kuid ta tervis oli juba väga halb. Saatuse irooniana jäigi Reekviem tema viimaseks teoseks, nagu järelhüüuks iseendale. Teose lõpetas Mozarti õpilane Süssmayer. Väga suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517, mil Martin Luther (saksa usuteadlane, kirikutegelane) lõi Wittenbergilossikiriku uksele oma 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu. Seoses protestantliku liturgia kujunemisega võeti kasutusele uut tüüpi kirikulaul protestantlik koraal, mille eesmärk oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistustel. Selleks loobuti ladinakeelsetest tekstidest ja kasutati alguses saksa, hiljem vastavalt igal maal oma emakeelt. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängu. Ta on ka mitmete koraalide autor. Protestantlik koraal on jätnud sügava jälje saksa muusikasse, eeskätt J.S.Bachi loomingusse, kes on kirjutanud orelile hulganisti koraalieelmänge. Bachi kantaat
mitte inimese, vaid jumala. Inimene oli jumala ori Jumala teenimine päästis inimese. Arvati, et jumal oli maailma valmis teinud ja inimesel polnudki loominguks enam võimalust. Gooti arhitektuur -vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Missa-pidulik jumalateenistus Kõik on ladina keeles Mõisted: Gregooriuse koraal. • Gregooriuse koraal – keskaja kultuuri osa • Muusika allub sisule-üks häälne • Kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega • Sisu: palved, usulised tekstid Mis iseloomustab renessanssi inimese ja kultuuri olemust? ruum-maade avastused, linnad muutuvad suuremaks, usu lõhenemine Inimesed-vabameelsemad, inimene on elu kese See oli ilmaliku, inimest ja loodust ülistava kultuuri taassünd. Inimene on kõige alus Renessanss sai alguse Itaaliast
Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks 11.november 2008 Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Õp lk 63 69 Teemad: Keskaja üldiseloomustus Gregooriuse koraal Missa & Reekviem Mitmehäälne muusika keskajal Keskaja üldiseloomustus Euroopas toimus kiire üleminek feodaalühiskonnale, mus oli suur tähtsus kirikul. Kiriku võimu kindlustamiseks ja võimupiiride laiendamiseks püüdis kirik kõikide vahenditega levitada ristiusku. Kõige tähtsamaks raamatuks kuulutati Piibel. Ehitati uhkeid kirikuid. Pildid ning kujud seintel tutvustasid Piibli tegelasi või stseene. Arhitektuuris gooti stiil.
3) vokaal-sümfooniline muusika esitavad solistid, koor ja sümfooniaorkester 4) Kammermuusika -väiksele koosseisule loodud muusika kammerkoor, kammerorkester Vorm määrab teose ülesehituse (nt. Salmilaul salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal vaimulik laul Gregoriuse koraal keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles *1-häälne *a capella (ilma pilli saateta) *puudub taktimõõt Organum esimene mitmehäälne kirikulaul, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt - seda nim. paralleelorganumiks Hiljem liikus alumine hääl iseseisvalt - vabaorganum.
Gregoriuse koraal- ühehäälne katoliku kiriku liturgiline meeskoori laul, mille määras kindlaks Gregorius I. Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest.
Prelüüd ja fuuga sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse koraal rütm lähtub tekstist, roomakatoliku kiriku ühehäälne a'capella liturgiline laul, tekstid tavaliselt ladina keeles, puudub taktimõõt Missa igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb 2 osast: eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia; peamissa, mille keskpunktis on altarirituaal ja armulaud Sonaadivorm koosneb 3 osast, 1) ekspositsioon peateema ja kõrvalteema näitamine; 2)
Zanr ja vorm muusikas Zanr - Liik ( muusika, kunstiteose jne ). Vorm - Teose ülesehitus ( muusikateose, kunstiteose jne ). Ambrosiuse hümn - vabalt voolav, kaunistustega meloodia, värsstekst. Gregoriuse koraal - proosatekst. Sarnasused: Laulavad mehed, ladina keeles, lauldakse saateta ( a'capella ), kindla meetrumitta, ühehäälne, ( vaimulikud ). Organum - on üks vanemaid mitmehäälsuse ja ka polüfoonia liike ( organum on vaimulik ). Põhihääleks - Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Seda paralleelset laulmisviisi nim. paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine.
nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped muusikas puuduvad) Liturgia jumalateenistuse lbiviimise kord(thtsaim liik... MISSA 1)katoliku kiriku jumalateenistus 2)vaimuliku muusika anr Missa ordinarium tekstid, mis kirikuaasta vltel ei muutu Missa proprium tekstid, mis sltuvad kirikuaasta thtpevadest Reekviem leinamissa Sekvents vaimuliku luule vorm
missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregooriuse koraal Rooma paavst Gregorius I (590.a) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregooriuse laul on ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed, vabavärsilised, esitab koor. Rütmika on tekstist lähtuv ning muutuv. Meloodika on ühehäälne, laulul saadet ei ole laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuvaga. Retsiteerimine vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil Psalmoodia peamiselt ühel noodil lauldavad värsstekstid
Koraal vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalatee...
Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõpp...
Motett Grete Küppar 10.B 2012 Mitmehäälne vokaalteos Arenes välja organumist 12.-13. sajandil Prantsusmaal Algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud Ladinakeelse tekstiga Alumises hääles põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal Põhimeloodia kohal teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5 Ülemistel häältel olid kõigil erinevad tekstid ja ka häälte rütm oli erinev Keskaegsed motetid olid ühesuguseid rütmifiguure kordavad (isorütmilised) Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid Motetiks võisid ühineda kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu
kes oma eluajal polnud sugugi imetletud ning kelle kuulsus järgnevate sajanditega aina kasvas. Ta stiil kujunes heliloomingu akadeemiliseks eeskjuks juba tema eluajal. Peaaegu kogu ta looming on vaimulik. Teda tuntakse eelkõige ta missatsüklite põhjal. Madalmaade muusikastiili alusepanija - Guillaume Dufay 15. sajandi II poole tähtsaim Madalmaade helilooja - Johannes Ockeghem Kõrgrenessansi väljapaistvaim helilooja - Josquin Desprez Martin Luther - luteri koraal. Algatas 16. sajandil reformatsiooni, mille käigus tõi kiriku rahvale lähedamale. Luteri koraal on kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luteri koraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemisst viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. 36 koraali on Martin Luther loonud ise. Sansoon - prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus
KESKAEG 10-14. sajand ÜHISKOND: Võim ühiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nõus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mõju ulatus ka kunsti ja muusika üle- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse pühapilte ja pühakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika põhivormiks sai GREGORI KORAAL-see on ühehäälne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RÜÜTLILAUL- aadlikke, kes olid hea võitluskunsti väljaõppega,nimetati rüütliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rüütlid pidid oskama oma ,,südamedaamile" laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RÄNDMUUSIKUD- nemad rändasid paigast paika ja laulsid rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja tsirkusetendusi. Prantsusmaal kutsuti neid ZONGLÖÖRIDEKS. HELILOOJAD: üks kuulsaim rüütlilaulik ol...
Zanr ja vorm muusikas (mõisted, 9. klass) Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja
saj; võttis üle torupilli viise; eestlaste juures ei arenenud; võeti üle teistelt; mängiti kogu aasta: Lepiku-Mihkel ja Männi-Mart 20. saj tuntumad rahvaviiside viiuldajad · Kannel viiuli täiustatud pill; kõlakaanega; aidanud surijal kergemini surra või ei lasknud surma majja; 2-3 tuhat aastat vana; vanal kandlel oli 5-8 keelt Ristiusk ja uued kultuuritraditsioonid · Ühehäälne Gregoriuse koraal, mis on rahvalaulude sarnane · Kuni reformatsioonini vähe kirjalikke allikaid · 1172 a. Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikas ,,Gesta Danorum" kirjeldus eestlastest julgustasid lauluga võitlusteks · 1329 a. varaseim teada kirikus olnud orelist (Paistus ja Helmes) · Pärast jumalateenistusi peeti kirmeseid (pühakute päeva auks peetud pidustused) · Alates 1521. aastast palgalised linnamuusikud
................... ...................... MK - PROTESTANTLIK KIRIKUMUUSIKA Tuleta meelde: - millal oli Saksamaal reformatsioon? Kes oli eestvedaja? - Millised muudatused tõi reformatsioon kaasa? Loe õpikust lk 118 120 ja vasta küsimustele: 1) Millisena nägi Martin Luther (1483. - 1546) muusika rolli jumalateenistuses ja ka hariduses? Lutheri arvates oli muusikal suur roll kasvatuses ja hariduses. Kirikus ta seda nii oluliseks ei pidanud. 2) Mis on luteri koraal? See on ühehäälne emakeelne koguduse laul, mis on tavaliselt salmilaul 3) Martin Luther heliloojana ja laulutekstide autorina: Kirjutas yle 20 viisi ja umbes 30 lauluteksti. Nt ,,ma tulin taevast ülevalt" ja ,,üks kindel linn ja varjupaik" MK - In meines hernen grunde" Võrdle gregoriuse koraali ja luteri koraali! Gregoriuse koraal Luteri koraal 1 Mis keeles lauldakse
1)Burdoon- liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl,tav. meloodiast madalam ,mängitakse-torupill,ratslüüra. 2)parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt ,häälte vahe on kvint või kvart.mehed vs naised 3)heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla .grupis koos improviseerides kõlab heterofoonia. 10 saj tekinud mitmehääuse kirikulaulu tüüp organum, mille peahääl oli gregoriuse koraal. *Notre-Dame'i kirik Pariisis, temast kujunes Notre-Dame'i koolkond. Leonius- tegutses 12 saj 2 poolel tema organumid on kahehäälsed. Ülemine hääl oli rütmiseeritud, kirjaviis eristab kahe noodi vältust pikka(longa) ja lühikest (brevis) ja nende omavah suhted võivad olla erinevad..noodid olid kaunistuste ja keerutustega.tema muusikas on RÜTMID. Gooti arhitektuur ja muusika- akustika,kirikud olid mitmelöövilised ,heli peegeldub,tekib tugev, pikk järelkõla
Vokaalmuusika 1.Soolulaul-Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikažanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Suure populaarsusega oli see žanr romantismi ajal, 19. sajandil paljude saksa, itaalia, vene jt heliloojate loomingus. Mart Sander on kirjutanud soololaulu nimega „Sügisene lill“. 2.Gregooriuse laul-Gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on oma nime saanud paavst Gregorius Suure järgi. Gregooriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab mitmeid erinevaid žanre ja vorme. „Hail Holy Queen“ mille kirjutas Blessed Harmann. 3.Motett-arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal
häälte rütm erinev erinevate sõnadega tekst erinevas häältes häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr.
psalmoodia palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele hümnoodia lihtne vaimulik laul 2 ettekandeviisi: antifooniline laulavad mitu koori koos vastamisi responsoonne laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa) Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele, 1x päevas EELMISSA PEAMISSA
kuulamiseks. Seepärast on ka lauljaile mäletamisväärne laulda nii, et sõnad oleksid selgesti arusaadavad.(ortodoksi liturgia)3 Koraal luteri kirikus Koraalil on luteri kirikus täita oluline roll. Sidusa üksusena jumalateenistuses loob ta koos sõnaliturgiaga vaimse, esoteerilise terviku, laulva koguduse lõputa lähenemise sõnas peituvate eesmärkide poole, täis aukartust ja imetlust. Sõna ja inimene kohtuvad muusikas. Koraal häälestab ja meelestab rituaalile, temas on lihtne tarkus ja sügavad tõed. Muusikatehnoloogilisest aspektist vaadatuna on nii luterlik koraal kui ka liturgia tänapäeva kirikulisele võimetekohane nii mõistmise kui ka osalemise aspektist. Koraali iseloomustab valdavalt kvadraatne vorm: 4, 8, 16, 32, sümmeetriline taktimõõt, stabiilne rütmipilt, suhteliselt lihtne meloodiajoonis ning arusaadavalt väljendunud harmooniakesksus
Motett on selline laul ,mille alumine hääl on gregoriuse laul (ladina keelne) , millele liasti uute tekstidega ülemised hääled. Need tekstid olid erikeeltes ja võisid olla ilmaliku sisuga (armastusteema) . Motetti esitati pillide saatel , motette hakati laulma väljaspool kirikuid , nendest kujunesid seltskonna laulud . Aja jooksul muutus motetti stiil vabamaks , teda lauldi Renensansi ja baroki ajastul . 2.Protestantlik koraal 1517ndal aastal toimus Euroopa kiriku ajaloos suur muutus , mis saksa usuteadlane ja kiriku tegelane Martin Luther lõi Wittenbergi seinale oma 95nda teesi , mis protesteerisid valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu . Võeti kasutusele Protestantlik koraal ,mille eesmärk oli saavutada koguduse suure osalemise jumalateenistusel. Selleks loobuti Ladina-keelsest tekstist, selle asemele tuli Saka keel. Suurimas protestantliku koraali loojaks peetake saksa heliloojat. Backi kandaat nr 80
Sanctus Benedictusn 2.Agnus Dei qui tollis peccata mundi. 4. osa lõpuosa. Keskajal valitses askeetlik elulaad- hinnati lihtsust, kloostris elamist ja kõike muud püha kirikuga seotut. Tähtsaim muusikazanr oli kirikukoraal. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikulaulureformi. Varem oli kõikjal olnud erinev kirikumuusika, Gregorius lasi need laulud kokku koguda ja anda välja suur kogumik, milles olevaid laule hakati nimetama gregoriuse koraaliks. Gregoriuse koraal on ühehäälne; ilma dünaamika, rütmi ja meetrumita; ladinakeelse tekstiga; väheliikuva meloodiaga; piiblitekstile loodud; retsiteeriv (kõnelähedane); puudub kindel taktimõõt, rütm lähtub tekstist; laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõppevad laskuva lõpuvormeliga;seda esitavad munkade koorid. Missa (jumalateenistus kirikus) · Ordinarium- missa muutumatud osad · Proprium- missa muutuvad osad · Epistel/evangeelium Ordinarium koosneb viiest osast:
Esimene kiriumuusikavorm, siis kõlas veel mitmeid aegu ühehäälne laul. GOOTI AJASTU MUUSIKA 12.14saj Üks suur muusikakeskus Pariisi jumalaema kirik. Notredame koolkond-esimene, millest räägitakse. Esimesed tuntumad muusikud-heliloojad: Leoninus, Perotinus. Leoninunus Perotinus · kahehäälsed organumid · kolme-ja neljahäälne · ülemine hääl rütmiseeritud · gregooriuse koraal aeglane (meenutab · sarnaneb ilmaliku tantsulauluga burdooni) · alleluia. Pascha nostrum · ,,Viderunit omnes" · melismaatlised organumid Organumi arengus jääb Gregooriuse koraal tahaplaanile ja lõpuks kaob. Lauldi koos pillisaatega. 13.saj. Motett mitmehäälne ja keelne mitmehäälsuse vorm (kiriklik) max 3 häältearvu I prantsuskeeles armastuslaul II ladina keeles vaimulik laul
sajand). Inimesed uskusid, et tõeline elu saabub alles pärast surma. Kunstis kujutati inimesi paljude riietega, tähelepanu pöörati hingeelule ja sisemaailmale. 6. Keskajamuusika oli kiriku võimukindlustusatribuut, selle kindlustamiseks seoti kunst tugevalt kirikuga (ehitati uhkeid kirikuid). 7. Gregorius I oli Lääne-Rooma kiriku juhiks 6. sajandil. Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaule ehk gregooriuse laulu aluseks. 8. Gregooriuse koraal on ilma meetrumita, proosatekstiga, ühehäälne, enamasti saateta, ladinakeelne, vaimulik laul. Tekkis 6. - 7. sajandil. Eriti omased on tekst ja sõnum, GK on ühehäälne ja ilma saateta, laulu rütm lähtub kõne rütmist. 9. Missa on igapäevane peamine kristliku kiriku jumalateenistus, millel on keeruline, mitmete rituaalidega seotud ülesehitus. Missa ordinaariumi osad: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. 10. Keskajal märgiti noodikirja üles neumade abil
MUUSIKAÕPETUS 10. KLASS KUULAMISTEST KESKAEG, RENESSANSS, BAROKK JA KLASSITSISM KESKAEG Gregooriuse laul Gregooriuse koraal - 'Puer Natus Est Nobis' (Üks laps on meile sündinud) Gregooriuse koraal - 'Veni Creator Spiritus' (Oh tule Looja vaim) Notre-Dame'i ajastu Leoninus - 2-häälne organum 'Viderunt omnes' (Kõik näevad) Ilmalik muusika Walther von der Vogelweide - 'Palästinalied' (Palestiina laul) Keskaegne tantsumuusika Prantsusmaalt - 'Estampie' 13. sajandi motett - 'Alle psallite cum luya' (Kõik laulge-mängige rõõmuga) RENESSANSS Ars Nova (14. sajand)
Zanr-Muusikaliik Vorm- muusikateose ülesehitus Homofoonia- Mitmehäälne heliteos, kus üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled Polüfoonia- mitmehäälne heliteos, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega Ambrosiuse hümn- vabalt voolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal- seda iseloomustab korrapärase meetrumi puudumist tekstis Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära män...
mitmetekstilisus 4) tekkis ilmalik polüfooniline laul. 6.Mida tähendab koolkond, kes sinna kuulusid ja kes neist kõige väljapaistvam on? Koolkond tähendab ühtse mõtte- ja kirjaviisiga heliloojate ning nende õpilaste kooslust. Guilaume Dufay, Johannes Ockeghem, Joquin Despres, Orlandus Lassus(kirjutanud ligi 2000 heliteost) 7.Kuidas mõjutas protestantism 16.saj saksa ja kogu Lõuna-Euroopa kultuuri ja muusika arengut? Keda peetakse protestantismi algatajaks? Loodi protestantlik koraal e. luteri koraal. Algatajaks Martin Luther, ta naelutas lossikiriku uksele 45 teesi, vallandas protsessi, mis muutis kogu L-Eu'd. Protestantismiga kaasnes uus jumalateenistus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne.Esialgu hakati ld.k. liturgiale lisama emakeelseid koguduse laule luteri koraale. Protestantlik koraal on sootuks uut liiki laul. Ülemist viisi laulis kogudus, saateakorde mängiti orelil. Alguse sai homofooniline muusika. 8.Milline oli G. Da Palestrina elu ja looming
Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12.saj oli orkanum 2-häälne laul, kus ülemiseks hääleks oli Gregor. Koraal ja alumiseks pillid või omakeelne laul. *12-13.saj oli ülemine hääl omakeelne, alumine Gregor. Koraal ja need ei liikunud paralleelselt. *orkanumist arenes motett *vaimulik muusika *varjati tundeid, isikupära *polüfooniline muusika *teosed lühikesed *saateta koorilaulud Renessanss- keskaja ilmaliklaul *tähendab ,, taassündi" *sai 14.saj alguse Itaaliast, võttis eeskuju Antiik-Kreekakunstist.
Paavst Gregorius Suur (6-7 saj vahetusel) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu alusek. Tema auks nimetatakse roomakatoliku kiriku liturgilist laulu gregooriuse koraaliks ehk lauluks. Roomakatoliku kiriku jumalateenistuse tekste kantakse ette retsiteerides (st. kõnelähedaselt lauldes) või lauldes . Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub erinevaid esitusstiile ja lauluvorme. Gregooriuse koraal on ühehäälne, ladinakeelne palve- või kiidulaul. Seda esitas munkade koor. Meloodia on väikese ulatusega, monotoonne, olulisem on tekst. Kuna enamik greg. koraale on loodud proosatekstile, puudub kindel meetrum. Greg. koraal on olemuselt saateta laul, kuigi viimastel sajanditel, kui kaasa laulab ka kogudus, on seda hakatud toetama tagasihoidlike oreliakordidega. Gregooriuse laul on seotud kaht liiki liturgiaga: lihtne tunnipalvus (officium), mida peeti
Varakristlik muusika keskaeg 5saj.-13saj.(muusikas) · Vaimulik muusika, kristlus · kiriku muusika · 313a. - Milano edikt(kuulutati kristlus ludatud usuks) · Missa kristlaste jumalateenistus e. Mess · koraal kristlik laul/kiriku laul · paavst katoliku kiriku juht, vaimne isa · munk mees usklik, elab kloostris · klooster koht, kus munk ja nunn elavad ja teenivad jumalat, maisevara ära andmine · pandi paika missa reeglid · Gregorius I (paavst) hakkas levitama missa reegleid · Kiriku keeleks sai ladina keel · gregoriuse laul(koraal) -ilma saateta(a capella) -ladina keeles -mungad laulsid(mehed)
1Mida tähendab renessanss ja mida uut tõi see inimeste maailmavaatesse? 2Mis sai määravaks muusikas? 3Võrdle eelnevat kõlaideaali praegusega. 4Milline piirkond määras muusikakultuuri ja nimeta selle põhiesindajad. 5Millistes zanrites kirjutasid madalmaade heliloojad? 6Mida uut tõi muusikasse reformatsioon. 7Kirjelda luteri koraali ja võrdle seda gregooriuse koraaliga. 8Kuidas esitati ilmalikku laulu( 4 võimalikku viisi). 9Nimeta pille ,millel musitseeriti. 10Kes oli ars nova silmapaistvam esindaja. 11Mida võiks tähendada polüfoonia,too mõni näide? Renessanss-antiikaja taassünd, inimeste maailmavaates: haritud inimeste seas levis humanistlik mõtteviis, tekkis suur vastuseis kirikule. Määravaks muusikas: hakativäärtustama teose autori isikupära, tekkisid nö heliloojad. Kõlaideaal vanasti olidmuusika rohkem kõlavam ja meloodilisem, praegu on rohkem tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised. Madalmaad ...
Seal on kõigapealt Jumal ja alles siis kõik muu. Ka taktimõõt 3 oli ideaalne, viidates Isa, Poja ja Pühavaimu tähendusele. Rahvalaulus ja pillides nägi kirik Saatanat, mille tõttu suurenes lõhe nende vahel. Tähtsamad ehitised olid kirikud ja kloostrid, millest kujunesid kontserdi ja muusika-hariduskeskused. Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja laule ning õpetati koorilauljaid. Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord). Gregoriuse koraali tunnused *ladina keeles, *1-häälne, *ilma pillisaateta *proosatekst, *puudub taktimõõt, *kõnelähedane. Grgoriuse koraal on muusikaline palve Jumalale. Missa Missa on katoliku kiriku jumalateenistus. Missa rajanes gregoriuse koraalil
· Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud. Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja. (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne keskaegne kirkulaul - Gregoriuse koraal. Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur (6.saj.) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra, seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregooriuse koraal oli: · ladina keelne · ühe häälne · Taktimõõduta · proosatekstiga, · Saateta · Palve või kiidulaul jumalale.
Liturgia tähendab jumalateenistuse ülesehitamise korda. Kirikuaastaga elab kogudus läbi Kiristuse elu inimeste juures. Advent (Kristuse ootamine) jõulud (sündimine), kolmekuningapäev (kolm tarka), paastuaeg (Kristus kõrbes), vaikne nädal (Kristus jõudis linna), suur neljapäev (viimne õhtusöök), suur reede (Kristuse piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstiga palve või kiidulaul. Ühehäälne, kõnelähedane meloodia, vaba meetrum, saateta. Keskajal laulsid seda ainult mungad, hiljem terve kogudus. Kuni IX sajandini oli kirikumuusika ühehäälne
Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul). Et kinnitada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas Rooma paavst Gregorius Suur (6.saj) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks Rooma katoliku kiriku liturgilisele laulue üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregoriuse koraal oli : · ladinakeelne · Ühehäälne · Taktimõõduta · Proosatekstiga Mitmehälse laulu liigid
Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17
Hümnilaulude aluse rajajaks oli Milano piiskop Ambrosius. 4. sajandil võeti kristlus vastu Rooma riigis. Seoses 395.a lagunemisega, lõhenes ka kirik. Kujunes välja Rooma katoliku kirik (Läänkristlus) ja Kreeka katoliku kirik (idakristlus). Lääne-kiriku sümboolseks keskuseks jäi Rooma. Lääne-kristliku kiriku osatähtsus suurenes Gregorius Suure võimuletulekuga. Gregorius elas aastatel 540-604. Ta uuendas ka veel liturgiat ehk jumalateenistuse korda. Gregoriuse koraal on ühehäälne,ladinakeelne, saateta liturgiline ehk vaimulik laul. Rõhk on tekstil ja rütmil. Missa Kristlik laul on seotud 2 liturgiaga:tunnipavlus (kindel kellaaeg ja kuni 8 korda päevas) ning missa (päeva keskne jumalateenistus, mis oli pisut keerukam ning seotud erinevate rituaalidega) Päevateenistuste loetelu 1)Matutinum (enne koitu) 6)Sexta ( kuues päevatund) 2)Laudes (päikesetõusu ajal) 7)Nona (üheksandal)
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine koor...
KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord
2) tekkis humanistlik mõtlemine 4 )kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus 3. Humanistlik inimene - inimene kõigi oma loomuomadustega on ilus. 4. Milles avaldus uus stiil (renessanss)? 1) maadeavastused 3) trükikunsti leiutamine 2) loodusteaduste kiire areng 4) inimese anatoomia REFORMATSIOON KIRIKUMUUSIKAS 1. Lutheri taotlused kirikumuusikas: 1) kogudus peab kaasa laulma 2) kirikulaul peaks olema emakeeles 3) saatis orel 2. Lutheri koraal ehk protestantlik koraal: 1) orelisaatega 2) mitmehäälsed 3) ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole 4) kasutati emakeelseid värsstekste, et koraali saaks laulda terve kogudus koos kooriga ILMALIK LAUL 1.Ilmaliku laulu laululiigid: Sansoon: Frottola: 1) 4-häälne 1) lihtsas vormis salmilaul 2) võib eristada kahte tüüpi : 2) sageli korduv refrään
3. Esinejad: Esineja (esinejad) Pala pealkiri Juhendaja (juhendajad) Kitarriorkester Saksa viis ,, Kella helin''' Toomas Tang T.Pauluse popurrii ,,Jõulud Karmo Maandi Kuressaares'' Inglise jõululaul ,,Soovime rõõmsaid jõule'' Annabel Metsalu Austria koraal ,,Vaikus ja Rita Naaber rahu '' Puhkpilliorkester Ameerika trad ,,Aisakell'' M. Männa ,,La Bamba''' K.Saar T. Liventaal Rondo Popurii kaunimatest Tiiu Maripuu jõululaulud Heldi Vahter
Kusjuures tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9-ndast sajandist. Oletatakse,et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke ka oreli levik. Oreli levikuga on seotud varasemate mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus- ladina keeles orel on ORGANUM. Ning täpselt samuti nimetati ka esimesi mitmehäälseid koorilaule. Kuni 12 saj. olid organumid 2-häälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Umbes 12-13 saj. vahetasid organumi hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl. 15-16 saj. eksisteeris ka hoopis teistsugune stiil- RENESSANSS, mis oli tekkinud 14 saj. Itaalias. Uus kunst tekkis keskaja lõppsajandeil, mil katoliku kiriku võim hakkas kõikuma. Renessanss kunst hülgas Askeetliku kunsti iluideaali ja asendas selle humanistlikuga, mis ülistas inimest ja elu ennast. Inimest
Napoli tants Laur Keller, klaveril(Pjotr Tsaikovski) Kaisa Laasik Bagatell(Bertrand Moren) Taavi Viljat Die Tapferkeit(Georg Philipp Telemann) Jose Antonio Page Ramirez Mehhiko rahvalaul Chiapanecas(Rafael Mendez) Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Sonoran Desert Harmonies kaheksale trompetile(Eric Ewazen) Jaan Ots, Simmu Vasar, Jose Antonio Page Ramirez, Allan Jallai, Mart Aus,Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Aaria & koraal kantaadist nr 147( Johann Sebastian Bach) Mart Aus,Norman Verte , Jose Antonio Page Ramirez,Margus Toompere, Argo Valss Muusika vaskpillidele I Introduktsioon II Skertso III Bluus IV Finaal(Klaus-Peter Bruchmann) Mart Aus,Märt Metsla,Jose Antonio Page Ramirez , Toomas Vana, Margus Toompere,Argo Valss Tähelepanekud Kontserdi muutis meeldejäävaks see, et avastasin et tegelikult on meil Eestis palju andekaid muusikuid
*Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach jad *Francesco Landino *Georg Friedrich Händel *Orlando di Lasso *Claudio Monteverdi (,,Orpheus") *Giovanni Palestrina *Arcangelo Corelli (concerto grosso) *Antoni Vivaldi (u. 770 teost) Renessanss Barokk Üldisel
3 kirikumuusika edendajat: 1) Gregorius 1. Koostas goraali viiside kogumiku asutas esimese laulukoori. 2)Ambrosius- mõtles välja 4 helistikku . DEFG 3) Munk Arezzo-võttis kasutusele 4 noodijoont- Hakkas märkima noote noodijoontele ja nende vahele. Mitmehäälne muusika Pärit on mitmehäälne muusika 17nendast sajandist. Hakati kasutama orelit. Oli 2 häälne. Alguses lauldi nii et ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja alumiseks koraaliga samas rütmis liikuv viis. Hiljem oli ülemiseks hääleks oma maa keeles olev koor ja alumiseks gregoriuse koraal. Tekkis uus laul motett- See oli polüfoonia aluseks. Polüfoonia lihtsaim laul on kaanon. Renessanss See sai alguse 14 sajand. Kõrgperioodiks oli 16-17 sajand. Laulud jumalavallatud, rõõmsad ,ülistati naisi. Uuslaululiik oli madrigal. Tekkis itaalias 16 sajand oli 4-5 häälne . Tekkisid vaimulikud hümnid
madrigali, mida hiljem häbenes. 13) Orkestrid 15. saj ja 16. saj (oska võrrelda!) 15. sajandil koosnesid orkestrid peamiselt puhkpillidest, need mängisid kooriteoseid, sest pillidele muusikat veel ei kirjutatud 16. sajandil koosnesid orkestrid juba viooladest, klavessinidest, lautodest ja puhkpillidest, seda sajandit nimetati tantsusajandiks 14) Ajastu lemmikpill? Miks see? Klavessiin-omapärane heli 15) Luteri koraal – mõiste, oska võrrelda gregoriuse koraaliga Luteri koraali esitati emakeeles, salmiline ja saatepilliks oli nt orel Greg. Koraal oli ladina keelne
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..................................................................................................
Muusikaõpetuse KT kordamine · Ambrosiuse hümn o Aurelius Ambrosius o 4. sajandil o Vabalt voolav, kaunistustega meloodia o Värsstekst · Gregoriuse koraal o Laul o Korrapärane meetrum rütmis puudub o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
