hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Selles oli tavaliselt üks, alates 5. dünastiast tihti ka mitu ruumi, mida kasutati ohvritoiminguteks ja lahkunu hingele sobiva ning maist elu meenutava kekkonna loomiseks. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunud tähtsust. On loomulik, et vaarao hauaehitis pidi kaugelt ületama kõik teised mastabad, nii nagu vaarao oma eluajal oli olnud võrreldamatult tähtsam kõigist oma alamaist. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski nn. astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao
Mõistete töö 10.klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus)
Püloon sissepääs templisse Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele Egiptuse poos maalidel ja reljeefidel (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis) Mastaba on Vana-Egipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud pinnasest eenduva v pinnasesse süvand . skulptuur.
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures Püramiid Egiptuse hiiglaslik hauaehitis, mille sisemuses paiknes vaarao hauakamber. Neid ehitati riigi varasemal perioodil, Vana riigi ajal. Cheopsi püramiid suurim Giza püramiididest, kõrgus algselt 147m. Preester inimene, kes oli vahendajaks inimese ja jumala vahel. Tempel jumalatele pühendatud pühakoda, kus preestrid teenisid jumalat. Andam kohutuslik maks riigile, nt kindel hulk teravilja.
) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid. Kujutavaks kunstiks oli skulptuur, ning reljeefi- ja maalikunst. Mastaba on Vana Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tähtsaimate inimeste säilitamiskohaks oli Vana- Egiptuse algusaegadel eriline hauatüüp, mastaba. Kastitaoline kiviehitis, mille all oli hauakamber. Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole avanev. Nii tekkis astmikpüramiid. Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid.
b) _______________________________________________________________ 3. Kirjuta tabelisse sobiv mõiste järgnevast loetelust: 6 punkti Egiptus, hieroglüüf, kiilkiri, Mesopotaamia, Niilus, sumerid. Jälgi, et tulbas olevad mõisted oleksid seotud esimesele reale kirjutatud riigi või piirkonnaga. Riik / Piirkond Jõgi Tigris Hauaehitis / Rahvas püramiid Kiri / Keel 4. Täida lüngad. 6 punkti Suurte jõgede orgudes soojadel lõunamaadel tegelesid muistsed inimesed (tegevusala) __________________ . Nendel aladel tekkisid suured hästi korralda- tud kogukonnad kindla maa-ala, oma valitseja ja kindla korraga, mis on esimesed ______________. Käsitöölised ja kaupmehed asusid elama ______________, mis
olid õigus, tõde, harmoonia. NOOMID maakonnad NOMARH noomide asevalitsejad, viisid kohapeal ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, värbasid vajadusel sõjaväe. TEMPLID peamised pühapaigad. SKARABEUS egiptlaste püha mardikas, kelle sõnnikupalli veeretamine meenutas neile päikese päevast teekonda, sümboliseeris Ra'd tõusva päikesena MASTABA VanaEgipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. SADUFF vanaegiptlaste leiutis vee liigutamiseks, tänapäeva mõistes pump PEREKOND Naise ja mehe roll sisuliselt võrdsed nii õiguste kui vara poolest. Meestel oli õigus haridusele. Mees kandis oma seisuse ja ameti pojale üle. Naised olid kodupidajad ja tütarde õpetajad, mehed õpetasid pojale kombeid.
said muistses vabadusvõitluses lüüa ja Karksi ala läks Saksa ordu valdusesse · Asub täpsemalt Viljandimaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Barclay de tolly mausoleum · Barclay de Tolly mausoleum on 1823. aastal Jõgevestesse Helme valda Valgamaal püstitatud klassitsistlikus stiilis hauaehitis väejuht Michael Andreas Barclay de Tollyle · Mausoleumi projekti autor on Apollon Stsedrin ning see on üks klassitsitliku arhitektuuri tippe Eestis Nõo kirik · Nõo Püha Laurentsiuse kirik on kirik Tartu maakonnas Nõo vallas Nõos · Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna · Kirik on pühendatud esidiakon märter Laurentsiusele · 1895. aastal loodud altarimaali "Ristilöödu" autor on Tõnis Grenzstein
mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel
· Haiguste tõrjeks ei aita maagia vaid õige diagnoos ja ravi. 4. Kirjandus: a. Seotud religiooniga: · Hümnid b. Ilmalik kirjandus lühivormidena (novellid): · Kuulsaim teos "Sinuhe jutustus" minavormis tagasivaade üliku seiklusrohkele elule. 5. Arhitektuur: a. Materjaliks kivi, mille sünnimaaks Egiptust peetakse. b. Hauakambrid: · Mastaba varasem üliku hauaehitis (piklik längusküljeline kast). · Astmik püramiidid vaaraole (u 2650 eKr) 6X mastaba. · Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal suurim ja vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni). · Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga. · Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime. c. Templid:
Kõige enam on tuntud Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka sfinksid. Egiptuses tähistasid sfinkside skulptuurid valitsejat või päikesejumalat, tavaliselt oli neil mehe pea. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana Riigi perioodist.Tuntuim sfinksi kuju on Chephreni sfinks, mis asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Sinuhe jutustus - mastaba - on Vana-Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. kiilkiri - on vanas Mesopotaamias kasutusel olnud kiri. Selle moodustavad mõistemärgid, mis vajutatakse kirjutuspulgaga pehmesse savisse. Kiilkiri kujunes umbes aastail 35003000 eKr. Hammurapi seadused - on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana- Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr. Tekst koosneb
ellu. Tähtsamate inimeste muumiate säilitamiskohaks oli Vana-Egiptuse algusaegade eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alusest kividega vooderdatudhauakambrist ja selle kohal asuvat nelinurksest, kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Oli tavaliselt üks, hiljem ka tihti mitu ruumi, mida kasutati ohvritoiminguteks, mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastambad. Vaarao mastamba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahenev. Nii tekkiski nn. astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid hauakambrisse, pärast matust need suleti ja maskeeriti hoolikalt. Hauakmbrist viisid püramiidi välispinnale kanalid, mis pidid kindlustama õhuvahetuse. Muus osas oli püramiid ühtalne
Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid liigendatud eenduvate osadega ning mitmesuguste vahenditega erivärvilisteks tehtud ( nt põletatud tellis). Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendus. Tsikuraadi tippu viisid trepid. NÄIDE: Paabeli torn, Babülonis. Püramiid Vaarao hauaehitis, mis oli suurem tema alamate omadest. Mastabest arendati välja astmikpüramiid, astete täitmisel saadi lõpuks tõelised püramiidid. NÄIDE: Cheopsi püramiid, Egiptuses Giza platool Obelisk - ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. Egiptuses pandi obeliske templite sissepääsu juurde. NÄIDE: Luxor Obelisk, Pariisis Place de la Concorde's Sfinks - tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat
sümboolne tähendus. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Kõige suurem tsikuraat alus 91x91 ja kõrgus 90 m Paabeli torn oli peetud vanal ajal üheks maailmaimedest. See asus Babülonis ja oli pühendatud viljakusjumal Mardukile. Dur-Untash, või Choqa Zanbil oli ehitatud 13. sajandil eK Untash Napirisha poolt ja asub Iraanis Susa lähedal. See on üks maailma kõige paremini säilinudest tsikuraatidest. PÜRAMIID - Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema hauaehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi tema alamal. Mastabest arendati välja astmikpüramiid, astete täitmisel saadi lõpuks tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on püstitatud Cheopsile, Chefnerile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedale Giza väljale. Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi.Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi
Propüleed ehk väravaehitise ehitas Mnesikles, propüleedest lõunas asus Nike tempel – väike neljasambane amfiprostüül. Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel – pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4. sajandil Väike-Aasias Halikarnassoses Mausoleum – hauaehitis, sellest alates hakati kõiki hauaehitisi nimetama mausoleumideks. Hauaehitist ümbritses peripteer, püramiidist inspireeritud katus. 4. sajandil lisandub teater. On tantsuplats ehk orkestra, mille keskel on Dionysose altar. Kreekas kasutatakse teatris loodulikke olusid – rajatakse mäe sisse. Maastiku panoraam mängib kaasa. Skeene ette kujuneb poodium. Dionysose teater – vanim näidendite esitamise koht. esimesed etendused
· Haiguste tõrjeks ei aita maagia vaid õige diagnoos ja ravi. 4. Kirjandus: a. Seotud religiooniga: · Hümnid b. Ilmalik kirjandus lühivormidena (novellid): · Kuulsaim teos "Sinuhe jutustus" minavormis tagasivaade üliku seiklusrohkele elule. 5. Arhitektuur: a. Materjaliks kivi, mille sünnimaaks Egiptust peetakse. b. Hauakambrid: · Mastaba varasem üliku hauaehitis (piklik längusküljeline kast). · Astmik püramiidid vaaraole (u 2650 eKr) 6X mastaba. · Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal suurim ja vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni). · Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga. · Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime. c. Templid:
dolmenid. ( Stonehenge Inglismaal) Egiptus Arhitektuur: Mastaba- ülikute muumiate säilituskoht. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega, lameda katusega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastabad, nii nagu vaarao oma eluajal oli olnud võrreldamatult tähtsam kõigist alamaist. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski nn. Astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Püramiidi tippu pandi lihvitud plaadid. Giza püramiidid: Kõige tähtsam ja suurem Cheopsi püramiid. (Chefrenile, Mykerinosele)
Perikles alustas selle ehitamist, ehitustöid juhatasid Kallikrates ja Iktinos. See on peripteer 8x17 sambaga, dooria orderid. Propüleed ehk väravaehitise ehitas Mnesikles, propüleedest lõunas asus Nike tempel väike neljasambane amfiprostüül. Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4. sajandil Väike-Aasias Halikarnassoses Mausoleum hauaehitis, sellest alates hakati kõiki hauaehitisi nimetama mausoleumideks. Hauaehitist ümbritses peripteer, püramiidist inspireeritud katus. 4. sajandil lisandub teater. On tantsuplats ehk orkestra, mille keskel on Dionysose altar. Kreekas kasutatakse teatris loodulikke olusid rajatakse mäe sisse.maastiku panoraam mängib kaasa. Skeene ette kujuneb poodium. Dionysose teater vanim näidendite esitamise koht. esimesed etendused toimusid Dionysose pidustuste kultuse raames, oli rahvaenamusele
1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud asulad, linnused,, järveasulad (põhjas palgid), pelgupaigad (soosaartel, koopad) 2. Matusepaigad 3. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud 4. Kultuslikud muistised 5. Liitlemisega seotud muistised Kui spetsiaalselt valitud kohas, siis linnus, niisama suvalisel kohal, siis kindlustatud asula. Mõisate kohat info napp, ilmselt varasemal ajal palkidest. Matusepaigad: 1. Maahaudadega matus 2. Hauaehitis enamasti maa peal 3. Segavariant kahest esimesest, nt maetud maasse aga maa peal veel mingi ehitis Matmisviisid: 1. Laibamatus 2. Põletusmatus 3. Mumifitseerimine (avastatud ka isetekkelisi muumiaid nt kõrbe aladel, kus on palav ja kuiv, seal surnu kuivab ära ning keha säilib) Isetekkelisi muumiaid leitud soos, rabas, järvemudas, sest õhku pole ja lagunemisbakterid ei pääse ligi. Leitud nii Taanist, Alpidest nn jäämees.
hõbedat. On ka püha-, õlle-, viina- ja hiieallikaid. · Laevad, teede jäänused, sadamakohad, sildade jäänused · Sõjariistad, -nuiad tegemist võib olla omaaegse võimusümboliga, kuna neid on väga vähe alles. (ei puugi nimekirja kuuluda, see on Kata jura) · Muistsed aarded · Matusepaigad, kalmed. 19. saj hakati neid lahti kaevama. Tavaliselt sisaldasid need rohkem leide üsna kerge vaevaga. Haudehitised, maapealne hauaehitis nt kivi- kirstkalmed, maa-alune kirst? Matmisviis (kalmetesse) annab teavat maailmakäsitluse ja usundite kohta. Võib eristada kolme matmisviisi: o Laibamatus, laip maetakse ära. o Põletusmatus, laip põletatakse. Muinasajal selleks, et hing taeva pääseks, keskajal põrgusse minekuks. o Mumifitseerimine, katse surnukeha mingil moel säiliada. Kõige täiuslikum muumia Euroopas: Lenin
Ra päikese jumal, pärit Heliopolisest; on maailma korra Maati isa, kujutati kullipäise mehena, kultussümboliks kõrge obelisk; 4-5 dünastiast sai temast üldriiklik jumalus Amon-Ra loomis ja viljakuse jumal, kultuskoht Karnakis; keskmise riigi ajal oli peajumal, kujutati sinisena haruldane värv Egiptuse usundis Vaarao = suur maja = seaduseandja, sõjaväe juht, kõrgem preester Maat toimiv maailmakorraldus, st loodus ja ühiskond on lahutamatult seotud Püramiidid hauaehitis, ka päikese sümbol, rõhutasid vaarao jumalikkust, uue riigi ajal hakati hauakambreid raiuma kaljusse teeva lähedal Kuningate orus Ülemkiht: Ülemvalitseja Nomoste(maakond) asevalitsejad Kõrgemad preestrid Väepealikud Kirjutajad Sõjavägi: Teenistus eluaegne Kilpide ja odadega jalavägi Naise positsioon ja perekond. paarperekond perekonnapea mees, tagatud ka naise õigused. Naised tihti kirjaoskajad .Positsioon kõrge. Töötegijad Talupojad
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
