Pärast Clodovechi surma nõrgenes frangi kuningate võim. Nende asemele kerkisid esile kojaülemad e. majordoomused, kelle kätte koondus järk- järgult kogu võim. Paavst palus kaitset võimsatelt Frangi majordoomustelt. Vastutasuks lubas ta kuninga tiitli. Majordoomus Pippin kuulutati 751.a-l Frangi kuningaks. Aastal 754 tuli Pippin sõjaväega Itaaliasse, alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna valitseda paavstile. Tekkis Kirikuriik - paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, mille rajajaks oli 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Järgmiseks frangi kuningaks oli tema poeg Karl (768- 814), keda tuntakse Karl Suurena. Karl Suur veetus suurema osa oma valitsusajast
Ristiusk võeti vastu aastal 496 katoliikluse vormis. 6 sajandi lõpul hakkas Frangi riigis tekkima neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia, Alemannia. 7 sajandi keskpaigast algas nn. Laiskade kuningate ajastu ning tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Karl Martelli valitsemisajal toimud Poitiers` lahing, võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused ning pandi alus ratsaväele. Pärast Martelli päris võimu Pippin Lühike,kes mandas riigis pinged ning tekkis Kirikuriik ning Pippin krooniti ametlikult. Nii olidki võimule tulnud Karolingid. Pippini järeltulijaks oli Karl Suur,kes laiendas valdusi, liidendas Baieri hertsogkonna. Aastal 800 sai Karl keisriks ning toimus Karolingide renessanss, mille eeskujuks oli antiikaeg.Sel ajal rahati õppeasutusi ja kloostreid, ning loodi vaimuelu arenguks tingimusi. Karl Suure võimu päris Ludwig I Vaga,kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga
1. Nimeta 5 ajalooisikut, kes olid muistse vabadusvõitluse juures tähtsad, ei loe Meinhard ja Berthold. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop. Teda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Piiskop Albert von Buxhoeveden-Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199.a. Tal oli kindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. Alustas 1201. a Riia rajamist. Kaupo-Liivlaste vanem, kes läks muistse vabadusvõitluse käigus sakslaste poolele. Lembitu-Sakala vanem, kes üritas rünnata riiat, kuid plaan nurjus ja ta väed loodi tagasi. Valdemar II-Taani kuningas, sekkus 1219. a. Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta ja võitis lahingu Tallinna all, rajas Tallinna kivilinnuse. Hakkas sakslastega võidu eestlasi ristima. 2. Nimeta 4 maakonda, kus olid suuremad lahingud. Sakala-1217.a 21. sept
Lääne- Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Teema olulisemad mõisted: Cinstantinius Suur, Milano edikt, misjonärid, Patrick, Püha Bonifatius, piiskop, kateeder, katedraal, kaanon, kanoonid, toomkapiitli, visitatsioon,preester, kümnis, piibel, Vana Testament, Uus Testament, munk Hieronymus, kirikuisad: Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Sakremendid, Petrus Lombardus, missa. Paavstiriik ehk Kirikuriik, Gregorius I Suur. 2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja kooliati misjonäre, paljud misjonärid suundusid mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal kloostreid. Jumalateenistuse tähtsus suurenes. Kujunesid katoliku kiriku
docstxt/128617767157847.txt
Visitatsioon- ehk külastus, mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist Kümnis- maa tähtsamaid makse , mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist Kirikuisa- kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik e. Kirikuriik- Moodustati 756. a sellistel maael, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 5) Araablased ja Islam Mosee- Islami pühakoda Sariaat- Koraanist lähtuv islami seadus Koraan- Islami püha raamat Medres- Moseede juures tegutsev islami kõrgem kool Minarett- Mosee juurde kuuluv kõrge torn, mille tipust vaimulik rahvast palvusele kutsub Sunna- Koraani täiendav ja selgitav püha pärimus, mis lähtub prohveti ütlustest
Keskaeg: mõiste, ajalised piirid, periodiseering (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) ning lühiülevaade. 476, 496, 732, 756, 800, 843, 882, 988, 1030, 1453, 1492, 1517, Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 86)
Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi absolutism. Rahvad : türklased,kreeklased,bulgaarlased,rumeenlased,albaanlased, serblased,horvaadid,osa ungarlastest Venemaa absolutsim. Rahvad: venelased,tatarlased,mordvalased,baskiriid jt.
Majordoomused. 7 saj hakkas võim koonduma majordoomuste kätte. Pippin Karl Martell- 714a sai ta Pippini järeltulijaks, kes loobus majordoomuse nimetusest, kes võttis endale hertsogi tiitli. Martell tähendab haamrit. Minnakse üle ratsaväele, Võeti kasutusel suurem ja raskem mõõk. Poitiers' lahing. Pippin Lühike. Karl Martelli poeg kes sai pärast isa surma võimule. Head suhted paavstiga, aidates viimast langobardide rünnakute eest Võttis uuesti kasutusel kuninga tiitli. Kirikuriik e Paavstiriik. Kirikuriigist on tänapäeval säilinud vaid Vatikan. Kirikuriik eksisteeris 754-1870. Karl Suur- Pippin lühikese poeg. Pööras suurt tähelepanu vallutustele ja oli kirjaoskamatu. Krooniti keisriks. Suurel riiguk puudus aga seesmine ühtsus ja pealinn Karl Suure lemmiklinn oli aga Aachen Oli 1.90 pikk mis on oma aja kohta väga pikk mees Oskas Kreeka ja Ladina keelt, õppis lugema, kirjutamist ära ei õppinud. Karolingide kultuur- karlingide renessanss. Olulised reformid:
Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia., Karl Suur Võimule tulles ei osanud ei lugeda ega kirj. Ning kuni elu lõpuni ei osanud kirjutada. Vallutas langobardide riigi ja kuulutas end langobardide ja frankide kuningaks. Ristiusustas paganliku Saksimaa. Vallutas Baieri hertsogkonna 788. 791- 796 alistas ta Avaarid Pannoonias. Ründas Bütsantsi. Karolingide renessanss. 800 kroonis paavst Leo III ta
Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (ka dominiiklased). Naiskloostrid- Püha Britta ordu nunnaklooster Vastused 1186 Meinhard pühitseti piiskopiks, sai ülesandeks ristiusu toomise Liivimaale 1199 - toomhärra Albert piiskopikst pühitsemine, tema eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine Alberti poolt, piiskopkonna keskus 1202 asustati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu(Mõõgavendade Ordu) 1208 Ümera piirkonna latgalid võtsid ristimise vastu; liivlaste ja latgalite maa ristisõdijate poolt kindlustatud, ristisõdijate retked Eesti pinnale, esialgu ohvriks Sakala ja Ugandi 1210 Ümera lahing, lõppes võiduga meile 21.09.1217 Madisepäeva lahing, Viljandi lähedal, eestlaste allajäämisega lõppes, langes Lembitu ja teisi eesti
10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj? Neustria (Lääne- ja Loode-Gallias (keskuseks Pariis)), Austraasia (Kirde-Gallia), Burgundia, Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas? Jõukad kojaülemad, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis? Frankide kuningas, head suhted olid paavstiga, kuj. kirikuriik e. paavstiriik. 13. Kuidas tekkis Kirikuriik? Pippin tegi 2 Itaalia-sõjakäiku(tulemus: langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna). 14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? Tasuks abi eest seadustas paavst Pippini õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse ja Frangi dünastiate vahetuse Pippin krooniti ametlikult. 15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse? Raj
Monte Cassino: Itaalia lõunaosas olnud kirik. 21. arutle mis võis põhjustada V sajandil Rooma riigi languse- Toimus Suur rahvasterändamine. Rahvasterändamise käigus tekkisid rooma aladele mitmed germaani riigid ja valitsesid germaani soost väepealikud. 476 aastal läks germaanlaste pealik Odoaker tülli Lääne-Rooma keisriga ja kõrvaldas ta. 22. Arutle kuidas sai võimalikuks Frangi valitsejate ja Rooma paavsti liit.(majordoomus, Pippin, langobardid, kirikuriik)- Frangi kuningate võim hakkas alla käima ja nende asemel tõusid riigis esile nende kojaülemad e. majordoomused. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal Itaalia langobardi kuningatega. Paavst palus kaitset Frangi majordoomuselt Pippinilt ja lubas talle vastutasuks Frangi kuninga tiitli. Eelmine kuningas tagandati ja saadeti kloostrisse. Pippin alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna paavstidele valitseda. Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik, kus
c)1223a. algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. d)1227a.a talvel liikus suur hulk sakslasi üle jää saartele, ja need vallutati. Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal oli kindel eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik,mida juhuks piiskop. 1201a alustas ta Riia linna ehitamist,kuhu viis üle piiskopkonna keskuse.Hakkas maid läänistama ja looma sõjameeste-vasallide kihti. 1202 asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa-Mõõgavendade ordu.Oma oskuste poolest kujunesid nad ristisõdijate väe tuumikuks. ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Ümera lahing-1210 Madisepäeva lahing-1217 21sept
· Pealinn Rooma · Pindala 302 073 km2 · Riigikeel Itaalia · Rahvaarv 60 665 551 · President Sergio Mattarella · Iseseisvus 17. märts 1861 · Rahaühik EUR ITAALIA AJALUGU · 9.saj.eKr kreeklaste kolooniad · 7.saj.eKr etruskite vallutus · Roomlaste vastuhakk Rooma riik · Ida- ja Lääne-Rooma keisririik · Frangid ja Pippin lühike vallutasid Rooma · Hiljem Karl Suur ja kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia kirikuriik · Saksa-Rooma riik 800.a · 15.saj Charles VIII- esimene Itaalia sõda Habsburgide ülemvõim · 18.saj Napoleoni sõjakäigud · 1861.a iseseisev kuningriik, 1947.a demokraatlik vabariik MAJANDUS · SKT(2015) teenindussektor 74%, tööstus 23,7% ja põllumajandus 2,3% · Maa põhjaosa paremal järjel · Majandus on languses · Töötuse tase 11,9% · Väliskaubandus · Energiamajandus sõltub impordist · Turism
Ta allutas peaaegu kogu Gallia ja võttis vastu ristiusu.Chlodovechi surma järel riik nõr Genes ja valitsesid nii nimetatud laisad kuningad ja tegelik võim kuulus hoopis nende kojaülematele ehk majordoomustele.Et saada abi langobardide tõrjumiseks, palus paavst abi Frangi majordoomus Pippinilt. Kui Pippin oli teda sõjaliselt aidanud kuulutas paavst teda kuningaks ning sellest algas Karolingide dünastia. Paavst sai Sama korda valdused Itaalia keskosas ning tekkis kirikuriik(u 1000.a) Frangi riik Karl Suure ajal Peale isa surma päris Karl Suur isa trooni ning aastal 800 krooniti ta Rooma keisriks. Seega oli Romma keisririik taastatud. Tol ajal peeti Karl Suurt ideaalseks valitsejaks: ta taastas riigis korra ning edendas kultuuri(oli viljakamaid kultuure varakeskaajal). Ta laiendas riigi territooriumi liites suure osa Itaaliast ja Saksamaa alasid. Pärast Karl Suure surma jagasid ta pojad Verduni lepinguga(843a.) riigi kolmeks:
Lääne-Euroopa areng jäi päris pikaks ajaks madalseisu. Veel hullemini läks Põhja-Euroopal, kus suri linnaelu peaaegu välja. Suur majanduse allakäik soodustas naturaalmajanduse tegevust. Raha kasutati järjest vähem, rohkem kasutati asjade vahetamist. Varakeskajal hakkas ka ristiusustamise periood, mis levis paljudele nendele aladelegi, kus seda varem polnud, nagu Skandinaavia. Araabiamaades säilis islam. 756 aastal loodi Kirikuriik Kesk-Itaaliasse, mis kuulus paavstile. Enne keskaega olid linnad ka uhked ja võimsad, nagu Rooma. Keskaja alguses ei saanud linnadest aga rääkidagi, need nägid välja nagu külad. Inimsestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli üks madalseisu märke. Varakeskajal toimus ka aktiivne viikingite tegevus. Nad tegid palju avastusretki Ameerikasse ja ka teistesse piirkondadesse, kus poldud varem käidud. Just nemad
aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas
10 A Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kes võitis vaimulike poolehoiu, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina. Rooma paavsti ähvardasid langobardid ja linnas sees rahulolematu rahvas. 754-756 a. korraldas Pippin Itaalia-sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid Rooma lähipiirkonna, millest tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile, ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias Zaragora all, 801a. vallutati aga Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark (kindlustatud ääremaa, mida juhtis markkrahv)
rass. Tihti on keel kõige olulisem. 19. Sajandi keskpaigas hakkab aktiviseeruma idee rahvusriikide loomisest. Itaalia · Itaalia ühendati Camillo Cavouri juhtimisel (Sardiinia kuningriigi eestvedamisel). Giuseppe Caribaldi juhtimisel itaallased võitlesid Austria vastu ning Austria oli Itaalia vihavaenlane nr.1. Lombardia kuulus Austriale. Prantsusmaa toetas Itaaliat ja Preisimaa ka kaudselt. Aastal 1861 loodi Itaalia kuningriik, kust puudusid Kirikuriik ja Veneetsia. Itaalia kuningaks sai Vittorio Emanuele II. Tema ülesanne oli liita Veneetsia ja ka Kirikuriik. Aastal 1866-1870 on Itaalia ühendatud ja Vatikan on lükatud nendesse piiridesse nagu ta praegu on. · Itaalia võitlused on aktiviseerinud Saksamaa. 1834. Aastal loodi Saksa Tolliliit. 1866. Aastal toimus Austria ja Preisimaa vaheline sõda, kus preislased purustasid Austria.
Riigi rajab Chlodovech I (481-511). Ta võtab vastu ristiusu 496. Peale tema surma riik jaotati tema pärijate vahel. 7. sajandi keskpaigas alas nn laiskade kuningate ajastu, mil võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Karl Martell (688-741), kes 732. a Poitiers´ lahingus peatab araablaste vallutuse. Pippin Lühike (741-768), kes 754. ja 756. aastal korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile alasid. Nii tekkiski Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tänutäheks kroonib paavst ta kuningaks. Karl Suur (768-814) laiendas oma valdusi kirdes Saksimaa, kagus Itaalia ja edelas Püreneede suunal. Paavst Leo III vajas siseopositsioonist ahistatuna toetust Karl Suurelt ning tänutäheks kroonis ta 800. aastal Roomas keisriks. Karl Suure vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00 km2, kus elas 15-18 miljonit inimest. Impeeriumil puudus seesmine ühtsus ja isegi pealinn. Naturaalmajandus. Karolingide renessanss. Karl Suur ja tema
vormis. Ta oli kuningas. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj?Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas?Kojaülemad, kes vastutasid kuninga koja ja majapidamise eest. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis?Karl Martelli poeg, kes sai pärast isa surma troonile. Head suhted rooma paavstiga. Frankide kuningas. 13. Kuidas tekkis Kirikuriik?Langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna ja nii tekkis paavstiriik. 14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? 15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse?Rajati kloostreid, eeskujuks antiikaeg, rajati ilmalikke õppeasutusi. 16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma?Ida-Frangi riik Saksa-Rooma riik, Lääne-Frangi riik prantsuse kuningriik, Kesk ja Lõuna-Frangi riik itaalia kuningriik. 17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks
Varakeskaeg algab aastal 476 Rooma riigi lagunemisega. Suur Rooma on jaotatud kaheks - Lääne-Rooma ja Bütsants. Lagunemine oli see põhitõuge, mis pani aluse ühiskonna languseks. Varakeskajal toimus muutus majanduses. Mindi üle naturaalmajandusele, mis tähendas, et puudus piisav võim, kes korraldaks rahaasju, mis tähendab, et majandus oli languses. Majandus mõjutab ühiskonda tugevalt, sest rahaasjad puudutavad kõiki. Kirikuriik loodi aastal 756 ja oli minu arvates ühiskonna languse märk, sest usk ja võim peaksid olema eraldi. Usk on küll inimestele vajalik ja kasulik, sest see ühendab, aga juhtides riiki usu põhimõtete järgi, võib tekkida olukord, kus ei toimita mitte parema lahenduse leidmise nimel, vaid usu põhimõtete järgi. Pärisorjuse kujunemine oli üks suuremaid languse märke, sest ilmselgelt oli talupoegade klassil kõige suurem koormus
Keskaeg Frangi riigi valitsejad ning nende teod Frangi riik Keltide Gallia, Rooma Gallia, Merovingide Gallia, Karolingide Gallia Glodovech Lõi Frangi riigi 496 võtab vastu ristiusu Riik jagatakse ta poegade vahel Majordoomus – Kuninga koja ülem Karl Martell Esimene Frangi hertsog Pippin Lühike Algab karolingide ajastu Algas ka kirikuriik Karl Suur *Oli elu lõpuni kirja oskamatu Kuulsaim Karolingide soost valitseja Võrreldi kuningas Saalomoniga Vallutas Itaalia, Barcelona Rolandi laul Kroonitakse keisriks Feodaalsuhted Põhjused Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Senjööri kohustused vasalli ees Kaitsta teda Anda lään – Maatükk kasutamiseks, koos seal olevate
puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool.saratseenid- araablased.rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Kirikuriik on paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Vasalliteet oli vasallide omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt ehk süseräänilt suurfeodaalidele, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks Varakeskaeg-.4. 10. sajand. Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi
a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala vanem. Oli madisepäeva lahingus Eesti vägede koondamise juht (ma ei tea kas see on õige) 6) Valdemar II - taani kuningas, eestimaa hertsogkonna maahärra 7)Kaupo- liivlaste vanem, madisepäeva lahingus sõdis eestlaste vastu 4)1208-ristisõdijad jõudsid eestimaa piiridesse 1217- Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele muitse vabadusvõitluse suuremaid kaotusi
· Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma · Feodaal (läänimees, vasall) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale(senjöörile)
Rendihärrus oli talupoegadele raskem, sest talupojad pidid suutma oma kauba ise maha müüa, et rent ära maksta. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- piiskopi kõlastus oma piiskopkonna kirikutesse Kümnis- tähtsaim maks maal. Kirikuisa- teoloog, kes arendas katoliku kiriku õpetust. Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik ehk Kirikuriik- riik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Islami kunstis oli keelatud kujutada inimesi ja loomi(suurim eripära) Islami arhitektuur- ehitisi kaunistasid kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid, rikkalik ornamentika, taimornament Islami kirjandus-tõsielulised jutustlused, luulevorm Islami teadus- kuus tõelist Islami teadust: jumalasõna,õigusteadus,grammatika, ametlike dokumentide koostamine,poeesia ja ajalugu
Meinhardi ülesandeks tehti Liivimaa ristiusku toomine. Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei
misjonärid. 1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonär Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik ja kivilinnus Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopkonna keskuse; Ø Hakkas läänistama juba vallutatud alasid; Ø 1202. asutati Mõõgavendade ordu (alaliselt kohal viibiv eliitväeosa); Ø Juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu. Taanlaste retk Saaremaale 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale
usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale võtsid frangid vastu ristiusu, millega sai endale kogu katoliikliku kiriku toetuse. Karl Martell tema võttis endale frangihertsogi tiitli, viis läbi sõjaväereformi ja lõi raskeratsaväe, Poitiers lahingus peatati araablaste pealetung.
kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Martelli isa ja esimene majortoomus, kes riigis kuningatelt võimu haaras. *Karl Martell oli Pippin Heristlise poeg. Tema pani piiri araablaste rünnakule Poitiersi lahinguga 732.a. *Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg ja Frangi riigi kuningas. Tema rajas kirikuriigi, mis kestis aastatel 754-1870. *Karl Suur oli “roomlaste keiser” ja valitseja. Tema ajal oli riik kõige võimsam. *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (754-1870) ja selle loomisele aitas kaasa Pippin Lühike. *800.a toimus Karl Suure “roomlaste keisriks” määramine ja keisrite võimu taastamine. *Karolingide renessanss oli kultuurielu elavdamine. See tõi kaasa koolide rajamisi, antiikautorite lugemise ja kirjakeele ühtlustamise. *843.a jagunes riik Verdini lepinguga kolme venna vahel kolmeks. Tekkkis Ida-, Lääne- ja Kesk-Lõunafrangiriik. 2. ARAABIAMAAD, ISLAMI TEKE JA LEVIK. MUHAMEEDLIK KULTUUR.
piiramine) 1217 Sügis- Madisepäeva lahing (eestlaste allajäämine) 1219-taani ja Saksa omavaheline sõda. 1224-Tartu langemine 1227-Saarema lahing ( Saaremaa alistus ja lasi ennast ristida) 1343-1345- Jüriöö ülestõus .(pöide ordulinnuse piiramine) 1421-Esimene Liivimaa maapäev. 1523-Reformatsioon jõudis eestisse. 1535-esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus. 2.Piiskop Albert Üksküla Piiskop. Tema eesmärk oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks Piiskop. Pühendus täielikult Neitsi Maarjale. 1201-alustas Riia linna ehitamist. Püüdis luua sõjameeste-vasallide kihti. 3.Lembitu- Sakala vanem. Hakkas vägesid koondama Riia linna ründamiseks. Lahing toimus 1217. Madisepäeval, viljandi lähedal. Lembitu ning paljud teised vanemad hukkusid. 4.Läti Hendrik- Tema teatel korraldati 1210. Surmaretk latgalite alal Ümera lahing . 5.Talurahva õigused ja kohustused: 5.1Õigused: 1.)Õigus isiklikule vabadusele .
1. Kronoloogia. Millal: 1) tekkis ristiusk Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 1 saj. 2) muutus Rooma impeeriumis lubatud usuks 4 saj. algus 3) kehtestati kristlus riigiusuks 4 saj. lõpp 4) ristiti Euroopa rahvad, v.a. eestlased, lätlased, leedulased 5-12 saj 5) ristiti eestlased, lätlased 13. saj 6) ristiti leedulased 14. saj teisel poolel 7) tekkis Kirikuriik 8. saj 8) oli suur kirikulõhe, millega jagunes kirik kaheks 1054. aastal 9) toimusid Ristisõjad Idamaadesse 11-13 saj 10) kujunesid ja hakkasid levima humanism ja renessanss 15.saj 11) algas reformatsioon Saksamaal 1517. aastal 12) usupuhastus jõudis Eestisse 1523. aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda 2) apostel - saadik 3) jünger - õpipoiss
Pidi andma peaaegu pool enda saagist isandale Kohustus teha mõisapõllul tööd 12Miks kasvas katoliku kirik tähtsus Rooma impeeriumi langedes? Katolikus kirikus nähti ühendavat jõudu. 13.Mil viisil levis ristiusk keskajal ja milliseid ülesandeid kirik täitis keskajal? Misjonäridega-nad levitasid ristiusku ja pöörasid inimesi kristlasteks. Pealesurmine-risitsõjad 11-13 saj. Teostas kirikukümnist. Tegi usupuhastust. 14.Millal ja kuidas tekkis Kirikuriik? 766 pKr- Itaalia aladel, kui Pippin Lühike aitas paavstil vabaneda langobardidest. 15.Millest oli tingitud paavstivõimu langus varakeskajal? Valistsejad läänistasid kiriku maid ja seadsid oma vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele, kes aga ei olnud huvitatud kiriku usuasjadest. 16.Millised muutused kaasnesid ristiusu kirikus aastal 1054? Iseloomusta ida- ja läänekirikut. Kirikulõhe. Kirik jagunes kaheks: Katoliku kirik ja Õigeusu kirik.
usklikele edasi andma Jumala armu. · Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine · Paavstiamet lähtunud Rooma piiskopi ametist · 765. aastal moodustati Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim · Vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat kõrget kolmnurkset peakatet · Ilmaliku võimu märgiks kõrget kalliskividega kaunistatud krooni
1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks). Berthold hukkus 1199 Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 Mõõgavendade ordu 1208 sakslased koos latgalitega tungivad Ugandisse 1210 Ümera lahing võit 1212-1215 Toreida (Turaida) vaherahu. o Miks sõlmiti? Sõlmiti kuna eestlased jäid kahe vaenuväe vahele, tapeti eestlase juhte vms, kuid kuna ka liivlased ja latgalid olid sõjast kurnatud sõlmitigi 3ks aastaks üldine vaherahu. Suur surnutehulk, sõjategevusest väsinud
hariduse jagajad. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli aga väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus ning suurt osa etendasid ka misjonärid, kelle ülesandeks oli paganlike Euroopa hõimude ristiusku pööramine. Üks olulisemaid sündmusi oli frankide ristimine, seal võeti ristiusk vastu 469. aastal kohe katoliikluse vormis. Varsti suudeti ristiusustada kogu Euroopa ja nüüd tõusid esile Rooma paavstid. 756. aastal moodustati Itaalias Paavstiriik ehk Kirikuriik. Varakeskaegses Euroopa ühiskonnas langes majandus- ja linnaelu. Frangi riigist oli Karolingide ajaks saanud impeerium, mis hõlmas tohutult suurt maa-ala. Vallutatud aladel oli suur kultuuriline mitmekesisus, kuid impeeriumil puudus seesmine ühtsus, tegu oli vaid sõjaliselt liigendatud piirkondadega. Sellepärast oli Karolingide impeerium võrreldes Bütsantsi keisririigiga maailmamajanduse seisukohalt alaarenenud ääremaa. Bütsantsis
mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. 4) Ajalooline kujunemine: · Itaalia ajalugu ulatub tagasi etruskide aega, mis oli täis sõdasid ja lõhenemisi · Roomast sai vabariik 510 eKr, Itaalia poolsaar ühendati roomlaste võimu alla · 11.-13. sajandil arenes ja kindlustus Kirikuriik keskusega Roomas · XIX sajandil tänu Risorgimento liikumisele algas Itaalia ühendamine (17.03.1861) mis lõplikult saavutati 1870. aastal Rooma linna ühendamisega Itaalia kuningriigiga · 1922. aastatel tulid võimule fasistid eesotsas Benito Mussoliniga · 1946. aasta rahvahääletus muutis Itaalia kuningriigi vabariigiks. 5) Arengutase: SKT 1 el. Kohta
313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirlaste keistepühak. Peetrus Galilea kalur, Kristuse lemmik jünger
· Neustria- lääne ja loode Gallias · Austraasia- kirde Gallias · Burgundia · Alemannia 11) Kes oid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas? Majordoomused ehk kojaülemad. Olid kuninga sõjalise kaaskonna ülemad ja 7 saj said tähtsad sest nemad olid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius. 12) Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis? 13) Kuidas tekkis kirikuriik? 14) Kuidas kujunes Karolingide dünastia? 15) Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse? 16) Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma? 17) Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks? · Lääne- Euroopas- normannid · Inglismaal- taanlasteks (eristati juuksevärvi järgi) · Ida- Euroopas- varjaagideks · Meil- viikingiteks (kindlustamata kaubaplats) · 18) Kes läksid viikingiteks? Miks? · Talupojad- et müüa oma põllusaadusi
kokkupuutuvate barbariteni. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli pikk protsess(üle 1000 aasta kestis), kus tähtsal kohal olid misjonärid. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku org. ja vaimulikkond: Katoliku kiriku õpetus: Paavstist sai katoliku kiriku pea tähtsus tõusis järk-järgult Rooma ja Püha Peetruse autoriteedi najal. Keskvõimust toetatuna hakkasid Rooma piiskopid järjest suuremat võimu enestele tahtma. 756.a. loodi Pippini kingitusena Paavstiriik e. Kirikuriik, mis suurendas paavsti võimu ilmalikus maailmas. Paavst kroonis Pippini tänutäheks keisriks, järgnevatel aastatel paavsti võim suurenes veelgi. Araabia riigi loomine Islamiusu õpetus: Islam on käsuõpetuslik ja raamatuusku (koraan), püha pärimusteraamat on Sunna, üks jumal Allah ja tema saadik Muhamed, 5 korda tuleb päevas Meka poole palvetada, üks kuu aastas paastuda, et rikkad mõistaksid nälga, almuste jagamine, palveränd elu jooksul
Habsburgide valdustega Madalmaad. Tagas oma järglaste kaudu Hispaania, Tsehhi ja Ungari trooni · Karl V (1519-1556) · Habsburgide võimu tipp: "Minu valdustes ei lähe päike iial looja". · Pettus võimus ja 1556 loobus troonist (esimene juhus ajaloos). · 1558 suri San Yuste´i kloostris Hispaanias. Itaalia · Jäi varauusajal killustatuks: Milano hertsogkond Veneetsia vabariik Firenze vabariik Kirikuriik Mõlema Sitsiilia Kuningriik (Sitsiilia saar ja Lõuna- Itaalia) · 1494-1559 Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel: Polnud edukad ühelegi sõdivale poolele Itaalia sai rängalt kannatada Itaalia mõju Euroopas kahanes Itaalia kultuurimõjud levisid Prantsusmaale Ida-Euroopa · Iseloomulik suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine: Venemaa Poola Türgi Türgi (Osmani) impeerium
tumedad leheküljed täis võimuvõitlust ja totalitaarsust. Kuid ajalugu on elavate ajalugu, mitte surnute oma. Elavad aga need, kellel pole võõras emotsionaalsus ja kes tunnetavad ajaloo pulssi oma sõrmede all. Ka Kristusele oli omane nii armastus kui viha, nii põlgus kui aukartus. Emotsionaalsusest kuivaks nõristamata ajalugu, olgu selleks siis kasvõi kirikuriigi ajalugu, on alati põnevam kui steriilsuseni utreeritud doktriin, mis ei salli vasturääkimist. Kirikuriik, kui me Vatikani niiviisi märgistada saame, on oma seinte vahel näinud diplomaatilisi tippkohtumisi, kiriklikke suursündmusi, Euroopa jagamist, palvevagadust ja pingelisi paavstivalimisi. Tänaseks on traditsiooni järgi paavstide nimekirjas ei rohkem ega vähem kui 264 kirikuvürsti, arvestamata mitmeid valepaavste investituuritülide, Avignoni vangipõlve ja muude segaste perioodide aegu. Nimekiri mille alustab S. Pietro di Bethsaida in Galilea, lõpetab täna Johannes- Paulus II
Soovis taastada Lääne- Rooma keisrivõimu, 800. krooniti keisriks. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi, võttis kuninga tiitli. Hispaania sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suurem osa Lääne-Euroopast allus talle (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses paavst. Pippin Lühike kinkis need maad paavstile 756. Paavsti võimu kindlustamiseks loodi ürik, mis ütles, et juba Constantinus määras paavsti valitsejaks. Pippin Lühike frangi kuningas (741-768), Karl Martelli poeg. Toetas paavsti, et saada majordoomusest kuningaks. 751 kuulutas paavst ta kuningaks. Kinkis Kesk- ja Põhja-Itaalia paavstile. Poitiers lahing frangid Karl Martelliga araablaste vastu 732. Araablased said lüüa.
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda
12. Kes oli Karl Martell, tema tähtsamad ettevõtmised?(3) Oli Pippin Herusralisti järeltulija.Poitiersi lahing, mida peeti pikslilöögiks Prantsusmaa ajaloos. 13. Millised olid kaks muudatust sõjavarustuses Karl Martelli ajal?(2) Võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. 14. Miks andis Karl Martell oma alanatele uusi maavaldusi?(1) Et kindlustada enda võim vaimuliku autoriteediga, talle oli tähtis kiriku toetus. 15. Kuidas tekkis Kirikuriik?(2) Pippin korraldas 754. Ja 756. Kaks sõjakäiku itaalias, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. 16. Kuidas tulid Frangi riigis võimule Karolingid?(1) Paavst seadustas pippini õigluslikuks mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega Frangi dünastia vahetuse. 17. Kes oli Pippin Lühikese järeltulija ja mida tegi?(2) Karl Suur, hukkutas avalikult sõjavange, tema järgi sai dünastia nime,
Liivimaa ristisõda puhkes seetõttu, et Liivimaal elasid paganad (paavsti soov kirikut laieneda), Euroopas oli üleliia sõjamehi, taheti jõuda Vene turule. Piiskop Meinhardi ülesanne oli Liivimaa ristiusustada; piiskop Berthold alustas misjoni politiseerimist ta sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased alistuma sundida. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Ta hakkas 1201. aastal rajama Riia linna, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 3. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahing oli 1210. aastal toimunud lahing eestlaste ja ristisõdijate vahel, mille eestlased võitsid. Madisepäeva lahing toimus 1217. aastal eestlaste ja liivlaste-latgalide-saksalste vahel ning eestlased kaotasid eestlaste vabadus kaotati. 4
suurmajapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 8. Pippin Lühike ja tema järeltulija Karl Suur Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja. Tugeva valitseja toetus oli riigi paavstile hädavajalik ning Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. Ta korraldas kaks sõjakäiku mille tulemusel loovutasid langobaridid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tasuks abi eest kroonis paavst Pippini ametlikult ning nii oligki Frangis võimule tulnu Karolingid. Pippin Lühikese järeltulija oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi sai nime ka dünastia. Ta muutus legendiks juba enda eluajal. Ühelt poolt võib öelda, et ta oli geniaalne väejuht, kuid teisest küljest hävitas ta rahvaid ning jäi elulõpuni kirjaoskamatuks. Suurte vallutuste tagajärjel kroonidi Karl Suur ka keisriks. 9
kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte.Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters'i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke.Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale.Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.Frangi riik jagati Verdun'i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks:Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes. 3
annaabi.ee 
