- Jõulud ja ülestõusmispüha 9. Nimeta kaks suurt osa, millest koosneb kristlik pühakiri Piibel. Kirjelda mõne lausega kummagi osa sisu: Vana Testament- oli enamus juutide koostatud. Rääkis Iisreali rahva elust. Ajalooliema sisuga. Uus Testament- rääkis Jeesuse sünnist ja tema tegudest 10. Too viis näidet Rooma ehituskunsti kõrge taseme kohta ja kirjelda, mis otstarbel need rajati. 1)Colosseum- rajati, et seal pidada gladiaatorite võistlusi 2)Akveduktid e. Veejuhtmed, mille abil juhiti puhast vett suurtematesse linnadesse 3)Foorum-plats kuhu kogunes rahvas 4)Panteon- kõigi jumalate tempel; 2. Saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis 5)kanalisatsioonisüsteem- linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati Tiberi jõkke 11. Esita kaks Vana-Rooma ehitustehnilist saavutust, mis võimaldasid vastavaid ehitisi rajada. 1)Marmor; lubjamört 2)Tellis
LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI LOOGILISTEKS PÕHJENDUSTEKS, KESKMIST STIILI KUULAJATELE NAUDINGU PAKKUMISEKS JA ÜLEVAT STIILI KUULAJASKONNA EMOTSIONAALSEKS INNUSTAMISEKS..MAECENAS
olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Vana-Rooma aitas kaasa ristiusu levikule. Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina ja sellest sai üks maailma levinumaid uske maailmas. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Rooma linna ehitati esimesed akveduktid. Pikkus ulatus kümnete kilomeeiriteni. Need hämmastavad oma praktilisuse ja iluga ka tänapäeva inimesi. Akveduktid ka panid aluse veejuhtmetele. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on ka palju mõjutanud Kreeka ning tänu sellele on nende kultuur sarnane.
Hellenistliku ajastu skulptuur: toretsevad figuurid, väljendasid tundeid, väga Looduslähedased. Kuulsamad tööd : · ,,Milo Venus" · ,,Nike" · ,,Lakooni" grupp. VANA-ROOMA 1.Millised on ehituskunsti uuendused ? Leiutati betoon. Õpiti ehitama kivist võlve , kaari ja kupleid. Hakati kasutama mörti, põletatud telliste kasutusele võtt . 2.Mis on V-Rooma suurim teater? Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3.Mis on termid ja akveduktid ? Termid Avalik saun Vana-Roomas. Akveduktid veejuhtmed. 4.Mida ehitati kuulsatele väepealikele ? Väepealikele ehitati võidu e. triumfi kaari. 5.Mis on ratsamonument ? Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Mida ristiusk kuulutas ? Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2.Mis hoone oli basiilika ja milleks seda kasutati ? ,,Kuninglik koda" , tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega
kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutamiseks. · Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega. · Foorum- kogu impeeriumi sümboolne keskus. · Jumalate tempel Pantenon. · Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. (Platiumi künkale Keisrite palee) · Cloaca Maxima- suur äravoolukanal. Sellest arenes maa-alune kanalisatsiooni süsteem. · Akveduktid- lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed. · Termid- avalikud saunad. Amfiteater- korraldati gladiaatorite võitlusi ja hipodroomid.
Egiptusest), stibnite (must pulbriline antimontrikloriid), plii või tahma abil. Põsepunaks kasutati raudoksiidi, punast seatina või karmiini (mida saadi kosenill putukast). Viimast kasutati ka huulte toonimisel Ka Rooma mehed pöörasid oma välimusele suurt tähelepanu. Nad hellitasid oma nahka parfüümide ja ravivedelikega. Samuti ei olnud neile võõras meik, kuid mitte sellisel määral kui naised seda kasutasid EHTED TÜPOGRAAFIA AKVEDUKTID Rooma ehitustehnika kõige eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Esialgu kaeti nende ehitamise kulud sõjasaagist, keisririigi ajal oli eelarves eriti oluliste avalike tööde rahastamiseks omaette kulurubriik. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku
Vana-Rooma Teed - "Kõik teed viivad Rooma". Via Appia - teede kuninganna Sillad - jõed: Tiber, Arno, Po Läbi sildade jooksid sageli veejuhtmed ehk akveduktid. Kuulsaim: Pont du Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal Foorum - avalikuelu keskpunkt, tavaliselt turuväljak, mis asus teede ristumise kohas ja oli ümbritsetud tähtsamate hoonetega. Kuulsaim: Forum Romanum, Rooma kesklinnas. Kapitooliumi mägi - seal asub kapitooliumi emahunt, koos roomalinna rajajate Roomuluse ja Reemusega. Basiilika - Rooma äri- ja kohtuhoone, millest hiljem kujunes kõige levinum kirikutüüp. Kõik löövid on eraldatud sammastega. Termid-
Etendusi rahastasid võimukandjad ja rikkad kodanikud, kus nad endid avalikkuse ees ka näitasid. Vaatajaid püüti köita eeskätt lavakujundusega, imede ja eriskummaliste juhtumitega, tantsuetendustega, lauludega ja muusikaga. Marcelluse teater Vaatemängud (Colosseum) Colosseum on maailma suurim amfiteater, mis võis mahutada kuni 50 000 inimest. Keskel asuvat areeni ümbritses metallvõre , mis kaitses pealtvaatajaid raevunud metsloomade eest Akveduktid Rooma ehitustehnika kõige eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse. Mood
tehnika KLASSIKALINE aeg: arhitektuur, templid, teatrid,skulptuur. Karüatiidid – naistekujulised sambad agoraa – turuplats skeene – näitelava ; orkestra – ümar väljak ; theatron – vaatajate pingiread HELLENISTLIK aeg : arhitektuur, skulptuur kvadriig – vanker 4 hobusega Rooma kunst Kuningate ajajärk u 750-510 eKr ; Vabariigi ajajärk u 510-30eKr ;Keisririigi ajajärk u 30 – 476pKr Arhitektuur: sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur arkaad - kaaristu akvedukt – veejuhe ühiskondlikud hooned : termid, amfiteatrid, templid, foorumid natatio – ujumisbassein portikus – sammaskoda komposiitorderis on ühendatud joonia kapiteeli voluutidest ülaosa ja korintose kapiteeli akantuslehtedest alaosa monumentaalskulptuur: triumfikaared, sambad, altarid atika – pühendustekst
Patriitsid- rooma riigi kodanikud Foorum- turuplats Suburba- foorumi teisel küljel asuvad vaeste roomlaste kvartalid Akveduktid-veejuhtmed Stoola-jõuka rooma naise riietus Pilaster- seinast eelduv nelja tahuline sammas 8.saj e.kr rajati rooma linn, roomlased võtsid kasutusele lubjamõrdi- millest tehti võlve , haare, kupleid. Kasutati põhiliselt korintose stiilis sambaid, komposiitkapirteelid, sambad kaunistuseks, poolsammas- pool seina peal, pool väljas, pilaster- seinast eemalduv 4-tahvline sammas (kaunist, seina tugevdamiseks). Aatrium- laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus.
Katusaiad. Lilled pottides. geomeetriliselt korrapärased. Nümfeionid, grotid. Antiik-Rooma Aiakunst tuleb Kreekast ja levib Maavilla iluaiaga. Aatrium ja Plaatanid, küpressid, palmid, Väetamine, niisutustööd: kuni 476. a e.Kr hoogsalt. Suured mastaabid. peristüül; aia keskel bassein. jugapuu, loorber, mirt. akveduktid. Rahvapargid, lossiaiad, villaaiad, Siseaed-välisaed, sammas- Kasvuhooned (vilgukivist). Viridariumid: viljapuud ja portikusaiad, matusepaigad varikäigud. Korrapärase Rosaarium, potililled. Lilleärid: ilupuud. hiiemetsadega hävisid koos Rooma kompositsiooniga. Mägivillade roosid jt lilled, sh Aprikoos, virsik, ploom,
o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija
2. Üks kõige püsivamaid osi Rooma riigi pärandist ristiusk. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamis. 3. Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid. Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colos-seum. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon.
Vana-Rooma arhitektuur Rooma riigi ajaloo võib jaotada kolmeks suureks perioodiks: · Etruskide valitsusaeg 8.-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Ehitustehnika Lukukiviga kaar Roomlased leiutasid ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit.
orkestra-ümar väljak, theatron-vaatajate pingiread. Hellenistlik: arhitektuur, skulptuur. Kvadriig-vanker 4 hobusega. Niilus-allegooriline marmorgrupp u. 1.saj. eKr. ETRUSKI KUNST: antefix-lad.k."eest kaitstud" põletatud saist plaat, mis kaitses puidust räästa serva. ROOMA KUNST: Kuningate ajajärk 750-510ekr. Rooma linnriigi kujunemise aeg. Vabariigi ajajärk 510-30ekr. Keisririigi ajajärk 30-476pkr.Via Appia- teeRrooma ja Capua vahel. Arhitektuur- sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur. Akvedukt- veejuhe. Ühiskondlikud hooned- termid, amfiteatrid, templid, foorumid. Termid- saunad. Monumentaalskulptuur- triumfikaared, sambad, altrid.
Ründasid nii germaanlased kui pärsialased. Segadused lõpetas 284 võimule tulnud keiser Diocletanius. Ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Tema lubas seadustada ristiusu, mis sai peagi kohustuslikuks. Rajas riigi uue pealinna, Konstatinopoli. Jätkus linnade pidev allakäik. Ühiskond ja eluolu: Avalikud mängud: hipodroomid, gladiaatorid. Linnapilt: foorum linna keskus, templid, akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, triumfikaared, äravoolukanal cloaca maxima. Kultuur: Plautus: kuulsaim rooma näitekirjanik Cicero: Kõnemees, filosoof Vergilius: Augustuse aja poeet Usk:
vahelise abielu keelt ning plebeidele võimaldati pöös kõigisse riigiametitesse, samuti jagati neile maatükke Itaalias vallutatud aladel. Arvult oli neid 10 Kontrolltöö Vana Rooma ja ristiusu kujunemise kohta. Enne testi avamist õppige küsimused selgeks, sest testi saab teha piiratud aja jooksul ja üks kord. Test on avatud kaks nädalat. 1. Antiik-Rooma mälestusmärgid, kuidas need iseloomustavad Rooma impeeriumi (Triumfikaared, Colosseum, akveduktid (Pont du Gard), sillutatud teed – Via Appia, termid). Foorum- Linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus Triumfikaared – Võidukaar, ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Monumendid, mida püstitati sõjaliste võitude ja muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Colosseum – Impeeriumi suurim amfitearer, mis mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat. Oma nime sai läheduses seisnud keiser Nero kolossi(hiigelkuju) järgi.
töödel.Olid keskused ja elati linnas. Ülemkiht- Keiser, Senaator, Ratsanikud Alamkiht- Vabadmehed, vabakslastud, orjad. 13. Orjandus roomas? Neid oli väga palju, ja tegid põhilise osa töödest. Nad olid võõramaalased sõjavangid. 14. Avalikud mängud? Olid Gladiaatorite võitlus, Hobukaarikute võidusõidud. 15. Ehitised? Colosseum- Suurim Amfiteater Roomas, võitlus areen, pealt avatud. Circus maximus- Hipodroom, Termid- avalikud saunad(SPA), Akveduktid- vee juhe. 16. Tähtsamad jumalad? Jupiter- taeva, tormi ja piksejumal, Pluto- surnute valitseja, Mars- sõjajumal, neptunus-merejumal, Venus- viljakuse jumalanna, Diana- jahijumalanna, Juno- taeva kuninganna, Apollo- luule, muusika eesvedaja, Bacchus- veinijumal, Vesta- kodukolde jumalanna, Janus- Rooma jumal,sõjajumal, rahu jumal algus jalõpp. 17. Kes olid? Cicero- poliitik, kõnemees, kõnekunsti arendaja. Maecenas- rikas Roomlane, kes toetas kultuuri
linnaväljakus, veejuhtmed, kodanike majad jne). Religioossed ehitised olid teisejärgulised. *Rooma Pantheon - Tempel kõikidele Rooma jumalatele Etruskide valitsusaeg (8.6. saj eKr) Vabariigi aeg (51031 eKr) Keisririigi aeg (31 a eK476 a pKr) Vana-Rooma kaart Templid Akvedukt Amfiteatrid Basiilikad Amfiteatrid Kuppelehitused Termid Akveduktid Triumfikaared ja sambad Teedeehitus Basiilikad Kuppelehitused Apollodorus Cocceius Auctus Gygenus Gromaticus Lucius Vitruvus Cordo Rabirius Vitruvius *kuppel - Pantheon tähendab Kreeka keeles `'kõikidele jumalatele''. - Ehitise lage kaunistab 43,3m laiune kuppel. kuppel Seest poolt ja väljast poolt
Rooma ehituskunst Ehitusviisid Roomlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja nn. rooma betooni (kruus ja tellisepuru + lubimört), mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Täiustamine võimaldas roomlastel ehitada mitmesuguseid keerulisi ja väga vastupidavaid rajatisi, nagu näiteks nende kuulsad sillad ja akveduktid (veejuhtmed) , mis on osaliselt püsinud tänapäevani. Olulisemad hooned Ühiskondlikud hooned (kohtupalee, term) Lõbustusasutused (amfiteater, tsirkus) Lossid, villad Triumfikaared Tee ja sillaehitused (akvedukt) Foorum Ühiskondlikud hooned: term Avalikke terme polnud varastes linnades eriti palju (kuni 1. sajandini eKr), kuid hiljem oli enamasti igas linnas oma avalikud termid.
aastal, see oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater, samasugust põhimõtet kasutatakse ka tänapäeval staadionite ehitamisel. Roomlased võtsid palju üle kreeklastelt näiteks sambad. Selle tõttu on ka palju sarnasusi. Sammas oli roomas kui kaunistus element. Roomlased lisasid juurde sinna sambaid ühendava kaare ning tekkis arkaad e. kaaristu. Nii et sarnasuseks olid sambad kuid erinevuseks oli sambaid ühendav kaar. Roomas võeti kasutusele ka akveduktid ehk veejuhtmed. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Seega oli roomas veevärk kuid kreekas polnud. Kreekas oli kolm erinevat ajajärku arhailine ehk varajane ajajärk (600-5 saj eKr), klassikaline ehk kõrgaeg (5saj- 323 eKr) ja hellenistlik ehk hiline ajajärk (323-30 eKr). Arhailisel ajajärgul olid skluptuurid kohmakad ning egiptuse kunsti poolt mõjutatud. Klassikalisel ajajärgul muutusid figuurid vabamaks, näoilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikumaks
söögipood. Ehitatud marmorist ja rikkalikult kaunistatud. Ümber park ja lähedal spordiväljak Mahutas 3000 inimest IV saj. pKr oli Rooma linnas 1000 sauna Caracalla termid Caracalla term Triumfikaared Constantinuse trumfikaar ehk võidukaar Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme kaarega Püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks Seintel reljeefid ja tekstid Ülaosa nimetus-atika Constantinuse triumfikaar Veejuhtmed ehk akveduktid Kuulsaim Pont du Gard(Pr.) Ehitati et saada mägedest vett Kõige pikim 87 km ja 14 km pikkuselt oli 20 -30 m kõrge kaarehitis üldse oli kokku 19 veejuhet Rooma linnas oli veevärk ja palju purskkaeve ja saunu Akvedukt-Pont du Gard Roomlaste elamu Roomlane elas kas ühepereelamus ehk villas või mitmekorruselistes betoon või telliskivi majades Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna
korrapärase linnaplaani ka oma linnaehituse aluseks. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused. Lubimört võimaldas ehitada kaared, võlvid ja kuplid. Foorum Esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude hoonetega Panteon Kõigi jumalate tempel; 2.sajandi algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. Kanalisatsioonisüsteem Linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati Tiberi jõkke Akveduktid Kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed, mille kaudu juhiti linnadesse mägedest puhast joogivett Termid Üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused; avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka spordiväljakud. Tsirkused Piklikud kaarjate otstega hobukaarikute võidusõidurajad Amfiteatrid Teatrid kus ovaalse kujuga areeni ümber olid rajatud tribüünid. Etendati gladiaatorite võitlusi.
tuhandele inimesele. · Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumid ja basiilikad · Foorumite ääres paikensid suured pikliku põhiplaaniga kohtu-ja ärihooned BASIILIKAD. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehitustes. Akveduktid · suured olid roomlaste saavutuste rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. · Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korraliud teed ja sillad. · need rajatidi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed nn. akveduktid
Kenade kehavormidega, harmoonilised, tugevad Aktid, liikuvad kujud. Hellenistliku ajastu skulptuur: toretsevad figuurid, valjendasid tundeid, vaga Looduslahedased. Kuulsamad tood : · ,,Milo Venus" · ,,Nike" · ,,Lakooni" grupp. Vana-Rooma 1. Leiutati betoon. Opiti ehitama kivist volve , kaari ja kupleid. Hakati kasutama morti, poletatud telliste kasutusele vott . 2. Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3. Termid Avalik saun Vana-Roomas. Akveduktid veejuhtmed. 4. Vaepealikele ehitati voidu e. triumfi kaari. 5. Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2.,,Kuninglik koda" , tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemistest , akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. 3
putru (harva ka kala, juur- ja puuvilju), rikkad liha. Rooma elamu: 1korruseline, nelinurkne, kivist. Keskmes aatrium - avatud katusega, bassein, pere- või elutuba, varasemal ajal võõrustati ka külalisi, piirasid magamistoad. Roomas elanike arvu tõttu palju lohakalt tehtud elamuid jms., keisrite ajal see muutus. Foorum - linna ja imp. keskus, pidulik. Panteon - kõigi jumalate tempel. Keisrite palee. Suur äravoolukanal -> arenes kanalisatsiooni süsteemiks. Akveduktid - varustasid linna veega. Termid - avalikud saunad, ka vaestele; massaaz, erootilised teenused, raamatukogud. Amfiteatrid, hipodroomid. Sport ebaoluline; vaatemängud! - võidusõidud, võitlused. Keisri aukohus korraldada. Suurim hipodroom Circus Maximus. Võidusõit u 4 km. Ohtlikud tagasipöörded tulba juures. Kaarikujuhid, gladiaatorid - orjad. Gladiaatorite traditsioon pärit etruskidelt. Suurim amfiteater Colosseum. Nii metsloomadega kui
Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei teeninud sõjaväes,puudus õigus kasutada ühismaad. Patroon- rikas ja
Hiljem võeti üle kreeka komme tegeleda vaimse haridusega ehk kirjandus, keeled, ajalugu jne. Toit – vaesemad sõid leiba ja jahust tehtud putru, rikkad liha. Veini lahjendati veega. Elamuteks olid nelinurkse põhiplaaniga ja aatriumiga kivihooned. Rajati mitmeid ühiskondlikke hooneid - nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad (termid), amfiteatrid ja hipodroomid. Roomlaste kalender ja kuude nimetused on tänapäevani säilinud ja numbrid samuti. Arhitektuur Oluliseks uuenduseks oli lubimördi kasutuselevõtt. Uued konstruktsioonid – kaar, võlv ja kuppel. Ehitusmaterjalidest olid tähtsaimad telliskivid ja betoon. Suurenes vajadus ehitada korralikke teid – osad neist on säilinud tänaseni!
gladiaatorite võitlusi ja pidustusi Termid avalikud saunad, millest kujunesid puhkeasutused, pakkusid massaazi, erootilisi teenuseid, seal olid raamatukogud ja lugemisruumid, sinna võisid minna ka vaesed. Panteon kõigi jumalate tempel, kuppelehitis, on olnud ka ristiusu kirik ja matmispaik. Traianuse sammas püstitati keisri võitude auks, jutustab sõjasündmusi, jalamis Traianuse tuhk. triumfikaared püstitati väepealike auks võitude eest. akveduktid monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu
ajaveetmise kohad. Caracalla termid paiknesid 216 112- ruutmeetrisel alal. Peale saunamõnude nautimise võis veel lilleaias või raamatukogus aega veeta ja koosolekuid pidada. Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal. Caracalla termid Arhitektuur - triumfikaar Triumfikaared ehk võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. Triumfikaar Arhitektuur - akveduktid Rooma kui hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid ehk akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Akvedukt (Pont du Gard) Skulptuur Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum. Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade
Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajati niivõrd kapitaalsed ,et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed nn akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna- Prantsusmaal. See on nn. Pont Du Gard ( Gard´i jõe sild). Rooma basiilika. Kasutati tavaliselt turu- või kohtuhoonena. Hilisemate kristlike kirikute eeskuju. Skulptuur: 1. Skulptuure toodi Kreekast 2. Kopeeriti ( koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid) 3
Sel ajal lõppeb Rooma Vabariik. f) Traianus valise võimsuse tipp (Rumeenia ja Mesopotaamia). 10. 12 tahvli seadused 11. Milline oli talupoegade laostumise mõju Rooma vabariigile 12. Muutused sõjaväes ja nende mõju vabariigile 13. Vallutussõdade mõju Rooma vabariigile 14. Miks hävis vabariik?/ vabariigi languse põhjused 15. Mida uut tõid roomlased ehiuskunsti? Lubjamört, põletatud trellised, kaared võlvid kuplid, akveduktid e veejuhtmed, sammaste kaaristu e arkaad 16. Selgitada a) triumviraat b) Foorum koosoleku plats, sõjaväekogunemisepalts c) Panteon - Vana - Rooma jumalate tempel, mis on antiikaja suurim kuppelehitis ning Rooma vanim kupliga ehitis. d) Akvedukt - Sillataoline veejuhe, millega Rooma vett juhiti. e) Term - kümblusasutus, avalik saun. f) Colosseum - g) gladiaator 17. Täitke tabel: Rooma ida- ja lääneprovintside võrdlus
kõike, sõjaväed ei allunud Roomale. 14. Miks hävis vabariik?/ vabariigi languse põhjused riik muutus liiga suureks, sõjavägi vajas mehi juurde, rahvakoosolekule ei jõutud, talupoeg muutus proletaariks ja riik pidas teda üleval, tööd hakkavad tegema orjad kes töötulemustest ei hooli, Mariuse reformiga tekkis palju väejuhte ja sõjavägesi kes peaisõdima omavahel hakkasid. 15. Mida uut tõid roomlased ehiuskunsti? 1) veejuhtmed e akveduktid; 2)kuppelehitised; 3) silindervõlvid + ristvõlvid; 4) teed 16. Selgitada a) Triumviraat-3 isiku poliitiline liit, kolmest triumvirist koonsev valitav kolleegium. b) Foorum rahva kogunemiseks määratud väljak, poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. c) Panteon kõigi jumalate tempel. d) Akvedukt-lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed e) Termid- avalikud saunud või nn spaad
Massiline kaos valdas Euroopas peale Lääne-Rooma langust V sajandi lõpus. Suured röövrekted, linnastumise kiire langus, kultuuri allakäik – see kõik on omane ajajärgule, mis saabus Euroopasse „keskaja“ nime all. Polnud ühtseid tugevaid riike, mis inimesi ühendaks ning selle tõttu lootused helge tuleviku osas purunesid. Kirjeldaksin siinkohal olukorda Briti saarel, kus pärast Rooma leegionide taandumist polnud kedagi, kes oleks suutnud nende kultuuri üleval hoida. Akveduktid, teed, keraamika jm lagunesid ning lõpuks oli olukord niivõrd sünge, et Briti saarel hakati lausa haudu üles kaevama, et surnutele kaasa pandud keraamilisi nõusid hankida. Seetõttu, võttes arvesse inimeste olukorda keskajal, võime järeldada, et tegu oli suure ühiskonna allakäiguga, millest hakati toibuma alles kõrgkeskajal ehk XI sajandist alates, kuid peab mainima, et Rooma Impeeriumi aegadega võrreldes, pidid inimesed tegema läbi suuri arengusamme
Siit selgub, et vastupidiselt algsele arvamusele, osutus inkade ehitustehnika antud oludes üheks parimaks. Seda kinnitavad ka kroonikute väited, kes mainivad, et esimene maavärin, mis tabas Peruud peale hispaanlaste tulekut, hävitas kõik kristlikud kirikud, kuid täiesti terveks olid jäänud inkade ehitused. Hiljem rajatigi paljud kirikud inkade ehitiste vundamentidele ning nad on säilinud suurepäraselt tänapäevani. Arhitektuurivallas väärivad mainimist inkade sillad, kanalid, akveduktid jms. Muidugi arhitektuuri imeks peeti hispaanlaste poolt ka Cuzco linna, mis ületas tolleaegse Madridi mõõtmed peaaegu kümnekordselt. Cuzco oli ehitatud ühtse plaani järgi, tema peatänavad olid laiad ja hästi sillutatud ning eriti võimsa ehituskompleksi moodustasid seal Inti, Mama Quilla ja teiste jumaluste templid ning elava ja surnud Sapa Inca'de paleed. [1.] Machu Picchu Machu Picchu, mis tähendab tõlkes 'vana mägi', 'vana tipp' ning on tuntud ka inkade
Sarkofaage, milles lamasid abielupaaride laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute portreekujutisega. Kunstiteosed olid kohati rohmakalt joonistatud ja kirevalt üle maalitud. Rooma vanimat kunstiloomingut on suurel määral mõjustanud hellenistliku kunsti realistlikud tendentsid. Samal ajal kujunesid välja ka rooma portreekunsti alused. Selle tene on seletatav range perekonnaeluga vanimas rooma ühiskonnas, perekonnapea ja esi-isade, suguvõsa kaitsjate austamisega. Rooma veejuhtmed-akveduktid-kuuluvad tolleaegse ehituskunsti parimate näidete hulka. Kogu aeg oli voolav vesi, kraani ei tuntud. Rooma arhitektuuris oli rohkearvuliselt mitmesuguseid ehitus- ja planeerimistüüpe, neist suurepäraseim foorum. Rooma keisrite foorumid, iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Uueks tüübiks arhitektuuris olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Üks kauneim neis Tituse kaar
kallihinnalised materjalid. 13. Millised olid roomlaste suursaavutused ehituses? Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega inseneriehituses. Rooma hiigelriigile oli majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajati niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. 14. Milline oli algselt skulptuur Roomas? Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavaras lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi
Kolmas Puunia sõda- 149-146 eKr, Kartaago hävitamine. Roomalsed piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega hävitati linn. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. 7. Rooma kultuuri saavutused: Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma betooni ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Suurim munakivitee via appia. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid. Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colosseum. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Linnades olid termid ehk avalikud saunad. Termide juurde kuulusid puhkeruumid, spordiväljakud, raamatukogud. Sõjaliste võitude auks püstitati triumfikaari auväravaid, mida ehtisid austatavat isikut ja tema tegusid kujutavad reljeefid. 8. Mõisted: Aristokraatia-rikaste võim
seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Kreeka kombetega tuli vaimne arenemine => kreeka päritoluga õpetajad. Teised saatsid pojad-tütred 7-aastaselt kooli. Sageli läksid noormehed Kreekasse mõne õpetlase juurde. aatrium ühekorruselise nelinurkse kivist maja keskmes paiknev ristkülikukujuline ruum, mille kohalt oli katus avatud foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus akveduktid lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed termid avalikud saunad, mis olid avatus ka vaestele roomlastele, pakkusid massazi ja erootilisi teenuseid ning neid leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele Avalikud mängud kreeklastest erinevalt ei pidanud roomlased spordist suurt lugu. Nad armastasid vaatemänge hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris
Mahutas palju pealtvaatajaid. Ehitustööd kestsid 12 aastat. Ovaalse kujuga amfiteater. · Termid e. saunad: kõige kuulsam on Caracalla termid. Kultuurikeskusteks. Saunades olid pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku- ja vestlusruumid. Maa-alustes ruumides olid katlamajad. Korralik veevärk, kanalisatsioon, õhkkütte. Hõbedast/kullast kraanid. Kõrged laed, kaunistused, sambad. Koosnesid peahoonest ja 2st kõrvalhoonest. · Akveduktid vee vedamiseks Skulptuur: · realistlikkus, näidati inimese iseloomu ja sisemaailma, näidati ka füüsilist ebatäiuslikkust · täisfiguuris portreekujud(pronksist), üks tuntumaid ,,Oraator" · ajaloolised reljeefid tõelised sündmused ja võidetud lahingud, ,,Traianuse sammas". Esiplaanil oli väejuht ilmeka poosiga. · monumendid alguses püstitati väejuhtidele, pärast ka keisritele
kuuleks vastuseks Kreeka poolt klassikaline Kreeka tempel ning Rooma poole pealt Colosseum. Need on põhimõtteliselt juba kõigi vaimusilmas nende kunagiste suurriikide sümbolid. Aga rääkides nende kahe poole kuulsate ja omanäoliste ehitiste kvantiteedist, siis jääks peale Rooma, kuna sealt on lisaks Colosseumile tuntud veel ka Panteoni tempel, oma hiiglasuure kupliga ning veel ka roomlaste oma leiutis akvetuktid, milledest kuulsaim on ehk Prantsusmaal asuv Pont-du-Gard. Akveduktid ehk veejuhtmed kuuluvadki Rooma kõige eriomasemate saavutuste hulka. Need olid aga võimalikud ainult tänu ehitustehnilistele uuendustele, nagu lubjamördi ja põletatud telliste laiaulatuslik kasutuselevõtt. Sellised materjalid võimaldasid rakendada võlvimistehnikat. Tänu sellele tulid uued konstruktsioonid, mida varem polnud nähtud, millest tähtsamad olid võlvid, kaared ja kuplid. Mõlematest vanaaja hiigelriikidest on tänapäevalgi hästi tuntud nende religioon. Neil
Dooria-, joonia-, korintosestiilis sambad. Kapiteelid Amfiteatrid. Vanimad vaasimaalid geomeetrilised. Punase ja musta figuurilised vaasimaalid(maalikunst). Ornamendid: meander, lainevööt, palmet, akantus vööt, munavööt. Hellenismi skulptuurid- ,,Milose venus", ,,Laokooni grupp" Etruski kunst · Elasid Kesk- ja Põhja -Itaalias praeguse Toscana maakonna aladel · Võimsate müüride ja väravatega linnad · Templid, teed ja veehoidlad- templid puidust · Akveduktid ja drenaaz · Langesid Rooma võimu alla 265 e. Kr. · Uskusid hauatagusesse ellu Rooma kunst · Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a. e. Kr. Romulus. · Etruskidelt õpiti kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kasutati lubimörti. · Kreeklastelt võeti üle sambad, neist kujundati pilastrid. · Alates 3. saj. e.Kr. hakkasid roomlased kogu oma eluviisis jäljendama kreeklasi · Esimese keisri Augustuse ajal (valitses 31 e.Kr.-14 p.Kr.) toimus Rooma kunsti
materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned – basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Roomlaste elulaad - Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega.
kokku Tooga- Vana-Roomas meeste rõivaese, mis pandi tavaliselt tuunika peale. Villasest kangast poolringikujuline riidetükk, mis mässiti ümber nii, et vasak õlg jäi kaetud ja parem katmata. Arhidektuuri esemed: ! panteon- kõigi jumalate tempel termid- aurusaunad Circus Maximus- Hobukaarikute võidusõitude meelelahutuspaik Amfiteater- tõusvate istmeridadega poolringikujuline vabaõhuteater ! Colosseum- Rooma suurim amfiteater ! akveduktid- sildveejuhtmed Cloaca Maxima- võimsad reovee äraviimistunnelid 8. Religioon ja sellega seonduvad mõisted: ! animism- hingeusk, usutakse, et kõigil asjadel on hing nuumen- objektides sisalduv hing või vägi laarid- majakaitse vaimud ! penaadid- kodukolde jumalad kahe näoga Janus- hea alguse ja hea lõpu jumal Kreeka jumalused Rooma kultuuris: Zeus- Jupiter Hera- June Poseidon- Neptunus Ares- Mars Aphrodite- Venus Hades- Pluto
Pesemise all mõeldi küll jalgade, käte ja näo pesu, kuid keha ja juukseid pesti ka mitu korda nädalas (Mark, 2017). Nad kasutasid ka omamoodi deodorante ja parfüüme, et paremini lõhnata (Mark, 2017). Suu hügieen oli samuti tähtis ning hambaid pesti ka regulaarselt kindlate ainetega ning suud loputati eriliste veedega(Mark, 2017). 1.2 Hügieen keskajal ( 13.saj. pKr -16.saj pKr) Keskajal kannatas hügieen kõva allakäigu all. Erinevad avalikud vannid ning akveduktid jäeti unarusse ning nad hävinesid. Samuti hakkas laialdaselt levima usk, et vesi on kehale paha. Nimelt vara-keskajal usuti, et inimene on terve kui tema keha neli põhi vedelikku on tasakaalus, nendeks on mustsapp, kollanesapp, veri ja lima. Neid nelja vedelikku mõjutas ka keskkond ning usuti, et vesi võis viia ühe vedelikku tasakaalust välja, mille tõttu inimesed hakkasid 3 vähem ennast pesema. Rikkamad ja jõukamad inimesed ei pesnud ennast
maalidega. Ümarplastika-kapitooliumi emahunt. Rooma kunst oli suurest kreeka järgi tegemine, ise olid nad tugevad pragmaatilistes valdkondades. Väga tugevad insener-tehnilistel aladel. Rooma kunst põhineb:Kreeks, Etruski ja vanaitaalia kultuuridel( villanova ja terranova ARHITEKTUURIS osavus sümmeetrias ja teljelisuses, ruumi kujunduses(tähtis nii seest ki väljast. Nad võtsid kasutusele kuplid, kaared ja võlvid. Saavutused:*teedeehituses sillutatud võimalikult otsesed teed, *akveduktid linna veega varustamiseks. *triumfi kaared ja atikad, *termid*forumid-kõrgete müüridega ümbritsetud, et hääl ei hajuks. *pantheon kõigi jumalate auks SKULPTUURis oli originaalsust vähe kuna nad kopeerisid kreeklastelt aga ise nad oskasid hästi ajaloolisi stseene. MAALIKUNST *inkrustatsioon-immiteeris kivikonstruktsiooni,*arhitektuuri stiil-maaliti perspektiivis või joonistati aken kus oli vaade taotlemaks avaruust. *kolmas stiil-sein jaotas ruumi piiravaks,
omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid. Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks
omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid. pilaster lame, püstine seinasammas, nelinurkse läbilõikega, toetab ja kaunistab seinapinda
Tradistsiooniliste nelinurksete elamute kõrvale ilmusid ka odavad mitmekorruselised puust ja kivist üürimajad vaeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju oli neid Rooma Ostia sadamas. Maailmariigi pealinnas oli ka mitmeid ühiskondlikke ehitisi: Foorum linna keskus, turu- ja koosolekuplats, omandas paraadliku ilme, rajati Panteon kõigi jumalate tempel. Linna ehtisid ka arvukad keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. Maa-alusele kanalisatsioonile lisandusid akveduktid linna varustavad veekanalid. Rooma ehituskunst Roomlased mõtlesid eelkõige praktilisusele ja püsivusele. Ehitati lubjakivist, põletatud tellistest ja nn. rooma betoonist (kruusa, lubja ja vulkaanilise tuha segu). Sideaineks kasutati lubimörti. Roomlased arendasid edasi Mesopotaamias kasutusel olnud võlve, hakates kasutama konstruktsioonides kuppel- ja ristvõlve. See võimaldas rajada mitmeid kolossaalseid ja vastupidavaid ehitisi, nagu nende sillad ja akveduktid.
võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale, ainult tänapäeval ei püstitata minu meelest mälestusmärke võitjate auks kuhugile üles. 8.Kreeka ja Rooma ehitus -ja vaimne pärand,mis neist maha jäi.Kreeka vanaaja pärand(vaimne alfabeet),olümpiamängud,kirjandus,teater,museion,Aleksandria raamatukogu;materiaalne ehitiste väljanägemise hindamine (7 maailmaimet),templid. Antiik-Rooma mälestusmärgid,kuidas need iseloomustavad Rooma impeeriumi (Triumfikaared,Colosseum,akveduktid(Pont Du Gard),sillutatud teed-Via Appia,termid). Vaimne pärand-Rooma õigus,riiklik korraldus. Perikles arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimelu. Perikles oli Ateena riigimees 460 eKr. Tähtsaid demograafilisi reforme. Kreeka teater: Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde
annaabi.ee 
