Robin Soolind Teatrietenduse retsensioon Becky Mode ,,Kõik on täis" Käisin 27. novembril Eesti Draamateatri väikses saalis vaatamas Priit Pedajase lavastatud monoetendust ,,Kõik on täis". Esmakordselt etendus antud näidend 18. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatri maalisaalis. Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulikkuse säilitamist. Näitemängu põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond naerma, kuid samas näidata, kui raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev. Näidend algas tegelase tööle tulekuga ja lõppes sealt lahkumisega. Näitlejaks oli innukas Taavi Teplenkov, kes tegi üks tund ja kakskümmend minutit kestvas etenduses ligi nelikümmend erinevat rolli...
MUUSIKAL Muusikalizanr sündis 1920.aastatel............................................................ Muusikal Muusikat ja tantsu sisaldav lavateos milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Muusikali erinevus operetist: Muusikalis rõhk räägitud tekstil, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. George Gershwin (26.sept 1898 -11.juuli 1937) Elu ja loomingu seosed: Oli igal pool seotud muusikaga (pere, töö, teatrid, kool)...
alati mitmeosaline. klaster kobarakord kontsert mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile. kvartett neljast mängijast või lauljast koosnev ansambel või neile mõeldud helitöö. libreto ooperi,opereti või muusikali tekst missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos. ooper lavateos , milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst. oratoorium vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile. passioon heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. polüfoonia mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad. programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud...
X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest pal...
P - piano vaikselt f - forte valjult pp - pianissimo õige vaikselt ff - fortissimo väga valjusti ppp- piano pianissimo äärmiselt fff- forte-fortissimo ülivaljusti vaikselt mp - mezzopiano poolvaikselt mf- mezzoforte poolvalju Algusesse tagasi Barokkooper Barokkooper oli hiilgav õukondlik lavateos toretsevad dekoratsioonid, uhked kostüümid... Aariad (ooperilaulud) olid väga keerulised. Need keerulised käigud võimaldasid lauljal näidata meisterlikkust hääle ilu ja pikkust. Retsitatiivset ooperit (kõnelaul) peeti aegunuks ja igavaks. Nii hakatigi oopereid üles ehitama üksikute viisirikaste numbrite, peamiselt aariate ahelikuna. Tekkis nn numbriooper. Barokkooperi võluv külg oli meloodia rikkus. Muusika oli ainuvalitseja....
Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavalisel...
aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole dgaamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcell nagu Mozartki elas vaid 36-aastaseks. Kuid juba kaasaegsed kutsusid teda...
ROMANTISMI MOTO- Mõistus võib eksida, tunded mitte iialgi ROMANTILINE MUUSIKA- alles jäid paljud senised vormid ja esitlus koosseisud. Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos . Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. Üsna viljakas. Impressaario e. projektijuht maksis raha ja helilooja kirjutas loo. Helilooja sai kolmandal esinemisel alles raha. Hinnati primadonnasid. 4)Mis on prantsuse ooperile iseloomulik...
Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Kuid kõigest hoolimata ei loobunud ta oma muusikalisest tegevusest. Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert...
Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Vastumeelselt andis Schubert isa kooli nooremates klassides laulutunde. Ise kuulas aga muusikat ja komponeeris. Valmisid laulud, kooriteosed, kvartetid, sonaadid, sümfooniad. Meloodiad täitsid teda nii, et ta ei suutnud neid kõiki üles kirjutada.1814. a. valmis tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva...
1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
Pateetiline vaheldub koomilisega ja triviaalsega näidendis "Ardenne'i armukadeduse maja ja metsad". "Kaheksast komöödiast" üks terviklikumaid ja samas rahvuslikumaid on "Pedro de Urdemalas".Kui Cervantese kõik säilinud täismahulised näidendid on värsivormis, siis intermeediumeis valitseb proosa. Intermeedium on ühevaatuseline lavateos , sellesse mahub enamasti vaid üksainus koomiline situatsioon, ulatuslikumat seiklust zanr ei luba. Suurim tähtsus on kõnel. Enamik palasid lõpeb värssidega (romansi või glossiga), mida laulavad muusikud. Neid mahlakaid rahvalikke tänavapilte ja igapäevaseid elustseene on tavaliselt enamgi hinnatud kui Cervantese "pärisnäidendeid". Cervantese huumor on heasoovlik, ka tema iroonia ei ole kunagi tige. Õige mitmes intermeediumis peegeldub keskmisest madalam...
OOPER Ooper (itaalia keeles oopera tähendab: töö, teos) e. lauldud draama on lavateos , mis ühendab paljusid kunstiliike. -kirjandus (ooperi sisu e. süzee) -näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e...
1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased · Pillid ja instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina...
Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine koor...
Retsensioon P. Pedajas ,,Kõik on täis" 22. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Priit Pedajase lavastatud näidend ,,Kõik on täis". Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist rasket tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulolu säilitamist. Näidend algab tegelase tööle tulekuga ja lõpeb sealt lahkumisega. Teose lavastaja Priit Pedajas on silma paistnud oma väga hea staaziga, olles lavastanud palju näidendeid alates juba 1979. aastast ja samas pälvinud palju preemiaid. Minu arvates oli lavastaja töö väga hea ja nauditav. Kriitika poole pealt ei oska midagi kommenteerida...
Retsensioon A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" 14. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev näidend ,,Ma armastasin sakslast". Lavateos oli kirjutatud noorpaari pidevalt mänglevale armastusele, mille tingisid eri rahvus ja seisused. Näidend lõpeb traagiliselt naise surmaga. Romaani kirjutas ümber näidendiks Rünno Saaremäe, lavastajaks oli Raivo Trass. Saaremäe leiab, et on isegi hea, et Tammsaare ei ole käsitlenud teoses konkreetset ajalist perioodi, tänu millele võib tegevuse paigutada erinevatesse ajahetkedesse 20 30.ndatel aastatel...
OOPER Ooper on muusikaline lavateos , milles enamasti esitatakse kogu tegevus lauldes. Ooperis kasutatakse lavakujundust ja kostüüme ning teatrivahendeid. Ooperis näideldakse. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis võib ulatuda sümfooniaorkestrini. Oooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ning süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee tavaliselt peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid...
klass Muusikastiilid: Gooti 13-16 saj. Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni. Muusika kuulus tavaliselt tantsu ja luule juurde. Selline luule ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5-4 saj. e.Kr Kreekas, kus omistati muusikal...
Bel Canto ilus laul. Primadonna- sopraooper. Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik vahemäng. Ooper- lavateos , milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga...