinajaana koolkond Mahajaana koolkond Puhta maa koolkond Zen-budismi koolkond Buddha Tähendus: virgunu- täieliku vabaduse, tarkuse, mõistmise ja energia seisund. Buddha: Siddhartha Guatama, kes pühendas suurema osa enda elust virgumisele ning kes hakkas virgununa ka teisi õpetama. Referaadi tulemus Sain referaadi käigus budismi kohta teada, et budism ei tunnista kõikvõimast absoluutset Jumalat, ei räägi maailma loomisest/tekkimisest ning inimhinge olemasolust. Budism keerleb põhiliselt ümber sinu ja su arengu ümber
klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste. Lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 6. Nimeta rahvusromantilisi koolkondi Euroopas (vähemalt 5) ja üks helilooja sellsest koolkonnast. Taani rahvusromantiline koolkond C.Nielsen Poola rahvusromantiline koolkond F.Chopin Soome rahvusromantiline koolkond- J. Sibelius Itaalia rahvusromantiline koolkond- G. Verdi Norra rahvusromantiline koolkond- E. Grieg 7. Nimeta 5 Wagneri ooperit. ''Lendav Hollandlane'' ''Haldjas'' ''Tristan ja Isolde'' ''Parsifal'' ''Armastuse keeld'' 8. Nimeta 10 Verdi ooperit. ''Attila'' ''Traviata'' ''Othello'' ''Falstaff'' ''Korsaar'' ''Maskiball'' ''Rigoletto'' ''Macbeth'' ''Trubaduur'' ''Alzira'' 9
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sajand
Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Koolkondade ajalist järgnevust arvesse võttes jaotatakse juhtimisteooriad klassikalisteks ning nüüdisaegseteks teooriateks (Bateman, Snell, 1996: 31). Klassikalised teooriad · teaduslik juhtimine · bürokraatia koolkond · administratiivne juhtimine Nüüdisaegsed teooriad · inimsuhete koolkond · organisatsioonikäitumine · süsteemi koolkond · olukorraline koolkond · piirangute teooria · õppiv organisatsioon Teadusliku juhtimise koolkond Koolkonna on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid, mida tuleks täita, et edukalt juhtida. Juhtimise alused (4
1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus 2. Organisatsiooni koostisosad 3. Keskkonna iseloomustus Sotsiaalne Kultuurisektor Legaalne sektor Poliitiline Majandussektor Tehnoloogiasektor Füüsiline sektor 4. Klassikaline koolkond Töötaja tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel). Nirgakiviks on tööjaotuse printsiip. Plaanimine – üksikasjalik, tüpne Õigused, kohustused, suhtlusteed – määratletud Kontroll – püsivus, avalik Juhtimisulatus – piiratud Otsustamine – tipptasandil Puudused ja eelised
RENESSANSI KUULSAMAD HELILOOJAD. Vanaaja ja keskaja muusika oli anonüümne. Renessansiajastul saav seostada teost ja autorit. Kujunesid välja heliloojate koolkonnad. Tuntumad olid: Madalmaade koolkond, Rooma koolkond, Veneetzia koolkond. Orlandus LassusOli Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. 15321594. Lassuse sünnilinn Mons asub Hainaut' provintsis Prantsusmaa ja Belgia piirialadel. Juba 12.aastasena võeti ta Sitsiilia asekuninga Ferrante Conzaga teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse, Conzagade residentsi Montavasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis, Milanos ja Roomas ning juba 1553.aastal sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister.
helilooja. 14. sajandi itaalia muusika trecento Terecento muusika on Kesk- ka Põhja-Itaalia linnades, enamasti õpetatud vaimulike poolt. Ilmalik seltskonnamuusika mitmehäälne ansamblilaul. Itaalia 14 sajandi muusika on palju pehmem võrreldes Prantsusmaa sama aja muusikaga. Pehmemad kooskõlad ja kontrastne polüfoonia. Peamised zandrid : Ballata- tantsulaul, caccia- ( jaht) tekst on elav ja värvikas. Madrigal- sisu karjuseidüll, armastus, lihtsa vormiga. Madalmaade koolkond e. Franko- Flaami koolkond e. Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastus! ( Renessanssi ajastu tähtsaim koolkond ). Madalmaades väljakujunenud uus helikeel ühendas eri maade muusikalisi jooni- püüe universaalsuse poole. Burgundia riigi lagunedes pudenes stiil mööda Euroopat laiali. Internatsionaalne helikeele alused : Prantsuse keerukas rütmide kombinisatsioon. Itaalia pehmus ja meelelisus. Inglise muusika kooskõlad. Madalmaa koolkonna muusika üldiseloomustus: polüfoonia, homofoonia.
KENDO Karmen Pumalainen 11. euroopa Mis on Kendo? • Jaapani keeles - 剣道 [kendõ] • Mõõga tee • Abe-ryū kenjutsu koolkond • Jaapani võitluskunst, mis põhineb mõõgavõitluskunstil KENJUTSU Kendo ajalugu • 16. saj • Kenjutsu kolooniad • puumõõk ehk BOKUTÕ või BOKKEN • 18. saj • Bambusritvadest mõõk ehk SHINAI • KATANA mõõk Kendo ajalugu • 19. saj keskpaik • Jikishinkage-ryū, Nakanishiha Ittō-ryū ja Hokushin Ittō-ryū koolkond • Gekiken-treening • Naganuma Shirozaemoni, 1715. a Riietus ja kaitsmed • Hakama ja keiko-gi
selle ajani pillimuusikat kirja ei pandud, see oli peamiselt improvisatsiooniline. Peamiselt mängiti tantsumuusikat ja saadeti laule. Ka kõik renessansiaja noodid olid alati koos laulutekstidega. Esimesed kirjapandud pillilood olid tantsud, neid mängiti ka seltskonnamuusikaks.Väga levinud oli ansamblimuusika. Tavalisemad pillid olid: orel, klavessiin,lauto,viiul, vioola,tromboon. 8) Nimeta kaks kuulsamat heliloojate koolkonda ja kaks heliloojat! Vastus: Madalmaade koolkond ja Rooma koolkond. Orlandus Lassus oli madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Giovanni Pierluigi da PalestrinoRooma koolkond. U.15251594, oli renessansi esindaja ja üks kuulsamaid kataoliku muusika helilooja.
keskajast muutub oluliseks teose autor 6) Miks kandus muusikaelu keskus 15. saj Prantsusmaalt Madalmaadesse? Sellepärast, et Prantsusmaa oli sõdadest nõrgestatud ja õukondadel ei olnud raha. 7) Koolkonna mõiste. Nimeta 2 renessansiaja tähtsamat koolkonda koos 1 esindajaga. Koolkond- rühmitus, eks lähtub loomingus samadest põhimõtetest. Tähtsaimad koolkonnad koos esitajaga: 1) Orlandus Lassus- Madalmaade koolkond 2) Giovanni Pieruigi da PALESTRINA- Rooma koolkond 8) Milline põhimõte ühendas Madalmaade koolkonna heliloojaid? Häälte sarnasus ja pehme kooskõla, imitatsiooniline polüfoonia 9) Mõisted: Polüfoonia- Kus kõik hääled on võrdse tähsusega Imitatsiooniline polüfoonia- Kõik hääled jäljendavad üksteist Kaanon- Mitmehäälne laul, kus kirjas on vähem hääli kui kõlab(heli kajaks nagu) Madrigal- tõsine filosoofilise tekstiga ilmalik laul
Mõeldes kui skeptik, jooksis minu juhe kokku ning tekkisid igasugused paranoiad. Äkki on kõik inimesed mu ümber näitlejad, äkki pole? Ma ei saa mitte midagi teada, kuna absoluutset tõde ei eksisteeri. Meie meeled on väga mõjutatavad jne. Aristotelese mõtted meeldisid mulle küll rohkem, kui Platoni omad, kuid mõtteviis, et kõik kulmineerub siiski jumalal ning tema tähtsusel, pole ikkagi see, mida ma näeks end õppimas. Küünikute koolkond oli samuti koolkond, mis pakkus mulle huvi. Küünikute näol on tegemist väga haritud inimestega, kuid nende elukombed on liiga barbaarsed. Ma tõesti ei kujutaks end ette elamas tünnis või onaneerimas tänaval. Epikuurlaste koolkond meeldiks mulle samuti, kuna ma ise olen samuti väga rõõmsameelne ning viimasel ajal olen jõudnud järeldusele, et ka minu elu eesmärgiks on nauding. Epikurose loodud mõtteviis on mulle igati sobiv. Samuti meeldib mulle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
