· · Dionysos · veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal · Zeusi ja Semele poeg · Pilliks Aulos · Lüüra: vana-kreekas oli 2 lüürat Kithara- Profesionaalidele Lüüra- amatöridele Algselt sõrmitseti hiljem mängiti poognaga seostati Apolloniga Kithara · Keelpill, mida sõrmitseti · Lüürast suurem ja tugevam · Mängisid profesionaalid soolona kui ka luule ja laulu saateks · Koosnes nelinurksest puust kastist, mis ühest otsast pikenes rasketeks käteks originaalis 5 keelt hiljem 7 ja lõpuks 11 · Forminks: lüürataoline keelpill Barbiton: lüürataoline keelpill Tympanon: raamtrumm
millega ta tegeleb: ta on astronoomide muusa. o Kalliope-,,kaunihäälne", mõjukaim ja vanim muusa, heade valitsejalike eeldustega, kaitses eepilisi ja eleegilisi luuletajaid ning luulet, mida peeti kunstidest tähtsaimaks. Jagas rõõmu ,laulis, tantsis, tunnusese-kirjasulg . o Erato-,,ilus", armastuslüürika, lembeluule ja hümnide muusa, teda seostati aprilliga, mida peeti armastajate kuuks, tunnusese-lüüra või kithara (üliülev, sümboliseerib kogu universumit-vorm- taeva ja maa kehastus, keeled-taevased sfäärid). o Polyhymnia-,,laulurikkus" või ,,palju kiidulaule", seostati laulu, lüüramängu ,inimkõne ja pantomiimiga, tunnusese-kirjarull (teadmised ja õpetus) ning mõtlik nägu. o Euterpe- ,,rõõmustaja", lüürilise luule muusa, inspireeris lüürikat ja seda saatvat muusikat, tunnusese- topeltflööt (õrnus,hingevalu..).
KITARR (REFERAAT) KOOSTAJA: KLASS: ÕPETAJA: ÜLDINE kitarr , araabia päritoluga rahvalik keelpill. Harilikult on kitarril number 8 kujuline kõlakast ja kromaatilise jaotusega sõrmlaud. Eristatakse itaalia (6 keelt), vene (7 keelt) ja havai kitarri (2-8 keelt). Kitarri mängitakse enamasti sõrmede või lipitsaga. Teda kasutatakse soolo- ja saatepillina, ka elektriliselt võimendatuna. Kuigi kitarr on suhteliselt nõrga kõla jõuga, mis ei võimalda suuri dünaamilisi kontraste, on selle kaasa aidanud kaasaegsed helivõimendused. Kitarr on teinud sellel sajandil läbi väga suure arengu. AJALUGU Keelpillide hulgas on kitarri täiesti eriline, tema mitmekesine kasutamisvõimalustest tingitud koht. Niisuguseks, nagu tunneme kitarri praegu, on see kujunenud sajandite vältel. kitarr on maailmas üks levinumaid pille. M...
lühikestest traditsionaalsetest fraasidest, mida korrati. Esimene tuntud muusik oli Terpander Lesbose saarelt 7. s eKr. Samuti oli muusikalise loomuga Arcilochuse, Sappho ja Anacreoni lüürika. Nendest allpool pikemalt. 6. sajandil eKr kasutati draamas koorimuusikat, mille jaoks Pindaros arendas välja klassikalise oodi. Põhilised selle aja instrumendid olid aulos teatud tüüpi oboe, mida seostati Dionysose kultusega ja kithara teatud tüüpi lüüra, mida seostati Apolloniga ning mida kasutati üksnes religioossetel eesmärkidel ja hümnide saateks. Selline kompositsiooni klassikaline stiil mandus 5. sajandi viimasel veerandil eKr. Pärast Ateena langemist aastal 404 eKr leidis aset anti-intellektuaalne reaktsioon klassikalise kunsti vastu ning ligikaudu 320 a eKr oli see peaaegu unustatud. Uut stiili, mille tulemusena kasvas professionaalsete muusikute esilekerkimine, iseloomustas
TARTU ÜLIKOOL Ateena kasvatus ja koolisüsteem Referaat Autor: Tartu 2012 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna mulle pakuvad huvi erinevad koolisüsteemid eri ajastutel ning riikides ning avastasin, et see teema oli veel vaba. Sain teada, et Ateenas oli haridus kättesaadav vaid vabadele meestele, kellel polnud igapäevase leivateenimise muret. Sain teada, et põhiliselt koosnes haridus neljast osast: sportlik, vaimne, kunstilis-muusikaline ja eetiline ning, et Ateenas tunti õpingutes kolme astet algharidust, mis hõlmas lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust, muusikalist algõpetust ja kehalisi harjutusi. Teine aste süvendas esimest, kuid lisandus vaidluskunst ja astronoomia. Üksikud jätkasid oma haridust, õppides mõne väljapaistva filosoofi või preestri juures. Sportimas käidi gümnaasiumis, mis kujutas endast suurt spordiväljakut. Hiljem muutusid gümnaasiumid har...
Kreeta-Mükeene ajajärku kajastab kangelaseepika seega vaid tinglikult. Lüürika Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegadest peale kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul tõusis eepika kõrval ka lühemate, lüürika nimetuse all tuntud luulevormide populaarsus. Nagu kangelaseeposi, nii kanti neidki ette suuliselt, flöödi või keelpilli puust valmistatud kithara ja kilpkonna kilbist kõlakastiga lüüra saatel. Lüürika juurde kuulus kindlasti ka meloodia, kuid selle taastamine on tänapäeval võimalik vaid väga oletuslikult. Lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ette kantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu luulezanrit tähistavaks üldmõisteks. Pidustusele lisaks kanti luulet ette ka sümpoosionil. Enamus lüürilisi poeete pärineb aristokraatide hulgast. Nende luule pühendus peamiselt autori tunnete, mõtete ja
Kreeta-Mükeene ajajärku kajastab kangelaseepika seega vaid tinglikult. Lüürika Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegadest peale kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul tõusis eepika kõrval ka lühemate, lüürika nimetuse all tuntud luulevormide populaarsus. Nagu kangelaseeposi, nii kanti neidki ette suuliselt, flöödi või keelpilli puust valmistatud kithara ja kilpkonna kilbist kõlakastiga lüüra saatel. Lüürika juurde kuulus kindlasti ka meloodia, kuid selle taastamine on tänapäeval võimalik vaid väga oletuslikult. Lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ette kantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu luulezanrit tähistavaks üldmõisteks. Pidustusele lisaks kanti luulet ette ka sümpoosionil. Enamus lüürilisi poeete pärineb aristokraatide hulgast. Nende luule pühendus peamiselt autori tunnete, mõtete ja
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
