(igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. Homofoonia- väljendusviis, kus üks hääl on juhtiv ja teised ainult saadavad teda. Polüfoonia- väljendusviis, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Lihtsaim polüfoonia on kaanon. ORATOORIUM MISSA Tekst oluline Pole oluline Süzee Süzee puudub Konflikt Konflikt puudub Tegelased Tegelased puuduvad
Passioonide muusikalised numbrid jagunevad järgmiselt: a) aariad ja ansamblid, kus peategelased väljendavad tundeid b) retsitatiivid, kus jutustaja selgitab sündmuste käiku c) koor, mis sümboliseerib rahvast ning annab toimuvale hinnanguid Passioon kui zanr on iseloomulik peamiselt saksa 17. ja 18. sajandi barokkmuusikale. Kantaat - mitmeosalineinstrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ka ainult koorile. Kantaat võib olla nii vaimuliku kui ka ilmaliku sisuga. Homofoonia - mitmehäälne teos, kus üks hääl on juhtiv ja teised hääled on sellele allutatud saatehääled. Polüfoonia - mitmehäälne teos, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega.
6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga, tavaliselt instrumentaalsaateta 13. luteri koraal- saksa protestantlik kirikulaul 14. madrigal-14. saj itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm 15. kontsert-mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile 16. ooper-lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst
Kordamisleht zanr- muusikateose liik, nt koorilaul, klaveripala, ooper, kantaat vorm- muusikateose ülesehitus, nt A+B+A, sonaat-allegro vorm polüfoonia- muusikaline väljenduslaad, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega, nt kaanon homofoonia- muusikaline väjenduslaad, kus üks hääl on juhtiv ja teised moodustavad talle saate, nt sonaat-allegro fuuga- polüfoonilise väljenduslaadi kõige enam väljaarendatud vorm Koosneb kolmest põhiosast: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat põhihelistikus, teema esitatakse kõikides häältes 2. Töötlus siin arendatakse ja varieeritakse mitmete võtetega teemat ning osa lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon- kõrgpunkt, kõige pingelisem lõik 3. Repriis e lõpuosa
· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud.
Meloodia Dynamics Dünaamika Harmony Harmoonia Rhythm Rütm Meter Meetrum Tempo Tempo Texture Faktuur Mode Laad Register Register Timbre Tämber Range Diapasoon Homophony Homofoonia Polyphony Polüfoonia Melody
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul
Descartes' i rajatud muusika ja ka filosoofiline õpetus. enamus tänapäeva Arhidektuuris muusikast. sambad ja kuplid. Muusikas homofoonia Ratsionalism Klassitsis m Kunstis kompositsioon on Zanrid Selgus ja rahulikkus.
A capella ilma saateta Dissonants mitte heakõlaline kooskõla Konsonants heakõlaline kooskõla Dodekafoonia 12 helil põhinev heliseeria Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis
* Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Kõige algelisem eneseväljendus viis: 1. Füüsiline 2. Keeleline 3. Kunstiline Vana-Kreeka kultuur ehk Antiikkultuur (3-4saj eKr.) Vana-kreeka kultuur kui "euroopa kultuuri häll" Märkssõnadeks: demokraatia, filosoofia, isiksustatud jumalad. Musike´-muusade kunst, lauldes ette kantud luule.
concerto grosso J. B. Lully Sonaat, Pooldati selget, lihtsat ning F. J. Haydn Klassitsism sümfoonia, arusaadavat (kolmkõlad) W. A. Mozart 18. saj.- 19. saj. kontsert, Ilmalik teema ja homofoonia L. v. Beethoven keelpillikvartett Sümfooniline F. Schubert Romantism Tunnetekultus, väljendati poeem, G. Verdi 19. saj. isiklikke elamusi R. Wagner operett
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal
gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst Partituur- koondnoodistik Vokaalmuusika-inimhäälele muusika Reekviem-surnute mälestuseks,teos ( koor,orkester,solist) Folkloor- rahvamuusika ehk pärimusmuusika Kammermuusika- väike koosseis Liturgia- jumalateenistus Unisoon- ühehäälsus erinevates kõrgustes Kontsert- avalik muusika ettekanne Algrum-sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas Gimze seminar-koorilaul ja pillimuusika arengule aitas ta kaasa.
Zanr-Muusikaliik Vorm- muusikateose ülesehitus Homofoonia- Mitmehäälne heliteos, kus üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled Polüfoonia- mitmehäälne heliteos, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega Ambrosiuse hümn- vabalt voolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal- seda iseloomustab korrapärase meetrumi puudumist tekstis Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära män...
...on intonatsioon, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, helilaad, harmoonia, tämber, register, faktuur, orkestratsioon. INTONATSIOON ...on iseseisev meloodia osake, millel on emotsionaalne ilmekus. MELOODIA ...on muusika mõte, mis kõlab ühes hääles ja kasvab välja üksteisele järgnevatest intonatsioonidest. Meloodia võib olla saateta (monoodia), seostatuna ühe või mitme teise meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ...on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. DÜNAAMIKA ...on heli kõlajõud. TÄMBER ...on kõlavärv, heli karakter. REGISTER ..
Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Concerto grosso 3-osaline teos orkestrile ja soolopillide grupile Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad Homofoonia - ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Sümfoonia 4-osaline teos sümfooniaorkestrile Keelpillikvartett 4-osaline teos neljale keelpillile Missa jumala kiituse teos Tantsusüit mitmeosaline teos, mis koosneb erinevatest tantsudest ja muudest paladest Gregooriuse laul saadeta 1-häälne kirikulaul Motett - mitmehäälne vokaalteos Madrigal 2- või 3-häälne laul karjusedüllist või armastusest Barokk tähendab ebakorrapärast pärli, stiil
a-moll helirida, mis algab A noodist ja on kurvakõlaline ansambel nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur rõõmus helilaad Dünaamika Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte Vali Harmoonia Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine muusikapalade seadmine nt. orkester Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud Meetrum - rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine Meloodia - ühehäälselt väljendatud mõte Metronoom - on masin tempo jaoks Moll - kurva kõlaline helilaad
diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul harmoonia kooskõla heterofoonia erinevate variantide kooskõla homofoonia mitmehäälsus humanism inimlikkust rõhutav maailmavaade hümn ülistuslaul ikoon pühapilt improvisatsioon muusikapala loomine inspiratsiooni teel instrumentaalmuusika pillidel esitamiseks loodud muusika intermeedium meelelahutuslik vahemäng intervall kahe helikõrguse suhe kaanon mitmehäälsuse vorm kammermuusika ühele esitajale loodud muusika kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos kantor kirikumuusik
reekviem- katolik leinamissa estampii- keskaegne tants ja muusikazanr ordinaarium- missa muutumatu tekstiline osa kitaroodia- hingestatud soololaul mida saadab kitario-keelpill auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid
Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Teenistus Ungari vürst Esterhazy õukonnas Reis Londonisse-loominguline vabadus Muusika selgepiiriline ja tasakaalukas Tähtsamad teosed:104 sümfooniat, ooperid-laulumängud, messid-oratooriumid HAYDNI TÄHTSUS Pani aluse klassikalisele keelpillikvartetile Pani aluse klassikalisele sümfooniale Klassikalise sonaadivormi areng W.A
MUUSIKA MÕISTED Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Meloodia helide kaunikõlaline järjestus Tempo heliteose esitamise kiirus Dünaamika õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber heli omadus, mis kirjeldab kõlavärvi Harmoonia erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur muusikalise struktuuri vertikaalne mõõde Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine muusikas Polüfoonia mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas Burdoon - lihtsa mitmehäälsuse tüüp || liikumatu või korduvate motiividega saatehääl Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt /madalamalt Liturgia religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgemate jõududega Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus
Aaria ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet muusikateose esitaja Kammermuusika ühele esitajale loodud muusika Kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos Kontsert ulatuslik mitmeosaline teos ühele ja mitmele soolopillile, orkestrile Koraal kirikulaul Kvartett 4-mängijast koosnev ansambel
kujutati kangelaslikke stseene antiikajast · Skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest hinnati ilu ja vormi emotsiooni asemel · Arhitektuur levis kogu Euroopas matkiti antiikaja ehitisi ehitised sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega Madeleine'i kirik 1806 Poseidoni tempel Jacques Louis David "Horatiuste vanne" Klassitsism muusikas · Avaldus 18. sajandil prantsuse ja itaalia ooperites · Ainestik mütoloogiast · Imalikkus ja homofoonia (üks hääl on tähtsam kui teised) · Viini klassikud (Haydn, Mozart, Beethoven) Klassitsismiaja heliloojad Neoklassitsism · Klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. · Kirjanduses lähtuti enamasti sümbolismist, impressionismist ja stiilitäpsusest · Muusikas oli orkestriseade lihtsustamine ning suurem rütmilisus (n-ö rütmimootor) *tänusõnad*
basso continuo e generaalbass – barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos
itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven.
oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. · Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). · Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. · Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven.
kooskõlade järgnevusi Rütm * Muusika on kunst, mis kulgeb ajas * Igal helil on oma kindlaksmääratud kestus ajas, mida nimetatakse helivältuseks * Rütm on helivältuste korrastatud järgnevus * Muusikas aitavad korda luua rõhulised ja rõhutud pulsilöögid * Rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärast vaheldumist nimetatakse meetrumiks Faktuur * Faktuur on heliteose ehitus, häälte ja häälegruppide paigutusviis * Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks häältest(meloodia) on tähtis, teised hääled moodustavad sellele saate * Polüfoonia - mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register * Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv * Kõrge register * Keskmine register * Madal register Dünaamika * Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine
Muusikas avaldus klassitsism kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfooniat, sonaati, kontserti) ja kammerteoseid (sonaati, triod, kvartetti, kvintetti). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart ja L. van Beethoven. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Vastukaaluna barokile rõhutati ehituskuntstis tervikidee selgust, ansamblikujunduse teljelist rütmi ja ehituskehandi ranget liigendust. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause),
Rütm – nähtuste korduvuse muster Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber – helivärv Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest Faktuur - üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad, linnakodanikud), kirjaoskamtus. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal – üldnimetus liturgilistele tekstidele
• Konsonants - kokkusobivate helide kooskõla Rütm • Muusika on kunst, mis kulgeb ajas • Igal helil on oma kindlaksmääratud kestus ajas, mida nimetatakse helivältuseks • Rütm on helivältuste korrastatud järgnevus • Muusikas aitavad korda luua rõhulised ja rõhutud pulsilöögid • Rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärast vaheldumist nimetatakse meetrumiks Faktuur • Faktuur on heliteose ehitus, häälte ja häälegruppide paigutusviis • Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks häältest(meloodia) on tähtis, teised hääled moodustavad sellele saate • Polüfoonia - mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register • Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv • Kõrge register • Keskmine register • Madal register Dünaamika • Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine
Meloodia - rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Rütm - helivältuste korrastatud järgnemine Tempo - muusika esitamise kiirus Dünaamika - helitugevus ja selle muutumine muusikateoses Tämber - muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärv Vorm - heliteose ülesehitus Harmoonia - helide kooskõla; õpetus akordidest heterofoonia - mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Gregoriuse laul - laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel : ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, lähtub loomuliku kõne rütmist, levis suuliselt Neima - Noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumasid
Muusika arvestus Liturgia- Kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus Trubaduur- Rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal Reekviem- Leina jumalateenistus v selle tarbeks kirjutatud muusika. Mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks Luteri koraal- Saksa protestantlik kirikulaul Madrigal- Klassikaline Itaalia luulevorm. 16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate Polüfoonia- Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Ooper- Muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Retsitatiiv- Kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm
MÕISTED 1. Polütonaalsus- mitme toonika üheaegne olemasolu. 2. Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile 3. Atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist 4. Kromatism- diatoonilise heli ja teda täiendava altereeritud heli järgnevus. Täielik kromaatiline helirida sisaldab 12 helikõrgust. 5. Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate 6. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest 7. Multimeedia- heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus 8. Traktaat- uurimus.Selle rütmikäsitlus toetub suures osas India traditsioonilisele muusikale. 9
Muusika arvestus 2. Seleta mõisted ● Gregooriuse laul - roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. ● Missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline heliteos (harilikult 5- või 6-osaline). ● Trubaduur - rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal. ● Luteri koraal - saksa protestantlik kirikulaul. ● Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate. ● Polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest.(kaanon) ● Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst. ● Passioon - oratooriumižanri alaliik, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm.
Meloodia - on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, mis tugineb kindlale helilaadile. Helilaadid (õhtumaade muusika tänapäeval?) - on kindla ülesehitusega seitsmest astmest koosnev helirida. Tänapäeval - Rütm helide organiseeriseerimine ajas. Harmoonia (Dissoneeriv, konsoneeriv) õpetus akordidest. Dissoneeriv ebakõlaline harmoonia. Konsoneeriv heakõlaga ja tertsilise ülesehitusega. Tempo heliteose esitamise kiirus. Dünaamika helitugevuse muutumine. Tämber häälekõla värv. Faktuur jaguneb: Ühehäälne ja Mitmehäälne. Mitmehäälne 1) homefooniline: Üks hääl on juhtiv viisi hääl ning teised on allutatud või saadavad. 2) polofooniline: kõik hääled on võrdse tähtsusega. Homofoon - Polüfoon Bach, Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast?, Nimeta vanimaid teadaolevaid muusikainstrumente. Looma helid, linnulaulud jpt. helid. Instrumendid: Harfid, lüürad, lautod, otseflööt, topeltsalme...
MADRIGAL - 14.sajandil 2- vi 3-hlne laul karjuseidllist vi armastsest, 16.sajandil eriti peen krgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lpul hakati ette kandma kapelllide ja kutselise lauljatega ka ukonnakontseridel, polfooniliselt keerukas, tsiste filosoofilis-poeetilistet teemadega(armastus, surm, erootika) CACCIA - 3-hlne polfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hle kohal peavad 2 hlt kaanonis teineteisele jahti ANSOON - prantsuskeelne ilmalik polfooniline laul FROTTOLA - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrniga ukondlik laulutp VILLANELLA - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsalt rahvamuusikastiili BALLETO - tantsulaul, rtmikad tekstita refrnid TSKLILINE KONTSERTMISSA - kirikliku tarbemissa rppest kasvanud vlja, koosneb liturgilise missa ordinaariumilauludest. REEKVIEM - leinamissa, mille osad on: Igavesti rahu, Viha pev, Igavene valgus, Pha ja Kiidetud olgu, Jumala tall. kontsertmissa erivorm
barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse alaliik, kus hääled jagunevad juhthääleks ja saatehäälteks. Polüfoonia- mitmehäälsus, kus korraga kõlab mitu iseseisvat meloodilist liini. Monofoonia- kõik pillid ühehäälselt. Ooper- muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes. Tekkis Itaalias 16. ja 17. sajandi vahetusel. Claudio Monteverdi- esimene suur ooperihelilooja. Teatro San Cassiano- Veneetsia esimene avalik ooperiteater.
ROMANTISM-Romantismi ajal sündis rahvateadus ja tekkisid väikesed riigid. Tekkis huvi rahvamuusika, rahvaloomingu ja ajaloo vastu. Tõenäoliselt sai alguse kirjandusest. 19 sajandil muutus helilooja mõtlemisviis.Harmooniat rikastati ja pingestati. Rütm ja rütmika muutusid vaheldusrikkamaks. Dünaamika ja tempo muutusid äärmuslikumaks. Hakati huvi tundma vana muusika vastu.Romantismi ajastul oli võimutsev instrumentaalmuusika, klaver sai tänapäevase kuju. Samuti oli harmooniline muusika. Valitsevaks sai ilmalik muusika, kuigi vaimulikku muusikat kirjutatakse ka, aga vähem. Instrumentaalmuusika tipp on klaver. Programmiline muusika muutus populaarseks. FRANZ SCHUBERT(1797-1828)- Ta oli esimene romantik. Austria helilooja, sündis kooliõpetaja perre.Ta esitas oma elu jooksul 1 avaliku kontserdi.Schuberti muusikas olid esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, Tundelised meeleolud, mis olid äärmuslikud ühe teose jooksul. Laulev mel...
sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia – 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Šansoon – prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola – homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella – laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto – tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5. Renessansiajastu periodiseering. VARARENESSANSS (14. saj) KÕRGRENESSANSS (15. saj) HILISRENESSANSS (16. saj) 6. Kirjelda iga perioodi. VARARENESSANSS (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja
sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika ). Caccia - 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. S ansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5.Renessansiajastu periodiseering Vanarenessanss (14. saj) Kõrgrenessanss (15. saj) Hilisrenessanss (16. saj) 6.Kirjelda iga perioodi VARARENESSANSS (14. saj) sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika
EE"/>
16. saj. lõpul oli eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüf.-lt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm). caccia 3-häälne polüfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti sansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul frottola homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp villanella laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili balletto tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid (fal-lal-lal-laa) 11. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. saj. (Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg) Renessansiajastu muusika areng on peamiselt seotud Madalmaadega. Seda võib tinglikult nimetada ka Madalmaade vokaalpolüfooniaks
Klassitsism muusikas Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsism teatris Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule.
1. Barokk kunstis kasvas välja renessansist, sai alguse 17-18 saj. Iseloomulikud jooned arhitektuuris: kuld, kõrged tornid, Versaille loss, (prantsusmaa), Talvepalee (venemaa), ovaalsed aknad, keeridsambad. Ehitati palju losse ja kirkuid. Iseloomulikud jooned maalikunstis: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid kuulsamad kunstnikud: Michelangelo, Ruben Van Dyek 2. Barokk muusikas homofoonia, Jackob Peri, Monteverdi, Händel, Bach, ilmalik muusika vokaal, tanstusüit. Vokaalmuusika suur tähtsus, kuid üha enam tõusis selle varjust instrumentaalmuusika.Pärit itaaliast. Ilmaliku muusika esiletõus. 3. Tantsusüit- On mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. allemande-Rahulik saksa sammtants. courante- 3-osal , kiire prantsuse hüppetants. sarabande-aeglane 3-osal. Pidulik hispaania tants. gigue-soti hüppetants, kiireim osa. 4
Alates 18. sajandi II poolest kujunes klassikalise muusika tarbijaks peamiselt kodanlus. Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides. Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770- 1827). . Joseph Haydn pani aluse klassikalisele keelpillikvartetile ja klassikalisele sümfooniale. Suur osa Haydni loomingust on sümfooniad, mida ta lõi kaks korda nädalas õukonnas toimuvate kontsertide tarbeks. Lõi 104 sümfooniat, millest ühed tuntuimad on ,,Hommik", ,,Keskpäev" ja ,,Õhtu". Ta arendas ka klassikalist sonaadivormi
kokku omapäraseks tervikuks. MUUSIKA vaimulik, monotoonne, saateta, kindel Uus kõlaideaal põhiintervallid on terts ja sekst; ilmaliku Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; Homofoonia; kindel tonaalsus (helistik); dünaamika järk-järguline ISELOOMUSTUS taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne muusika ülekaal; vaimulik muusika võtab konservatiivse, looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse (10.-11
päritolu tertsidest-sekstidest ja itaalia laululisusest Selle helikeele parimaks näiteks sai imitatsiooniline polüfoonia, milles hääled üksteist jäljendavad Selgeim vorm-kaanon, kus on testist lähtuv hingav meloodia ja tekstirütmist sõltuv laulurütm Peegelkaanon, vähikaanon, peegelvähikaanon Alumise hääle ehk tenori asemele tuleb bass Seoses bassi lisamisega kolmehäälsele polüfooniale 15. Saj. Keskel pandi alus harmooniasüsteemi arengule (homofoonia) A capella tähendab saateta vokaalmuusikat madalmaade muusikas tähendas võrdsete häältega ansamblipolüfooniat, esitasid nii instrumentaal- kui vokaalmuusikud 1.Põlvkond 1420-1460 Guillaume Dufay (preester) Madalmaade muusikastiili alusepanija Uusaegse heakõlalise kompositsioonilaadi rajaja Ühendas prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialiku laulva meloodiaga 2.Põlvkond Johannes Ockeghem (peameister) Helilooja ja laulja
Klassitsism 18.saj IIpool-19.saj algus -ajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna clasicus järgi, mis tähendab esmaklassilist. -Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa
16. saj. lõpul oli eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüf.-lt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm). caccia 3-häälne polüfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti sansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul frottola homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp villanella laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili balletto tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid (fal-lal-lal-laa) 11. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. saj. (Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg) Renessansiajastu muusika areng on peamiselt seotud Madalmaadega. Seda võib tinglikult nimetada ka Madalmaade vokaalpolüfooniaks
Viimane tõstis 7. detsembril 1570 Lasso aadliseisusse, see oli tähelepanuväärne austusavaldus. Orlando di Lasso suur ja pikaajaline töö mõjus lõpuks tema vaimule, see põhjustas depressiooni ja kokkuvarisemise, millest ta esialgu küll toibus, kuid enam täielikult ei taastunud. Orlando di Lasso suri 14.juunil 1594.a. Münchenis. Orlando di Lasso oli oma ajastu Madalmaade koolkonna suurim ja ühtlasi viimane esindaja, range stiili polüfoonia suur meister. Ta ühendas homofoonia ja polüfoonia võtted, järgides täpselt teksti. Tema geniaalsus seisnes vaheldusrikkuses ja elurõõmsas loomuses. Kuna ta oli ka reformatsiooniaegne helilooja, siis vaheldusid kiriklikud teosed madrigalide, villanellade, prantsuse sansoonide(140) ja saksa lauludega(90). Lasso on kirjutanud üle 2000 teose, sealhulgas 1200 motetti, 70 missat, 100 magnifikaati, 4 passiooni, litaaniaid. Tema kuulsamate teoste seast peab märkima hertsog Alberti tellimusel kirjutatud seitset psalmi, mis oma
annaabi.ee 
