KUNSTIAJALUGU ANTIIK 10. VANAKREEKA KUNST Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid VanaKreekas? Filosoofia, teater, kirjandus. Millisteks perioodideks jagatakse vanakreekakunst? Lisa aastaarvud. 1)arhailine e vana aeg 600480 eKr 2)klassikaline e õitseaeg 480323 eKr 3)hiline e hellenistlik aeg 323 eKr30 pKr Milliseid olulisi sündmusi need aastaarvud tähistavad? 480eKrPärsia laevastiku purustamine Salamise all 323eKrAleksander Suure surm 30eKrroomlaste kätte langeb kreeklaste mõjupiirkond. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria stiilhõimu nimest, vanim stiil Joonia stiilmaakonna järgi Korintose stiillinna järgi, noorim stiil
Piir Kreeka ja Etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele tähtis, hauad on peamiseks allikaks. Haudasi on neil mitut tüüpi kambrid, hauakünkad, mis on mullaga seotud. Enamik haudu asub suurte rühmadena surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Etruskide ehitistest on säilinud mõned linnaväravad ja müürijupid. Templeid pole säilinud. Etruski templist alus oli ruudukujuline. VANA-ROOMA KUNST Vanimad ehitised meenutavad etruskide ehitisi. Kasutati lubjamörti ja põletatud telliseid. Valitsevateks said uued konstruktsioonid, nagu nt võlvid, kaared ja kuplid. Sammas kaotas oma endise ülesande ja sellest sai rohkem iluelement. Sambaid ühendati kaartega. Rooma maalikunstis valitses looduslähedane laad. Osati edasi anda keerulisi liigutisi ja inimkeha proportsioone. Kompositsioon oli vaba ja loomulik. Motiivid võeti mütoloogiast või ajaloost
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,
Sai hakkama kahe merekoletisega, jõutakse päikesejumal Heliose saarele, kus mehed keelust hoolimata surmavad pühasid lehmi päikesejumala karjast. Helious palub Zeusilt abi, saab loa laevamehi karistada. Lõpuks jõuab Odysseus koju. Tema naine Penelope on meest truult oodanud, tõrjunud tagasi kosilasi. Mehe eemaloldud aastaid on 20. Selle ajaga on suureks kasvanud ka poeg Telemachos, kellega isa kohtub rannal. Ta on tundmatuseni muutunud. Tema tunneb ära kunagine vana amm armi järgi. Odysseus otsustab minna koju kerjusena, et koos pojaga kosilastest vabaneda. Odysseus võitleb kosilastega, abiks Athena ning mees võidab. Luule 1. Eleegia- kurvatooniline luuletus, mis oli kirjutatud kaksikvärssides 2. Jamb- vanakreeka pilkeluuletus 3. Meelika- jagunes monoodiliseks ja koorimeelikaks 4. Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Mitmekesine sõja, armastus, veini, poliitiline luule 5
ehk Egeuse kultuur, 2000-1100 eKr 3. Mille poolest erinesid Kreeta ja Mükeene varajased kultuurid? kreeta: lineaarkiri A, kaitsefunktsioonid puuduvad, rahumeelne ühiskond. Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset asulast ja lähiümbrusest, oli rajatud akropoli jalamile. kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia
Circus Maximus hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu. Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused. Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega. Cloaca maxima kanalisatsioon, veevärgi algus. Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda
Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Musike oli lauldes ettekantud luule. 5.Milliste kunstiliikidega oli antiikmuusika lahutamatult seotud? Antiikajal oli muusika lahutamatuks osaks luule ja tants. 6.Nimeta ja kirjelda Vanaaja muusikainstrumente Kitara suuremõõtmeline keelpill mida mängisid peamiselt mehed. Lüüra 7 keelega keelpill mille kõlakast oli tehtud kilpkonnakilbist. 7.Nimeta jumal, kelle auks toimusid Vana-Kreekas pidustused Pidustused toimusid Dionysose auks. 8.Millised kunstiliigid said alguse neilt pidustustelt? Milline oli nende tähendus vanaajal? Vanaaja kunstiliikideks olid tragöödia mis tõlkes tähendas sokulaulu ja komöödia mis sai alguse pöörastest sigivuslauludest. 9.Milline uus kunstiliik tekkis Vana-Roomas, kirjelda esitust? Uueks kunstiliigiks oli pantomiim. 10.Kuidas nimetati helirida, millel põhines Vanaaja muusika? Seda helirida nimetati pentatoonikaks.
noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o Vana-Vene kroonikad Perioodid Eesti ajaloos: Kirjalikud o kroonikad 1. Muinasaeg u 11 000 eKr 13. o ajakirjad sajandi algus (Muistne vabadusvõitlus o fotod 1206-1227) 2. Keskaeg (Vana-Liivimaa) Suulised 13
VanaKreeka & VanaRooma Teatri arhitektuur, näidendid, maskid, vaatemängud. Teatri arhitektuur Rooma teater ehitati lauskmaale, piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga ja olid poolringikujulised. Teatrimaja keskseks kohaks oli kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli kahekorruseline lavasein.Võttis palju üle kreeklastelt. Kreekas püstitati hoone mäenõlvale, hobuserauakujuliselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidendid, Vaatemängud Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine, või efektsed akrobaatilisi vaatemänge, kus tõmbenumbriks napis riietuses tantsijannad. Kreeka näidendid...
Circus Maximus – hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu. Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused. Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega. Cloaca maxima – kanalisatsioon, veevärgi algus. Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud – Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda
VANA -KREEKA 2. Millisteks perioodideks jagunes Vana-Kreeka kunst? 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). 3. Nimeta 3 Vana-kreeka ehitusstiili (templi oma) ja kirjelda! Dooria- vanim, kannellüürid, kapiteel ja friis Joonia-friis (dekoreeritudhammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõigesagedamini kaunistatudnn. munavöödiga (all). Korintos-kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6
Kronoloogiline ülevaade. Kreeta-mükeene periood u. 2000-2200 a ekr. 2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr. Lossid olid purustatud,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu pärito...
Meinhardi ülesandeks tehti Liivimaa ristiusku toomine. Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestim...
erinevaid töid, mida kästi. Kirjelda 3 Egiptuse jumalat(ülesanne, välimus): RA peajumal-päikesejumal, samastati vaaraoga; kujutati kulli peaga. HOROS taevajumal; kulli peaga. ANUBIS matusetalitluste ja palsameerimise jumal; shaakali peaga. Palsameerimine- aju eemaldatakse raudkonksuga läbi nina, eemaldatakse ka siseelundid, mis pannakse spetsiaalsesse anumasse. Keha kuivatatakse ja mähitakse tervenisti linasesse riideribasse ja määritakse kummivaiguga. MASTABA Vana-Egiptuse aegne lubjakivist laotud lame haudehitis. EGIPTUSE POOS nägu külgvaates, silmad otse, jalad külgvaates, õlad otse. NOMARH asevalitseja. PAPÜÜRUS paberisarnane kirjutusmaterjal, mida saadakse papüüris-lõikheina säsist. PÜRAMIID Egiptuse haudehitis. VAARAO Egiptuse piiramatu võimuga valitseja. SADUFF kooguga kaevu meenutav veetõstuk, millega muistses Egiptuses toimetati vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud
jumalik. Pinnakunst maal, reljeef. Egiptuse poos: nägu külgvaates, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad: pinnaline, varjud puudusid, hele/tume üleminekud puudusid. Ruumilisust vähe: ülemises reas kujutati tagapool toimuvat. Vaenlane alistatud ja jahiloomal oda läbi. 2. Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond Sumer 3000 -2334; linnriigid, väepealikud; leiutasid ratta, piltkirja, Gilgames Akad 2334; sulatasid sumerid endasse; Sargon oli kuningas; kiilkiri, keele areng Vana-Babüloonia 1792 1595; Hamurap, kuningas; Hammurapi seadused Assüüria 9. 7. saj; Assorlased; vallutati palju (Iisrael & Egiptus); regulaararmee Uus-Babüloonia 626 -539; Nebukadnetsar 2.; Paabeli torn; Semiramise rippaiad Kahe jõe vaheline ala. Astmiktempel tsikuraat. Linna kaitsejumala austamiseks. Templid ja preesterkonnad olid olulised. Aja jooksul läks rohkem täthsus kuninga kätte. Sõjaväe põhijõud vabad kodanikud. Rahvakoosolek.
Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda
VanaEgiptus 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat tagasi eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer 1. dünastia. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: * Eeldünastiline periood (53003000 eKr) * Varadünastiline aeg (30002686 eKr) * Vana riik (26862160 eKr) * Esimene vaheperiood (21602055 eKr) * Keskmine riik (20551650 eKr) * Teine vaheperiood (16501550 eKr) * Uus riik (15501069 eKr) * Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) * Hilis periood (664332 eKr) * Ptolemaiosed (33230 eKr) * Rooma periood (30 eKr395 pKr) Tähtsamad jumalused Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit
Kui inimesed surevad, jutustavad neist mahajäänud esemed meile, kuidas nad elasid. Selliseid tõendeid on aja kuludes üha raskem leida, sest kõik materjalid ei kesta igavesti. Nii nagu mööduvad sajandid, hävitavad ka üleujutused ja maavärinad külasid, linnu ja isegi suurlinnu. Hüljatud asulad mattuvad ja unustatakse. Meie õnn, et vanad hiinlased tegid pronksist, savist ja nefriidist esemeid ning kirjutasid luudele ja merekarpidele. Samuti on meil vedanud, et nad matsid surnud maa-alustesse pitseeritud haudadesse, kus aaretekambrid olid täis kauneid kunstiteoseid ja majapidamistarbeid. Nende suur kirg kõike valitsemises toimunut kirja panna aitab saada teateid vanade dünastiate kohta. Muistse Hiina taasavastamine aga jätkub ja tuhandeid paiku üle maa veel uuritakse. Vähehaaval kaevavad arheoloogid välja hiina minevikku. Keskne kuningriik Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inim...
VANA-MESOPOTAAMIA KUNST Koostaja: Sass Kaarama Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused
I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid kes oli küllaltki
2. Informatsiooni tolle aja muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kujutiste ja antiigi hilisema perioodi muusika tähenduste kaudu. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,musike" ja see tähendab muusade kunsti. Arhailine ajajärk 3. Rändlaulikuid nimetati rapsoodideks ja kutse laulikuid aoidideks. Kuulus eeposte looja Homeros. Tema eeposed ,, Ilias" ja ,,Odüsseia" . 4. Vana-Kreeka puhkpillid Paaniflööt, põikflööt ja metalltrompet. 5. Dionysos oli veini- ja viljakusejumal. 6. Vana-Kreeka keelpillid Sappho ja Alkaios 7. Lüürikud oli keelpilli saatel lauljad. 8. Keskaegne zanr oli Liturgia 9. Tragöödiaid kanti ette õukondades. Oletatavalt oli tragöödiate muusika
· Kuramaa hertsogiriik-Daugava jõest lõuna poolne ala(iseseisvana Poola vasallsõltuvuses). Hertsogiks-Gotthard Kettler · Üleväina-Liivimaa- Daugava jõest põhja poolne ala, sh ka ordule kuulunud Eesti ala(Poolale) o Poola kuningas Sigismund II August kinnitas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile väga ulatuslikud õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. o Vana-Liivimaa oli langenud. o Sõja tegelikud põhjused peitusid vastandlikes kaubandushuvides o Kohalikud mõisamehed moodustasid põhilise sõjalise jõu(endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid teenistust) o Moskva otsis toetajaid ning pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit o Ivan Julm loovutas Magnusele Põltsamaa linnuse, millest sai nukukuningriigi keskus o 1570 Magnus koos vene vägedega alustas Tallinna esimest piiramist
Aeg, mil loodi Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed. Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi koosneb maailm aatomitest, mis on lakkamatus liikumises.. Platon rajas filosoofilise kooli,
Vana-Egiptus 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? Milliseid olulisi ajaloolisi sündmusi võiks seostada selle alguse ja lõpuga? 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastjate järgi. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda! 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Egiptuse religioon on väga kirev-oli kohalikke jumalusi, keda tunti ainult ühes noomis ja kes olid välja arenenud sugukondliku korra aegsest tootemlooma kultusest, ning kogu riigis tuntuid jumalaid, nagu Amon, Isis, Hathor, Anubis jt
Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Kreeta- mükeene ajastu usund- kreeklased austasid eelkõige jumalannasid. Neile ohverdati loomi, nende auks korraldati rongkäike ja pidusid. Kuulus kreeklaste usundis koht on ka härjale. arvatakse et ta oli teise jumalanna peamine ohvriloom. Vana-kreeka ühiskond- Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne. Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid, Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega-Kaubasuhted foiniiklastega, Kultuurisaavutuste ülevõtmine
Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt kaljuhaudade juures asusid kaljutemplid. MÕISTEID: Muumia - Kuivatamise teel kõdunemise eest kaitstud surnukeha. Vaarao - Egiptuse valitseja. Püramiid - Vana-Egiptuse monumentaalne teravatipuline kivist haudehitis ruudukujulise põhjaga ja kuninga hauakambriga sisemuses. Sfinks - Vana-Egiptuse skulptuur inimese või püha looma peaga lõvi, kuningavõimu sümbol. Obelisk - Kivist neljatahuline sammas, terava tipuga ning ilustatud kirjadega. ISIKUID: Ehnaton - Egiptuse suurim reformaator ja oli Egiptuse valitseja 14. sajandil. Cheops - Egiptuse vaarao 2589-2566 eKr. Suurim pärand Cheopsi püramiid.
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile.
) Prohvetid Esimene Saamueli raamat (1 Sa.) Teine Saamueli raamat (2 Sa.) Esimene Kuningate raamat (1 Ku.) Teine Kuningate raamat (2 Ku.) Ruti raamat (Ru) Esimene Ajaraamat (1 Aj.) Teine Ajaraamat (2 Aj.) Esra raamat (Es.) Nehemja raamat (Ne.) Estri raamat (Er.) Kirjutised Psalmid e. Vana Testamendi laulud (L.) Õpetussõnad (Õp.) Õpetusraamatud ja Koguja raamat (Kg.) laulud Iiobi raamat (Ii.) Ülemlaul (Ül.) Taanieli raamat (Tn.) Nutulaulud (NL.) Jeremija raamat (Jr.) Suured prohvetiraamatud Jesaja raamat (Js.)
· Üleujutuste eluline tähtsus kujundas mõttemaailma inimlik ja looduslik kord käis käsikäes Ajaloo põhietapid · Põlluharijate asulad alates 5000 a eKr · Kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki: Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus · 3000 a eKr ühendas riigid Menes (Memphis) · Samal perioodil kaks olulist arengutähist: Hieroglüüfkiri vase kasutuselevõtt · Need tähised märgivad tsivilisatsiooni algust Ajaloo periodiseering · Vana riik (u 1950-1650 eKr) valitsejate võimu kõrgaeg suured püramiidid Giza väljadel välissuhted hõredad · Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) riigi ühendasid taas Teeba linna valitsejad oluline osa riigi juhtimisel juba ka noomide asehalduritel noomidel Egiptusele kuulus nüüd ka lõunas asuv Nuubia Ajaloo periodiseering · Uus riik (u 1550-1075 eKr) välise võimsuse hiilgeaeg sõjaline tegevus
Üldine taust Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult.
6- saj alguses eKr Thales (kreeka teaduse alusepanija mate, geomeetria, astro) maailm toimib loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Vesi maailm on tekkinud veest ja ujus veel. Anaximandros apeironi idee alati olnud, jääb alatiseks, sellest kõik tekkinud ja selleks muutub. 1. õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 5. 4. saj eKr atomistikakoolkond aatom tuntum Demokritos atomos jagamatu VANA-KREEKA KUNST humanistlik demokraatlik ühiskonnakord soodustas arengut väljendusid ühiskonna arusaamad ilust, tervisest, tarkusest võimalus oli puutuda kokku teiste kõrgkultuuridega
· 30-aastasena said nad täieõiguslikeks kodanikeks · Sellega kaasnes maatüki saamine · Õigus soetada perekond · Tööd ei pidanud tegema · Elu möödus perest eemal, sõjaline treening · Sparta s olid riigihuvid alati esikohal, tänu sellele tagati suhteline sise-stabiilsus · Vana-Kreeka kultuuripärandiks on: Teater ja Olümpimängud. Teatrid olid veinijumal Dionysose auks. Mänge peeti peajumala Zeusi auks. Aristokraatia paremate võim;ülemkiht(arhailine periood) Sofistid õpetlased Agoraa turuplats, seal peeti rahvakoosolekuid. Türannia ainuvõim. A.Suur Makedoonia kuningas. Oma sõjaretkedega võttis ta üle enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused. Perikles Ateena valitseja ning tema ajal oli demokraatia õitseng.
VANA-KREEKA FILOSOOFIA JA JUMALATEGA SUHTLEMINE Filosoofia - teadusliku maailmavaate sünd Vana-Kreekas Filosoofia kui täiesti uus mõtteviis tekkis Vana-Kreekas u. 6. sjandil eKr. Varem andsid maailma toimimise küsimustele vastuse religioonid. Religioossed seletused kandusid müütide vahendusel edasi põlvest-põlve. Inimesed korraldasid müütidega seotud toiminguid e. riitusi. Müütilised maailmaseletused valitsesid varasemas ajajärgus kogu maailmas. Arhailise ajajärgu lõpul toimusid kreekas muudatused: -olemasolevaid müüte ei kirjutata lihtsalt üles, vaid nende sisu seotakse kahtluse alla. (Poliste teke)
Kreeka ajaloo põhiperioodid Tume e. Homerose ajajärk (1100-80 eKr): Tsivilisatsioon kadus, kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, see tõrjus välja pronksi. Toimub väljaränne Väike-Aasia läänerannikule (looduslike tingimuste töttu). Kujuneb Joonia maakond. Egeuse meri kujuneb Kreeka e. Hellase sisemereks. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr): Üldiseks sai paikne eluviis, olid põlluharijad ja karjakasvayajad. Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive. Loomadest kasvatati lambaid. -Varanduslik kihistumine -Riiklus -Kirja olemasolu -Vaimne tegevus Olulisemad sündmused: 7. saj eKr elavneb kaubandus - see tingis raha kasutuselevõtmise. Alguse sai see Lüüdias ning toimis esialgu vaid väliskaubanduses. Alates 5. saj. eKr muutus raha üldkasutatavaks. Ülekreekaliste religioossete keskuste kujunemine. Olümpia mängude korraldamine iga 4 aasta järel, alates aastast 776 eKr. See pani aluse kreeklast...
(Nt Ateena) Aristokraatia- Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemis vorm kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule. Rikastele ehk aristokraatidele oli kätte vajunud võim, nemad juhtisid riigi ül. (nt Sparta) Türannia- autoritaalne vägivalla reiim, hirmuvalitsus, Türannia on ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitseja (nt lühikest aega oli Ateenas, kukutati see ära ja tuli kõige õigem demokraatia Ateenasse) 7.Võrdle Vana-Kreeka demokraatiat tänapäeva demokraati riigikorraldusega? Sarnasused? V: Sarnasused: Võim kuulub rahvale, kodanikul õigus oma seisukohti valida, rahvaesindus on valitavad, võim on avalik, kohtupidamine avalik, kodanikel on õigus riigikaitse, kodanike võrdne õigus valija ja valitava vahel. Erinevused: Antiik demo otsene, tänapäeva kaudne, kodanike õigused Antiik ajal vähestel, tänapäeval paljudel, killukohus antiikajal 8.Demokraatia valitsemise puudused?
Kernu Põhikool Liis Sideljov Egiptuse jumalad Referaat Juhendaja: Pille Piho Kernu 2007 Vana-Egiptuse ajalugu uuritakse juba palju aastaid ja koguaeg saadakse teada midagi uut ja huvitavat.Samamooodi on teada saadud kes on egiptlaste jumalad olnud palju aastaid tagasi. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse umbes 5000 aastat tagasi, kui algas vaaraode valitsemine.Nad muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas.Nad käskisid rahval ehitada jumalate auks suured templid ja endale hauakambrid.Mõned vaaraod astusid troonile väga noorelt ja jäid sinna paljudeks aastateks nagu Pepi II.Tavapäraselt pärisid pojad isadelt võimu.Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal,kuid valitsesid harva riiki
Kui pettus ilmsiks tuli, võttis Zeus inimestelt tule ja peitis selle Olümpose mäele. Inimkonda ähvardas hukk. Prometheus varastas tule Olümposelt tagasi ja tõi tagasi selle inimkonnale. Karistuseks käskis Zeus Prometheuse Kaukasusesse kalju külge aheldada ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimestele tasus ta kätte aga sel moel, et läkitas maailma Pandora imekauni, kuid pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik inimkonna hädad. 7) Vana-Kreeka filosoofiline maailmavaade? Lk.135-140 See oli uudne maailmavaade, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Filosoofia tarkusearmastus. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Thalese arvates oli kõige aluseks vesi. Anaximandros püstitas meeltega tajumatu piiri alge apeironi idee. Demokritose seletuse järgi koosnes maaillm tühjusest
· kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, aristokraatia üks vorm Sparta ainult aristokraatlik valitsemisvorm, kinninine ühiskond, kus puudusid vabadused Demokraatia kodanike ühiskond, kus toimib (kõrgeim võim) rahvakoosolek ja ametimehed valitakse kodanike seast Ateena Demokraatia näide Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja, lühiajaline valitseja, kelle võim kestab vähest aega.
Vana-Egiptus Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni, mil piirkond saab erinevate välisvalluste tallermaaks. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus - põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana-Egiptuse arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastaabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastaabasid üksteise peale. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad.
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss
Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on alles ka rohkesti muid muistiseid, mis on säilinud sajandeid pärast nende kasutamise lõppu. Viimasel ajal on arheoloogid välja kaevanud palju iidseid ehitisi, külasid ja vanadest Egiptlastest alles jäänud iga päeva tarbeesemeid. Need leiud aitavad mõista kuidas elati siis. EELDÜNASTILINE EGIPTUS Egiptuse ajaloo varaseimat perioodi umbes 5500- 3150 e.kr nimetatakse eeldünastiliseks.
Vana-Ameerika kunst Vana-Ameerika kunst Olmeekide kultuur ca 1000 e.Kr. Vana-Ameerika kunst Sapoteegid ja misteegid ca 500-1000 Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuur.
Hiina asend Hiina on suur ja rahvarohke maa Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul.Läänes piirab seda Tiibeti mägismaa,põhja poolt Mongoolia tasandikud.seal rändasid vanasti sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud.Hiinat läbivad mitmed suured jõed,mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja saabuvad Vaiksesse ookeani.põhjapoolne kannab nime Huang He ehk Kollane jõgi ja see suundub kollasesse merre.Ta kannab enda vooluga kaasa kollast muda ehk lössi,see teeb maad pehmeks ja viljakandvaks.Lõuna pool voolab Jangtse jõgi _____________________________________________________________________ Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orust kuni 2000 eKr ja levis sealt hiinasse.algul kasvatati hirssi,kuid aja pikku hakkati seal kasvatama riisi,Riis vajab palju vett: terad külvatakse mulda siis kui põld on üleni veega kaetud.Lisaks põlluharimisele peeti koduloomi:sigu,lambaid ja veiseid.Selle kõrval edenes juba siidiusside kasvatamine.Siidiu...
Vana-Egiptus Geograafiline asend, loodus Vana-Egiptuse riik tekkis Niiluse jõe äärde. Väikesed linnriigid ühinesid. Alam-ja Ülem-Egiptus-ühendas 3000.a eKr. Menes. Niiluse parem kallas on elukallas ja vasak surmakallas Egiptuses on 3 aastaaega: · Üleujutuse periood · Viljakas aeg · Kuiv ja kuum aeg Taimestik · Papüürus Egiptuse ajalugu Ühendamine-3000 a. eKr, Menes Püramiidid-2600-2500 a. eKr 3 suurimat püramiidi: · Cheops (Hufu) · Chepren · Mykerinos
Mereliit (Ateena + Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid). Esialgu oli tugevam Ateena Mereliit (valitseja Perikles). Pingelised suhted viisid Peloponnesose sõjani, mille tagajärjel saavutas Sparta (kes sõlmis suhted Pärsiaga) oma ülemvõimu. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg Liidrikohale tõusis Teeba riik, algas teebalaste ülemvõim. 338 eKr Chaironeia lahingus Makedoonia kuningas Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule ( sellega lõppes ka Vana Kreeka ajajärk! ). Aristotelese tegevusaeg. HELLENISMI AEG 338 30 eKr Aleksander Suure valitsusaeg. Tema sõjarerk Idamaadesse. Peale tema surma see suurriik lagunes Egiptuseks, Seleukiidide riigiks ja Makedooniaks. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne kultuuride segunemine, kreeka kultuuri ja keele laialdane levik. Rajati Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Kreeka alistumine Rooma riigile 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi.
spordivõistlusi. vaenlase eest kaitsta ning see oli esmajärgutähtsusega. Usund 1) Härg oli keskne koht usulises kombatalitluses. ARHAILINE AJAJÄRK NB! Perioodi algul tsivilisatsiooni taasteke! Arhailise arengujärgul: Läbis Kreeta väga kiire arengu. Möödus Kreeka oma arengus Idamaadest . Orjandusliku korra tekkimine: Orjust peeti Vana-Kreekas loomulikuks nähtuseks, ilma milleta ei saa ühiskonnakorraldus funktsioneerida. Orjade hankimise viisid: sõjavangid vaesunud kreeklaste orjaks müümine võõramaalastest orjade ostmine Orjade tööjõudu kasutati massiivselt ( % sõltus riigi eripärast ); võimaldas vabadel kreeklastel tegeleda: iseenda harimisega riigi- ja ühiskonna asjadega kunsti ja filosoofiaga jne
1.Inimsoo 5 ajastut Kuldne sugupõlv, hõbedane sugupõlv, pronksine sugupõlv, kangelaste sugupõlv, raudne sugupõlv 2.Missugused olid Prometheuse teened inimkonna ees? Kinkis tule, õpetas loomi taltsutama, õpetas haigustega võitlema, õpetas oraakleid tõlgitsema 3.Kuidas karistas Zeus Prometheust ja kes ta lõpuks vabastas? Zeus kinnitas Prometeuse kalju külge ja saatis iga päev sinna oma kotka kes P maksa ära nokkis. P vabastas Herakles. 4.Iseloomusta Heraklest Miks on Herakles surematu Heraklese isa oli Zeus ja ema surelik inimene. Kuna herakles jõu hera piima sai ta surematuse ja tänu oma vägitegudele andsid jumalad talle surematuse 5.Heraklese 12 vägitegu 1.Nema lõvi nahk 2.Lerna hüdra 3.Keryneia emahirv 4.Sõnniku rookimine Angeiase tallidest 6.Stympholose linnud 7.Kreeta härg 8.Diomedese märad 9. Hippotyte vöö 10.Geryoni kariloomad 11.Hesperiitide õunad 12.Kerberos 6.Mis on müüt müüt- uskumusega seotud pärimuslikud jutustused maailm...
· Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine ning geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee on meri. Sügav sisemine killustatus, avatus muu maailma suhtes. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8. saj alguses sai alguse Kreeklaste kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Tuhanded Kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaa...
See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, kus oli kunagi olnud Ugandi maakond plus veel mõned väiksemad Kesk-Eesti maakonnad. Juhiks oli piiskop, keskuseks Tartu. Läti aladel oli Riia peapiiskopkond, juhiks peapiiskop, keskuseks oli Riia. Läti aladel oli veel ka Kuramaa piiskopkond, juhiks oli piiskop, keskuseks Pilteme.
Vana-Kreeka kunstiajalugu Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn, 2009 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................3 Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus...........................4 Kreeka polis ja valitsemisvormid...................................4 Kreeka teater...................................................................5 Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst..................6 Sissejuhatus Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika
annaabi.ee 
