telefon · Valgustus - gaasilaternast elektrini Historitsism · Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest. (1) · Peamised liigid on neogootika, noorrenessanss ja neobarokk. (1) · Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat. (2) Neogootika · Prantsusmaal õhutas huvi neogootika vastu Eugene Violett-Le-Duc. (4) · Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel. (6) · Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet,(5) Inglismaal parlamendihoonet Londonis. (3) · Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´. Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry (1795 1863). Neobarokk · Stiili hoonete tellijad olid eelkõige uusrikkad, kes määrasid maitset Prantsusmaal.
Arhitektuuri ajalugu Tartu Peetri kirik Lauri Liping LE10 Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn,
Tules hävis praktiliselt kogu sisustus ning puitosa, samuti varises kokku osa võlve. Taastamistööd kestsid ligi 20 aastat, kirik taastati põhiliselt endisel kujul ning avati 1840. Nende tööde käigus vahetati välja Maarja kabeli ja kesklöövi võlvid, samuti enamike akende raidraamistused. Tollest ajast pärineb ka lõunaeeskoja petiknishidega viil. Kiriku taastamistöid juhtis kunstiteadlane F. Maydell, kes kasutas seal esimesena Eestis neogooti põhimõtteid. Tollal loodud neogooti sisustus (altar, kantsel, akende raidraamistus, uksed, oreliväär) on säilinud tänini. Seega pärineb kiriku väliskuju enamikes detailides 15. sajandist, kuid 19. sajandi alguse neogooti lisanditega. Praegune 123 m kõrgune tornikiiver pärineb aastast 1931, mil kirik kaeti ka uue vaskplekist katusega ning korrastati ka muudes osades. 5
html http://mois.ee/harju/keilajoa.shtml KEILA-JOA Poolteist kilomeetrit enne merre suubumist on Keila jõel võimas juga. Selle lähikonda tekkis Keila- Joa mõis 17. sajandil. 1827. a omandas selle Alexander von Benckendorff. Kahekorruseline kivist härrastemaja rajati Keila-Joale 1833. aasta kevadeks Peterburi arhitekti A. I. Stackenschneideri projekti järgi. Hoone ja kogu ansambel on historismi üheks varasemaks näiteks Eestis. Kujunduses on kasutatud peamiselt neogooti stiilielemente. Samas stiilis olid ka esialgsed interjöörid. Mõisa juurde rajati 80-hektarine maaliline paviljonide ja sildadega park. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed olid ka paljud mõisa majandushooned. 1856. aastast kuni maareformini oli Keila-Joa mõis Volksonite omand. Enne mõisa siirdumist von Benckendorffide kätte olid kahekorruselise Meremõisa peahoone müürid juba küll valminud, kuid Benckendorffid otsustasid oma mõisa rajada
Historitistlik arhitektuur Christian Erala Historitsistlik arhitektuur sai alguse 19. sajandi teisest poolest, mille suurimaks näitajaks on Londonis parlamendihoone (neogooti stiilis), mille ehitus algas 1840. Historitsistlik arhitektuur sai alguse Inglismaalt, kus võeti aastal 1825 esmakordselt kasutusele raudtee. Seda iseloomustab mineviku arhitektuuri kasutuselevõtt, kus võeti eeskuju peamiselt neogootikalt, kuid ka neorenessanssist ja neobarokkist, samuti püüti segada ja täiendada erinevaid stiilielemente originaalitsevate detailidega, mida nimetatakse elektikaks. Historitsismi iseloomustab ka fassaadi ja siseruumide vaheline vastuolu
Tartu linnaelanikke. Selle vastu räägib, et osad kannavad kroone, kuid linnarahvas võis olla modellideks. Jaani kirik Kirikust: * korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud * keskaegne üldkuju säilinud (käärkamber, läänetorniga 3-lööveline basilikaalne pikihoone, koor) Peetri kirik Peetri kirik Asukoht: Tartus Emajõe ürgoru nõlval Aadress: Narva mnt 104, Tartu Valmis: 18821884, lõplikult 1903 Luteri kirik Stiil: Neogooti Peetri kirik Neogooti stiil: * interjöör Tähelepanuvääsed on: * altarisein (1900,Gustav Beermann), * altarimaal "Kutsuv Kristus" (1897, Johann Köler) * kahekümne kahe registriga orel (1891, Wilhelm Müllverstedt). Tartu Ülikool Tartu Ülikool Aadress: Ülikooli 18, Tartu Aeg: rajati ametlikult 1632. aastal Rektor: Volli Kalm Tartu Ülikool Üks vanimaid ülikoole Põhja- ja Ida- Euroopas
Petrovits Volkonski (18081882) valdusse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst Grigori Volkonski (18701940). Mõisakompleks Härrastemaja Keila-Joa härrastemaja projekti koostas Peterburi arhitekt Hans Stackenschneider. Hoone ehitati joa kõrvale Keila jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. Härrastemaja oli üks esimesi neogooti stiilis hooneid Eestis. Lameda katusega kahekorruselist kivihoonet iseloomustavad teravkaaraknad ning ehitise tagakülje nurgas kõrguv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadist eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski paikneb sissepääs. Risaliitide frontoone kaunistasid Benckendorffide vapid. Mõisahoone uste kohal paiknevad pitsilised malmist baldahiinkatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Kõrvalhooned
Historism Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika Levis Inglismaal ja Saksamaal, mõnevõrra hiljem ka Prantsusmaal Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks Neogooti stiilis hoonete peamiseks tellijateks olid monarhistlikud valitsused Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet, Inglismaal parlamendihoonet Londonis. Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´ Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry Alatskivi mõisahoone Tartumaal Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes juba 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel).
Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi püsima üle Eesti üürimajade stiilina. Lisaks: Kaarli kirik (Otto Pius Hippius, 1862-70),Tallinna Jaani kirik (neogooti),Aleksander Nevski Katedraal (pseudo vana-vene), Kanuti Gildi hoone (Pikk t , Tallinn).H arhitektuuris kajastub hästi paljudes Eesti mõisates: Alatskivi mõis (jäljendab neogootilikku Balmore´i lossi Shotimaal),Sangaste mõis Valgamaal (jäljendab Windsori lossi Inglismaalt), Vasalemma mõis, Laitse mõisahooned. H-st mööblis saab üsna hästi ettekujutust ERM-i Krusensterni fotokogude näol. Kuigi
Ungern-Sternbergiga Nõvalt, kellelt olevatki tulnud uue peahoone ehitamise rahad ja idee. Poeg Eduard ( kutsuti Nediks ) sai mõisaomanikuks 1892. Aastast. Ja ka temagi valis elus edasijõudmiseks lihtsama tee: Abiellus laialt tuntud perekonnast pärit Nikolai Glehni tütre Elisabethiga. Märkimisväärne on ka, et just Baggehufwudtide ajal kujundati ka mõisa iseseisev ja omanäoline majanduselu. Mõisa Välisarhitektuur Vasalemma mõis on üks parimaid Neogooti stiilis mõisasi Eestis. Vasalemma mõis on tuntud vabama ruumilis-mahulise plaanilahendusega, mille aluseks oli ruumide otstarve. Hoone on põhiliselt nelinurkse konfiguratsiooniga. Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab nurgatorn, kuid see on iseloomulik paljudele neogooti ehitustele. Ideaalina on silmas peetud veidi sõjakat keskaegset lossi. Hoonet vaadates on näha selle ideaali: täpselt läbi mõeldud detailid, tahutud kivid, mõõtmelisus jne
siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid 3 sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). 4
Neogootika maailmas Rahvuslikku eneseteadvust aitas luua neogootika, mis levis ajaloo romantilise tõlgendamise tagajärjel üle maailma. Eelkõige Inglismaal ja Saksamaal, hiljem Prantsusmaal. Kust gootika tegelikult pärines polnud siis veel teada, selle tõttu pidasid nii inglased, sakslased, kui prantslased end selle loojateks. Kuna heal järjel olnud linnakodanikud eelistasid peamiselt neorenessanssi ja barokki, olid neogooti-stiilis ehitiste peamisteks tellijateks kirikud, aristokraadid ja monarhistlikud valitsused. Eksootilise lisandina levis neogootika inglise stiilis parkidesse kabelite, karjasemajakestena pärast seda kui üks inglise kirjanik 18. sajandi keskel oma maakodu laiendada otsustas ja selle ,,gootipäraseks" muutis. Neogootika polnud Inglismaal aga ainuvalitsev. 19. sajandi alguses levis see kõrvuti ,,uuskreekaliku klassitsismiga"
tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma
Laitse mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Laitse mõisahoone rajati 19.sajandi lõpukümnendite historitsismilaine ajal. Praegu on Laitse mõisahoone imposantse neogooti stiilis. Mõisa toad on aga kujundatud inglise stiilis. Vasalemma paekivist (marmorist) ehitatud liigendatud krohvimata hoone on palju elemente laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Asukoht: Laitse mõis asub Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelas, Laitse külas. Laitse Loss asub nii Laitse rallipargist kui ka Ruila tallidest 3 km kaugusel. Lähim bussipeatus jääb 700 m kaugusele. Tallinna lennujaam asub lossist 36 km kaugusel.
Kristel-Heleri Järvi • See on kirik Tallinna vanalinnas ja asub aadressil Lai tänav 50. ! • Kirik sai nime Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. ! • Hetkel kasutab kirikut EEKBKL oleviste kogudus. ! • Ja seda kirikut mainiti esimest korda 1267. • Oleviste kirik ehitati 1267. aastal. • See ümberehitati 15. sajandil. • Ja aastal 1820 samuti, kui see pikse löögist tulekahju tõttu kahjustada sai • See tehti seest neogooti stiilis ümber ja samal ajal taastati ka tornikiiver Huvitavad faktid • Kirik on kolm korda maha põlenud. ! • Kirik ehitati selleks, et see kaugele näha oleks. ! • Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159 - meetrise tornikiivriga aastatel 1549 - 1625 maailma kõrgeim ehitis. ! • Kirikus asus 25 kabelit aga alles on 2.
Elektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Sangaste mõis Tuudorstiil Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudostiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. Alatskivi loss Kroonuhistoritsism - riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad – paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. 2 Neogootistiil - Neogooti stiil ehk neogootika (ka uusgootika) on arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Inglismaal. Selle populaarsus kasvas kiirelt 19. sajandi alguses, mil neogootika austajad püüdsid taaselustada keskaegseid arhitektuurivorme vastandina tollal valitsenud uusklassitsismile. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes, konstruktsioonid olid aga kaasaegsed. Neogooti stiil oli levinud peamiseltsakraalarhitektuuris, kuid selles
Sisu: hispaania rahva võitlus Napoleoni vägedega 1808-1814. Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita romantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates (mõnel pool kuni 20. sajandi alguseni) valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljendamine. Et eristada jäljendatud stiili originaalist, kasutatakse eesliiteid neo- või pseudo-. Põhjus: tehnilised uuendused (teras, raudbetoon) olid kiired tulema, kuid vorm ei jõudnud järele. Toimus teatud spetsialiseerumine: kirikud neogooti või neoromaani stiilis, teatrid neobarokk või neorenessanss jne. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili elemente, sellist võtet stiilide segamine - nimetatakse eklektika. Näiteid: * Pariisi ooperiteater (Garnier` ooper) palju stiile, domineerib renessanss * Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoromaani) * Londoni parlamendihoone (neogooti) Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik jm), mõisaid (Sangaste, Laitse, Vasalemma, Alatskivi jm) kui elamuid.
Üldandmend: Maakonna tuumiku moodustavad Haimre park ja kabel Maakonnalinn: Rapla Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba 13.sajandil hästi arenenud ja Haimre pargi tiigi kaldal asub 2 Pindala: 2980km ebaharilikult suur neogooti stiilis tihedalt asustatud. Pärast Eesti Rahvaarv: 34 436 pargipaviljon, millest on säilinud vallutamist Rapla maakonna alad Rahvastikutihedus: 11,6 in/km2 suhteliselt terviklikud müürid. jagati: Harjumaa – taanlastele,
1402-1404 sai raekoda omale 2. korruse, 14. saj. 1 veerandil tehti sinna ka eesruuum ja tagakamber. 17.sajandil sai rakoda endale uue tornikiivri, sest eelmine hävis märtsipommitamise ajal. 1650-1652 peaportaal suleti ning peasissepääs viidi üle maja keskossa, esimese korruse aknad müüriti kinni ja kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ning moodustati toad. 1667. ajakohastati koja sisekujundus ja telliti piiblilainelised lünettmaalid seintele 19.sajandil ehitati neogooti stiilis ümber aknad ja idafassaad 20.sajandil tehti tänu pommirünnakutele suuri väli- ja sisekujundusi. TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM VI a klass Mauri Liiv TALLINNA RAEKODA projektitöö TALLINN 2009
(üks tema maal on pildil) Neo-impressionism 19. saj. lõpp Maal valmib punktitamisega, kasutati põhivärve. Nt: roheline värvus saadi sinise ja kollase värvuspunkti kõrvutamisega. Nt. G. Seurat (üks tema maal pildil), P. Signae. Arhidektuur 19.saj II pool. Historitsism 19. Saj. II pool Ajalooliste stiilide uuesti kasutamine. Neogooti Neogooti stiilis arhidektuurid on Eestis Jaani kirik, Sangaste loss. Inglismaal : Londoni parlamendihoone (pildil) Neovene stiilis on Aleksander Newski katedraal Toompeal Tallinnas. Eklektika Eklektika on erinevate stiilide segu. Uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtt nt: raudbetoon, raud, klaas. Nt: Kaarli kirik Tõnismäel Tallinnas. (pildil) Juugend stiil 1900.a. Taimemotiivid.
Wihhailovskoja palee IngresKlassistlikud ideaalid.Suured kompositsioonid,portreed,aktimaalid. Vanakreeka, ei tahtnud muudatusi. 19 sajandi ametlikku kunsti on kutsutud Akademismiks. Mütoloogia, portree ja ajalooteema. HISTORITSISM mineviku arhitektuuri eeskujuks võtmine. Klassitsism jäljendab ainult antiiki,aga historitsism võtab ka mujalt stiile. Neogootika Neo neoroomaani Neobarokk Jne Kui kõik segada, siis EKLEKTIKA Eestis Neogooti stiilis Altskivi ja Sangaste loss. 19.saj kirikud neogootis. Neoromaanis Kaarli kirik, Rapla kirik Neorenessansis-rüütelkonna hoone (kuskil?) Neobarokk Pariisi ooperihoone (kuigi se vist ei asu eestis, aga noh..okei)
gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Stiilinäited: Neogooti stiil (Alu mõis, Laitse mõis, Vasalemma mõis) ; Neorenessanss stiil (Raadi mõis, Muuga mõis, Viljandi mõis) 15 Alu mõis Esimest korda mainitud 1409. Aastal Treydenite valdusena, hiljem olnud nii Dönhoffide, Uexküllide, Wrangellite, Rosenite, Bistramite kui ka Tiesenhausenite nimel. 1858 ostis mõisa Otto von Lilenfeld ja tema lasi aastail 1862-1868 ehitusmeister F.W.Alischil püstitada sinna neogooti stiilis lossi. Mõis püsis Lilienfeldide käes Eesti Vabariigi alguseni
sajandi keskpaiku ehitatud, kolme kandekonsooliga nelinurkse viilutorniga ühelööviline, Harjumaal haruldane kolmetraveeline, nelinurkse kooriruumiga kirik Praegune kirik Praegune Jüri kirik, mis ehitati vana kiriku vundamendile, pühitseti sisse 15. detsembril 1885.1886. aastal sai orelimeister Gustav Normanni poolt Jüri kiriku jaoks ehitatud orel 2 manuaali ja 20 registriga valmis.See on kergelt pseudogooti, kuid nii välis- kui ka sisearhitektuurilt stiiliühtne neogooti stiilis kirik (arhitekt Friedrich Axel von Howen).Kirikul on esinduslikud küljefassaadid, mille dominandiks kolm avarat teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent. Inglise tuudorstiilist on järeleaimatud vägagi omapärased kiriku siseruumi katvad puidust ristroietega rippvõlvid.1930.-1940. aastate vahel valiti põhivärvideks ligikaudu Eesti lipu värvid: lagi sinine tumepruunis raamistikus, seinad valged ja pingid peaaegu mustad. Vaatamisväärsused
sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudadtallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Koostas: Silver Kiho
tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik)...............................9 Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). (http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil)..................... 9 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................
põhiliselt tänini, kuigi väikeste ümberehitustega. 1612-13 poolitati suur eeskoda vaheseinaga, millega selle põhjapoolne osa eraldati väikeseks gildisaaliks. 16. ja 17. sajandil rikastus hoone interjöör nikerdpaneelide ja ehistahvlitega, mis on aga nüüdseks kõik hävinud. 19. sajandi keskpaigas ehitati Laia tänava poolse hoovimaja fassaad ümber klassistsislikus stiilis, sellisena on ta säilinud ka praegu. 19. sajandi lõpul ehitati neogooti päraselt teravkaarseteks ka hoone algselt neljakandilised aknad. Neogooti sisekujundus anti tollal ka eeskojale. Tänapäeval paikneb hoonesEESTI Ajaloomuuseum. Krundi keskaegne kitsas ja pikk hoov on kujunenud jalakäijatele kasutatavaks Börsi käiguks, mis ühendab Pikka ja Laia tänavat ning läbib mainitud väravahooneid. Kuna Börsi käiku piirab ühet poolt Suurgildi hoone, teiselt poolt aga Pikk 15 asuva keskaegse elamu külgmüür, siis on Börsi
9 4/11/19 · 17. sajandi esimesel poolel (arvatavasti 1620. aastatel) valmistas arvatavasti Berendt Geistmann (Tallinna puunikerdaja) värvilise renessanss-stiilis altari. Kantsli valmistas 17. sajandi esimesel poolel Adam Pampelt. Ka pingistik on samast ajast. 1729. aastal sai see lisaks barokkstiilis kõlakatuse (kõlaräästa) Johann Valentin Rabe töökojast. · 1849 ehitati neogooti stiilis rohekashall altarisein Normanni nikerdustega. Altaripildi maalis 1849 Karl Siegmund Walther. 10 4/11/19 1857. aasta tulekahju · 25. mail (13. mail) 1857. aastal oli kirikus tulekahju. Päev enne seda oli Järvamaa praost koos kahe teise õpetajaga koguduses külas ning peeti jumalateenistust. 25. mai keskpäeval pääses kirikumõisa karjaaias tuli lahti
a., ranged reeglid kunstis Kirjanduses: Johann Wolfgang Goethe, Victor Hugo, Alexandre Dumas vanem, Aleksandr Puskin, Mihhail Lermontov Muusikas: Franz Schubert, Fenerc Liszt, Fryderic Chopin, Richard Wagner, Johannes Brahms, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski Romantism levis kõige enam maalikunsti, vähem skulptuuris ja arhitektuuris valitses historitsism minevikustiilide taaselustamine (neogooti, neorenessanss, neobarokk). Romantikuid ühendas elulaad mitte maalilaad. Tunnused kunstis: · Rahulolematus kaasaja vastu · Keskaja ja eksootiliste maade imetlus · Idealiseerisid minevikku ja kaugenesid tegelikkusest · Puutumatu looduse imetlus · Tunnete rõhutamine · Boheemlus isikupära rõhutamine · Huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu · Ainestik võeti legendidest, saagadest, kirjandusteostest ja ajaloost · Maastikumaali õitseaeg
koguni 159 meetrini. 1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, uus torn valmis 1651. aastal kuid see ehitati endisest madalam - 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. Nüüd: Oleviste kiriku ees osas on altar, millel on pilt kus Jeesus on ristil. Altari taga on koori ümbriskäik. Selles kirikus on selgelt näha kesklõõv, mille kõrgus on 31. meetrit. Kesklööv on külglöövidest
millest enamik on säilinud tänini. (Audru mõis) (Audru Mõis, Välisuks) 1850test aastatest pärineb keskaegset linnust meenutav kõrge nurgatorniga historitsistlik teenijatemaja. 19. sajandi lõpul ehitatud uuel aidal on keeruka kompositsiooniga viiluots, mille paarisakna juures on kasutatud Pärnust pärinevat keskaegset aknasammast. Sarnane keskaegne aknasammas on leidnud koha 1909. aastal valminud stiilse maakivist viinavabriku paarisakna juures. Mainimist väärt on ka neogooti stiilis teravkaarakende ja sammastikuga valitsejamaja kauni puidust nikerdatud historitsistliku välisuksega. Sammastikuga on kujundatud ka paarsada meetrit eemal paiknev magasiait. Mõisakompleksi uhkuseks on selle kaguosas, Audru jõe saarel paiknev park. Jõe paisutamisega ning maastikukujundusega on sinna tekkinud maaliline mitmete saarte ja käärudega paistiik. Just tiigi poole avanes fassaadiga vana peahoone - selle kohal asetseb praegu 1950tel aastatel
Selleks lammutati suur osa keskaegse linnuse idatiiva müüridest. Hiljem kuulus mõis von Stackelbergidele. 20. sajandi algul vana peahoone põles, misjärel tollane omanik Nikolai von Stackelberg otsustas uue hoone rajada sadakond meetrit põhja poole. 1913. aasta paiku valmis mõisas uus esinduslik historitsistlik peahoone. Hoone arhitektiks on peetud Wladislaw Karpowiczit. Kahekorruselisel massiivsel hoonel on nii neogooti, selle inglise haru tuudorstiili kui ka juugendi mõjutusi. Omapärane on hoone välisviimistlus: peamiselt tellistest ja pakivist hoone on väljast kaetud õhukeste korrapäratu kujuga graniitplaatidega, mis on kokku laotud nagu mosaiik. See jätab mulje, nagu oleks kogu hoone ehitatud massiivsetest graniitplokkidest. Osalt on kasutatud ka graniiti imiteerivaid tsementplaate. Mõisasüdamesse oli (ja on praegugi) kaks sissepääsuteed. Ajalooline (tõenäoliselt keskaegsel
* Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. 10) Erinevate hoonetüüpide puhul peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. 11) Lossid keskaegsete losside butafoorsed koopiad, millel olid nurgatornid. 12) Villad tugineti renassanssile. (sh pangad, koolid, haiglad jne) 13) Teatrid tugineti lisaks renessanssile ka barokile. 14) Raudteejaamad ja hotellid neobarokk 15) Tööstushooned romaanile sarnane ümarkaarstiil 16) Stiilide ühendamine sünnitas eklektitsismi , mis kestis kõige kauem.
Lihula mõis Lihula mõisa asukohal on kaugele ulatuv ajalugu, sellele viitavad ka Lihula mõisa taga olevad linnuse varemed. Lihula mõisa taga on järsunõvaline kallak, mis pakkus muinaslinnuse rajamiseks soodsad looduslikud tingimused. Muinasajal oli Lihula üks Läänemaa keskustest. Liivi sõjas sai linnus suures osas purustatud ning rootslaste alluvuses seda enam ei taastatud. 1630. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav Adolf Lihula ümbruse feldmarssal Åke Tottile. Sellest ajast saadik hakkas kujunema Lihula mõisa areng, mille keskmeks sai linnuse varemete ja maantee vaheline ala. 1726. aastal von Hahnide suguvõsa omandusse siirdunud mõis läks 1795. aastal Karl Friedrich von Stackelbergi valdusse. Alates 1812. aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale, 1874 aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buxhoevdeni suguvõsale. Mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden. V...
fassaad. 9. Historitsismi mõiste ja jaotus hooneliikide alusel, 19. sajandi neostiilid (34 näidet iga neostiili kohta Euroopas). Matkib ajalooliste stiilide vorme. Peamised suunad: neogootika (eelkõige sakraalhooned), neobarokk (meelelahutuslikud hooned) , neorenesanss (administratiivhooned) Iseloomulik elektitsism, kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele tulid klaas, raudbetoon, metallkonstruktsioonid. Londoni parlamendihoone- neogooti Glasgowi ülikooli peahone- neogooti, sotimaa Cologne katedraal- neogooti, Saksamaa Viini Kustiajaloo muuseum- neorenessans Vladimiri palee- neorenessanss, Venemaa National Theatre- neorenessanss, Tsehhi Grand Opera, Pariis- neobarokk Bode Museum- neobarokk, Saksamaa Volkstheater- neobarokk, Austria 10. Arts & Crafts Movement ja William Morris`e Red House. Inglismaal levinud kunsti ja arhitektuurisuund ,mis võttis nostalgiliselt eeskuju rikkalike
Ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone on avatud muuseumina. Peahoonet saab samuti reserveerida pidulikeks üritusteks. Mõisa aidas on avatud vanasõidukite püsinäitus - Eesti vanatehnika Muuseumi väljapanek -, kus on näha huvitavaid sõidukeid jalgratastest autodeni. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna. Praegune hilisklasstsistlik neogooti sugemetega kabel on ehitatud 1843. aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes, Kotkemäel, asub kettaedadega ümbritsetud mälestussammas, mille lasi Alexander von der Pahlen püstitada 1863. aastal oma isa mälestuseks.
Regent Street. · Tänava loojaks oli J. Nash · Perfektse ühtsuse saavutamiseks kasutati tüüpdetaile · Kavandati maalilise ja looklevana · Regent Streeti lõpetab 1819.aastal rajatud väljak Piccadilly Circus Piccadilly Circus Regent Street · Gootikast kujunes religioosse arhitektuuri sünonüüm · Enamik 19.sajandi II poolel ehitatud kirikuid valmisid seega neogooti stiilis. · Charles Barry · Parlamendihoone läheduses Parlamendihoone asuvad peaministri ja välisministri residentsid · Whitehallil aga 17.saj. ehitatud Whitehalli palee ja mitmesugused valitsusasutused Whitehall palace Suurbritannia valitsuse peakorter Buckinghami · Klassitsistlikku väljakukujundust palee esindab Londonis kolmnurkse kujuga väljak Trafalgar Square
meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Venemaa keisrid Aleksander I ja Nikolai I. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m. Kirik taasavati 16. juunil 1840. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. 1950. aasta septembris anti kirik baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele. 1954. aastal toimus hoones ulatuslik siseremont. Tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, on Tallinna
19. oktoobril 1993 pandi nurgakivi kiriku abihoonele. Hoone projekteeris arhitekt Ra Luhse ja ehitas as Tekso. Abiboone valmis ja pühitseti 1995. Sama aasta sügisel lõppes ka ligi aasta kestnud suur siseremont. Värvilahenduse kujundas Teddy Böckler. Kirik asub Pärnus tänaval Nikolai 22. Eliisabeti kirik on barokkperioodi väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis. Pärnu kesklinnas paiknev kaunis kirik kutsub sisse astuma ja uudistama 19. saj keskelt pärit neogooti stiilis kantslit ja altarit ning altarimaali “Ülestõusmine”. Eliisabeti kirikus asub üks Eesti paremaid oreleid ning muusikasõprade rõõmuks on kirik ka linna armastatud kontserdipaik. Praegu viiakse seal läbi erinevaid kirikutalitusi näiteks nagu: ristimine, meeleparandus ehk piht (regulaarne pihiaeg on pühapäeviti kell 16-17:30 pihitoolis), kinnitamine ehk konfirmatsioon, abielu ja laulatus, armulaud, haigete salvimine, matus, õnnistamis- ja pühitsemistalitused
ristikäigu akende raidraamid ning kabeli ja pidurefektooriumi vaheline sein, muudeti uste paiknemist ja suurendati aknaid, rajati ahjud ja uusi treppe, paigutati ristikäigu seintele kohalike aadlike vapid. Kaitsetorn Kaitsetorn on konvendihoone kõige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teise korruse interjöör on säilitanud põhiliselt sellise ilme, nagu sellele anti käesoleva sajandi algul: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, põhielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus betoontrepp, mis viib seitsmendale korrusele, kus nüüd on suviti avatud Tornikohvik. Ent kogu torni ulatuses on säilinud ka keskaegsed kitsad müürisisesed trepid, mis omal ajal algasid umbes meetri kõrgusel korruse põrandast. Sellega püüti raskendada vaenlase ülespääsemist. Ülemised korrused olid mõeldud linnuse kaitsemeeskonnale.
Laitse loss Kristel len 12 klass 2015a SISSEJUHATUS Alkselt nimega Laitse mõis, Saksa pärase nimega Laitz, sai alguse iseseisva mõisana 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. Laitse lossi ehitas 1890-1892 parun Woldemar Uexküll, kes oli romantilise hingelaadiga ehitas ka lossi romantilise, imposantse neogootika stiilis. NEOGOOTIKA Sai alguse 1740 aastate inglismaal. Historitsistlik neogooti ehitusstiil sai alguse vanade gooti stiilis ehitiste väärtustamisest ja restaureerimisest Inglismaal ning hiljem ka Prantsusmaal, levides 19.sajandil väga kiiresti üle kogu Euroopa. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad
kõik kolm kingiti juurdeehituse valmimise auks, kaks väiksemat Nikolai koguduse ja suur lauluseltsi “Endla” poolt. Stiil 1750 . a. pühitsetud Eliisabeti kirik on barokkperioodi väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis. Pärnu kesklinnas paiknev kaunis kirik kutsub sisse astuma ja uudistama 19. saj keskelt pärit neogooti stiilis kantslit ja altarit ning altarimaali “Ülestõusmine”. Kogutusest Enne sõda kuulus luterlikku kirikusse, nii ka Pärnu Eliisabeti kogudusse üle 80% elanikkonnast. Kõik lapsed ristiti, arenes hoolekande- ja noortetöö, leeriõpetus ja muusikaelu. 1940. ja 1944. a. keelustas nõukogude okupatsioon enamiku kiriku tegevusvaldkondi, kiriku varad võõrandati, algasid repressioonid. Siiski püsis
tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). Renezans MUSTPEADE MAJA TALLINNAS Arhitektuur (Eesti)
Kirik oli tema kinnisidee. (5) Ta käis vähe linnas ning ühel vähestest linnaskäikudest saigi talle saatuslikuks. Arhitekt jäi trammi alla ning viidi haiglasse- alguses tundmatuna. Hulkurliku välimuse tõttu keelduti talle arstiabi andmast ning seega sai tema soov surra haiglas vaese ja hüljatuna teoks.(3) 3 SAGRADA FAMILIA ARHITEKTUUR 3.1 Hoone stiil Enne kui Gaudi võttis hoonw ehituse üle, oli see Fransisco de Paula del Villari juhendamise all, kes plaanis selle ehitada neogooti stiilis. Sel hetkel kui Gaudi võttis Sagrada Familia üle, oli valmis ainult apsiidi all olev krüpt. (5) Gaudi meetodiks ei olnud etteplaneerimine, vaid pigem sketside visandamine tegemise käigus ning ehituse jooksul improviseerimine.Siiski väliselt oli ta võtnud sihiks mitte minna neogooti stiili järgides. Kirik ise pidi olema vaimult gooti stiili, kuid Gaudi kasutas enda väljenduslaadi. (5) 3.2 Plaan ja sümboolika Kirik sihib ülespool, meenutades mäeharja
saj arhid. Toimunud on suur linnastumine, raudtee võrgustikud. Suuremad linnad võtavad gaasilambid kasutusele & saj. lõpul kanalisatsioon. Eeskujusi põhiliselt võetakse antiigist aga nüüd ei tunta huvi antiigi vastu vaid hoopis keskaja arhid. Võetakse al. keskajast kõikidest kunstistiilidest eeskuju.Üldiselt see ongi vanaajajäljendamine - historitsistlik. (Neogootika) Al. 1820 hakkavad levima neostiilid : Inglismaal , Saksamaal hiljem prantsusmaal. Neogooti stiili peamisteks tellijateks on valitsejad ja kirikud.Inglise neogootika parim näide on londoni parlamendi hoone.Arhidektiks Barry Charles Ehitati kuni 1860. Fassaad on maaliline ja ebasümmeetriline - tornid meenutavad gootikat aga seal on ka klassikalist sümmeetriat sees ;) Prantsusmaal gootika rõhutamine mõjutab restaureerijaid. Saksamaal - on õõ seotud see õõ Kölni toomkirikuga ehitus algas 13.saj ja lõpetati 1880. Parimaid gooti näiteid. Neogooti stiil eestis - Jaanikirik
tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited Gooti stiil Romaani stiil KASUTATUD KIRJANDUS http://kunstiabi.weebly
F.L. von Maydell oli väga hinnatud kunstnik ja temast peetakse siiamaani väga lugu. Tema oli esimene kunstnik, kes hakkas Eestisse tooma romantilist kunsti. Tollal ajal nõudsid natsareenlased Baltikumi kunstnikelt klassistsismi idealiseeritud vorme ja nõudsid kunstilt siirast tundeküllust. Maydell tegi joonistused vaselõigete sarjale „50 pilti Liivimaa ajaloost“. 1835. Aastal asutas ta Tartus ksülograafia töökoja. Samuti kavandas ta uue neogooti vormides altari 1820.aastal põlenud Tallinna Oleviste kirikule.7 Maydell aga oli mitmekülgne inimene ja paljude huvidega. Tema tegevus jagunes mitme ala vahel, mille hulka kuulub märgatava jälje jätmine vene illus tratsioonikunsti , altarimaalide maalimine, skulptuurportreede loomine.8 7 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/02/Oleviste_varemed.jpg/220px- Oleviste_varemed.jpghttp://www.muuseum.ut.ee/vveraamat/pages/data/toome/Toome- Maydell1842-ur7862.jpg 8 http://www
saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a. kirikule annetatud altarisein, mis praegu ootab rekonstrueerimist. Keskne reljeef "Maarja kroonimine" 15. saj. lõpust asub praegu Saaremaa muuseumis. Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525. a. paiku Lübekis keegi C. Bergi ringi kuulunud meister. Kellel on andmeid kujude asukohast, palume sellest kogudusele teada anda. Praegusel neogooti vormides altariseinal on Otto von Moelleri maal "Kristus ristil". Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum.
Alamliigid: neogootikaneobarokk, neovene 2. Millisel maal hakati esimesena ehitama historitsistlikke ehitisi? Millist konkreetset stiili seejuures eelistati? Inglismaa, eelistati Antiik-Kreeka ja -Rooma kunsti 3. Millises stiilis on Suurbrittannia parlamendihoone Londonis? Põhiosa klassitsistlikult reeglipärane ning gootikal viitavad vaid rohked kaunistused 4. kes õhutas huvi neogootika vastu Prantsusmaal? Eugene Viollet-Le-Duc 5. Maini paar tuntumat neogooti stiilis mõisahoonet Eestis. Nt Alatskivi ja Sangaste 6. Milliste ehitiste juures võib meil sageli näha neogooti stiilis elemente? 19 saj kirikud, mõisahooned 7. Millise neostiili sissetungi põhjustas 1880.a Eestis alanud venestuspoliitika? Neovene 8. Milline on Pariisi toredaim neobarokne ehitis? Pariisi ooperiteater 9. Mida tähendab mõiste eklektika? Erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. 10
keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. KAITSETORN Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud ja kahhelkividest, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus, külastajate ohutuse huvides rajatud betoontrepp, mis viib VII korrusele, kus nüüd on suviti avatud Tornikohvik. Ent kogu torni ulatuses on säilinud ka keskaegsed kitsad müürisisesed trepid, mis omal ajal algasid umbes meetri krgusel korruse prandast. Sellega püüti raskendada vaenlase ülespääsemist.Huvitav on V korrus, mis asub kaitsegalerii tasapinnal. Siin on säilinud kaks müürisisest kaminat
annaabi.ee 
