Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule
Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt. Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal.
ILMALIK LAUL KESKAJAL Varakeskaegsest ilmalikust laulust ja luulest on vähe andmeid. Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võima...
KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13
KUNSTIAJALUGU 13.keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis. LINNUSED JA LINNAKINDLUSTUSED 3 linnuse põhitüüpi: 1. Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2. Tornlinnus sobis enamasti väiksemale kaitsemeeskonnale. Soodsaim kaitsesuund oli ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. ( näiteks Vao tornlinnus, Kiiu torn)
Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 – 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika žanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel), olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule
arendas ka nootide täht ja silpnimed Guido käsi lauluõpetamise meetod *troop liturgiliste tekstide vaba laiendamine *liturgiline draama usuline etendus, mida etendatakse pühakojas vaimulike poolt dialgooivormis lauldes *müsteerium usuline etendus, esialgu pühakoja ees, hiljem juba laatadel ja avalikes kohtades, sisu muutus vaimulikut järjest ilmalikumaks, dialoogivormid lauldes KESKAEGNE ILMALIK LAUL *goljaarid e. vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud *võisid laulda ka naised, rüütlid ja õuedaamid luuletasid ning laulsid õukonna tarbeks *lauldi armastusest, koidulaulud, õhtulaulud, ballaadid, laulud Neitsi Maarja auks, ristisõjalaulud, õukondades lauldi ka vaimulikke laule *Bernast de Ventádorn Prantsusmaa trubaduur
2) loodusteaduste kiire areng 4) inimese anatoomia REFORMATSIOON KIRIKUMUUSIKAS 1. Lutheri taotlused kirikumuusikas: 1) kogudus peab kaasa laulma 2) kirikulaul peaks olema emakeeles 3) saatis orel 2. Lutheri koraal ehk protestantlik koraal: 1) orelisaatega 2) mitmehäälsed 3) ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole 4) kasutati emakeelseid värsstekste, et koraali saaks laulda terve kogudus koos kooriga ILMALIK LAUL 1.Ilmaliku laulu laululiigid: Sansoon: Frottola: 1) 4-häälne 1) lihtsas vormis salmilaul 2) võib eristada kahte tüüpi : 2) sageli korduv refrään · meloodilised, sentimentaalsed · kiiretempolised ja lõbusad Villanella: Balletto:
Nende hulgas olid ka Johann Sebastian Bach (1685-1750) ja Georg Friedrich Händel (1685-1759). Händel avaldas end põhiliselt ooperis- ainsas zanris, mis jäi Bachist puutumata-, samas pole Händeli loominugs ühtki olulist kirikumuusikateost. Bachi muusika toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Händel seevastu jäi järgnevaile põlvkondadele uusaegse karjäärimuusiku mudeliks. Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema kantaate, neist säilinud on 200 vaimulikku ning kõigest 20 ilmalikku kantaati. Kantaadil oli väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest. Bachi tuntuimad kantaadid on : ,, Ein feste Burg ist unser Gott" ja ,, Wachet auf, ruft uns die Stimme" , ilmalikest kantaatidest on tuntud ,,Kohvikantaat".
Keskaja Euroopa: vaimulik ja ilmalik Kogu keskaja ühiskonda eristati erineval moel. Keskaja ühiskond koosnes algusel kolmest kategooriast: preestrid, sõjamehed ja talupojad. Need täiendasid üksteist ja ei eksisteerinud ühekaupa. Laoni piiskop Adalbero eristas kristliku ühiskonnas kolm komponenti: need, kes palvetavad, need, kes sõdivad, kaitsvad kirikut, rahvast ja iseenda ning lõpuks need, kes töötavad. Need komponendid moodustasid ühiskonna keha, mille osasid ei saa lahutada. See
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika)
Barokiajastu muusika kas vaimulik või ilmalik? Barokk tuleb portugali keelsest sõnast barocco, mis tähendab lopergust pärli. Barokiajastu muusikas tekkisid uued zanrid nagu ooper, oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso ning fuuga. Barokkmuusika eesmärk oli mõjutada publikut emotsionaalselt, nt. kurva teose korral oli eesmärk publik nutma ajada. Muusikateostes puudus sisemine areng, mis tähendas seda, et emotsionaalsus pidi püsima heliteose algusest kuni lõpuni välja
1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõmuks, hiljem lavastatakse, ooperi aaria eelkäija. Frottola - rahvalik salmilaul + refr. Villanella - 3-häälne rahvalik laul Balletto - Villanella alaliik, tantsuslaul, refr. on ilma tekstitsa (fa-la-la) Sonata - instrumentaalpala Ricercar - instrumentaal-motett. VAIMULIK Missa - ühendatud 5 osa Reekviem - leinamissa
muutuvate tekstidega, lauludega osa propium algab lauludega graduale ja alleuia, mis moodustavad missa muusikalise kõrgpunkti, aluseks rahvalaulude tekkele communio leiva-veini ohverdamine altari juures offertoorium armulaud patuste jaoks Varase keskaja muusikateoreetikud: Guido Arezzost uus lauluõpetamismeetod ''Guido käsi'' juurutas kompaktse joonesüsteemi püha Ambrosius püha Augustinus Gregorius Suur Troop - ILMALIK LAUL goljaarid e vagandid rändmussikud, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud ''Carmina Burana'' vagandiluule kogu ''Baueri laulud'' 13. saj helilooja kirjutas samanimelise lavalise kantaadi, mis kuulub triloogiasse ''Baueri laulud'' Carl Orff saksa helilooja 20. saj vanimad säilinud ilmalikud laulud on kangelaslaulud Rüütlite ja aadlike periood: rüütlilaulud isegi naised võisid olla lauljad
* retsitatiiv, mida enamasti laulab jutustaja, evangelist, kannab sündmuste arengut * koorid, mõtisklustena vahelepaigutatud koraalid, aga ka dramaatilised massistseenid Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Madalmaade koolkonnas a capella motetina. Oratooriumi heliloojad: SCHÜTZ, CHARPENTIER, HÄNDEL, BACH Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ja vaimulik kontsert on omavahel tugevasti seotud, näit. on Bach'i "JÕULUORATOORIUM" tsükkel kuuest kantaadist. Ilmalik oratoorium (mõistes on sisuline vastuolu) on väga seotud ilmaliku kantaadiga. Vaimulik kontsert Motetist, mille esitusel osalesid pillid lauluhäälte toetajana, sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. Mitmehäälse kooritehnika asemele tuli soololaul. Schütz tõi Põhja-Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendas seda aga saksa kõnemeloodika alusel edasi. Vaimulik kantaat
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richar...
konkraat osa Paavstid pealinnas, puudutas piiskop teatud ilmalik ja alles kiriku oli ida nõrgenesid isaks
- Laevanduse ja navigatsiooni areng - Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis - Holland Ida-India kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsiooni(ehk usupuhastus) all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal ( kiriklik ja ilmalik võim, kiriku maavaldused jm.) - loobuti pühakutekultusest (asuti hävitama altarimaale ja pühakujusid) - talupoegade sõda Saksamaal - mitu usulahku (luterlased, anglikaanid, baptistid, mennoniidid, presbüterlased - katoliku kirikust lahku löönud usuvoolude tunnistajaid nimetati protestantideks - inimese isiklik suhe Jumalaga - Augsburgi usurahu – 1555 a. sõlmitud leping, milles kehtis reegel „kelle võim, selle usk“; sellega
Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Mari-Liisa Belohvostova 10.klass Ilmalik muusika Ilmalikmuusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on Carmina Burana 13. sajandist. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Philippe de Vitry (1291-1361) – muusikateoreetiline traktaat, ajastu nimi, kompositsiooni teooria Ars nova alusepanija, kirjutas muusikateoreetilise trakteedi “Ars nova”, mille järgi sai nimetuse kogu ajastu Johannes de Muris Vahelduv taktimõõt (siiani 3-osaline taktimõõt) ja polümeetria (mitmikmeetrum) -mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes Ars nova žanrid – motett, ilmalik seltskonnalaul Guillaume de Machaut – ars nova tuntum helilooja, esimene autori poolt kirjutatud terviklik missa. “La messe de nostre dame”-esimene terviklik missa ITAALIA KULTUU2 14. saj – Trecento 14. Saj Itaalia kultuuri nimetus See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand MADALMAADE MUUSIKA 15.-16. SAJANDIL Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg
· Hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, ilmusid esimesed anonümsed ordinaariumitsüklid. Guillaume de Machaut Esimene muusikaliselt tervikuna loodud missatsükkel · Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett . Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette. · Ilmus mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid: ballaad, rondeau ja virelai. · Teoste rütmika muutus keerukaks. Taktimõõt vahetus sageli. Kasutati pikemate korduvate rütmijärgnevust e. isorütmikat. Philippe de Vitry peetakse ars nova'le alusepanijaks. Oli väljapaistev filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik, luuletaja. Peateos eks traktaat ,,Ars nova".
*Keskaegset filosoofiat kutsuti skolastikaks, ning selle esindaja oli Aquino Thomas. Skolastika kõrgaeg oli 11-12.saj. Skolastika uskus, et kõik põhineb piiblil. *Ülikoolid võrsusid kiriku- ja linnakoolidest. Esimene ja mõjukam ülikool oli Bologna Ülikool (1088). Ülikoolide teaduskonnad olid õigus-, arsti-, usuteadus- ja filosoofia. *7 vaba kunsti olid ained, mis koolis õpiti vms. Need olid grammatika, dialektrika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. 4. ILMALIK JA VAIMULIK VÕIM *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (8-19.saj eksisteeris). *Saksa-Rooma kesririik sai Ida-Frangi aladelt alguse, eksisteeris 962-1806 ja selle esimene keiser oli Otto. Püha-Rooma keiser oli Saksa-Rooma keisritiitel. *Paavst oli kõige kõrgem vaimulik, kogu Kristliku maailma juht. *1054.a oli kirikulõhe. Kujunes läänekirik (ladina keel, Rooma paavst, katolik kirik) ja idakirik (õigeusk, kreeka keel, Konstantinoopol).
Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist. Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid. Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex-sillaehitaja. Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks. Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents. Seadus saab tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks Vabariigi ajal. Seadus- lex- Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka. Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku. Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet.
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
Muusika Pillid Vaskpuhkpillid: * Trompet * Tromboon Ilmalik: Vaimulik: Klahvpillid: Keelpillid: * Prantsuse sansoon * Luteri koraal Saksa * Orel * Lauto ilmalik armastuslaul kiriku laul * Klavikord * Vioola
RENESSANSS 14.-16.sajandil. Tasakaalu ja m6istuse valitsemise ajastu. Keskaegse professionaalse kirikumuusika k6rvale asub pro- fessionaalne ilmalik muusika. Nagu uhiskonnas tervikuna, hakkab ka muusikas ja kunstis kiriku m6ju nrgenema. Peale kiriku saab kunsti tellijaks rikas kaupmeeskond ja rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa.
1.Keskaja üldiseloomustus.Mis eriti huvitavat juhtus kirjanduses? Varakeskajal valitses ladinakeelne kirjasõna, klassikalise keskajal loodi kirjandust põhiliselt rahvakeeles ja kujunesid välja keskajale iseloomulikud kirjandusliigid ja zanrid. Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus, peaaegu ainuke raamat, mida loeti oli piibel. 2. Munkade tegevus kirjanduse vallas. Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel
Kontrolltöö nr1 Vanaaja iseloomustus ja tähtsus. 2) Millal tekkis mitmehäälsus. Zanrid,kirjelda. 3) Kuidas nimetati rüütlilaulikuid ja millest nad laulsid? Vastused: 1). Vanaaja muusikas peeti muusikat imeliseks ja pühaks, kuna paljude rahvaste legendid rääkisid, et muusika on Jumalate keel. Sellega olid seotud paljud toimingud ja rituaalid. Erinevate rahvaste muusika oli erinev ja omapärane. Näiteks egiptuse templite muusika oli suursugune ja väärikas, kuid paljudes idamaades oli muusika lärmakas. Muusik oli samaaegselt nii helilooja, laulja, tantsija, pillimängija kui ka luuletaja. Muusika oli seotud laulu ja tantsurütmidega ja neid kanti edasi lauldes, tantsides ja pilli mängides. Muusika oli ühehäälne ja rajanes peamiselt viiel helil. 2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11 12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides. OR...
Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool kirikut, esimesed kirjapanijad olid vagandid Vaimulik – seotud religiooniga Madrigal – ilmaliku polüfoonilise laulu tüüp renessansiajastul Šansoon - prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul Dissonants - ebakõla Konsonants – kooskõla Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile
vi mitmest saatehlest. Paralleelorganum hled liiguvad paralleelselt Vaba organum hled liiguvad ksteisest sltumatult Motett(13.saj) mitmehlne laul, milles heks hleks on gregoriuse koraal, teised hled kommenteerivad seda. VAIMULIKKU MUUSIKAT ISELOOMUSTAB: *klmad klad (intervallid kvart ja kvint) *tekst on thtsam kui meloodia *Rahvusstiile ei eristata *Pille kasutatakse reeglina vljaspool kirikut *Autor ei oma thtsust *Muusika eesmrgiks on inimest mjutada ILMALIK MUUSIKA Rtlilaulikud *Krgemast seisusest *pidi oskama mngida vhemalt 9 pilli *8. sajand Hispaania vallutati mauride poolt (luule, losside kaunistamine , meditsiin, astronoomia, pillid kitarr, lauto) *11. saj araabia kultuuri mjul kujunes Luna-Prantsusmaal rtlilaul *12. sajand rtlilaul levis Saksamaale; rtlilaulu itseaeg *13. sajand rtlilaul levis Phja-Prantsusmaale ja Inglismaale Trubaduur rtlilaulik Luna-Prantsusmaal Minnesinger rtlilaulik Saksamaal Truvr rtlilaulik Phja-Prantsusmaal
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1
Võeti kasutusele troop e liturgilise teksti laiendamine vaba tekstiga -> arenes välja liturgiline draama (Pühakojas ette kantud vaimulike poolt, eriti pidulike liturgiate puhul, dialoogi vormis tekst) -> draamast arenes müsteerium (rahvakogumispaikades, rändmuusikud kannavad ette) KÜSIMUS: müsteeriumi ja liturgiliste tekstide erinevus? Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Suuline ilmalik muusika -> kirjalikuks traditsiooniks Esimesed kirjapanijad goljaarid e vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Armu- ja joogilaulud Parodeerisid kiriklikke hümne Suurim vagandiluulekogu ,, Carmina Burana'' (,,Beuerni laulud'') 13.sajandil Kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägiteodest Igas värsis korfuvad meloodiavormid
1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“
Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5. Philippe de Vitry (1291-1361) Muusikateoreetiline traktaat Ars Nova. Selle järgi sai ajastu oma nime. Kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. 6. Ars nova zanrid motett, ilmalik seltskonnalaul Ars Nova motetid keerulised, matemaatiliselt korrastatud. Poliitiliste sündmuste jaoks. Ilmalik seltskonnalaul kompositsioon keeruline, põhinesid prantsuskeelsel luulel, sageli oli teksti autor ka muusika autor. 7. Guillaume de Machaut Ars nova tuntum helilooja, esimese autori poolt kirjutatud terviklik missa: "La messe de Nostre Dame." Tuntud on ta ka kui viimane truväär ja luuletaja. 8. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. Saj
humanistlik mõtteviis, tekkis suur vastuseis kirikule. Määravaks muusikas: hakativäärtustama teose autori isikupära, tekkisid nö heliloojad. Kõlaideaal vanasti olidmuusika rohkem kõlavam ja meloodilisem, praegu on rohkem tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised. Madalmaad määrasidmuusikakultuuri, põhiesindajad- Guillaume Dufay, Josquin Desprez Madalmaade heliloojad kirjutasid vaimulikku ja kiriku muusikat, ilmalik polüfooniline laul- kaanon. Reformatsioon toob muusikasse värssteksti, igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed koori seadmed, koorilauljaid toetati oreliga. Lutheri koraal- rahvuskeelne ja kirikulaul lihtne(ja eelnev).gregooriuse koraal-piiblitekst, ühtsustati tekstid ja viisid, kindel taktimõõt puudus, laulavad mehed, ühehäälne, ilma saateta. Ilmalikku laulu esitati:1.kõik hääled lauldes, 2. Kõik hääled mängides, 3. Häälte jagamine- osad lauldi, teised mängiti, 4
• Muusika allub sisule-üks häälne • Kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega • Sisu: palved, usulised tekstid Mis iseloomustab renessanssi inimese ja kultuuri olemust? ruum-maade avastused, linnad muutuvad suuremaks, usu lõhenemine Inimesed-vabameelsemad, inimene on elu kese See oli ilmaliku, inimest ja loodust ülistava kultuuri taassünd. Inimene on kõige alus Renessanss sai alguse Itaaliast Tuleb Madalamaadest Ilmalik muusika – ei ole otseselt kirikuga seotud Mõisted: Polüfoonia -mitmehäälsus.Võrdsed hääled ja võrdõiguslikud viisid ühes teoses Motett- mitmehäälne, valdavalt ilmalik, vahel kaks häält üksteist kajana jäljendamas Madrigal- armastuslaul Koraal-vaimulik koguduse laul Barokk: mõiste, tunnused 17-18. sajand-ehk siis osa uusajast Suured, võimsad impeeriumid-Vene, Prantsuse, Suurbritannia. Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus
Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme
sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. 2)Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Ilmalik ratsionaalsed, kuid samas ellujäämisega seotud väärtused. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide
muusika vormimisele. Põhiline kunsti tellija keskajal oli katoliku kirik. Enamus loodud kunsti täitis klerikaalset eesmärki. Loodi altarimaale, kaunistati riste ning tehti pilte paavstidest ja kõrgetest kirikuvaimulikest. Vaid vähesel määral loodi kunsti jõukale lihtrahvale. Ka arhitektuur arenes suuresti tänu kiriku rahakotile, sest enamus uusi ehitusvõtteid võeti kasutusele kirikute ja kloostrite ehitusel, sest neid rajati äärmiselt palju. Ilmalik arhitektuur piirdus paljuski kindlustusehitistega, samas täitsid selles eesmärki ka loodud võlvidega kirikud. Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kättesaamatu, võib siiski jagada kaheks suuremaks rühmaks. Need olid vaimulik ja ilmalik. Sakraalkirjandust loodi põhiliselt kloostrites kirikuhümnide, pühakute elulugude, kirikurituaalide juhiste ja pühaliku sisuga luuletustena. Lisaks lõid religioosse alasisuga tekste Euroopas elavad juudid. Lisaks
nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsustajaks saab nüüd kõrv, ehk inimene ise otsustab mis on ilus kuulata. Maailmavaadete avardumine, merereisid ( Ameerika avastamine ). Renessanssi ajastusse on jätnud oma jälje Prantsuse ja Itaalia 100 aastane sõda. Renessanssmuusika üldiseloomustus: on mitmed eri koolkonnad, muusika kõlab kirikus,aadlike õukonnas on vaimulik ja ilmalik, enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile või koorile, polüfooniline või homofooniline, modaalsete laadide asemele kujunevad duur ja moll(mazoor ja minoor), palju eri zanre, instrumentaalmuusika iseseisvumine 16. saj., nootide trükkimine 16. saj. Arhitektuur: Varases Renessanssis hakati taas kasutama ümarkaart ja silindervõlvi. Ehitised muutusid vertikaalseteks. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid
RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut.
2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga, tavaliselt instrumentaalsaateta 13. luteri koraal- saksa protestantlik kirikulaul 14. madrigal-14
Madalmaade muusika 15-16 saj: Madalmaade hulgas holland,belgia,põhja-prantsusmaa(burgundia hertsogiriik) Madalmaade vokaalpolüfoonia renessansiajastu muusika võrdkujuks burgundia oli rikas riik, koondas enda alla kriisis ja sõjas nõrgenenud prants,ingl,saksa,itaal.kunstnikke ja muusikuid. Cantus firmus-püsiv meloodia. Keskajal oli püsiv gregooriuse laulu meloodia. Renessansiajal rahvalik, ilmalik lauluviis. 4-häälne polüfoonia - bassihääleliik Polüfoonia-mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed. (4 hääleline polüfoonia kujunes bassihääleliigi kasutuselevõtmisega) A capella- renessansiajastul ja tänapäeval esitlus ilma pilli saateta. Orlandus Lassus:(1532-1594) Madalmaade helilooj, kauni lauluhäälega, 12 aastaselt võeti sitsiilia kuninga teenistusse, 21.a märkimisväärne karjäär, kapelle meister. Looming impulsiivne,
saj.II poolde ja tema ajal loodud orgaaniumid on kahehäälsed. Perotinuse tegevusajal, 12.saj. lõpul ja järgmise alguses oli peamiseks muutuseks kolme- ja neljahäälse organiumi ilmumine. Motett- 13.saj. prantsuse muusika mitmehäälsuse vorm ja ka mitme tekstiline laul. 2 Renessanss 14 16 sajand. Vararenessanss 14.saj. Muusikas tuleb vaimuliku kõrvale ilmalik zanr, tekib vastasseis kirikuga. Väärtushinnangud hakkavad lähtuma inimesest. Hakati rohkem väärtustama meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega. ARS NOVA- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Keskaegse kunstniku looming on anonüümne. Sel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika zanrides. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, kõige enam aga pikkade tekstidega osi
ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliigid: motett(vaimulik lad.k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1. Requiem aeterma – igavene rahu; 2. Dies irae – viimne kohtupäev; 3. Lux aeterna – igavene valgus; 4. sanctus – Püha; 5. Benedictus – kiidetud olgu; 6. Agnus Dei - Jumala Tall. Vararenessanss 14. saj (ars nova) esinuslikum žanr motett, heliloomingus mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Pr tekib uus muusikastiil Ars nova. Philippe de Vitry – muusikateoreetik, sellele ajajärgule üks alusepanijaid, pani aluse uuele rütmisüsteemile. See võimaldas kasutada erinevaid taktimõõte. Nüüd võis jagada vältusi ka kaheks varasema kolme asemel. Kolmeosalist jagunemist nimetati täielikuks(perfektseks) ja tähistati täisringiga, kaheosalist aga mittetäielikuks(imperfektseks) ja tähistati poolringiga. Guillaume de Machaut:
Ars Nova Prantsusmaa · Tekkis uus muusikastiil ars nova, mille ladinakeelne tähendus on uus kunst. · Stiili alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. · Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. · Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. · Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. · Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud a viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Trecento Itaalia · Tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand.
Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust
· Muusikat mõjutas Kristuse teke ja levik. · Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: o Kirikumuusika-vaimulik muusika o Rahvamuusika ja kultuur-ilmalik muusika o Rüütlite muusika-ilmalik muusika · Kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. · Pärast tema surma, tuli Gregorius Suur, kes jätkas püha Ambrosiuse tegevust. · G. Suur ei olnud muusik, vaid ta laulis ja kirjutas muusikat üles. · Gregoriuse laul: o Ühehäälne, akapella, liturgiline laul o Ladina keelne, sisu piiblist o Puudub taktimõõt o Selle laulu meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika alus
keskmes Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. 4)KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist. Vagantide- rändüliõpilaste või teenistuseta vaimulikkude ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ning võisid sisult olla üsna siivutud. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud- pikad
annaabi.ee 
