Kursusetöö teemaprojekt Saksa Tehnoloogiakoolis Veebileht - info idamaise tantsutrupi ..... kohta ja treeningute broneerimine Kursusetöö teemaprojekt Koostaja: ..... Eriala: Tarkvara arendus Juhendaja: ..... Teema lühiiseloomustus ja töö kirjutaja eesmärk
Mida arvan keskaegsest muusikast? Keskaegne muusika oli liturgiline muusika. Mitme sajandi jooksul oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama Gregoriuse koraalideks. Kuulasin Gregoriuse koraali, ning see tundus omamoodi huvitav. See on veidi uimane, kurb, murelik, helisev ning sujuv. Gregooriuse laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Laulud olid enamasti nukra varjundiga, karmid ja askeetlikud. See oli muusika, milles teadlikult välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Algul levisid laulud suuliselt, kuid 11. Sajandil
vabastavad neisolevatest pingetest. Väristused, löögid ja jõulisemad liikumised aga annavad rohkem koormust. Õpitakse erinevaid liikumisi muusikasse kombineerima. Tunnis kasutatakse peamiselt araabia pop- ja traditsioonilist muusikat. Kõhutants on suurepärane treening igale naisele: see on lõbus, loominguline ja kasulik ning aitab lõdvestuda ja veidikeseks eemalduda argielu stressist. Kõhutants Eestis 1984. aastal alustas Pille Roosi india klassikalise tantsu ning 1996. aastal idamaise tantsu õpingutega. 1996. aastal tegutses Pille Roosi juhendajana Võimlemisklubis Piruett kasutades tunnis erinevaid idamaise päritoluga tehnikaid. 1998. aastal hakkas Iris Frolov juhendama idamaise tantsu trenne Võimlemisklubis Piruett, Juta Rahkema Tartus ja Monika Kesper Tantsustuudios Amrita. 2000. aastal juhendas Mai-Liis Maasaar idamaise tantsu trenne spordiklubis Salong Stuudio 99, Anu Eha tantsustuudios Sudio La Ronda ja Juta Rahkema Võimlemisklubis Piruett. 2006. aastast on
Muusikakeskkoolis.1990 lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 19891992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Looming Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal Tihti tema heliloomingus leiab prantsuse spektraalmuusikat, Gregooriuse koraali, IRCAMi(Akustika ja Muusika Uurimise ja Koordineerimise Instituut) eksperimente ja idamaise muusika jooni Kirjutanud ka suurvorme Teosed "a travers" ("Kaudu") 1998 "Sinine" 1998 "Sula" 1999 "Traces"("Jäljed") 2001 "Hõbevalge" 2007/2008 "Ma kuulsin sind laulmas" 2010 Tunnustused 2000 Heino Elleri muusikapreemia 2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist 2004 Eesti aasta muusik (Eesti Raadio valis 23. korda) 2004 Valgetäht V klass 2004 150 000 krooni suurune kultuuri aastapreemia 2006 Noore kultuuritegelase preemia
vabastavad neisolevatest pingetest. Väristused, löögid ja jõulisemad liikumised aga annavad rohkem koormust. Õpitakse erinevaid liikumisi muusikasse kombineerima. Tunnis kasutatakse peamiselt araabia pop- ja traditsioonilist muusikat. Kõhutants on suurepärane treening igale naisele: see on lõbus, loominguline ja kasulik ning aitab lõdvestuda ja veidikeseks eemalduda argielu stressist. Kõhutants Eestis 1984. aastal alustas Pille Roosi india klassikalise tantsu ning 1996. aastal idamaise tantsu õpingutega. 1996. aastal tegutses Pille Roosi juhendajana Võimlemisklubis Piruett kasutades tunnis erinevaid idamaise päritoluga tehnikaid. 1998. aastal hakkas Iris Frolov juhendama idamaise tantsu trenne Võimlemisklubis Piruett, Juta Rahkema Tartus ja Monika Kesper Tantsustuudios Amrita. 2000. aastal juhendas Mai-Liis Maasaar idamaise tantsu trenne spordiklubis Salong Stuudio 99, Anu Eha tantsustuudios Sudio La Ronda ja Juta Rahkema Võimlemisklubis Piruett. 2006. aastast on
hoonet nimetama muhamedi kabelis ja Alempois – Liivi Ordule. – Haimre mõisniku poeg Alexander Moodustati kirikukihelkonnad – Uexküll ehitas selle oma idamaise Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja kallima jaoks. Vigala. Raplamaa aladele ulatusid ka Kullamaa, Nissi, Türi ja Vändra kihelkonnad.
ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001) Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, gregorikoraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. Aastal 2000 on tunnustatud Heino Elleri muusikapreemiaga. Karl Erik Hiie
harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Plokkflööte, salmei, trompeti ja trombooni eelkäijad, krummhorn, näppekeelpille, poogenkeelpillid, harf, fiidel, lautot, psalteerium, rebekk, Simbel e. dulcimer, symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra, burdoon, raamtrummi, puusatrumme, tamburiini, kellad.
• Muusika kasvab välja lihtsatest algimpulssidest, olles mõjutatud looduslikest mustritest, orgaanilisusest ja eluenergia ühtsusest • Teda huvitab aegruumi sügavuse tunnetamine ja tabamine • Ei komponeeri palju • Helide süvenenud kuulamine ja kõlavarjundite leidmine • Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas kammermuusika • Heliloomingus leidub prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni • Käsitleb värvikalt puhkpille • Ainus suurem orkestriteos "Sula“- jõuline pilt loodusstiihiast • Helilooja filmidele “Somnambuul” ja “Kirjad inglile” Tunnustused • 1998 teos "à travers" UNESCO heliloomingu- rostrumil Pariisis 2. koht • 2000 Heino Elleri nim preemia • Tema muusikat on esitatud paljudes eri maades nt festivalil “Varssavi kevad” • 2004 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi
Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Esineb peamiselt dooria polistes. · Sageli leitud haudade juurest. · Tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodani...
2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). Tunnustused 2000 Heino Elleri muusikapreemia 2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist 2004 Eesti aasta muusik (Eesti Raadio valis 23. korda) 2004 Valgetäht V klass 2004 150 000 krooni suurune kultuuri aastapreemia 2006 Noore kultuuritegelase preemia Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kuulamine
Võimas rühm Võimsasse rühma (nimetati ka Vene Viisikuks ja Balakirevi ringiks) kuuluvad lisaks 3 vaadeldavale isikule veel ka Mili Balakirev, Cesar Cui ja rühmituse ideoloog Vladimir Stassov. Võimsa rühma nime sai, kui 1860-ndate aastate keskel ilmus Stassovi muusikakriitiline artikkel, milles vene rahvuslikku muusikute koolkonda nimetati väikeseks, kuid juba võimsaks rühmaks. (Artikkel pidas silmas küll kõiki rahvuslikke heiloojaid, kuid Balakirevi ring oli selleaegsete heliloojate hulgas kõige rahvuslikkum.) Samas võiks selle nime panna ka puhtalt loomingu põhjal- suures osas võimsad teosed (ajaloolised ooperid, programmilised teosed, laulud- kuulates on tunda jõudu ) Aleksandr Borodin Modest Mussorgski Nikolai Rimski-Korsakov Realism: Olustiku pi...
Õhuline faktuur, pianissimo, palju pause, vaikust Kompositsioonitehnika, kus harmooniahääled on rangelt allutatud meloodiahäälele; matemaatiline loogika Klaveripala "Aliinale" (1976) "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" "Tabula rasa" "Fratres" (mitmeid versioone) Sõna tähtsus! (sakraalmuusika) "Passio" (Johannese passioon) "De profundis" "Te Deum" "Magnificat" "Kanon pokajanen" Como cierva sedienta helikeele taasuuenemine Orient & Occident - idamaise ja euroopaliku helikultuuri sulam Lamentate "Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küllalt." http://www.youtube.com/watch?v=f- J8LNcZgTA http://www.youtube.com/watch? v=FkHEjiuYBuM http://www.youtube.com/watch?v=FK- KC2aQpcI
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus......................................................................
estampii. Kirikus tähendasid kõik pillid peale oreli paganlust ning olid keelatud. Kirikulaule lauldi oreli saatel ja laulud olid tugevalt mõjutatud jumalausu poolt. Orel tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erinevate vilede. Orelil võib olla kuni viis klaviatuuri. Suurte orelite kõrval olid ka väiksemad, teisaldatavad ehk positiivorelid ja kaasaskantavad, ka ühe käega mängitavad portatiivorelid. Enamik Euroopas kasutatavatest pillidest on idamaise päritoluga (Bütsantsist, Põhja- Aafrikast ja Hispaaniast). Keelpillidest olid kasutusel: fiidel(lamedapõhjaline, viiuli ja vioola eelkäija), rebekk(algeline, pooliku pirni kujuline ja nõrga ,,karuse" kõlaga lamedapõhjaline viiul), harf(keskaja iseloomulikem näppepill, mis jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti saarelt umbes 8.sajandil), lauto, psalteerium(klavessiini eelkäija), rataslüüra(hilisest keskajast kaasaskantav pill, millega mängiti ilmalikku muusikat), simbel
VISKI Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedukatla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky tõrrelinnaseviski Vatted Malt või Pure Malt, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valikvaadi linnaseviski Single-Cask Malt, mis on ühe destillatsiooni tulemus
3. Hellenismi ajajärk Taandub pidulik, enesekindel rahu Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine. Õrnus leebus kunstis – kaunis stiil. Realism ja individualism. Luksuse eelistamine. Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. Idamaise müstika mõju . Vana-Kreeka arhailise, klassikalise ja hellenisimi ajajärgu tempild Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse. Iga tempel oli pühitsetud kindlale jumalale. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sammas on Kreeka arhitektuuris kõige iseloomulikum detail. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose.
kastmete, hautiste, muna- ja kalatoitude juurde. Värv varieerub oranzist kuni tumepunaseni. Grillitud lihale ilusa värvi ja hea maitse andmiseks soovitame segada grillmaitseaine hulka pisut cayenne'i pipart. Cayenne pipar ei ole tegelikult pipar, vaid paprikaliik. Idamaise, Aafrika ja Mehhiko köögi tähtis komponent. Kasutatakse nii omaette kui segudes ja kastmetes (karri, tabasco, tsillikaste). Cayenne'e pipart kasutavad reegline terava maitse austajad, aga väikese sutsu lisamine toidu sisse annab tavapärasele menüüle särtsu juurde. Enne kasutamist võid segada tilgas toiduõlis, see annab toidule ilusa värvi. Cayenne pipra ladina keelne nimi on Capsicum Gaccatum ja Capsicum frutiscus.
• 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. • 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming • Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. • Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. • Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). • Kirjutanud ka suurvorme. • Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). • Tema töödes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM’i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregorikoraali ja ida muusika kajastused.
· Rooma keiser Constantinus (valitses 306337) rajas kreeka asula Byzantioni kohale uue pealinna Konstantinoopoli (nüüd Istanbul) · 313 läks Constantinus üle ristiusku, kuulutas välja usuvabaduse · Ristiusk sai ametlikuks religiooniks · Lõplik eraldumine Lääne Rooma riigist toimus 395 · Riigi langedes jäi püsima IdaRooma riik, mida hakati nimetama Bütsantsiks · Esialgu riigikeel ladina keel, hiljem mindi üle kreeka keelele · Kreeka ja idamaise kunsti sulam Bütsantsi kunsti õitseaeg · Keiser Justinianus I ajal 6. saj. · Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia] · Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum · Kasutusele võeti kumerad kividest laotud kolmnurgad · Kiriku seinad kaetud mosaiikidega · Türklaste vallutuse järel sai kirikust mosee, mosaiigid kaeti kinni · Hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid e. minaretid · kirik tänapäeval Euroopa suurimaid kunstiväärtusi
massaazihoolduses ja kuiva, lõdva, elutu, väheelastse naha üldhoolduseks. Sisaldab bambuse toitvat ja taastavat bioekstrakti ning ravivat omega3 rasvhapete poolest rikast kibuvitsamarjaõli. Antud õli imendub koheselt ega jäta nahka rasvaseks. Aroomiteraapial on hoolduses oluline roll kõik tooted ja küünal vallandavad värske ja tsitruselise lõhna mille puuviljased ja lillelised noodid on segatud eksootilise ja idamaise hõnguga (patshuli, vanilje ja sandlipuu). Bambuse massaazi järgselt on soovitatav kasutada Bambuse kreem-õli ja bambuse vanni- dushi tooteid, säilitamaks protseduuride mõju ja tõhusust ka kodus. Töö koostas: Kati 15.11.2010
meloodika jms) ning seega ka kõla on täiesti erinevad, austavad mõlemad üksikheli ning kuulavad seda kannatlikult. Mõlema muusika kulgeb kiirustamata ning on samas äärmiselt tundlik ettekande kõlakvaliteedi suhtes. Eriti värvikalt on ta käsitlenud just puhkpille. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). Aastast 2000 on ta Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja,
VISKI asko Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Tuntuimad viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda,
Victor Hugo (26. II 1802 - 22. V 1885) V. Hugo isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik mõtteviis alguse, hiljem lisandus Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning romantilised vaated kunstile tõid mõneti kaasa ka "romantilise", demokraatliku mõttemuutuse poliitika vallas. 20. aastate jooksul lähenes pikkamisi romantismile, päris metsikuks kunagi muutumata, sai perekonnaisaks, hulga laste isaks. 30-ndail suundus poliitikasse. 1832/33 tutvus näitlejanna Juliette Drouet'ga. 1841 sai Akadeemia liikmeks (sai Akadeemiat hakata kasutama trampliini ja tribüünina), 1845 Prantsusmaa peeriks. 40-ndad olid seega edukas, kummatigi kriisiaeg. 1842 alustas romaani Les Misères (ilmudes 1862 Les Misérables). 1843 uppus tütar Léopoldine. Pärast 1848. aasta revolutsiooni oli sunnitud Prantsusmaalt põgenema. 1864 valmis essee Willi...
46 aastal sai kirjanduse Nobeli preemia (Klaaspärlimäng). 62 aastal suri leukeemiasse. Alustas uusromantikuna ja uusekspressionismina. Tähelepanu võitis arenguromaaniga ,,Peter Camenzind" peategelaseks nooruk, kes ei suuda kohaneda elutingimustega ja otsib enda tõelist olemust. Talle iseloomulik kohanematus ja eneseotsing. Sai tuntuse saksa kultuuriruumis, aga ses polnud midagi väga uut v nii. Räägib ka kooliajast ja abielu raskustest. ,,Demian" inimese iseendaks saamine. ,,Siddharta" idamaise teemaga enese otsimine. ,,Stepihunt". ,,Nartsiss ja Goldmund" keskaja teema. ,,Klaaspärlimäng"- peateos, kõige mahukam 1943. aastal. Iseloomulik on kõrgema poole püüdlemine ja oma tee leidmine. Palju on kujunemisromaane, sageli on takistuseks kujunemisel väärarusaamad, vaimsed kammitsad. Omalt poolt uuendas kujunemisromaani autobiograafia lisamisega, kaasaegse psühholoogia sisse toomisega ja sotsiaalse kriitika lisamisega. Otsitakse harmooniat
Halvaa Keemiline koostis. Põhitoitainetest rohkesti - süsivesikud ( 25-50%) - rasvad ( 30-40%) - valgud (12-20%) - leidub ka vett, min.aineid, vitamiine. Energiarikas toiduaine, mis tagatakse süsivesikute ja toidurasvade sisaldusega. Eriliselt ära märkida valgusisaldus, millega enamus maiustusi kiidelda ei saa Idamaise päritoluga maiustus, mille nimi tuleneb araabia keelest. Iidsed retseptid sisaldavad kahte kohustuslikku komponenti mett ja õlirikkaid seesami seemneid.Tänapäeval kasut. Ka siirupit, suhkrut, jahu, vahustatud karamellimassi, rasvaineid, munavalget, linnaseekstrakti, peenestatud pähkleid ja õlirikkaid seemneid. Tuntumad sordid: - seesami ehk tahhiini halvaa - päevalillehalvaa - maapähkli ehk arahhise halvaa - sarapuupähkli halvaa - India pähkli halvaa ehk nakra - Rosina, kakao, vanilli halvaa Valmistamine: 1. õlirikas tooraine puhastatak...
Kõige levinum neist oli sirge odatera, mis oli kaheteraline. Valmistati ka erinevaid viskeodasid. Neid kasutasid nii mehed kui ka naised ja neid sai ka kasutada lähivõitluses löökide tõrjumiseks. Seoses sellega, et odasid hakati tegema väga palju ja nende kasutamist õpetati mitmeid kohas, siis mindigi sõjas üle odadele, sest odadel on palju eelisi mõõkade vastu. Üleminekul sirgelt odaotsalt kõverale on vahepeal nakamaki, mis meenutab naginata't. Selle tera on idamaise mõõga sarnane, mis oli kolm jalga pikk ning kinnitatud oli lihtsalt pikema käepideme külge. Oli olemas kolme varianti: esimese vars oli pistetud tera tagaküljel olevasse metallaasa, teisel ja kõige tavalisemal oli tera peasse ulatuv alus kinnitatud varre külge ning kolmandal oli alusesse tehtud õõnsus, millesse suruti vars sisse. Naginata sai tuntuks ülima mitmekülgsuse tõttu võitluses ja samuti ka tänu paljudele individuaalkoolidele, mis olid
Ja temast kasvas taeva pikse ja vihmajumal . Peagi tõukas ta isa troonilt, nagu oli teinud Kronos oma isaga .Zeusist sai peajumal Olümposel. Pealeselle on ka teada ,et Zeus sekkus meeste ja naiste ellu .Ning tal endal oli tohutu seksuaaliha ,sellega kaasnes palju petmist .Ja sellele omakorda järgnes rohkelt lapsi .Teadaolevalt on Zeusil 25 last. Aphrodite sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust .Temast kasvas armastuse ilu ja viljakusejumal. Arvatavasti on Aphrodite idamaise päritoluga ja ta tuli Kreekasse mere tagant ja asus elama Olümpose mäele .Aphrodite abiellus Hephaistosega ja nad said poja Erose .Aphrodite oli sammuti palju armukesi nagu Zeusil ,ning nad olid ka omavahel armukesed . Poseidon oli Kronose ja Rhea poeg kes sündis Olümposel . Ning temast sai merejumal .Ta oli ka üks kolmest peajumalast koos Zeusi ja Hadesega.Pealeselle kutsuti teda ka hobuste jumalaks . Tema elukohaks said Kreeka meresügavused.
HERMANN HESSE Elulugu Sündis 1877.a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ..
20.Milline on romaani stiili peamine tunnus? Ümarkaared 1p 21.Märkige veel romaani stiili kirikutele iseloomulikku joont. Paksud seinad, pisikesed aknad, madal, seinamaale rohkem 22.Millised sõjad kestsid 11.-13.sajandini? Mitu neid oli? Ristisõjad, 8 sõda 2p 23.Kuidas mõjutasid need sõjad eurooplaste elu? 3p Tutvuti idamaise eluga, piiratud habemed, Vapid, pesemine, püssirohi 24.Kuidas ehitati tee kindlusesse, kas päripäeva või vastupäeva (joonistage)? päripäeva 25.Mis on Notre Dame? Kus asub kuulsaim sellenimeline kirik? 2p Jumalaema kirik, Norte-Dame-la-Grande 26.Mis ilmakaares asus kiriku peaaltar? Miks just selles ilmakaares? Idas, jumalale lähemal 27.Milline Prantsuse katedraal on eriti kuulus oma kujude arvukuselt ja sümboolika poolest? Cluny 28
pillihäälega, nende pille peeti pühadeks. 4. Muusika Antiik Kreekas- Kõik oli lihtne, looduslähedane ja loomulik. 5. Keskaja üldiseloomustus- Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid Palestiinast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama gregooriuse koraalideks. 6. Gregooriuse laulu tunnused- ühehaalne, saateta, ladinakeelne, laulsid mehed, võib laulda nii üksi kui mitmekesi, ,,taktimõõt´´ puudub (2- ja 2- osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult) 7. Kes on Gregoorius Suur? Paavst; juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopast
13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Enne 13.saj. keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Ühehäälse laulu saateks mängiti unisoonis või improviseeriti. Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Puhkpillidest kasutati erinevaid (plokk)flööte Väga levinud oli topelthuulikuga salmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe). Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad Mängiti krummhorn`i (tõlkes ,,kõver sarv"), mille puhumine nõuab parajalt füüsilist jõudu Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid.
punaveine. Part või hani nõuavad küpsemaid veine. GRILLITUD STEIK, LAMBAFILEE, ULUKILIHA Sobivad heade väärika piirkonna punaveinidega: Bordeaux Grand Cru, Barolo, Barbaresco, Brunello, Chianti Classico, Rioja, Ribera del Duero, Stellenbosch jt. Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer. Samuti on sakslaste Spatlese või Auslese õige valik piprase roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt. Late Harvest Riesling. SEENED JA TRÜHVLID Seened on veinile ideaalseks kaaslaseks. Sobivad vanemad punased veinid, eriti Pinot Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco
13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Enne 13.saj. keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Ühehäälse laulu saateks mängiti pilli ilmselt unisoonis või improviseeriti. Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Puhkpillidest kasutati erinevaid (plokk)flööte Väga levinud oli topelthuulikuga šalmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe). Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad Mängiti krummhorn`i (tõlkes „kõver sarv“), mille puhumine nõuab parajalt füüsilist jõudu
8. saj lõpul geomeetrilised ornamendid. 6. saj alguses mustafiguuriline- mustad gifuurid maaliti savipinna punakale foonile. 6. saj lõpul punasefiguuriline- musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid aga savikarva. 14. Kuidas tekkis hellenistlik kultuur ja mis selle aja kunsti iseloomustab? Aleksander suur vallutas Kreeka. Tekkisid Pergamon Efesos, Hallikarnassos, Rhodos, Aleksandria. Kreeka kunsti selge ja loogiline ilme segatud idamaise toredusega. Hiigelsuured mõõdud. Rahutu ja pingestatud meeleolu. Millised maailmaimed said valmis hellenistlikus kultuuris. Rhodose koloss- 37 km kõrge päikesejumal Heliose pronkskuju. Pharose tuletorn. Zeusi tempel Ateenas.
Teos on valuliselt irooniline ja tähenduslikult mitmekihiline, salakaval ning esineb ka interpretatsiooni riskantsus. Hesse tahtis oma loominguga "anda inimelule kõrge ja vaimustava mõtte", teha nähtavaks tõeline tegelikkus, millel tema jaoks oli igavikuväärtus. Resigneerunud nihilismist päästis teda tugev traditsiooniside, vaimusugulus saksa klassika ja romantikaga, lisaks juba vanematekodust alguse saanud lähedane tutvus idamaise, India ja Hiina mõttemaailmaga. Ühisjooneks romantilise esteetikaga tuleb kahtlemata pidada eraldusjoone puudumist tegeliku ja kujutletu,reaalse ja irreaalse vahel, pidevat võimalustemängu. Teose sündmustik toimub 1920'ndatel aastatel. Palju on kõrtse, baare, labaseid slaagreid, odavat meelelahutust ning maagilist teatrit. Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev üksildane, pealtnäha korralik meesterahvas, kelle nimi on Harry Haller
kuuekümnendatelgi. Stiil kujunes välja Prantsusmaal ja ilmutas end esmakordselt 1925 . aastal Pariisis. Art deco vallutas hoobilt ameeriklaste südamed-nad võtsid stiili üle ,täiendasid seda Hollywoodi abiga ning viis aastat hiljem saatsid selle oma filmides Euroopasse tagasi. Art deco ühendab endas juugendi looklevad jooned ja klassitsismi sümmeetria, aga ka raskepärased kuubikukujulised vormid, Egiptuse motiivid, idamaise viimistletuse. Selles puudub igasugune tagasihoidlikkus. Stiil hõlmas endas külluslikke ookeanilaevade interjööre, kinoteatreid Londonis, mitmekorruselisi kaubamaju ja hotelle New Yorgis. Stiilipuhas näide ja edasiminek sellel ajal oli ka : uued voolujoonelised vormid autodel, lennukitel, tolmuimejatel. Ajastu populaarsemad teemad olid kiirus, dzäss ja glamuur Kiirus: 1925. aastal muutus lennuk tehnikaimest kiireks reisimisvahendiks. Esimesed reisilennukid
Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Nikolai oli ise ka pikka aega sümfooniaorkestri dirigent. 1886. aastal hakkas Beljajev Rimski-Korsakovi initsiatiivil korraldama "Vene sümfooniakontsertre", kus dirigendiks oli enamasti Nikolai ise. 19. sajandi alguseks omandas Rimski-Korsakovi looming laialdase tunnustuse, tema oopereid võtsid pidevalt oma repertuaari mitmed teatrid. MITTE AINULT HELILOOJA
jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud loomavalmid, pila, miraaklid, tunnistajaks olnud või on neid anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised moraaliallegooria kuulnud. Kompositsioo Idamaise kirjanduse eeskujul raamjutustusega Teos koosneb 24 jutustusest, Raamjutustusega ümbritsetud 72 n ümbritsetud. Teos koosneb 3 mehe ja 7 naise millest osad on katkendlikud. novelli. Raam: 5 meest ja 5 neidu kümnel päeval 1348. aastal Firenze lähedases Raamjutustuse on palverännak T. peatuvad tervisevetelt tulles villas jutustatud sajast novellist. Temaatiliselt Becketti hauale
säilinud ilmalikku muusikat, kõigest mõnisada ühehäälselt laulu. Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Seda kinnitavad uurimise käigus tuvastatud polüfoonilised sarnasused varakristlike psalmilaulude ja juutide suulise psalmilaulupärismuse vahel, Laulud said mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise kõla ning muutusid lihtsamaks. Paavst Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk vaimulikke laule, mille liturgilisi tekste ta ühtlustas. Tema auks hakati neid laule nimetama Gregoriuse koraalideks. Paavsti käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik, mis valmis 604. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise. Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel. 8. sajandiks suurenes meloodiate hulk ja tekkis vajadus noodikirjaks
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
Muusika keskajal: Euroopas toimus kiire üleminek feodaalühiskonnale, kus väga suur mõju oli kirikul. Võimu kindlusta- miseks püüdis kirik kõikide vahenditega levitada ristiusku. Ning kõige tähtsamaks raamatuks oli Piibel. Samuti ehitati jumalasõna kuulutamiseks ka uhkeid kirikuid. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Lauldi laule, mis levisid ristiusuliste seas juba Vanas-Roomas. Need viisid tõi Vahemere maadesse Juudirahvas. Aja jooksul need laulud kaotasid oma idamaise värvingu, ning muutusid lihtsamateks ja karmima- teks.Paavst Gregorius I auks hakati neid viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Paavst Gregorius I koostas koraaliviiside valikkogumiku, mis sai valmis 7 saj. alguses. Need laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Nad olid nukra varjundiga karmid laulud. tavaliselt aeglase rütmiga. Puudus kindel taktimõõt, ning rütm allus tekstile.Gregoriuse koraale lauldi ladina keeles. Mitmehäälse muusika areng
folkloori ja ajalugu. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Veel on ta kirjutanud ooperid ,,Jõuluööl", ,,Lumineid", ,,Kuldkikas". Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsemad teosed 5. ja 6. sümfoonia, ning ooperid ,,Padaemad", ,,Jolanthe", balletid ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja". Viimaste aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Ta on kirjutanud kümme ooperit, kolm balletti, orkestriteoseid, kuus sümfooniat, ning
Gootika: domineerisid feodaalsuhted seisusliku ühiskonna hiilgeaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul) feodaalne killustatus hakkas kaduma ja hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid lõppesid ristisõjad (1096-1270), idamaadesse toimunud sõjakäikudelt toodi kaasa ja tutvuti idamaise elulaadi, produktide, saaduste ja muu sellisega Must Surm (1348-50) mõjutas väga oluliselt inimeste mõttemaailma. linnade taassünd Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal
KESKAJA MOEKAPRIISID XII sajandi keskpaigas olid toimunud riietuses olulised muudatused. Lühikesi riideid, milles oli mugav liikuda asendasid siis pikad, mille taga võis lohiseda ka nende tolmune saba. Pikemaks ja laiemaks muutusid ka riiete varrukad. Pikenesid kinganinad ja sai kombeks kanda pikki juukseid. Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Kui varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökoha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad
Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. (Bõliina on rahvapoeesia zanr, mis on seotud teatud ajaloolise olukorraga). Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Rimski-Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub eriti "Hispaania cappriccio`s" (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus hispaanlastest ja lõunamaisest loodusest, milles instrumentide väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud. Rimski-Korsakov dirigeeris ka ise pikka aega sümfooniaorkestreid. 1886. aastal hakkas
Enamik riietest ja jalanõudest valmistati kodus. Keskaja moekapriisid XII sajandi keskpaigas olid toimunud riietuses olulised muudatused. Lühikesi riideid, milles oli mugav liikuda asendasid siis pikad, mille taga võis lohiseda ka nende tolmune saba. Pikemaks ja laiemaks muutusid ka riiete varrukad. Pikenesid kinganinad ja sai kombeks kanda pikki juukseid. Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökaha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad
Dionysos oli veini valmistamise leiutaja. Tema sümbol oli viinamarjakobar. Ktoonilised jumalad olid talupoegade jumalad. Jumalaid austati ohverdamisega. Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt (eusebeia). Ohvrid sõltusid jumala isikust. Ohvriloomadel põletati spetsiifilisi osasid (liha jäi inimestele). Jumalatele lauldi ülistuslaule e Homerose hümne. Algselt korraldasid kultust pereisad, al 7. saj-st püstitati templeid. Hellenismi ajal hakkavad levima idamaise päritolu jumalate kultused (Isis, Serapis). Tekkis sünkretism. Idamaiste kultuste põhjal tekkisid uued müsteeriumid. Jumalate vastu mässajad saadeti Tartarosse. Õndsate koht oli Elysion. Tuntud oli ka reinkarnatsiooniõpetus (hea inimene sündib kasuliku loomana). Hellenismis hakkab levima kultus, et on olemas alternatiivne surmajärgne maailm peale allilma. Maailma kujutati hiljem ette kontsentriliste sfääridena, keskel asub Maa ning nende ümber igas sfääris planeedid
Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Nikolai oli ise ka pikka aega sümfooniaorkestri dirigent. 1886. aastal hakkas Beljajev Rimski- Korsakovi initsiatiivil korraldama "Vene sümfooniakontserte", kus dirigendiks oli enamasti Nikolai ise. 19. sajandi alguseks omandas Rimski-Korsakovi looming laialdase tunnustuse, tema oopereid võtsid pidevalt oma repertuaari mitmed teatrid. 3. MITTE AINULT HELILOOJA 5
Malmimine ning sepistamine. Peamiselt sepistati. 10. Kirjeldage rauaaegset kaubavahetust järgmisest märksõnadest lähtuval: viikingid, 5000 idamaist raha, ruunikirjad. Viikingite Bütsantsi ja Ida-maadesse viivate kaubateedele jäi ka Eesti vahele ning tänu sellele on Eestist leitud väga palju viikingite aegseid asju ja niimoodi jõudis siia nii araabia hõbemünte kui ka läänest meretaguste meistrite sepistatud relvi. Kokku on Eestist leitud üle 5000 idamaise raha. Ruunikirjad on need kirjad, mida viikingid kirjutasid oma kuningatele kivi peale. 11. Mis muutus rauaajal Eesti aladel elanud inimeste suhtes naabritega? Kaubavahetus naabritega soojenes ning muutus tihedamaks. Vahetati omavahel asju nt karusnahku jne ja eestlased rauaaja lõpul juba, kui rauamaaki kaevandasid, siis müüsid rauda jne. 12. Mis tüüpi kalmet on kujutatud pildil? Miks on kalmed tänuväärsed allikad esiaja uurimiseks?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
