Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia ?
  • Kes elasid Itaalia kirdeosas ja nende tuumikmaaks ( ?
 
Säutsu twitteris
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM

KUNSTIAJALUGU . KONSPEKT.
10C.


juhendaja : Mare Toompere





Kristi Heinaste


2011/2012
Kunstiajalugu.
  • Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia?
  • Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste.
  • Heraklese 12 vägitegu.
  • Üheksa muusat.
  • Mõisted (tänapäevane mõiste + 3-4 lausega jutt, kuidas tuli)
    • Parise otsus tüliõun
    • Achilleuse kand Ariadne lõng
    • Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama
    • Sisyphose töö Pandora laegas
    • Penelope truudus Lethe jõgi
    • Augeiase tallide puhastamine


    Isikud.

    Lugeda: Hamilton 'i ''Antiikmütoloogia''.
    Piiblimõisted.
    • Piibli kujunemise lugu 10 käsku
    • Messias A&O
    • Apokalüpsis Apokriiva
    • Saalomonlik otsus Paabeli segadus
    • Kain ja Aabel Aadam ja Eeva
    • Simson ja Delilah Juuda suudlus
    • Taaniel lõukoerte koopas End läätseleeme eest müüma
    • Juuda seeklid Kolgata tee
    • Oma risti ise kandma Oma käsi puhtaks pesema
    • Laatsaruse äratamine Halastaja samaariamees
    • Saulusest saab Paulus Pühaõhtusöömaaeg
    • Mäejutluse põhisisu Käsulauad

    50 ladinakeelset väljendit.
    • Veni , vidi, vici tulin, nägin, võitsin
    • Per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole
    • Nota Bene
    • Memento mori mõtle surmale
    • Et cetera
    • Tabula rasa puhas leht
    • citius, altius, fortius kiiremini, kõrgemale, kaugemale
    • deus ex machina probleemi lihtsustatud lahendus
    • quod liat Jovi, non liat bovi mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale
    • sit tibi terra levis olgu muld sulle kerge
    • terra incognita tundmatu maa
    • per se iseenesest
    • rara avis haruldane lind
    • pecunia non det raha ei haise
    • manus manum lavat käsi peseb kätt
    • homo homini lupus est inimene on inimesele hunt
    • lupus non mordet lupum hunt ei murra hunti
    • lupus in fabula kus hundist juttu
    • in vino veritas veinis on tõde
    • qualis rex, talis rex milline on valitseja, selline on rahvas
    • ubi beni , ibi patria kus on kodumaa, seal on hea

    § 1-2. Sissejuhatus kunsti. Kunsti tekkimine.
    Kunsti tekkimine.
    Hästi suured muudatused toimusid inimkonna ajaloos u 30 000a tagasi. Esiteks, hakati elama sugukondades. Inimest hakati eristama rasside järgi. Hakkasid eristuma keeled. Tekkis religioon , nt animism. See on loodusnähtuste hingestamine. Tekkis kunst . See näitab, et inimestel oli abstraktne mõtlemine (mõisteline). Selle vastand on pragmaatiline või praktiline mõtlemine.
    Kunsti tekkimiseks on erinevaid teooriaid, millest levinumad on:
    • suhtlusvahend, info vahendaja ja religioossete tunnete/vaadete väljendamine
    • ilu, kaunistamine pärast
    • eneseväljendus, vajadus end kunstiliselt väljendada

    Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika , kunst , haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused.
    Kunst on kõik see, mis on teostatud meisterlikult ükskõik mis valdkonnas. Kunst pole ehtne, vaid järele tehtud. Kunstil on mitmeid inimtegevuse valdkondi: kino, teater, tantsud jne.
    Kunst on visuaalne: pildid, ehitised, kujud.
    Kujud, mida kunstiajaloos käsitletakse, jaguneb...
    arhitektuur e ehituskunst skulptuur
  • profaanarhitektuur (ilmalik) 1. reljeef- e pinnakunst
  • sakraalarhitektuur (püha) 2. imonplastika e täisskulptuur
    maalikunst graafika

    tarbekunst

    Kunstistiile eristatakse mingite kindlate iseloomulike tunnuste järgi.
    Ürgühiskonna kunst.
    (Ürg) Keskaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda vana kiviajaks (paleoliitikum), keskkiviajaks (mesoliitikum) ja uuskiviajaks ( neoliitikum ).
    Vanema kiviaja mälestised pärinevad 30-40 a eKr. Kõige vanemad olid koopamaalid . Koopamaale on leitud laialdaselt territoorumil Vaiksest Atlandi ookeanini ja Koola ps Musta mereni. Need on tehtud aastatuhandete jooksul. Erinevate kunstnike looming. Sõltumata piirkonnast, olid erinevused väikesed, äärmiselt valistlikud. Kasutati looduslike värve. Kõige kuulsamad on Attamina ja Lascoux koopad.
    § 3. Neoliitiline kunst.
    Jääaeg lõppes 10 at eKr. Sama aastatuhandega tähistatakse paleoliitikumi lõppu.
    Neoliitikumi algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatuse muutumisega peamiseks elualaks. See oli suur murrang inimkonna ajaloos.
    Neoliitikum kestis Lähis-Idas 7 at – 3 at eKr. Põhja-Euroopas, sh Eestis levis see hiljem.
    Põlluharijate usundis võib püsida vanemast kiviajast päritud animism. Et teispoolsusega suhelda, on loodusrahvastel palju rituaalseid pidustusi ja tseremooniaid. Neist osavõtjad esinevad tihti maskides.
    Fantaasiaküllased maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Nende loomine näitab rikkalikku kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust.
    Ornamentide sünd ja areng. Megaliitilised ehitised.
    Stonehenge Inglismaal.
    Menhirid – pikk kivi. Kilomeetripikkust ridadena katavad mehirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis.
    Dolmen – kivilaud.
    § 4. Vana- Mesopotaamia kunst.
    Mesopotaamia ala oli avatud ühiskond. Ehitistest tsikuraaid (astmeline tempel, reeglina 3 või 7 astet). 3 – kolme elemendi (maa, õhk, vesi) järgi. 7 – seitsme planeedi järgi. Ülemine aste oli väljavalituile.
    Pinnas oli soine , püsivat ehitusmaterjali polnud. Peamine oli savi. Selle tõttu, et on kiirelt lagunev, ei ole eriti enam olemas.
    Skulptuur: Naramsini võidutseb.
    Täisskulptuur: istuvad või seisvad figuurid , peamiselt teoriidist. Figuurid olid jäigad, puised. Käed-jalad loomutruud, aga mitte proportsionaalsed.
    Pitsatikivid olid silindrikujulised, marmorist või vääriskivist, kujud sisse.
    GILGAMESH.
    § 5. Babüloonia kunst. Assüüria kunst.
    Vana-Babüloonia. Uus-Babüloonia.
    18.saj eKr Nebukadnetsar 605a eKr
    - maailma vanim seadustekogu - linn taastati , oli ümbritsetud 2x
    Hammurapi koodeks müüriga
    - ei ole midagi järel, tehti maa- - jumalanna Ištari peaväravast edasi
    tasa assüürlaste poolt protsessioonitänavale. Pidulik rongkäik. Marduk . 7Astmeline tsiku-
    raat. (Paabeli torn) Semiramise ripp-
    aiad. Terrassidele rajatud aiad, kus
    paiknesid kõik taimed.

    Assüüria kunst.
    Ajalukku läinud sõjaka rahvana. Kasutati küüditamist.
    Paleeehitus, Sargon II loss: Horsabadi loss (210 ruumi, 30 siseõue, mis asetsesid 14m kõrgusel)
    Skulptuurist: reljeef oli täielikult arhitektuuriteenistuses. Peamiselt sündmused valitsejate elust.
    • täisfiguurid olid jõulised, tugevad. Keha oli antud edasi umbmääraselt, aga palju detaile.

    Väravavalvurid olid lõvi või härja keha, inimese pea ja tiibadega kujud.
    Pärsia kunst.
    6. saj – 4.saj eKr. Aleksander Suur.
    Templid puuduvad. Olid tulekummardajad.
    Rituaale viidi lävi lahtise taeva all.
    Haudehitistest: Kyrose haud Pasargadais (kasut. Sambaid)
    Lossiarhitektuur: Persepolis, Dareios , Xerxes.
    Ümarplastika: reljeef – Dareiose kaardivägi susalossis.
    § 6. Vana- Egiptus . Püramiidid.
    Ajalugu jagatakse...
    Vana riik I vaheperiood Keskmine riik II vaheperiood
    3000-2130 eKr 2130-1990 eKr 1950-1650 eKr 1650-1550 eKr
    3-6 dünastia 7-11 dünastia 12-14 dünastia 15-17 dünastia
    Uus riik Hilis -Egiptus 525 – 332 eKr = Egiptus pärslaste käes
    1550-1075 eKr 1075-525 eKr
    18-20 dünastia 21-26 dünastia
    Makedoonia Aleksandri valitsemise aeg 332-323 eKr
    Ptolemaioste riik 332-30 eKr
    alates 30 eKr – Rooma riigi periood.
    Egiptlaste ajaarvamine algas iga vaaraoga algusest peale. Egiptuse näol oli tegu suletud ühiskonnaga. Selle tõttu püsis kunst puutumatune aastatuhandeid. Asustus enamasti Niiluse orus. Pikk, aga kitsas territoorium . Niiluse üleujutused olid regulaarsed.
    § 7. Kujutav kunst.
    Maali-ja reljeefikunst olid väga lähedased, kuna egiptlased tegid väga madalat reljeefi.
    Reljeeof oli madal ja värviline ning tervikuna kutsutakse pinnakunstiks. Iseloomustab: selgus ja ülevaatlikkus, mida selgitatakse hieroglüüfidega.
    Valitses kindel väljakujunenud süsteem.
    Pinnakunstis perpektiivi ei tuntud. Valitsejaid kujutati kõige suuremana, siis ametnikud ja seejärel lihtinimesed.
    Kuningaid ja ametnikke kujutati tingimata Egiptuse poosis .
    Profiilis oli nägu, jalad ja alakeha, käed. Otsevaates ülakeha, õlad, silm.
    Plastikas eristatakse 2 gruppi:
  • vaaraod ja ülikud. Seisvad figuurid – käed
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #1 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #2 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #3 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #4 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #5 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #6 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #7 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #8 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #9 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #10 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #11 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #12 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #13 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #14 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #15 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #16 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #17 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #18 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #19 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #20 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #21 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #22
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristi Heinaste Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Tehtud Jaan Kangilaski ''Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10.klassile'' järgi.
    Materjalis lühike konspekt kõigist 35'st peatükist, mis selles õpikus on.

    kunstiajalugu , konspekt , kunstikultuur , jaan , kangilaski , mhg , kunst , ajalugu , kreeka , skulptuur , ehituskunst , maalikunst , tarbekunst

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    25
    docx
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    23
    docx
    Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte
    20
    docx
    Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
    32
    doc
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    41
    docx
    KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
    18
    doc
    Kunstiajalugu 10 kl
    14
    doc
    Kunstiajaloo I kursus
    9
    docx
    Kunstiajalugu 10-klass



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun