L. M. Nurmetalo 10.B Ars nova – võtmeisikud Philippe de Vitry oli Ars Nova ajajärgu üheks alusepanijaks. Ta elas 70-aastaseks, sündis 1291 ja suri 1361. Ta oli filosoof, luuletaja ja matemaatik. Vitry muusikateoreetiline traktaat ``Ars nova`` andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Vitryt peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. (*notatsioonisüsteem-tähendab sõnade tähistamist märkidega) Johannes de Muris oli samuti muusikateoreetik, kellega koos lõi Philippe de Vitry uue rütmisüsteemi, mis sai ars nova muusikalise stiili üheks aluseks. Ta elas aastatel 1295-1351. Varasemas rütmisüsteemis jagati helivältusi ainult kolmeks,
kõikjal samasugused. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Ars nova on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. Stiili algusajaks on loetud Gervais du Bus'le omistatud luuletuse "Roman de Fauvel" kirjutamise aega, mis oli vahemikus 1310–1314, või aastat 1320. Stiili lõpuajana on nimetatud 1380. aastat või tähtsaima ars nova helilooja Guillaume de Machaut' surmaaastat 1377. Millal võeti kasutusele Ars nova? 1320-1380 Prantsusmaal, tähistab muusikastiili.
Sel ajastul oli Organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud (mitmehäälsus oli niivõrd arenenud) Hakkati komponeerima missa ordinaariumi osi, ilmusid esimesed muusikalised terviklikus missatükid (hakati kirjutama eraldi kontserdimissasi) ei olnud kirikusse. Motett rändas 15. Saj kirikusse tagasi ja sai esindusžanriks Kirikumuusiku kõrvale ilmusid mitmehäälse laulu žanrid ballade, rodeau ja virelai Philippe de Vitry (1291-1361) – muusikateoreetiline traktaat, ajastu nimi, kompositsiooni teooria Ars nova alusepanija, kirjutas muusikateoreetilise trakteedi “Ars nova”, mille järgi sai nimetuse kogu ajastu Johannes de Muris Vahelduv taktimõõt (siiani 3-osaline taktimõõt) ja polümeetria (mitmikmeetrum) -mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes Ars nova žanrid – motett, ilmalik seltskonnalaul
Juhtivad muusikamaad Madalmaad Holland, Belgia Luksemburg Kirde-Prantsusmaa Prantsusmaa Itaalia Madalmaad Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse Kujunes uus väljenduslaad Uus kõlaideaal Imitatsiooniline tekst Meloodia Kõige esinduslikum zanr oli missa Suureks mõjutajaks oli inglise muusika John Dunstable Madalmaade stiili otseseim eelkäija Prantsusmaa Ars nova Alusepanija Philippe de Vitry Nimi tuli de Vitry traktaadi ,,Ars nova" järgi Vastandati vanale muusikapõlvkonnale Alus uuele rütmisüsteemile Uued taktimõõdud Isorütmika Komponeeriti missa ordinaariumiosi Philippe de Vitry - In Arboris (Ars Nova) Heliloojate loomingus oli valdav mitmehäälne ilmalik laul Motett liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse Väljapaistvaim helilooja - Guillaume de Machaut Renessanssi ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis Itaalia Trecento muusika on ilmalik seltskonnakunst Madrigal
Tähtsamaid teoseid tervikuna loodud missatsükkel autoriks Guillame de Machaut. 2) Motett sai kõige esinduslikumaks zanriks ja näitasid oma keerukusega ajastu kompositsiooni tehnikat kirjutati poliitilistele sündmustele nt:Kuningakroonimine 3) Ilmus veel ka mitmehäälne ilmalik laul mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Pealmised lauluvormid tuletatud :balladist rondeaust ja virelaist. AJASTU SÄRAVAIM ISIK PHIPLIPPE DE VITRY peetakse ars nova alusepanijaks.tema peateos ,,Ars nova" sellejärgi sai ka ajastu nime! JOHANNES de MURIS tema ja VITRY panid aluse uuele rütmisüsteemile. Vanasti jagati vältusi kolmeks nüüd hakati neid jagama ka kaheks. 3 osaline perfektne 2 osaline imperfektne. Isorütmika pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine )huvitavaim kompositsioonivõte. GUILLAUME de MACHAUT ajastu väljapaistvaim helilooja. Lõi ise tekstid pani
õppematerjalidena kasutamiseks keelatud. Reeglites on käsitletud ka joomist, riiete annetamist, õpetlaste riietumisviisi ning isegi õpetlase surmaga seotud käitumisnorme, samuti karistamise ning muu käitumisega seotut. Eraldi reeglid on aga teoloogidele, kes ei või õpetada enne 35-aastaseks saamist ning kohustuslik on vähemalt kaheksa aastat ülikooliharidust ja viis aastat teoloogialoenguid. Tudengielu Pariisis Jacques de Vitry järgi (13. sajand) püüdsid nii kohalikud kui välistudengid vaid teadmisi ammutada, olgu see siis teadmisjanust, kuulsusejanust või üksikutel juhtudel tõesti hingelise arenemise soovist. Arutelude ja vaidluste ühe aspektina toob Vitry välja erinevuse rahvuste vahel. Näiteks peeti inglasi joodikuteks ja neil usuti saba olevat, Prantsuse aadlike võsukesed on aga naiselikult ehitud ja ka olemuselt naiselikud, sakslased see-eest vihased ja esinevad pidusöökidel rõvedalt
Vararenessanss (14.saj) 14. sajandi muusika Ars Nova Prantsusmaa · Tekkis uus muusikastiil ars nova, mille ladinakeelne tähendus on uus kunst. · Stiili alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. · Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. · Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. · Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. · Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud a viimaseks truvääriks. Ta oli
tõusid. 2. Reekviem, Magnificat, Polüfooniline laul, ballaadid, kaanon ,... ? (küsida õpsilt v kellegilt teiselt üle) 3. keel : lauto, vioola. Klahv: klavesiin, orel, klavikord Puupuhk: pommer, krummhorn, flöödid(plokk-ja põikflöödid). Vaskpuhk: trombet, tromboon, tsink Pillimuusika: Canzon, sibata, ricercar 4. 15.-16.saj vaheldusel (või 16.saj algusel, kuidas rohkem meeldib). 5. Josquinn Desprez, Philippe de Vitry, Johannes de Muris, Guillaume de Machaut, Francesco Landino, Guillaume Dufas, Gilles Binchoin, Pierre de la Rue, Jean Moutan, Thomas Tallis, William Bird, Orlando Gibbons. 6.Martin Luther oli Saksa kiriklik teoloog ja munk. Usureformatsioon seisnes selles, et paljud usklikud lõid Rooma kirikust lahku ja tekkis Protestantism ja protestantistlik kirik.
keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ilmalikke teoseid) KÕRGRENESSANSS 15.saj *Madalmaade vokaalpolüfoonia *keskus Burgundia* Habsburgide õukond *uus kõlaideaal:terts ja sekst *tekst, rütm, muusika-tähtsaim on meloodia *kirikumuusika-missa tähtsaim, motett lihtsamaks *Ilmalik polüf laul, kaanon *kuulsaim helilooja-Josquin Desprez, Orlando di Lasso. HILISRENESSANSS 16.saj ITAALIA *ilmalikui laulu
Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont uus kõlaideaal) Uue kõlaideaali aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga. Hakati seostama teost ja autorit. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Ars Novale pani aluse Vitry oma muusikaajaloo suurteosega. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5
Muusika areng oli sotud kõige rohkem Madalmaadega. Vokaalpolüfoonilise stiili tähtamad põhijooned: rüütlilaulud, levisid suuliselt, viise ei kirjutatud üles. Ars Nova-uus kunst. Renessanssmuusika esimene ilming, uus stiil. Muutused kunstmuusika žanrides: mitmehäälne ilmalik laul, tuli motett, hakati komponeerima missa osi. • Motett-mitmehäälne vokaalteos. • Organum-kahehäälne laul. • Missa-jumalateenistus. Ars Nova heliloojad: Philippe de Vitry „Ars Nova“, Guillaurme de Machaut „Jumalaema missa“. Itaalia kultuuri 14.sajandil nimetatakse ka trecento'ks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on polüfooniline laul, enamasti 2-häälne. Keerukaimaks vormiks on caccia, milles kolmanda häälena kasutati tavaliselt rahulikku instrumentaalset alumist häält.
12. Sajandil ilmusid neumadele noodipead- kvadraatneumad- ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 13. Sajandil jäi kaunistusi vähemaks. 9.-12. Sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Tähtis muusikateoreetik oli Johannes de Muris ( u 1295-1351) Tema ja Vitry panid aluse uuele rütmisüsteemile, millest lähtus ars nova muusikaline stiil. Senises rütmisüsteemis erinevaid taktimõõte. Kolmeosaline jagunemine nim perfektseks- kaheosaline jagunemine nim imperfektseks. Ühe teoses sees võis taktimõõt suvaliselt muutuda- ja erinevad jagamised märgiti erinevate värvidega. Ars nova rütmika oli keeruline. Isorütmika- pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. See oli ajastu üks huvitavamaid kompositsioonivõtteid.
Renessanss tähendab taassündi. See sai alguse 14. saj. Muusikas kandus rõhk vaimulikult muusikalt ilmalikule muusikale. Prantsusmaa 14.saj kunsti tuntakse Ars Nova nime all. Selle alusepanijaks on Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Selle ajastu esinduslikumad teosed olid 3-4-häälsed motetid. Üksikute missaosade asemel hakati komponeerima terviklikke missatsükkleid. Esimese selletaolise kirjutas helilooja Guillaume de Machant. Ta oli ka esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust muusikast tähtsamaks. Kontsertmissa erivormina tekkia reekviem ehk leinamissa. 1
Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis konservatiivse seisukoha. Firenze-Renessanssi hall, rikas linnriik, kauba-ja äriteede ristumis kohal,suured pangad,käsitööliste tsumftid. 1348-Katkuepideemia 1440-Göteborgi trükikunst 1452-langeb Bütsantsi pealinn Konstantinoopol türklastele. 15 ja 16 sajandi vahetusel leiutab Veneetsia trükkal Petrucci uue Nooditrüki tehnika. Ars nova-Uus kunst 1320-1380, looja Philippe de Vitry.uus rütmisüsteem. Kui senises rütmisüsteemis jaotati vältusi ainult kolmeks, siis nüüd ka 2- ksKolmeseid nim. Perfektseteks ja tähistati O-ga, imperfektse tähis C Johannes de Muris- Muusika teoreetik, pani aluse uuele rütmi süsteemile koos Philippe de Vitry-ga. Iso rütmika- Korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. Missa-Hakati komponeerima Missa ordinaariumi osi: 1)Gloria 2)Kyrie 3)Sanctus 4)Credo 5)Angus dei Ilmuvad esimesed anonüümsed missa tsüklid.
Organumgregori laulule,ühehäälsele meloodiale lisati algul 1,hiljem ka mitu. Motettmitm.erinevas keeles ja mitmehäälne.13.saj kujunes olulisemaks,alum.hääl oli laenatud gregoriuse laulust. Fiider,Rebekkkeskaegsed pillid. Rataslüüraalgnimetus organistrum,teatud tüüpi mehaaniline viiul,suudab korraga mängida paari või rohkemat nooti,samal ajal burdoonbassi.ehitati kirikus ja kloostris kasutamiseks. Ars Novamuusikastiil 14.saj prantsusmaal.algusepanijaks oli Philippe de Vitry. Madalmaade koolkondheloloojad:Guillaume Dufay,Johannes Ocheghem,Josquin Desprez,Orlandus Lassus.populaarseks kujunes ilmalik polüfooniline laul.Ideaaliks sai kõigi häälte sarnasus ja kooskõla. Spinett e.Virginaal;Tsembalo16.saj klavessiini tüüp. Viola da gombapoogenpill(mängiti põlvedel v põlvedevahel). Viola da bracciopoogp.(pill toetus õlavarrele). Puupuhkpillid:Pomberoboe eelkäia, Dulcianfagoti eelkäija. BAROKK:Polüfooniamitmehäälsus,koosneb võrdse tähtsus
· Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett . Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette. · Ilmus mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid: ballaad, rondeau ja virelai. · Teoste rütmika muutus keerukaks. Taktimõõt vahetus sageli. Kasutati pikemate korduvate rütmijärgnevust e. isorütmikat. Philippe de Vitry peetakse ars nova'le alusepanijaks. Oli väljapaistev filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik, luuletaja. Peateos eks traktaat ,,Ars nova". Johannes de Muris Tema ja Vitry kirjutised panid aluse uuele rütmisüsteemile, milles võisid vältused jaguneda ka kaheks. Guillaume de Machaut (1300-1377) Ars nova väljapaistvaim helilooja. Poliitik, luuletaja. Olulisim luuleteos ,,Tõsilugu". Keerukad motetid, kunstiliselt lihvitud
Motett sai kõige esinduslikumaks zanriks. Motetid näitasid oma keerukusega ajastu kompositsioonitehnikat. Kirjutati poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette: kuninga kroonimine vms.. 3. Kirikumuusika ja moti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid on tuletatud tähtsaimatest luulevormidest: ballaad, rondeau, virelai. Ajastu säravamaid isiksusi oli: Phiplippe de Vitry (1291-1361). Teine tähtis muusikateoreetik oli Johannes de Muris (u1295-1351). Tema ja Vitry panid aluse uuele rütmisüsteemile, millest lähtus ars nova muusikaline stiil. Senises rütmisüsteemis jagati vältusi kolmeks- nüüd hakati jagama neid ka kaheks. See uuendus võimaldas kasutada erinevaid taktimõõte. Madalmaade muusika 15.-16. Sajandil · Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami (hollandi) keelt
Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja
MONOKORD - lihtne keelpill, mille kandilisele klakastile on pingutatud ks keel ja selle abil on pgalad keele klava osa pikkuse tpseks mtmiseks. TIBIA - roomlaste levinuim pill (kreeka aulos vi topeltaulos) PSALMILAUL E PSALMOONIA - tekstid Vanast Testamendist (algul kreeka hiljem ladina keeles) HMNIDE LAULMINE E HMNOODIA - uutele tekstidele loodud laul VAIMULIK LAUL - PSALM Renessanss: ARS NOVA - "uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry,keda peetakse ka uue notatsioonissteemi leiutajaks.thistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320 - 1380. MOTETT - erinevalt keskaegsest motetist oli hes keeles jakigis hltes sama tekstiga(vaimulik motett ladinakeelne) MADRIGAL - 14.sajandil 2- vi 3-hlne laul karjuseidllist vi armastsest, 16.sajandil eriti peen krgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lpul hakati ette kandma kapelllide ja kutselise lauljatega ka ukonnakontseridel,
Muusika Renesanssmuusika (14. sajand kuni 17. sajand) Teostes lauldi ilmalikest tegevustest Seltskonnalaulud, kus kõik said osaleda Lihtne ja laulev meloodia, liigendus on seotud inimese hingamisega Pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Hääled jäljendavad teineteist imitatsiooniline polüfoonia Francesco Landini Philippe de Vitry Muusika Barokkmuusika (17. sajand kuni 18. sajand I pool) Hakati looma teoseid ainult kuulamiseks Esimesed elukutselised muusikud, kapellid ja instrumetaalmuusikazanrid Virtuoosse soololaulu kuldajastu Ooperi sünd 17. sajandi alguses 17. sajandi keskel kastraatlauljate kummardamine Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina Portree Farinellist Antonio Vivaldi
*Taba korduv rütmijärgnevus. *Color Korduv helikõrguste järgnevus. *Madrigal kahehäälne Itaalia lauluvorm, sisuks karjuseidüllid ja armastus. *Caccia tavaliselt kolmehäälne laul, vorm on peenem ja keerukam *Isorütmika pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. *Trecento 14. sajandi kultuur Euroopas, elegantne, ilmalik seltskonnakunst. 2. Heliloojate kokkuvõtted : *Philippe de Vitry Tegutses Prantsusmaal, teda peetakse ars nova`le alusepanijaks. Ta oli Prantsuse õukonnas kõrgel positsioonil. 1351.a.sai temast piiskop Pariisis. Ta oli väljapaistev filosoof, ajalooline, matemaatik, muusikateoreetik ja luuletaja. Tema peateos Traktaat ,, Ars nova" *Johannes de Muris Pariisi ülikooli magister. Tema koos Vitryga pani aluse uuele rütmisüsteemile, millest lähtus ars nova muusikaline stiil. *Quillaume de Machaut Tema elu on peamiselt seotud Remsi linnaga
Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut - motett sai esinduslikemaks zanriks, liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse. 14. saj peamiselt pidumotetid nt kroonimise puhuks. Musica reservata. - mitmehäälne ilmalik laul ilmus ning sai heliloojate loomingus valdavaks. Üks peamisi lauluvorme ballaad. Philippe de Vitry alusepanija. Nimi tuli de Vitry traktaat ,,Ars nova'st" 1 · Alus uuele rütmisüsteemile · Uued taktimõõdud täielik (3 osa) ja mittetäielik (2 osa) · Isorütmika pikemate rütmijärgnevuste kasutamine · Guillaume de Machaut väljapaistvaim helilooja, kirjutanud motette · Ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis. Seda ajajärku (ars subtilior) iseloomustab
Gregooriuse koraal - 'Veni Creator Spiritus' (Oh tule Looja vaim) Notre-Dame'i ajastu Leoninus - 2-häälne organum 'Viderunt omnes' (Kõik näevad) Ilmalik muusika Walther von der Vogelweide - 'Palästinalied' (Palestiina laul) Keskaegne tantsumuusika Prantsusmaalt - 'Estampie' 13. sajandi motett - 'Alle psallite cum luya' (Kõik laulge-mängige rõõmuga) RENESSANSS Ars Nova (14. sajand) Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma) Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' (Jumalaema missa), I osa 'Kyrie' Madalmaade koolkond (15.-16. sajand) Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale' (Kui mu nägu on kahvatu) Ilmalik laul 16. sajandil Itaalia ilmalik laul ja instrumentaalmuusika Josquin Desprez - Frottola 'El Grillo' (Ritsikas)
rüütlikultuurist õukonnas Renessanss ( 14.- Huvi kirikukammitsaist Kirikumuusika oli Polüfoonia ajastu. Lauto, klavessiin, klavikord, Ilmalikus muusikas Guillaume de Machaut 16. saj.) vaba iseteadva inimese jumalateenistuse spinett, viola da gamba, motett, madrigal, Philippe de Vitry vastu- kultuuri funktsionaalne osa, pommer, trompet, tsink, caccia, sansoon, Francesco Landino ilmalikustamine. esitasid kirikukapellid. krummhorn. fottola, villanella, Josquin Desprez
neumadega 11. Saj 4 noodijoont Guido Arezzost Ut queant laxis, Resonare fibris, Mira gestorum, Famuli tuorum, Solve polluti, Labii reatum, Sancte Joannes! 12. saj. - kandilised noodipead http://www.youtube.com/watch?v=ISs6BaJP4JE&feature=related 13. Sajand loobuti neumadest Helivältuste jagamine (Kölni Franco) 14.Sajand võeti kasutusele 2-osaline taktimõõt (P.de Vitry) esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik SOOVITUS LUGEMISEKS Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia Aron Gurevit. Keskaja inimese maailmapilt Jaan Kross. Kolme katku vahel Umberto Eco. Roosi nimi Ann Kramer. Akvitaania Eleonore lisavaatamist KESKAEG TAANIS http://www.youtube.com/watch?v=SrzN_7KOXgw KESKAEG FILMIKUNSTIS ,,First knight" http://www.youtube.com/watch?v=zO1_r6slUlk ,,Braveheart" http://www.youtube.com/watch? v=vBXBtORI7pE&feature=related Viimne reliikvia
k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1. Requiem aeterma – igavene rahu; 2. Dies irae – viimne kohtupäev; 3. Lux aeterna – igavene valgus; 4. sanctus – Püha; 5. Benedictus – kiidetud olgu; 6. Agnus Dei - Jumala Tall. Vararenessanss 14. saj (ars nova) esinuslikum žanr motett, heliloomingus mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Pr tekib uus muusikastiil Ars nova. Philippe de Vitry – muusikateoreetik, sellele ajajärgule üks alusepanijaid, pani aluse uuele rütmisüsteemile. See võimaldas kasutada erinevaid taktimõõte. Nüüd võis jagada vältusi ka kaheks varasema kolme asemel. Kolmeosalist jagunemist nimetati täielikuks(perfektseks) ja tähistati täisringiga, kaheosalist aga mittetäielikuks(imperfektseks) ja tähistati poolringiga. Guillaume de Machaut: Tema loomingus oli ilmalik muusika tähtsam kui vaimulik(väike osa motette lad
ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud, tema olulisim luuleteos on värssromaan kirjades "Le Livre du Voir-Dit" ("Tõsilugu"). Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks kuna tema loomingus leidub hulk ühehäälseid lais'id ja virelais'id. Tema kuulsaim teos on esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame" (Chalres V kroonimiseks). Missa on kuueosaline, tenorimeloodiatena on neis kasutatud gregooriuse laulu. Philippe de Vitry ja tema traktaat Ars Nova Muusikaloos peetakse teda ars nova'le alusepanijaks.Tema peateoseks on muus.teoreetiline traktaat "Ars nova". Vitry loodud muus.st on säilinud vaid 12 motetti, tõenäoliselt kirjutas ta ka ilmalikke laule. 15.-16. Saj Madalmaade koolkond Mad.maadena mõistame siinkohal kogu kultuuripiirkonda, kus kõneldakse flaami keelt. Eri riikidest kunstnike koondumise tulemusena Mad.maadel kujunenud muus
moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Aastatel 13201380 viljeleti Prantsusmaal Ars novat, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale. Kui enne oli looming valdavalt anonüümne, siis 14. sajandist on teatakse mitmeid autoreid nimepidi. Tuntumad heliloojad olid Philippe de Vitry, Johannes de Muris ja Guillaume de Machaut. Trecento oli 14. sajandi heliloojate koolkond Itaalias. Valitses õukondade ilmalik, elegantne, seltskondlik muusika, vaimulik muusika oli kaugel tagaplaanil. Tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Tuntuim helilooja sellest voolust oli Francesco Landini. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid
R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehäälne laulumuusika Piirkond euroopas renessansiajastu arenguga itaalia, madalmaad(holland, belgia, Põhja-prantsusmaa) 14 saj muusika-ars nova: Ars nova-,,uus kunst". 1320-1380 a. prantsusmaa muusikastiili kohta. (14.saj) Ars nova silmapaistvam helilooja- Philippe de vitry(1291-1361), guillaume de machaut(umb.1300-1377) Itaalia muusika 14. Saj: Trecento-itaalia kultuur 14.saj.(300 it.keeles).sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalk seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Suurkuju pime m uusik Francesco Landino. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale(tähtsaim itaalia lauluvorm, mis tekkis 14.saj. enamasti kahehäälsed, teemaks karjuseidüllid ja armastus
Teadus- trükikunst, kompass, langevari, püssirohi ja nooditrüki tehnika Kunst- hakati maalima paljaid inimesi ehk akti maale Kirjandus- Boccaccio ,, Decameron" Arhitektuur- terava katusega kirikud muutusid kumerkatusteks 9. Seleta lahti mõiste ARS NOVA ja kirjelda pikemalt ajastut, missugused olid peamised muusikazanrid? Heliloojad? Ars nova- 1320-1380 aastatel Prantsusmaal domineerinud muusikastiil Organum, missa, motett Philippe De Vitry 10. Miks on Madalmaade vokaalpolüfoonia saanud renessansiajastu võrdkujuks? Nimeta Madalmaade vokaalpolüfoonilise stiili põhijooned. Nimeta peamised heliloojad. 11. Tutvusta renessansiajastu peamisi muusikazanre, selgita paroodiamissa tähendust 12. Kirjelda ilmaliku laulu vorme 16.sajandil (sansoon ,frottola, villanella, balletto, madrigal). Sansoon- prantsuse ilmailk laul; Frottola- tantsuline laul, kus meloodia on ülemises hääles
· Sansoon- http://www.youtube.com/watch?v=0yi2MMtIimY · Frottola- http://www.youtube.com/watch?v=2eOp3Agsu6o · Balletto http://www.youtube.com/watch?v=QLQiuljlKUA VARARENESSANSS (14.SAJ) Sel ajajärgul olid mõjukamad Prantsusmaa ja Itaalia muusika. Prantsusmaa Muusikakultuuri keskusteks olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks peeti motetti. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova alusepanijaks Philippe de Vitry. Selle stiili väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. · http://www.youtube.com/watch?v=8Z8rt3hHUEY · http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=MYXjuqzuiSU# Itaalia. Trecento Tähtsaim lauluvorm oli madrigal ning teine populaarne lauluvorm oli caccia.
Missa on kuueosaline, tsükli neli lühema tekstiga osa (Kyrie, Sanctus, Agnus Dei ja Ite, missa est) on loodud motetitehnikas, tenorimeloodiatena on neis kasutatud gregooriuse laulu. Pikkade tekstidega Gloria ja Credo on lihtsamas, akordilises stiilis. Vormi selline liigendamine saab edaspidi kogu uusaegse muus. vormikujunduse aluseks. Amen mõlema pika osa lõpus on samuti kirjutatud väga komplitseeritud rütmikaga motetitehnikas. 2.3.2. Philippe de Vitry ja tema traktaat Ars Nova Eluaastad 1291-1361, muus.loos peetakse teda ars nova'le alusepanijaks. Tal oli kõrge positsioon järjestikku kolme Prantsuse kuninga õukonnas, temast on kirjutatud kui väljapaistvast filosoofist, ajaloolasest, matemaatikust, muus.teoreetikust ning Petrarca nimetas teda oma aja suurimaks luuletajaks Prantsusmaal. Tema peateoseks on muus.teoreetiline traktaat "Ars nova", kirjutamise aeg oletatavasti 1322/23. Vitry loodud muus
Ars nova uus kunst o 14. sajandi Prantsusmaal välja kujunenud o Võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes vastandasid oma aega varasemale ars antiqua o Prantsusmaa ajaloost o Kirik vs riigivalitsemine o 100-aastane sõda alade kaotamine o Ilmusid esimesed terviklikud missatsüklid o Esinduszanr: 3-4 häälne motett o Mitmehäälsed ilmalikud zanrid: ballade, rondeau, virelai o Muusikateooria arenes rütmiõpetus!!! Philippe de Vitry o Kirjutas muusikateoreetilise trakaadi ,,Ars nova", sellest ka nimi o Oli ka filosoof, ajaloolane, matemaatik, luuletaja o Notatsioonisüsteemi rajaja muusikakompositsiooni teoreetilised alused Johannes de Muris o Kolmainuse kolmeosalise taktimõõdu kõrvale tekitas kaheosalise taktimõõdu o Rütmika muutus väga keeruliseks o Kasutati vahelduvat taktimõõtu o Polümeeriat
1520 - 1600. Vararenessanss (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika.PrantsusmaaSuurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon.Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel.Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett.Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul.Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k `uus kunst`(1320- 1380), alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. Ars nova väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Itaalia. Trecento Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest
Ars Nova on täiesti uus mõtlemine ja erines varasemast: - Looming oli kuni 13.saj enamasti anonüümne (tingitud loomingu teistsugusest tähendusest e jumalale suunatusest) - Muusika oli eelnevalt anonüümne, kuna laulikud ei loonud laule lõpuni ja teised said jätkata 14.saj arenes jõudsalt muusikateooria, rütmiõpetus muutus keeruliseks ! Ars Nova heliteosed olid 3- ja 4-häälsed monetid ja olid muutunud ilmalikuks. Ars Nova ajajärgule pani aluse Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat “Ars Nova” andis ajastule nime ! 14.saj mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõstmine kirikulaulude kõrvale. Chanson - lihvitud vormiga, prantsuse keelne, mitmehäälne ilmalik laul Guillaume de Machaut (Ars Nova helilooja) - I tervik missatsükkel “Notre - Dame’i Missa” UUED ŽANRID 15. JA 16. SAJ 15. saj tõusis esile kirikumuusika (missad, kiriklikud motetid ja hümnid) Kõige esinduslikumaks žanriks kujunes missa ordinaarium
saj., nootide trükkimine 16. saj. 14. sajandi prantsuse muusika Ars nova (uus kunst) (1320 1380) Prantsuse helilooja, poeet, piiskop Philippe de Virty (12911361) traktaat ,,Ars nova" (~132223). Mensuraalnotatsioon (mensura mõõt) täpsetele matemaatilistele suhetele tuginev rütmisüsteem, võimaldab väga keerukaid rütme ja erinevaid taktimõõte. Arvutused ja ratsionaalsus heliloomingu alused. Vitry' kohta on Petrarca öelnud: Ainus tõeline prantsuse poeet. Kirjutas motette, chansone, säilinud vähe (5 motetti ,,Roman de Fauvel'is") 14. saj. prantsuse muusika zanrid: kõige tähtsam ja keerukam on motett, veel on rondeau, virelai, lai jne. Motett sündinud 13. sajandil organumist vaimuliku teosena iseloomulik mitu häält, igas hääles erinev tekst 13. sajandi jooksul väljub kirikust saab prantsuse seltskonnalauluks on
Areneb kompositsioonitehnika. 2. muusika on enam seotud tekstiga. Sõnad inspireerivad muusikalisi kujundeid, rütmipilt lihtsustub oluliselt, on tasakaalustatud. 3. ideaaliks saab lihtne. väljendusrikas, laulev meloodia 1 ARS NOVA "Uus kunst " 1320-1380 , mille esindajad vastandasid oma loomingut vanale. Toimus oluline muutus kunstmuusikas. Liikumine tekis Prantsusmaal. Alusepanijaks loetakse Philippe de Vitry ( luuletaja, filosoof, diplomaat, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik). Oluliseima teose "Ars Nova" järgi hakati nimetama ka kirjeldatavat ajastut. 1. kirikumuusikas hakati komponeerima terviklikke missa ordinaariumi osi ( Kyrie, Gloria, Credo, sanctus, Agnus Dei) 2. motett muutus kiriklikust teosest kõige esinduslikumaks ja keerukamaks zanriks. Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud motette. 3
B)madrigal- 3-4h kuulsate luuletajate tekstidele loodud (Petrarca, Boccacio) koorilaul, armastusl, dramaatika, karjuseidüll, kirgi, pisaraid-muusikas kontraste, rütmil. vaheldust, pause, ooperi eelkäija -teatraalne(soolod ja retsitatiivid) C)Ars Nova (ladina keelest 'uus kunst') - 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. D)reekviem- mitmehäälne+osaline kooriteos surnute mälestamiseks, katol kiriku leinamissa. Algab sõnadega: ”Requiem aeternam”(igavest rahu…).Koor, solistid, pillid. E)renessansiaegsed tantsud- Tuntumad tolle ajastu tantsud olid: branle (braanl) , pavaana (pavaan), galliard(galjard), estampii, saltarello jt.
balletto + instrumentaal- fuuga. mütoloogiast); Glucki ne tantsumuusika. ooperireform Johann Sebastian Bach Christoph Willibald Muusika arvatava Guillaume de Machaut Georg Friedrich Händel Gluck jumaliku päritolu tõttu Philippe de Vitry Claudio Monteverdi Joseph Haydn heliloojad autor anonüümne; Johannes de Muris Arcangelo Corelli Wolfgang Amadeus esimesed nimepidi Francesco Landino Antonio Vivaldi Mozart tuntud autorid Leoninus Orlandus Lassus (ehk Henry Purcell Ludwig van Beethoven ja Perotinus (12. saj.). Orlando di Lasso) Jean-Philippe Rameau
Kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid on tuletatud tähtsaimatest luulevormidest, need olid ballaad, rondeau ja virelai. Ballaad, 2-4 häälne ilmalik laul, Roneau, 3-häälne laul ühe muusikalise põhikujundi sagedase kordamisega, sageli ka soolo ja koori vaheldumisega. Virelai, trubaduurilaulude sarnased ühehäälsed laulud. Muusikas peetakse ars novale alusepanijaks Philippe de Vitry. temalt on säilinud 12 motetti. Tema kolleeg oli Johannes de Muris, nende kirjutised panid aluse rütmisüsteemile. Isorütmika pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. Guillaume de Machaut, ars nova väljapaistvaim helilooja, elas Reimsi linnas. Tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud. ,,Tõsilugu". Esmakordselt tõuseb ilmalik laul vaimuliku muusika zanrist tähtsamaks. "Mu lõpp on minu algus". Tema kõige tähtsam teos
14. 16. saj ilmalikustumine. Muusikas tooniandvaks Madalmaad; Prantsusmaal ars nova; liturgia osa. Ilmalik muusika oli mõeldud viola da gamba, pommer, tsink ja sansoon, frottola, villanella, balletto (ilmalik Philippe de Vitry, kirikumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul (ilmalik vokaalpolüfoonia); eelkõige linnakodanike seltskondlikuks krummhorn. vokaalpolüfoonia), instrumentaalne tantsumuusika. Francesco Landino, nooditrükitehnika leiutamine
ja väärtustas ka pause tänapäevane noodisüsteem RENESSANSS kultuurirevolutsioon hiilgeaeg 15. saj II veerand muusikasse sünnib mitmehäälne ilmalikl laul polüfoonia mitmehäälsus Jaquin Desprez kõrgrenessansi suurkuju, kes tegutses Itaalias 14. SAJ MUUSIKA ars nova uus kunst, mõistet kasutati, et vastandada vana, tähistab muusikastiili Prant-maal 14. saj Philippe de Vitry peetakse ars nova'le alusepanijaks traktaat ''Ars Nova'', koostamisel aitas teda Johannes de Muris Võtsid kasutusele uue taktimõõdu mõiste: täielik(3-osaline) ja mittetäielik(2-osaline). Rütmisüsteem muutus keerukamaks ja aktiivsemaks. Isorütmika korduvad rütmijärgnevused Hakati komponeerima ordinaariumite baasil terviklikke missasid esimene, kes kirjutas Guillaume de Machaut motett keerulised teosed, haritlaste seltskonna laul, kõrgseltskonna
muutuvast traditsioonist (seda võiks võrrelda rahavaluule ja –muusikaga), laulikud ei loonud neid isikupäraste ja lõpetatud kunstiteostena. Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. Alates 14. sajandist hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 14. sajandil arenes jõudsalt muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. Ars nova ajajärgu üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Vitry (1291- 1361), kelle muusikateoreetiline traktaat “Ars nova” (Uus kunst, 1322/23) andis ajastule nime ja kehtestas muusiklise kompositsiooni teoreetilised alused. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4- häälsed motetid. Need mitme ja ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütmika. Motette loodi sageli poliitiliselt oluliste
Renessanss tähendab itaalia keeles taassündi. Muusikaline renessanss sündis 15nda sajandi algul Madlamaades. 5. Renessanssajastu muusika üldine iseloomustus. Nimetusega ,,ars nova" tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal 14ndal sajandil, mis sillutas teed renessansiajastule muusikas. 14ndal sajandil hakati valdavalt seostama teost ja autorit enne seda oli kunstilooming anonüümne. Ars nova ajajärgu üheks alusepanijaks oli Philippe de Vitry , kelle muusikateoreetiline traktaat ,,Ars nova" andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Ars nova kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Motette loodi sageli poliitiliselt oluliste sündmuste puhul. Kunstmuusikas oli 14.sajandil suurimaks muutuseks mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale
kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Motett rändas 15.sajandil kirikusse tagasi ja sai esinduszanriks. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse laulu zanrid ballade, rondeau ja virelai 5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja (lk. 80 ja 83) Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova", mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda teatakse ka kui filosoofi, ajaloolast, matemaatikut ja luuletajat (Petrarca hinnangul ajastu suurim luuletaja Prantsusmaal). Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. 6. Johannes de Muris (u
alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja. Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova", mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda teatakse ka kui filosoofi, ajaloolast, matemaatikut ja luuletajat (Petrarca hinnangul ajastu suurim luuletaja Prantsusmaal). Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks, kehtestades muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. 6. Johannes de Muris (u
· Balletto- tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid VARARENESSANSS (14.saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaa Suurimad muusikakultuurikeskused olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k ,,uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Itaalia Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Teine populaarne lauluvorm oli caccia. Väljapaistvam helilooja oli Fransesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. KÕRGRENESSANSS(15.saj) 15.sajand oli Madalmaade vokaalipolügoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgunida hertsogiriik. Aastatel 1420- 1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas
* Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. * Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Ars nova Aastatel 13201380 Prantsusmaal viljeletud muusikastiil, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale. Kui enne oli looming valdavalt anonüümne, siis 14. sajandist on teatakse mitmeid autoreid nimepidi. Tuntumad heliloojad olid Philippe de Vitry, Johannes de Muris ja Guillaume de Machaut. Trecento 14. sajandi heliloojate koolkond Itaalias. Valitses õukondade ilmalik, elegantne, seltskondlik muusika, vaimulik muusika oli kaugel tagaplaanil. Tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Tuntuim helilooja sellest voolust oli Francesco Landini. Madalmaade koolkond Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis.
Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Ars nova Aastatel 1320–1380 Prantsusmaal viljeletud muusikastiil, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale. Kui enne oli looming valdavalt anonüümne, siis 14. sajandist on teatakse mitmeid autoreid nimepidi. Tuntumad heliloojad olid Philippe de Vitry, Johannes de Muris ja Guillaume de Machaut. Trecento 14. sajandi heliloojate koolkond Itaalias. Valitses õukondade ilmalik, elegantne, seltskondlik muusika, vaimulik muusika oli kaugel tagaplaanil. Tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Tuntuim helilooja sellest voolust oli Francesco Landini. Madalmaade koolkond Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis.
32. Loodi esimene botaanikaaed, Badova. 33. Konstatinopol hävib 34. Esimesed jumestamisvahendid 35. Kunstnik peab olema isikupärane ja tal on nimi. 36. Palazzo 37. Huvi mineviku vastu 38. Päike ei tiirle ümber Maa vaid Maa ümber päikese 39. Proosakirjandus Givonni Bocaccio 40. Magalhaesi ümbermaailma reis 41. Arhitektuuris saavutati tervikmulje. Renessanssi ajastu muusikas 14.saj Ars Nova- Uus kunst Philip de Vitry 15-16. sajand madalmaade koolkond Piirkond, mida ühendab Burgundia Hertsogiriik ja flaami keel Seal tekib Euroopa muusika, sest seal on soodne tingimus kunsti teha- raha, rahulik, ilus piirkond. Tekib ühtne arusaam muusikast, muusika iluideaalid. Kõige tähtsamad muutused: 1. Hakatakse tähelepanu pöörama ilusale meloodiale 2. Sõnade tekst ja muusika rütm peavad kokku minema 3. Tekib uus harmoonia(terts ja sekst inetrvallid) 4
annaabi.ee 
