aaria-vokaalsoolo, intstrumentaalsaatega retsitatiiv-kõnelaul kantaat-mitmeosaline pidulik vokaalteos oratoorium-koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos passioon-vaimulik oratoorium ooperiga seotud mõisted concerto grosso-kontsert orkestrile ja soolopillide rühmale kontsert-muusika avalik esitamine sonaat-mitmeosaline heliteos ühele või kahele muusikariistale tähtsamad pillid pillimeistrid
sümfoonia(1997) sümfooniaorkester: harf, keelpillid. Kontrastiderohke, oluline roll dünaamika muutustel ning tämbril. 3. Orkestriteos Tsellokontsert(1997) tsello, sümfooniaorkester: vibrafon, keelpillid. Oluline roll dünaamika muutustel, tämbril ning meloodial. 4. Orkestriteos 4.sümfoonia ,,Magma"(2002) sümfooniaorkester: keelpillid, löökpillid. Väljendusjõuline teos, kus tähtis roll on dünaamikal, tämbril, rütmil. 5. Vokaalteos Missa ,,Lumen et Cantus"(1989) meeskoor, sümfooniaorkester: klaver, klavessiin, keelpillid. Olulised meloodia, dünaamika, meeskoor. 6. Vokaalteos Reekviem(1994) sopran, tenor, segakoor, kammerorkester: klaver, triangel, keelpillid. Oluliseks väljendusvormiks meloodia, koor, lõpus dünaamika. 7. Kammermuusika ,,Arhitektoonika" I-IV(1984-1992) erinevatele koosseisudele, elektrikitarr, võimendatud klaver(Arhitektoonika V) Uuenduslik, oluline roll tämbril,
• Algas vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik • Polüfoonilise muusika asemele hakkas tekkima monoodiline • Barokkmuusika helikeel on kummaline • Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid • Armastati tempo ja dünaamikakontraste BAROKK PILLID • Viiul – ansambli ja soolopill • Klavessiin • Klavikord • Orel • Positiivorel • Klaviirimuusika BAROKKI STIILID • Aaria – Väga levinud soololaulu vorm • Kantaat – Ulatuslik ja pikk vokaalteos ühele või mitmele solistile • Instrumentaalkonstert – Muusikateos, mis oli mõeldud rahvale • Süit – Instrumentaalteos, kus muusika oli tehtud tantsu rütmis • Fuuga – Polüfoonilise muusika keerukas ja arendatud vorm BAROKKI ESINDAJAD • Jacopo Peri – 1561-1633 • Antonio Vivaldi – 1678-1741 • Georg Friedrich Händel – 1685-1759 • Johann Sebastian Bach – 1685-1750
Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad Homofoonia - ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Sümfoonia 4-osaline teos sümfooniaorkestrile Keelpillikvartett 4-osaline teos neljale keelpillile Missa jumala kiituse teos Tantsusüit mitmeosaline teos, mis koosneb erinevatest tantsudest ja muudest paladest Gregooriuse laul saadeta 1-häälne kirikulaul Motett - mitmehäälne vokaalteos Madrigal 2- või 3-häälne laul karjusedüllist või armastusest Barokk tähendab ebakorrapärast pärli, stiil Organum vokaalmuusika zanr, algul olid 2-häälsed, hiljem lisandusid hääled Sonaadivorm kahe teema vastandamine erinevates helistikes
Motett Grete Küppar 10.B 2012 Mitmehäälne vokaalteos Arenes välja organumist 12.-13. sajandil Prantsusmaal Algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud Ladinakeelse tekstiga Alumises hääles põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal Põhimeloodia kohal teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5 Ülemistel häältel olid kõigil erinevad tekstid ja ka häälte rütm oli erinev Keskaegsed motetid olid ühesuguseid rütmifiguure kordavad (isorütmilised) Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid Motetiks võisid ühineda kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõ...
Muusikaajalugu Vokaalmuusika baroki ajal. Renessansi aegne ansamblilaul asendus barokiajal soololauluga Eeskujuks oli antiikkreeka luule, kus tekstil ja muusikal oli võrdne tähtsus. Lauldi pillide saatel, kõige olulisem pill oli lauto. Ekkisid aariad ja retsitatiivid. Aaria tundeid väljendav soololaul Retsitatiiv - kõnelaul Kantaat- mitmeosaline vokaalteos solistile või koorile enamasti pillide saatel. Oratoorium mitmeosaline dramaatilise või eepilise sisuga teos solistidele, koorile ja orkestrile. Baroki ajastul olid oratooriumid enamasti vaimuliku sisuga. Passioon on oratooriumi eriliik, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. Georg Friedrich händel Almirena aaria ooperist ,,Rinaldo" Esimene ooperiteater maailmas avati 1637 aastal Veneetsias. La Scala Milanos Metropolitan Opera New York
Sümfoonia suurele orkestrile kirjutatud 4 osaline teos millest vähemalt 1 osa peab olema sonaadivormis. Kontsert soolopillile ja orkestrile kirjutatud 3 osaline teos. Avamäng iseseisev, üheosaline, sonaadivormis orkestri teos. Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola ja tsello 4 osaline. Sonaat ühele pillile, enamasti 3 osaline Concerto grosso suur kontsert, mitmeosaline instrumentaalteos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopilliderühm, taval 3 osaline- kiire, aeglane, kiire. Prelüüd ja fuuga sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse...
Claudio Monteverdi Jaan Hellermann Gert Vahemäe GIII Claudio Monteverdi (1567-1643) Elulugu • Sündis Ceremonas (linn Itaalias) • Claudio oli pere viiest lapsest vanim • Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister (orkesteri õpetaja) • Ta laulis ka kirikukooris • Õppis Ceremona Ülikoolis • 1582. aastal avaldas esimesed muusikateosed • Motetid ja madrigalid • Motett- mitmehääleline vokaalteos • Madrigal- Itaalia stiili polüfooniline (palju helisid) laulužanr Muusika areng • 1587. aastaks avaldas vaimuliku madrigalide kogumiku • 1602. aastal töötas muusikajuhina • Ta oli töötanud ka viiuldajana ja lauljana • 1613. aastal asus tööle dirigendina (muusikajuhina) Veneetsias ühes kirikus Pereelu • 1599. aastal abiellus Claudio õukonnalauljannaga Claudia Cattoneo’ga • 1607. aastal aga suri Caludio abikaasa
Humanistlik iluideaal: kõik inimesele omane ja haritud, ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. Muusika areng oli sotud kõige rohkem Madalmaadega. Vokaalpolüfoonilise stiili tähtamad põhijooned: rüütlilaulud, levisid suuliselt, viise ei kirjutatud üles. Ars Nova-uus kunst. Renessanssmuusika esimene ilming, uus stiil. Muutused kunstmuusika žanrides: mitmehäälne ilmalik laul, tuli motett, hakati komponeerima missa osi. • Motett-mitmehäälne vokaalteos. • Organum-kahehäälne laul. • Missa-jumalateenistus. Ars Nova heliloojad: Philippe de Vitry „Ars Nova“, Guillaurme de Machaut „Jumalaema missa“. Itaalia kultuuri 14.sajandil nimetatakse ka trecento'ks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on polüfooniline laul, enamasti 2-häälne. Keerukaimaks
armastuslauludes on palju rohkem emotsiooni ja sõnumit kui keskajal. Rüütliluule pole kunagi eksisteerinud ilma muusikata. Keskajal tehti ka vokaalmuusikat- organumit. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Kui kuulasin muusikanäidet internetist, mille nimi oli Leonin-organum duplum, siis sellest järeldasin, et sõnu ei kasutatud eriti tol ajal. 12. sajandi lõpul oli organum juba 3- või 4-häälne. 13. sajandil arenes välja organumist motett. Motett on mitmehäälne vokaalteos. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Nendest neljast muusikažanrist on motett minujaoks kõike rõõmsam ja mitmekesisem. Minu arvates on keskaegne muusika huvitav ja kindlasti on sellest ajast palju õppida ja sajanditega muusikaajaloos edasi kanda.
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
9. Ilmalik muusika muusika väljaspool kirikut 10. Harmoonia helide tonaalne sobivus 11. Helistik kindla ulatusega piiritletud heliastmik, harilikult duur või moll-heliastmik, mis saab oma nimetuse põhiheli järgi. 12. Organum mitmehäälne kirikumuusika. Üks vanimaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. 13. Motett Mitmehäälne vokaalteos. Toetub Gregoriuse koraalile, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraanitekst. 14. Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud Missa 15. Sümfoonia 4 osaline suurteos sümfoonia orkestrile, kus esimene osa on sonaat- allegro vormis. Peateema on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema rahulikum ja laulvam.Sümfoonia I osa lõppeb koodaga. Sümfoonia osad on erinevate karakteritega. 16
Koraal vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalatee...
võimalik kirja panna. Erinevad näited muuusika kohta pärinevad X sajandist. Sealt näeme, et mitmehäälsuse aluseks on olnud improvisatsioon. Erilise leviku mitmehäälsele muusikale andis oreli levik Inglismaal ja hiljem Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Organum on vokaalmuusika zanr. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl. Motett on mitmehäälne vokaalteos. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse teksiga. Polüfoonia on mitmehäälsus. Seega keskajal Euroopa mitmehäälnemuusika tekkis polüfoonilisena. Tuntumad heliloojad Leonilus, Perotimus. Tuuli Varik 2
intermezzo (intermetso) on vahepala; vabavormiline instrumentaallühipala või sonaadi osa imitatsioon on sama meloodia või meloodiaosa kordamine helitöö eri häältes improvisatsioon on ettevalmistamata, esitamise ajal loodud teos kaanon on laul, milles kõik hääled esitavad üksteise järel alustades sama meloodiat kammertoon on helihark koorile hääle andmiseks ja instrumentide häälestamiseks kantaat on instrumentaalsaatega mitmeosaline pidulik vokaalteos koorile ja solistidele või ainult koorile kastraat on kunstlikult säilitatud ilusa kõrge häälega meeslaulja, kellel lõigati lapseeas munad maha, et poisihääl säiliks keelpillikvartett on neljale keelpillile kirjutatud helitöö (2 viiulile, vioolale, tsellole) keelpillitrio on kolmele keelpillile kirjutatud helitöö (viiulile, vioolale, tsellole) klassitsism iluideaaliks pidas antiikmaailma, taotleti mõistusepärasust, vormikooskõla, zanri ja stiili puhtust
,,Fratres" (ldn.k. vennad), ,,Tabula rasa" (ld.k. puhas leht) 2 viiulit, prepareeritud klaver ja keelpillid. Kui siiani valdavalt oli Pärt instrumentaalhelilooja, siis seoses uue stiiliga suureneb sõnaosakaal. Peale immigreerumist pühendub peamiselt sakraalmuusikale(vaimulik). ,,Passio" (Johannese passioon), ,,Te Deum", ,,De Profundis", ,,Stabat mater", ,,Magnificant", ,,Berliini missa". Kasutab peamiselt ladina keelt, kuigi on kasutanud ka kiriku slaavi keelt, nt ,, Kanon Pokajanen". Vokaalteos hispaania keeles ,,Como cierva sedienta" ,,Lamentate" kaebelaul. ,,Orient ja Occident" tintinnabuli stiilis, lähttuvad idamaade kultuurist, eriti nende usulisest poolest. On valitud mitmete maailma ülikoolide au doktoriks. Tema muusika on siiras ja avatud, kuid tähtsaimaks peab vaikust. Vaikus on tema jaoks ideaalne.
Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega). Oratoorium- kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Puudub lavastus. Passioon- oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuste lugu. Tekst pärit Uuest Testamendist, tähtis osa on kooril, kes laulavad hulga tegelaste repliike. Ooperi kujunemine- ooper kujunes välja keskaegsetest tragöödiatest ja õukonnapalletist, kus
koloriidile. kaasaegne. popmuusikast harmoon Tähtsaimad Alban Berg- Claude Eduard Tubin George Gustav M muusikud, teosed Viiulikontsert, Debussy Ballett ,,Kratt" Gershwin Kantaat Ooper ,,Wozzeck" Ooper Sergei ,,Rhapsody in sümfoon Vokaalteos ,,Pelleas ja Prokofjev blue" ,,Laul Ma ,,Seitse varast Melisande" Ballett ooper ,,Porgy Johanne laulu" Maurice Ravel ,,Romeo ja ja Bess" Brahms Arnold Sümfooniline Julia" Darius "Saksa Schönberg- süit: ,,Hispaania Igor Milhaud reekviem
motoks ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". - 17-aastaselt perekonnapea - ebaõnnestunud romantilised suhted, elu lõpu poole jäi kurdiks - tema tõeline õpetaja C. G. Neefe - 1795 algas kuulmisvaegus, 1801-1802 hingeline kriis ja kaalus enesetappu - 1802-1812 loomingu kõrgaeg, klaverisonaadid olulised, instrumentaalmuusika - ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" tema esimene vaimulik teos ja ühtlasi ka esimene dramaatiline vokaalteos - pühendas III sümfoonia Napoleonile - Klaverisonaat ,,Appassionata" heroilise stiiliga, tema ainus ooper ,,Leonore" (,,Fidelio") ka. - klaver elu lõpuni olulisim pill - Beethovenit austati, kui ta suri - esimene täielik vabakunstnik
Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missa on armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos. Kujunes välja ka missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Reekviem on leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks. Teiseks põhizanriks jäi motett, mis oli 15.-16. Sajandil mitmehäälne vaimulik vokaalteos. Polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, seepärast nimetatakse seda tehnikat imitatsiooniliseks polüfooniaks. Imitatsioonilise polüfoonia kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon. Kaanon on mitmehäälne helitöö, kus osa hääli tuletatakse kindla reegli järgi ühest kirjapandud häälest.Madrigal on klassikaline itaalia luulevorm; 16
hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul(võis olla vaimulik) motett – mitmehäälne vaimulik vokaalteos, alates 17. saj koos pillisaatega neuma – keskaegse noodikirja märk ricercar(ritšerkaar) – polüfooniline heliteos soolopillile või pilliansamblile, jäljendas motetti. villanella – talupojalaul A.Williart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale lõi 1. žanri ricercari, veel Canzon ja Sonata(improvisatsiooniline) ans. pillideks olid puhkpillid, tehti tantsumuusika saateks. Paaristantsud – aeglane eeltants Pavaana ja kiire järeltants Galiard
kaduma. Barokiajastul olid laulu sisu ja sõnad väga olulised. Muusika järgis sõnade loomulikku rütmi, muusika ja luule pidid olema tasakaalus. Aaria Väga levinud soololaulu vormiks kujunes aaria. Seda esitati lauto või pilliansambli saatel. Kujunesid välja kindlad aaria liigid. Suurtes vokaalteostes – ooperis, kantaadis, oratooriumis – oli aariatel samuti oluline koht. Kantaat 17. sajandil kujunes Itaalias välja uus vokaalteos kantaat, millest sai barokiajastul väga levinud teose liik (cantare it k – laulma). Kantaat on ulatuslikum ja pikem vokaalteos ühele või mitmele solistile instrumentaalansambli saatel. Neid esitasid peamiselt ooperilauljad. Edaspidi hakati kirjutama kirikukantaate, mille sisu oli vaimulik, esitajate koosseis suurem ja neid kanti ette jumalateenistustel või kirikukontsertidel. Ooper Ooper sündis Itaalias ja kujunes barokiajastu üheks lemmikžanriks.
dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Ooper-Lavateos, milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näitekunst ja kujutav kunst. Esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Kasutatakse soliste, ansambeleid ja koori. Kantaat-Mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Tavaliselt puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Soolokontsert- Teos, kus orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti. Concerto grosso- Teos solistide grupile ja orkestrile. Suurem grupp toetab väiksemat lõiguti.
miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esitaja. kammermuusika väikesele ansamblile või soolopillile (saatega või saateta) kirjutatud muusika. Kammermuusika alla kuuluvad näiteks duo, trio, kvartett ja kvintett. kantaat mitmeosaline vokaalteos koorile ja solistidele, oratooriumist lühem ja üheplaanilisem. Vt. ka sonaat. kordeballett balletirühm, rühmatantsijad, kes ei tantsi soolosid ega peaosi. kvartett neljale häälele või pillile kirjutatud heliteos (näit. keelpillikvartett harilikult sonaaditsükli vormis), samuti seda esitav ansambel (näit. keelpillikvartett: 2 viiulit, vioola ja tsello). libreto muusikalise lavateose (näit. ooper, operett, muusikal) tekst või (balleti puhul) stsenaarium.
Autor oli Jacopo peri. Teksti kirjustas Rinuccini. Esimene ooperi teater avati 1637 Veneetzias. Suurim ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Tähtsamad ooperid: ,,Orpheus" 1607 ,,Odysseuse kojutulek" 17 saj kujunes välja bel canto laulustiil. 17saj keskel ooperit meespeaosad kirjutti kastraat lauljatele, kelle puhul hinnati kunstlikult säilitatud kõrge poisi hääle puhtust, millele oma korda liitus täiskasvanud hääle võimsus. Retsitatiiv- kõnelähedane laulmine. Kantaat- vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile. Jagunevad ilmalikkudeks ja vaimulikkudeks kantaatideks. Oratoorium- kontsert teos solistidele, koorile ja orkestrile. Esimene 1600. Sarnaneb ooperiga, kuid puudub lavaline tegevus, dekoratsioonid ja kostüümid. Vaimuliku sisuga. Räägitakse piibli lugusid ja pühakute legendidest. Üks keskne tegelane jutustaja. Traditsiooniliselt olid ladina keelsed. Passioon- vaimulik teos, mis jutustab Jeesuse kannatustest. INSTRUMENTAAL MUUSIKA
Nii nagu missa,kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks.Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid,orkester ja orel.Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest.Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi.Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo. Motett- mitmehäälne vokaalteos kirikumuusikas.Aluseks samuti laenatud põhimeloodia alumises hääles(nüüd nimetatakse tenoriks),mille kohale lisati uusi hääli,millega käisid kaasas ka uued tekstid.Tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad ladinakeelsed vaimulikud luultekstid.13 saj II poolel hakati ülahäältes kasutama prantsuskeelset,enamasti ilmalikku luulet.Tüüpilises gooti motetis 3 häält:alumises(tenor) teksti vähe, seda võidi mängida ka pillil;teises
Heinrich Schütz passioonid Matteuse, Luuka ja Johannese järgi. Oratoorium on suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium tekkis 1600 Roomas. Kuulsamad oratooriumid: Giacomo Carissimi ,,Jefta"; G.F.Händel ,,Messias", ,,Saul". Kantaat on mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Tavaliselt puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Concerto grosso on teos solistide grupile ja orkestrile, kus suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Tähtsamad heliloojad: A.Corelli ja Bach
Homofoonia-Mitmehäälsus, kus üks hääl on teistest tähtsam. Sümfoonia-Muusikaline suurvorm sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett- Instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljat keelpillist. Missa- zanr, mis põhineb katoliku kiriku jumalateenistuse tekstile. Tantsusüit-Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Gregooriuse laul-Roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta laul, millel puudub taktimõõt ning mille tekstid on ladinakeelsed. Motett-Mitmehäälne vokaalteos, mis arenes välja organumist. Madrigal-Itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. Barokk-Stiil, mis oli iseloomulik 17. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Organum-Vokaalmuusika zanr, mis olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Sonaadivorm-Muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. 2 Kes on(oli):
heliloojatega, kellelt õppis eelkõige kauni meloodiajoone kujundamist. Tänu tutvustele esitati tema teoseid salongides ,,õigetele inimestele" ning heliloojale, kes oli suutnud võita populaarsuse Itaalias, olid kõik uksed valla ka teistes Euroopa maades. Händeli tuntust seletab ka asjaolu, et 1713. a. lõppenud Inglise-Prantsuse sõja tähistamiseks telliti teos mitteinglasest Händelilt, teos sai nime "Te Deum" (vanast vaimulikust hümnist tulenev piduliku iseloomuga ja ülistava sisuga vokaalteos koorile, orkestrile ja solistidele). Kuninganna Anna poolehoiu saavutas Händel aga tema sünnipäevaks kirjutatud vokaalteosega ,,Ood rahule". Händel oli põhimõtteline vastand Bachile. Tema loomingus puudub kirikumuusika ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. Ta oli maailmale avatud ambitsioonikas läbilööja, kes saavutas peagi üleeuroopalise tuntuse. Peamise osa elust veetis Händel Londonis, mistõttu tema loominguline tegevus on ka otsapidi Inglise
Igas muusika zanris on märgatavad muutused kõigi kolme aja perioodil. Võtaks vaatluse alla oratooriumi, kantaadi, missa ja passiooni. Kõik nemad on vokaalsümfoonilised suurvormid ning igaühel on näha muutusi kahe sajandi vältel. Kantaat Kantaat on üheks vokaalsümfoonia suurvormiks. See on mitmeosaline muusikateos koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Kantaat võib olla ulatuslik üheosaline või mitmeosaline vokaalteos ning ta võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Siiski on kantaadid lühemad ning tavaliselt puudub neis ka arenev suzee. Kantaatide temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna cantata, mis tähendab itaalia keeles laulma kasutati zanrinimena esmakordselt 1620
Esinejad loomakostüümides. Vokaalmuusika Uutmoodi tekstikasutus. Võtab sõnad lahti häälikuteks, mida kasutab iseseisvate struktuuriosadena. Sõnade tähendus kipub kaduma. Häälduses tugineb foneetikaalfabeedile. Vokaalteoste loomisel kasutab esimese sammuna moodulteksti ehk mingit lühikest fraasi, millest saab foneetiline materjalipank. Näiteks "Sequenza III". Teos on soololauljale. Laulja peab kasutaba ka ebatrasitsioonilisi hääle tekitamise viise. Kõige eksperimentaalsem vokaalteos "Sinfoniat". Postmodernismi tippteos. Kaheksa häält saadavad üksteisele silpe ja häälikuid, milest Marthin Luther Kingi nimi koosneb ja ainult lõpus laulavad enam vähem arusaadavalt välja. Kammermuusika Kõige tuntub teos "Sequenza I-XIV". Iga osa on iseseisev kompositsioon ja eri esitajale. . Lavamuusika 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. Pikim ooper "La Vera storia". Teos "Opera" ainus täielik läbikukkumine. Iannis Xenakis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
