(Memphises) – tegevusega. Tamla Motown Tantsumuusika Valjud ja võimsad sünkopeeritud rütmiga bassikäigud Gospellikud vokaalharmooniad Keerukas orkestratsioon Keel- ja vaskpillid Kvaliteetsed lindistused Motowni tuntumad artistid Ansamblid: The Temptations, The Supremes, The Jackson Five Solistid: Stevie Wonder, Diana Ross Stevie Wonder - I just called to say I love you Stax Võrreldes Motowni lugudega lihtsamad, vähem meloodilised, sageli rämedavõitu Sageli kasutati improvisatsiooni Harmoonia lihtne, põhines kolmel põhiakordil Saatepillideks kitarr, bass, trummid, vahel klahv- ja vaskpill Staxi tuntumad artistid Eddie Floyd, Wilson Pickett, Otis Redding Eddie Floyd - Knock on woo d Kolmanda suure plaadifirma Atlantic Recordsiga on seotud sellised staarid nagu Ray Charles, Aretha Franklin, Sam Cooke ja Roberta Flack Roberta Flack - Killing me so ftly Ray Charles 23
saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides. Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay. Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas- kujunesid uued pillizanrid Sansoon- prantsuskeelne ilmalik laul, tavaliselt 4-häälne, renessansi ajal, võib saata pillidega, motetiga sarnane meloodilised, lüürilised armastuslaulud, kiired, lõbusad Desprez- Renessansi tähtsaim helilooja, tähtsustas teksti Luther- Saksa munk ja usutegelane, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Luteri koraal- Protestantlik kirikulaul, kus emakeelsele värsstekstile vastab igas salmis sama meloodia. Võis saateks olla orel. Klahvpillid- orel, positiivorel, klavikord, klavessiin, psalteerium Keelpillid- riidel, gamba, rataslüüra, harf Puhkpillid- plokkflööt, pomme, krummhorn
kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar: seal on levinud mitmehäälsed polüfoonlised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Kõige levinum märksõna, mis seostub prantsuse muusikaga, on sansoon. Tegemist on prantsuskeelsete ilmalike laulude üldnimetusega, mis võeti kastutusele juba 15.-16 sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla nii meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Prantsuse traditsioonilistest tantsudes on tuntumad farandool, gavott, courante ja bourée. Farandool on Lõuna-Prantsusmaalt pärit seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimõõdus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. Gavott on 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas. Alates 27. sajandist leidsid gavott, courante ja bourrée kindla koha õukonnatantsude hulgas.
otsustas,et laulu tekst peab olema selgelt mõistetav. Ning missades ei tohi olla midagi ,,pühitsematut","kirglikku ega ebapuhast". ILMALIK MUUSIKA 16.SAJANDIL. Esituskoosseisud: kõiki hääli võidi laulda , kõiki hääli võidi mängida, hääli võis jagada lauljate ja mängijate vahel, kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida. Prantsuse sansoon: valdavalt oli sansoon 4-häälne.Komponeeritud üdna sarnaselt motetile.Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b)kiiretempolised ja lõbusad.Enamasti on need armastuslaulud. Rahvalikud laulutüübid. Frottola- üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele,puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella-matkis rahvamuusikat ,tihti rõhutatult algelise kõlaga. Balletto-tantsulaul,millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refäänid.( fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul,filosoofilise ,erootilise ,tihti ka religioosse alltekstiga
Esimesed Bigbändid Koostaja: Eduard Kaiva 2005 Viljandi TKA Bigbändi sünd Bigbänd jazz orkestri tüüp, kus pillid jagunevad gruppideks, rütmilised (banzo, tuuba või kontrabass, trumm, klaver) ja meloodilised (kornet või trompet, klarnet või saksofon, tromboon). Selle orkestri tüüb sündis 1920 aasta lõpus ja seotud swingi ajastuga. Esimesena "swingi" orkestriks võib arvata Fletcher Henderson bigbändi, mis loodud 1923 aastal New Yorgis, kus mängis Louis Armstrong. 1901- 1971 1897 1952 Louis Armstrong (Satchmo) Fletcher Henderson Sel ajal, mitte kõiki orkestri kooseisusid ei nimetatud
a) Naelutas Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi b) Säilitas katoliku missa põhiosad c) Kasutas ladinakeelset liturgilist muusikat d) Imetles polüfoonia kunsti ja oli ose valmis komponeerima Lutheri koraal saksa protestantlik kirikulaul Iseloomusta Prantsuse ilmalikku laulu 16. Sajandil. See levis kogu Lääne-Euroopas. Kujunes tundeline ja sõnakeskne väljendus. See oli neljahäälne. Kaks laulutüüpi: ühed meloodilised, teised kiiretempolised ja lõbusad Madrigal 14.saj. Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm. Tabulatuur noodikiri 16. 17. sajandil, mis tähistab mitte helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin Puhkpillid: plokkflööt, pommer, dulcian Keelpillid: lauto, vioolo, gamba
HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM | KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Sarnasused: 1)Teemade rohkus. 2)meloodilised teemad, viisid. 3) sarnased žanrid Erinevused: 1)Romantikutel soolohääl + klaver (nt Shumann ja Schubert) Hilisromantikutel aga soololaul +orkester (nt Mahler) 2)Hilisromantikutel orkester paisutatud (nt Mahleri 170 inimest orkestris) 3)Hilisromantikutel teoste mastaabid suuremad, kestvus 1-1.5h. 4)Hilisromantikutel puuduvad ranged vormiskeemid. (Nt Mahleri 8 sümfoonias on 2 osa, tema 2 sümfoonias on aga 5 osa.) 5)Hilisromantikutel oli teoste aluseks tihti filosoofiline mõte või idee
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt
teoste puhul just tenori partii esitus. Oleksin soovinud pisut rohkem ühtset energiat ja liikuvust, mida peaks mõlema helilooja teostes piisavalt olema. Koosmusitseerimine ja ühtsus andis rohkem tunda suure koosseisu puhul ja seda oleks võinud rohkem olla ka väikese koosseisu esitustes. Oli näha, et kogu koor mõistab dirigenti ja seepärast oli esitus üldiselt täpne ja näiliselt lihtne ja loomulik. Hästi tulid välja kõik dünaamilised kontrastid ja meloodilised teemaarendused. Kontsert oli ühtlasi ka salvestus koori plaadimaterjali jaoks, aga kahjuks rikkus materjali üks kontserdikülastaja, kes kontserti segas ja kelle tõttu tuleb kooril salvestus tõenäoliselt uuesti teha. Arvan, et kontsert õnnestus üldiselt hästi ja sellest oleks tõenäoliselt saanud kena plaadimaterjali, kuigi Voces Musicales ei olnud arvatavasti oma parimas vormis.
1) orelisaatega 2) mitmehäälsed 3) ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole 4) kasutati emakeelseid värsstekste, et koraali saaks laulda terve kogudus koos kooriga ILMALIK LAUL 1.Ilmaliku laulu laululiigid: Sansoon: Frottola: 1) 4-häälne 1) lihtsas vormis salmilaul 2) võib eristada kahte tüüpi : 2) sageli korduv refrään · meloodilised, sentimentaalsed · kiiretempolised ja lõbusad Villanella: Balletto: 1) algselt kolmehäälne 3) rütmikad tekstita refräänid 2) tihti rõhutatud algelise kõlaga 4) tantsulaul MADALMAADE MUUSIKA 1. Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuuriloolised Madalmaade hulka? Miks? Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Kirde-Prantsusmaa
Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Prantsuse šansoon • Valdavalt oli šansoon 4-häälne • komponeeritud üsna sarnaselt motetile • Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b) kiiretempolised ja lõbusad Enamasti on need armastuslaulud Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina (1526 - 1594) Orlando di Lasso (1532-1594) Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi
OLI EELKÕIGE TANTSUMUUSIKA TAMLA MOTOWNI MUUSIKA OLI VALI NING VÕIMAS, SÜNKOPEERITUD RÜTMITEGA BASSIKÄIGUDEGA, GOSPELLIKUTE VOKAALHARMOONIATEGA, KEERUKA ORKESTRATSIOONIDEGA NING KVALITEETSETE LINDISTUSTEGA. ISELOOMULIKUD OLID KA NN HOOK-LINES FRAASID, MIDA KORRATI IKKA JA JÄLLE LAULUTEKSTID OLID SENTIMENTAALSED TAMLA MOTOWNI TUNTUMAD ARTISTID THE TEMPTATIONS THE SUPREMES THE JACKSON FIVE STEVIE WONDER DIANA ROSS STAXI MUUSIKA OLID VÕRRELDES MOTOWNI LUGUDEGA LIHTSAMAD, VÄHEM MELOODILISED NING SAGELI RÄMEDAVÕITU, VIIDATES OTSESELT GOSPELILE JA BLUUSILE. LAULJAD KASUTASID KA TIHTI GOSPELI STIILIS IMPROVISATSIOONI. SAATEPILLIDENA KASUTATI TAVALISELT KITARRI, BASSI, TRUMME, VAHEL KA KLAHV- JA VASKPILLE. LAULUD OLID TIHTI SEKSUAALSE ALATOONIGA, KÕNELESID KIRGLIKUST ARMASTUSEST JA SÜDAMEVALUST. STAXI TUNTUMAD ARTISTID EDDIE FLOYD WILSON PICKETT OTIS REDDING ATLANTIC RECORDSIGA SEOTUD ARTISTID RAY CHARLES ARETHA FRANKLIN SAM COOKE ROBERTA FLACK RAY CHARLES
liikmed ise suutsid ilma tehniliste vahenditeta neid hääli teha. Silma torkas nende väga hea rütmi tunnetus. Nad trampisid jalgadega, tantsisid, plaksutasid, vilistasid ja tegid igasuguseid huvitavaid hääli, kõik see oli suurepäraselt rütmis ja kõlas nende mitmehäälse lauluga kokku. Kuigi ma nende esivanemate keeli ei oska, laulsid nad minu arvates väga hästi. Nad laulsid väga selge ja kõlava häälega. Kõik laulud olid väga meloodilised. Aba Taano esitus jättis mulle väga originaalse ja erakordse mulje. Kontserdi esimeses osas olid neil euroopalikud kostüümid väikese Aafrika nüansiga, aga teises osas olid juba päris Aafrika pärased kostüümid. Aafrika pärased kostüümid rõhutasid eriti nende suurepärast rütmi tunnetust, liikumist ja tantsuoskust. Hoolimata sellest, et laulude sisust aru ei saanud oli ikkagi huvitav kuulata. Kogu kontserdi
sümfoonilist eskiisi ,,Meri". ,,Nokturnid" on tema orkestrimuusika eredamaid näiteid, teose esimene osa "Pilved" on kirjutatud vabas kolmeosalises vormis. Flöödi oktavites liikumine meenutab oma kõlalt veepiiskade kukkumist. Sellele järgneva ,,Pidustuste" kompositsiooniplaan on samuti kolmeosaline, kuid põhikujundi rollis on siin hoopis energiline rütmifiguur, mis läbi tervet osa. Kolmas osa, ,,Sireenid", sarnaneb ideelt esimese osaga- puuduvad eredad teemad ning kontrastsed meloodilised kujundid. Klaveril oli tema loomingus eriline koht, stiili iseloomustab faktuuri mitmeplaanilisus, harmoonilisse tausta põimitud varjatud meloodilised liinid ning komplitseeritud laadilis- harmoonilised kujundid, millega kaasnevad kaugete helistike ootamatud vastandamised. Eriline tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20. sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Peamisteks 5
5 1.osa". Need lood on klassitsimile omaselt väga kiired ja rütmikad. Harmoonia on neil väga kõlav ja lood on dramaatilised. Mulle see stiil ei meeldi, see on liiga kiire ja raske kuulata kuna tekitab palju ärevust ja ajab mõtted segamini. Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Romantism on klassitsimile sarnane, millele on harmoonilised ja meloodilised lood. Romantismi üks kuulsaimaid teoseid on Schuberti ,,Ave Maria", see on ooper. Teine kuulus teos on Griegi ,,Hommik". Romantismi muusika erinevus klassitsimist on see, et rütm on palju aeglasem ja laulud on ratsionaalsed ja puudub neil dramaatilisus. Romantismi muusika mulle meeldib, kuna lood on paraja tempoga ja mõnusad. Klassika muusikal on ajalugu pikk ja minu meelest on see arenenud algusest (Keskaeg) romantismini palju
(Detroitis) ja Staxi (Memphises)- tegevusega. Tamla Motowni muusika •Oli eelkõige tantsumuusika. •Vali ning võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud. •Gospellikud vokaalharmooniad. •Keerukas orkestratsioon. •Keel-ja vaskpillide kasutamine (Pilt nr.2) Tamla Motowni logo •Kvaliteetsed lindistused •Hook-line-fraasid •Sentimentaalsed laulutekstid Staxi muusika •Laulud lihtsamad, kui Motowni lugudes. •Vähem meloodilised •Sageli rämedavõitu. •Viidates otseselt gospelile ja bluusile. (Pilt nr.1) Staxi logo •Harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). •Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes. •Saatepillidena olid tavaliselt kitarr, bass, trumm, vahel klahv-ja vaskpill. •Laulud olid tihti seksuaalse alatooniga. Stiili rajajad •Aretha Franklin (25. märts 1942) Memphis, Tennessee, Ameerika Ühendriigid. •Diana Ross (26
Prantsuse rahvalaulud Ühehäälsed salmidest koosnevad soololaulud. Nende hulgas on ballaade, tantsulaule, tavandi, töö, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar, kus on levinud mitmehäälsed polüfoonilised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Sansoon Prantsusekeelne ilmalik laul, mille termin võeti kasutusele juba 15. 16. sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Kunstmuusika Kunstmuusika juured ulatuvad kristlike lauludeni. Mitmehäälne vaimulik laul saavutas 12. 13. sajandil Norte Dame'i koolkonnas Pariisis oma õitsengu. Ühehäälse ilmaliku laulu edasikandjateks said Lõuna ja PõhjaPrantsusmaalt pärit rüütellikud rändlaulikud. LAULJAD Prantsusmaa kuulsad sansoonilauljad on Èdith Piaf, Jacques Brel, Léo Ferré, Charles Aznavour, Patricia Kaas.
Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4. 1 ooper (Fidelio) 5. 9 sümfooniat 6. Tsellosonaadid, viiulisonaadid 7. Koori- ja soololaulud Schuberti loomingu üldiseloomustus Oli austerlane. Romantistlik, tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll; sümfooniatele on omased meloodilised teemad ning vabam vormi ülesehitus. Enamik laule on salmilaulud. Räägivad armastusest, unistustest ja loodusest; on koondatud tsüklitesse. Schuberti looming 1. U 700 soololaulu 2. 19 ooperit 3. 9 sümfooniat (8. sümfoonia - ,,Lõpetamata") 4. 22 klaverisonaati 5. 7 missat 6. lühipalad klaverile 7. Klaveripalad neljale käele (Fantaasia 4 käele f-moll) Liszti loomingu üldiseloomustus Ungarlane
Luteri koraal on kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luteri koraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemisst viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. 36 koraali on Martin Luther loonud ise. Sansoon - prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus. Võis eristada kahte laulutüüpi: väga meloodilised ning teised kiiretempolised ja lõbusad, mõlemad enamasti armastuslaulud. Kuulsaim sansoonimeister Clément Janequin. Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Polüfoonia - on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Pillid ja instrumentaalmuusika 16. saj Peamiselt improvisatsiooniline pillimuusika. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin. Keelpillid: lauto, vioola.
saj heliloojaid. Nooruses eeskujuks Wagner. ppis Pariisi konservatoorimis, kantaadiga "Kadunud poeg" sai Rooma preemia. Tiendas end 3a Itaalias. Peamised orkestri ja klaveriteosed. 1980dad loominguperiood. Smf preld "Fauni prastluna", ooper "Pelleas ja Melisande". Oli pianist, dirigent ja helilooja. Kirjutas suurele orkestrile kuid klalt vaiksemat muusikat. Suur thtsus lkpillidel, muusika pole rtmiline. Kujundas vlja uue klaverimngustiili. Vastandatakse kaugeid helistikke, palju passaae, meloodilised liinid pikad, arbeetod, detailne pedaliseerimine. Sit "Lastenurk". Maurice Ravel (1875- 1937)- isa prantslane, ema bask. Muusikaline andekus avaldus noorelt. ppis Pariisi konservatoorimus kompositsiooni ja klaverit. Ji 3 korda ilma Rooma preemiast, 4l korral loobus ise. Oli kiindunud Hispaania kultuuri ja muusikasse. Pras erilist thelepanu rtmile, kasutas Hispaania rahvatantse haneerat ja boolerot. Peamised orkestrim ja virtuooslik klaverimuusika. Smf
tantsu-,kalendri ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud. Erandikd on Korsika saar, sest seal on levinud mitme häälsed polüfoonilised (fuuga vorm/kõik ühehäälselt) enamasti esitab mees trio. Prantsuse muusikaga seondub kõige enam sansoon. Sansoon on Prantsuse keelsete ilmalike laulude üld nimetus. Eristatakse ilmalik ja vaimulik. Kasutusele võeti renessansi ajastul 15-16 sajand. Sansoonid on enamasti armastuslaulud, mis võivad olla 1 meloodilised, lõbusad ja kiired. Prantsuse tantsudest on tuntumad farandool, gavott, courante, borree. Farandool on Lõuna Prantsusmaa seltskonnatants mida tantsitakse kollonnis, tavaliselt 6/8 taktimõõdus. Fagott on kas 2/4 või 4/4 taktimõõdus, elava loomuga tants. Alguses tantsis lihtrahavs. Alates 17 sajand on gavot, courante, bourree õukonna tantsud. Pillimäng Pillimäng on Prantsusmaal tantsude või laulude saateks. Enim kasutatud rahvapill: fiidel,
mis on ilus kunstis ja muusikas. Inimesele pole ette antud reegleid. Renessanssi aja muusika on seotud madalmaadega. Ideaaliks on laulev, kaunis ja väljendusrikas meloodia. Ilmalik muusika hilisrenessanssi ajastul Ilmaliku muusika alla kuuluvad kõik imlalikud laulud. Neid oli kokku 4 alajaotust: 1. Prantsusmaa sansoon- 16. sajandiks tekib ladina keele kõrvale prantsuse keel. Iseloomu järgi on kahte tüüpi: laulvad ja meloodilised aeglased sansoonid, teised lõbusad ja kiires. Sisult olid armastuslaulud. Kuulsamad sansooni loojad olid Janequin ja Desprez. Viimaselt on säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselguselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus. 2. Itaalia lauluvormid. Eristatakse 2 vastandlikku suunda: rahvalikud laulud- villanella, frotolla, balleto
Sõidab USA-sse, kuid hiljem asub elama Pr. Planeeritud kontsertreis muutub emigratsiooniks. Lõplikult naaseb NSV Liitu 1932. Siit peale elas tagasitõmbunult. Sureb samal aastal kui Stalin. LOOMING Loomingu periood jaguneb kolmeks: 1. 1914-18 õpiaastad 2. 1918-32 emigratsioon #. 1932-53 kodumaal. P. oli originaalse stiiliga. Helikeel täis teravmeelsusi ja originaalseid ideid. Meloodiate omanäolisus, ootamatud muutused ja helistike kaldumised. Need on harva laulvad, meloodilised. Omased teravad akordid. Tähtis rütmika, mis lisab tantsulisust. P. muusika hõlmab laia zanrite ringi- keelpillikvartetid, triod, sonaadid jm. suurvorme on 9: 5klaverikontserti, 2viiulikontserti, 1tsellokontsert, 1tsellokontsertiino. Sümfooniad 7 , orkestrisüite 21: ,,Armastus 3apelsini vastu"; ,,Romeo&Julia"; ,,Simjan Kotho"; ,,Cinderella" . Osa süite on ta koostanud ooperitest ja ballettidest. Tal on 7balletti: ,,Romeo&Julia" ,,Tuhkatriinu" ,,Kivilill". Oopereid 7: ,,Sõda&rahu"
Millised stiilid on koondunud funk-muusikas? ● gospel ● blues ● rhythm and blues 2. Keda peetakse souli ja funky rajajateks? ● Ray Charles ● Aretha Franklin 3. Soul muusika oli seotud mitme plaadifirmaga Tamla Motown -suund oli tantsumuusika -sünkopeeritud rütmiga bassikäigud -keerukas orkestratsioon -keel ja vaskpillide kasutamine -kvaliteetsed lindistused The Temptations, The Supremes, The Jackson Five, Stevie Wonder, Diana Ross Stax -lihtsamad laulud -vähem meloodilised -rämedavõitu viidates gospelile ja bluesile -gospeli stiilis improvatsioon -seksuaalse alatooniga laulud -harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). -Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes. -saatepillidena olid tavaliselt kitarr, bass, trumm, vahel klahv-ja vaskpill. Eddie Floyd, Wilson Pickett, Otis Redding Atlantic Records Ray Charles, Aretha Franklin, Roberta Flack, 4. Kuula muusikanäiteid, kirjuta välja laulja ning laulu nimi
Lutheri koraal protestantlik kirikulaul, stroofiline värsstekst, korduv viis, saksa keeles(rahvuskeeles),eeslaulja +orel. Lutheril umb 30 koraaliviisi. Ilmalik laul, seltskonnamuusika 16.saj: 16 saj laienes muusika tarbijate ring tänu humanistlikule haridusele levis muusikaõpetus; nooditrükitehnika leiutamine. Prantsuse ilmalik laul 16 saj sansoon on pr. Keelene 4 häälne laul, teemaks armastus, loodus, kohati naljatlevad, lõbusad, kiired, mõnikord aga sentimentaalsed ja meloodilised. Clement Janequin-1485-1558 sansoonizanri kuulsaim esindaja. ,,lindude laul"(ilmalik laul) Itaalia ilmalikud lauluvormid 16 saj: Frottola rahvalik rütmikas tantsulaul. Esitati õukondades, korduv refrääni osa. Villanella-rahvalik mitmehäälne laul, suur moelaul 16 saj II pool, esitati õukondades. Balletto-populaarne tantsulaul, tavaliselt salmide vahel imelikud silbid(refräänis) Madrigal 14 saj tekkinud m itmehäälne ilmalik lauluvorm.(karjuselaul)
Johannes Brahms Mõjutused: Beethoven, Mendelssohn, Schumann Ta oli programmilise muusika eitaja., sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu.
metsasarvel käsi kõlalehtris. Seega ei kasutata kunagi sordiine. Läbi aegade on seda pilli mänginud mehed, kuid viimastel aastakümnetel on pilli tehnoloogiliselt täiustatud, et seda saavad mängida ka naised. Pilli torustiku pikkus 59m. Orkestrisse võeti metsasarv 17.sajandi lõpul. Metsasarv on Fpill. Hääleulatus Esc3. Pilli tämber on väljendusrikkam keskmises registris. Siin kõlab pill pehmelt ja kandvalt. Metsasarvele sobivad eriit laulvad ja meloodilised muusikalõigud. Metsasarve mängija peab omama head füüsist,tugevaid huuli ja suurt kopsumahtu. Eesti tuntuimad metsasarvemängijaid on rait Eriksson, Vigo Uusmäe
Quijote", Ottorino Respighi Rooma triloogia: "Rooma puskkaevud", "Rooma piiniad", "Rooma pidustused" 4.Tõesta ooperite ,,Salome" ja ,,Elektra" põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja. Ta astus "Salomega" kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: "Salome" sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süzeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. "Elektra" orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad. Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel. 5.Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega, kuid need pole seotud mingite kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud
budismistki meile tuttava taassünniringi ja karma ning ümbersünniahelast vabanemise pooldaja). P. loodud koolilaadne usuline organisatsioon meenutab oma askeetlikuses ja põhimõtetes pigem mungaordut kui kooli. Kooli põhimõtted: 1) pikajaline vaikimine (maiilma mürast vabanemiseks) 2) võimlemine (füüsise harmoonia vaimuga- terves kehas terve vaim mens sana in corpora sano nagu ladina keeles öeldakse) 3) muusika (hinge ravija- meloodilised palad aitavad ravida hingehaigeid või sunnivad purjus inimesi kainenema) 4) vältida viha, ärritust, et saavutada meelerahu ja püüelda tarkuse poole 5) elati koos vennaskonna põhimõttel Päevaplaan oli kindel. Ärgati hommikul enne päikesetõusu ja tuletati meelde eelmise päeva sündmusi, sest see, mis täna tuleb, on tihedalt seotud eilsega. Seejärel mindi mereranda päikesetõusu imetelema. Õhtul mõeldi päeval toimunule: kuidas elasin sel päeval, mida tegin, mis jäi tegemata? P
Renessanss-taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj. a-capella-ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul
avaldab Sussanin tõe: „Tõin teid siia, kus isegi hall hunt ei käi...kus on vaid hirm ja surm.“ Raevunud poolakad tapavad Sussanini, olles ise samuti surmale määratud. Epiloog: vene rahvas tähistab Moskvas Punasel väljakul sõja võitu ning mälestab langenuid. Nendega ühinevad Antonida, Vanja ja Sobinin. Muusikalised jooned: Ka muusikas on selgelt kaks erinevat leeri: venelased – vokaalne lähenemine (palju aariaid, koorinumbrid, ka orkestripartiid on meloodilised); poolakad – edasi antud peamiselt orkestri vahenditega, palju tantse, puuduvad eredad meeldejäävad partiid. Poolakad on kujutatud massina, üksikisik pole tähtis. Glinka on vastandatud venelasi kui talupoegi ja lihtsaid inimesi ning poolakaid kui aadlikke ja sõjamehi. Võimsa isiksusena kerkib esile ainult Sussanin – idealiseeritud talupoeg, õilis ja ennast ohverdav. Samas on tal ka kõhklusi. Oma surma-eelses soolostseenis palub ta Jumalalt, et too
koonilise toruga puupilli. Heli tekitajaks on oboel õhukesest pilliroost valmistatud kahekordne lesthuulik. Lestade vahele jääb pilu, millest läbipuhutav õhk paneb lestad võnkuma. Teda valmistatakse põhiosas tugevast mustast puust. Pilli aukude ja klappidega varustatud toru on umbes 60 cm pikk. Oboe diapasoon on ligi 3 oktaavi – sib kuni la3. Oboe on samuti in C pill. Noodid kirjutatakse viiulivõtmes ja kõlavad nii nagu on kirjutatud. Oboele sobivad mängimiseks meloodilised partiid. Erilise tämbri tõttu mis meenutab ninahäält kasutatakse teda armastuse, igatsuse, kurbuse väljendamiseks. INGLISSARV ehk altoboe on oboest suurem ja madalama ulatusega pill. Ka inglissarve tämber on nasaalse värvinguga, ilmekas ja väljendusrikas. Pilli lest on kinnitatud kõvera vasktoru külge, ent sõrmetöö on samasugune nagu oboe mängimisel. Pilli omapäraks on veel ka ümmargune ots. KLARNET Ta on puupuhkpillide rühma üks tähtsamaid instrumente
Bänd naasis stuudiosse aastal 2001 ja lasi välja By the Way aasta hiljem, 9. juulil 2002. Album oli sel ajal nende kõige märkimisväärsem edetabeli saavutus (esimese nädalaga müüs 700 000 koopiat), jõudes #2 ja andes välja singleid "By the Way", "The Zephyr Song", "Cant' Stop", "Dosed", ja "Universally Speaking", mis tuli singli ja videona välja ainult Euroopas. By the Way on bändi kõige rahulikum ja tagasihoidlikum album, millel on enamasti meloodilised ballaadid, vastupidiselt nende klassikalisele räpp-funki stiilile. Aastal 2006 lõpetas bänd oma järgmise albumi,Stadium Arcadiumi. Kuigi 38 lugu loodi kavatsusega avaldada need lood kolmel mini-albumil kuue kuuliste vahedega, lasti see siiski välja mais 28 looga duubel-albumil. See oli nende esimene album, mis jõudis USA edetabelites #1 kohale ja jäi sinna kaheks nädalaks. Samuti jõudis album UK Albumite edetabelis esimesele kohale ja 25 teises riigis samuti. Esimesel nädalal
Filosoofiline teos võetud aluseks. Strauss programmilised avamängud. 9. Tõesta ooperite „Salome“ ja „Elektra“ põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja. Ta astus “Salomega” kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: “Salome” sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. “Elektra” orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad. Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel. 10. Milliseid ühisjooni leiad Straussi ja Mahleri elus ning loomingus. Mõlemad olid euroopas tunnustatud tirigendid kandideerisid samale kohale, olid head orkestreerijad. Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga). Konkurss, kuhu kandideerisid ka Mahler ja veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss. 1
· 15-16. saj nooditrüki leiutamine 4 · Esitamiskoosseisud: - kõiki hääli lauldi - kõiki hääli mängiti (pillikoosseis vabalt valitav) - hääled jagati vabalt mängijate ja lauljate vahel - kõiki hääli lauldi, neid pillidel dubleerides · Sansoon prantsuse buduaarimiljööline armastuslaul. Valdavalt neljahäälne, olid nii meloodilised ja sentimentaalsed kui kiiretempolised ja lõbusad. Hiljem kaotas polüfoonilisuse. · Clement Janequin üks kuulsamaid sansooniheliloojaid, kasutas helimaali tehnikat. Iseloomulikud programm-sansoonid (pealkiri annab aimu teose sisust). Nt ,,Lindude laul", ,,Sõda", ,,Jaht", ,,Naiste loba" jne. Itaalia lauluvormid 16. saj toimus muusikas elavnemine prantsuse ja flaami muusikute maale tulekuga sõja ajal. · Rahvaliku lauluga tegelesid peamiselt itaallased
iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vabadusele. Ta näitaks probleemide laiust, 46)Peale sümfooniate oli B-l ooper ,,Fidelio", 5 klaverikontsert, viiulikontsert, 16 keelpillikvartetti, 32 klaverisonaati ,,pateetiline", ,,kuupaiste", ,,aurora", ,,appassionata" soololaule ,,kaugele armastuatule", rahvalaulutöötlusi, 2 missat, oratoorium ,,kristus õlimäel", 11 avamängu ( ,,Leonore" ja ,,egmont"), 10 viiulisonaati, jne 47)B teosed olid meloodilised, jõulised, avarad, jäljendas loodushääli. 48)Beethoveni tähtsus aga on algusest peale toetunud eelkõige tema helitööde sügavalt inimlikule sisule
Peale koostööd Columbiaga kirjutas Holiday alla lepingule Decca Recordsiga ning tema esimene lindistus Deccale oli ,,Lover Man," mis saavutas edetabelites 5. koha. Selle laulu kirjutas talle spetsiaalselt Jimmy Davis ning sellest sai üks tema suurimaid hitte. Selle laulu edu saladuseks võib lugeda lauset ,,Lover man, oh where can you be?"2 mis mõjus sõjaaegsele Ameerikale koheselt. Temast sai väga populaarne laulja 40ndatel, kui kogu riiki mõjutasid tema aeglased, meloodilised laulud armastusest. Peale väikest pausi 1945. aastal, kui ta kirjutas ning lindistas vaid neli laulu, sealhulgas ka ,,Don't Explain", mille ta kirjutas isiklikel kogemustel, kui ta tabas oma abikaasa huulepulgajäljega krael, naases ta stuudiosse 1946. aastal ning lindistas oma suurimad hitid: ,,No Good Man" ja ,,Good Morning Headache". Aasta lõpus lindistas ta ,,The Blues Are Brewin'", laulu, mida ta esitas oma esimeses ja viimases
hääli võib jagada lauljate ja mängjate vahel hääli võib laulda neid pillidel dubleerides Selline seltskondlik musitseerimine ei olnud mõeldud publikule kuulamiseks, vaid aktiivseks osalemiseks kogu seltskonnale. Muusika oli iseenese jaoks, mitte teistele kuulamiseks! 14. Ilmaliku laulu žanrid: Prantsusmaal šansoon Ilmaliku laulu üldnimetus Kas laulutüüpi: o Meloodilised sentimentaalsed o Kiiretempolised ja lõbusad Enamasti armastuslaulud Itaalia rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal Frottola – rahvusliku laulutüübi nimetus Lihtsas vormis salmilaul Tihti oli olemas ka refrään Domineerib ülemise häälemeloodia Teised olid saatehääled mida võis ka pillidega mängida
v Hakkame, mehed , minema http://www.youtube.com/watch?v=yOtMV23jogU Looming q On loonud mitu ooperit. v Pühajärv (1945) v Tormide rand (1949) v Tuleristsed (1957) v Käsikäes (1955) v Kosilased Mulgimaalt (1959) Juhan Smuul Gustav Ernesaks q Populaarseim neist, `'Tormide rand'' valmis koostöös Juhan Smuuliga.Ooperi tugevamad küljed on humoorikad rahvatseenid ning mõned meloodilised aariad.Paraku on teos dramaturgiliselt nõrgavõitu,kuna tollal allutati muusikaliste lavateoste libretod erinevate ametkondade poolt nö ideoloogilisele töötlusele.See lõhkus helilooja ettekujutuse tervikust. Looming q Kirjalik eneseväljendus ei valmistanud mingisugust raskust. 1938. aasta üldlaulupeo järelkajana ilmus tema analüüsiv artikkel ,,Muusikalehes", kus tuleb selgesti esile ,,rahva laulmapanemise
aluseks missa mõne propriumi osa tekst, võis aga kuuluda ka vesprisse või mõnda teise tunniteenistusse. Kasutati vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut, samuti tuli ette piduliktõsiste ilmalike tekstidega pühendusmotette. sansoon prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus, oli valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad. Enamasti on need armastuslaulud. Guillaume Dufay, Josquin Desprez, Orlandus Lassus, jt. Guillaume Dufay u 1400-1474, I pk, On suutnud oma muusikas prantsuse rütmitehnika ja inglise muus. kooskõlad geniaalselt ühendada itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Tuntuim teos "Nuper rosarum flores" (Äsja rooside õisi...).
Üha olulisemaks muutus häälte kooskõla, orkestri muusika laialdane levik. Alguse saab kontsertlik kirikumuusika. Aluse panija Adrian Willaerti, tema õpilane Andrea Gabrieli. 6 Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil. Prantsuse sansoon-prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus. Valdavalt 4 häälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad, enamasti on need armastuslaulud. Üks kuulsamaid Clement Janequin (1485-1558) ,,Lindude laul","Sõda","Pariisi hõiked". Frottola- rahvaliku laulutüübi nimetus, puhtalt õukondlik laulutüüp. Lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli ka korduv refrään. Sai alguse karnevali pidudest. Hilisem oli poeetilisem ja lihvitum, siit sai alguse madrigal. Veelgi rohkem matkis rahvamuusikat
aastaks. -1- Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud hääled mannetuks piiksumiseks, mida keegi tõsiselt ei võtnud. Alles Coleman Hawkinsi (1914-) ilmumine tõi olukorda pöörde. Tema suur, tüse ja käskiv toon lausa nõudis tähelepanu, ootamatud meloodilised ja rütmilised avastused tegid tenorsaksofoni üheks populaarsemaks pilliks jazzmuusikas. Jazzpianism algusaastatel Klaver oli igas kultuurimajas. Klaveriga oli hea puhkpille järgi teha. Kuna klaveril ei saa pikki noote mängida, hakati kasutama tremolot. Klaver oli gea rütmipill. seda muusikat oli hea paljundada (perforullid). Püütakse vasaku käe partiid lihtsamaks teha (ragtime'is olid vasaku käe hüpped). Vasakus käes on bass sekunda (oktavihüpped) stride.
Ellington on korduvalt avaldanud uhkust oma nahavärvi üle. Mitu tema suuremat teost on räägivad mustade ajaloost. ,,Ma tahan luua Ameerika neegrite muusikat" ütles Ellington ükskord, rõhutades sõna Ameerika. Ta oli teadlik sellest, et Ameerika neegril oli rohkem ühist valge mehe maailmaga kui musta Aafrikaga. Duke Ellingtoni suurimate hittide kohta on öeldud, et ükskõik kui meeldejäävad ning meloodilised need on, kaotavad need palju oma võlust, kui neid ei mängi Ellington ise. Keegi ei oska neid nii esitada nagu Ellington. Ellington püüdles alati dzässmuusika võimalikult avara tõlgitsemise poole. Sealjuures ammutas ta oma muusikalisi ideid siiski põhiliselt samadest allikatest, millest voolav välja dzässmuusika, erinedes seega diametraalselt nendest, kes kasutavad oma muusikas üksikuid dzässi elemente vaid välise võõbana
Helilooja kirjutas sooloteostes üksnes meloodia ja bassi ning lisas numbritega bassile sobiva akordi. Barokki nim.generaalbassi ajastuks. Tabulatuur- soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri, mis ei pannud kirja mitte helikõrgusi vaid pigem mänguvõtteid. Afektiõpetus- muusikas sai tähtsamaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist. Kindlate hingeseisundite väljendamiseks leitakse rütmilis meloodilised figuurid ja käsitletakse neid õpperaamatutes süsteemselt. Ooperi ja iseseisva ins. muusika areng toob kaasa üksikute zanrite tugeva eraldumise. Seni oli vaimulik ja ilmalik tihedalt seotud ,nüüd ooperistiil, kammerstiil ja stile misto(segastiil). Üldiseloomustus- "Barokk"-kunsti ja muusikastiil 16.saj. lõp. 18.saj. keskpaigani. Portugali keelest pärit "barroco" tähendab -ebaloomulik,kummaline, ekstsentriline, liialdav.
souli areng seotud kahe suure plaadifirma Tamala Mowtowni (Detroidis) ja Staxi (Memphises) tegeuvsega. Tamala Mowtowni suund oli eelkõige tantsuuusika. Sünkopeeritud rütmiga basskitarr, gospellikud vokaalharmooniad, keerukas orkestratsioon, keel- ja vaskpillie kasutamine ning kvaliteetsev lindistused. Iseloomulikud olid ka fraasid, mida korrati, et need kuulajatele mällu sööbiksid. Laulutekstid olid sageli sentimentaalsed. Staxi laulud olid võrreldes Motowniga lihtsamad, vähem meloodilised ja kohati rämedad. Lauljad kasutasid tihi gospeli stiilis improvisatsiooni. Lihtne harmoonia põhines kolmel põhiakordil I-IV-V. Saatepillina kasutatati tavalist kitarri, bassi, trumme, vahel vask- ja klahvpille. Laulud rääkisid armastusest ja südamevalust ning olid tihit seksuaalse alatooniga. Soul kui stiil on avaldanud mõju nii hip-hop kultuuri kui disko tekkmisele ja kujunemisele. Tuntuimad esitajad: The Jackson Five, Stevie Wonder, Diana Ross, Eddie Floyd,
Alles Coleman Hawkinsi (1914-) 5) Valgete olustikumuusika ilmumine tõi olukorda pöörde. Tema suur, tüse ja käskiv toon lausa nõudis tähelepanu, ootamatud 6) Neegrite olustikumuusika meloodilised ja rütmilised avastused tegid tenorsaksofoni üheks populaarsemaks pilliks jazzmuusikas. b) Jazzvokalism; Billie Holiday, Ella Fitzgerald, Frank Sinatra Kui Hawkins on saksofoni rehabiliteerija, selle pilli jazzmuusikasse sissetooja, siis Lester Youngi Sellel pole midagi tegemist klassikalise laulukooliga. Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning
Klaverimuusika romantismiajastul Klaverist sai populaarne soolopill, eriti armastati lühipalu. Levis laiemalt kodune musitseerimine. Nokturn- õhtu või öö muusika. Prelüüd- sissejuhatus Etüüd (harjutus) Ekspromt Ballaad Valss Polonees Masurka Rapsoodia- kasutatud rahvamuusikat Frederyk Chopin (1810-1849) Klaverivirtuoos Poola kuulsaim helilooja Tema loomingu põhiosa moodustavad väikepalad klaverile, eriti hinnatud on tema valsid ja prelüüdid. Tema palad on meloodilised ja lüürilised. MK „Vihmapiiskade prelüüd“ des-duur Chopin muutis inimeste arusaamist sellest, kuidas klaverit on võimalik üldse mängida. Kasutas palju rohkem pedaali ning kasutas tempo aeglustamist ja kiirendamist. MK „Polonees nr 3“ Suure osa elust elas Pariisis, sündis Poolas. Ei armastanud suuri masse ja publikuid. Vaevas kopsuhaigus, suri sellesse. MK „Minutiteos“ Ference Liszt (1811-1886) Chopini kõrval teien klaverivirtuoos
Renessanssiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul, tavaliselt on aluseks missa mõne propriumi osa tekst, võis aga kuuluda ka vesprisse või mõnda teise tunniteenistusse. Kasutati vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut, samuti tuli ette piduliktõsiste ilmalike tekstidega pühendusmotette. chanson prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus, oli valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad. Enamasti on need armastuslaulud tõsised ja poeetilised või frivoolselt naljatlevad. 2.4.2. Guillaume Dufay, Josquin Desprez, Orlandus Lassus, jt. Guillaume Dufay u 1400-1474, I pk, tema elu oli jagatud peamiselt Cambrai (Burgundias) ja Itaalia linnade vahel, rändav eluviis mõjutas tema loomingut. Säilinud ligi 200 teost, nende hulgas 8 missatsüklit. On suutnud oma muus.s prantsuse rütmitehnika ja inglise muus. kooskõlad
Naisrolle (eriti naispearolle) esitasid kastraatlauljad. Juba mainisime, et esimesi olulisi oopereid Roomas oli Stefano Landi ,,Orpheuse surm" (La morte d'Orfeo), tragicomedia pastorale. Kõige koomilisem roll on Charonil (bass; näiteks tema paljusalmiline joogilaul). Peale Landi tegutsesid Roomas veel Mazzocchi, Marazzoli jt. Mazzocchi ooperi ,,Adonise köidikud" (La catena d'Adonis; 1626) partituuri lõpus on märkus, kus kritiseeritakse retsitatiivsust ja rõhutatakse, et meloodilised lõigud retsitatiivide vahel ,,katkestavad retsitatiivi igavust". Neid meloodilisi vahelõike nimetab Mazzocchi terminiga mezz'arie. See on üks esimesi kordi, kui mainitakse mõistet ,,aaria", aga alles 17. sajandi lõpul, kui retsitatiivid ja pikad meloodilised lõigud on täiesti eraldunud, muutub aaria üldlevinud mõisteks. 1637. aastal suundus kaks Rooma ooperiheliloojat koos lauljatetrupiga Veneetsiasse ning panid seal aluse avalikule, ärilisele ooperiteatrile
lauludes on peaaegu, mõnikord isegi täiesti võimatu eraldada rahvaviise originaalmeloodiaist. Vana, lihtne ja ehtne rahvaviis köitis tema vaimu sugestiivse jõulättena. Uuemaid, peamiselt funktsionaalse harmoonia põhiakordide helidest moodustatud rahvaviise, on Saar kasutanud võrdlemisi vähe. Saare meloodika on lihtne, lakooniline, kuid oma karakterilt teoste sisule hästi vastav. Uued meloodilised kujundid ja detailid kujundab ta algmeloodiast nagu mingist algelemendist, mistõttu nende orgaaniline seos algmeloodiaga on väga ilmne ja tugev. Saare väljendusvahendid on lihtsad, selged ja lakoonilised. See on iseloomulik kogu ta loomingule, filosoofiliselt sügavtõsiseist teoseist alates kuni lopsakalt elurõõmsate ja tujuküllaste tantsulaulude ja instrumentaalsete tantsupaladeni. Eelduseks on sellele hea
annaabi.ee 
