Mõjutamisvahendid Mõjutamisvahendi eesmärgiks on panna inimesed mõtlema, tundma või tegutsema eesmärgi päraselt. Nad peaksid muutma oma 1. seisukohti 2. või võtma omaks uue mõtteviisi Veenmisel on 3 kompnenti, mille klassikalised kreekakeelsed nimetused on: Pathos kannatused, tunded, emotsioonid; kuulajaskonna või lugejaskonna mõjutamine emotsionaalselt hingestatud esinemise kaudu Ethos (eetos) harjumused, kombed, iseloom; lähtub isikust; inimhinge moraalimõõde, autoriteedi läte Logos - lause, sõna või väide; mõistuspärane argumentatsioon Esineme filosoof, kes määratles mõjutamisvahendeid, oli Aristoteles. Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali. Kreeka seadused kohustasid kaebealust endale ise kaitsekõnet pidama, juba seetõttu oli argumentatsioon seal väga levinud.
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused.
Eetika Eetika tuleb kreeka keelsest sõnast ethos ning tähendab normide kogu. See põhineb õigel ja valel. Eetika üheks valdkonnaks võib lugeda tegu, mis võib olla seejuures, kas õige või väär ning kohustuslik või vabatahtlik. Loomulikult teo õigsuse ja ebaõigsuse otsustab iga indiviid ise. Kui vaadata tagasi alles olnud majanduskriisile, siis kerkis üles küsimus, kas oli eetiline see, et riigikoguliikmed enda palka ei vähendanud, kui samal ajal vähendati ametnike palku ja ministeeriumite eelarveid 10 %
EETIKA Eetika pärineb Vana-Kreekast, selle teaduse rajajaks peetakse Aristotelest (4. saj. eKr). Eetika on oma olemuselt normatiivne teadus ta ainult ei vaatle inimestevahelisi suhteid ja käitumisi, vaid ütleb ka, kuidas peaks käituma ja olema. Kõik eetika küsimused on nn. ,,on- peaks" pinges. Eetika uurib inimese käitumist, mis on hea ja õige ning mis halb. Käitumisjuhiseid ja reegleid vaadeldakse läbi moraali (ld k vastand sõnale 'ethos'), kasutatakse ja mõistet eetos mingi inimgrupi moraalikogum. Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast: 1. kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted 2. kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse 3. mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud. Kõige rohkem käib eetikas vaidlus selle üle, mis on see ,,mõõdupuu", mille abil saab mõõta kas mingi asi on hea või halb.
think about this, it is almost the same. Hippies in 1960’s used different drugs etc to expand their counsciousness; today’s (not only) hipsters use also drugs and alcohol to relax and get away from reality. This generation is a return to the hippie era. Among a select group of mostly college- graduates from more affluent, educated families, there is decided a turn away from consumerism and toward a more do-it-yourself ethos, where leaving a small footprint is the goal. They are seeking a connection in their work, and in their nonwork lives. In their nonwork lives this is exemplified by a quest for smaller, purer production, and an embrace of individualism and the spirit of the garage tinkerer. They are embracing handmade crafts, small-batch beers, artisanal cheesemaking, farm-to-table food. The impact, good and bad, of the 1960’s hippie movement cannot be denied. The
'bene' on palju laiem mõiste kui ainult poeetiline esteetika või ilustatud keel. Lisaks on retoorika seotud selguse ja arusaadavuse printsiipidega, grammatilise korrektsusega, samuti rääkija või kirjutaja, või kuulaja-lugeja tasemega. Üldiselt taandub kõik retoorilisele headusele. Nii võib retoorikat iseloomustada kui praktlist teadust ja efektiivse avaliku rääkimise ja kirjutamise kunsti. See on veenva keelekasutuse teadus ja kunst. Veenmise kolm objekti on logos, ethos ja pathos (lad.k.). Veenmine seotud logosega sõna on argumenteeritud, faktiline info, mõistlik noomimine või manitsemine, ethos ja pathos on veenmine läbi emotsionaalse, kasutuses propagandas ja demagoogias. Neid eesmärke võib leida kaasaegses poliitilises retoorikas. Tunneme ära sõnastuses , poliitiline kontroll, poliitiline kaalutlemine, poliitiline õigustus, poliitreklaam ja poliitiline õhutamine. Järgides eelöeldut võime kokku võtta, et retooriline analüüs
Esteetiline ideaal – inimese kujutlus täiuslikkusest (nt täiuslikust elust, täiuslikust inimesest jms) Religioon – usund, rahvapäraselt usk, inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitatakse umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Eetika – (kr ethos ´komme, harjumus), filosoofia osa, mille käsitlusaine on moraal kui ühiskondliku teadvuse osa ja ühiskonnaelu korralduse oluline lähtealus. Moraali ja kõlblusnormid ja ideaalid on muutunud ja muutuvad ajaloos. Poliitika – ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus. Poliitikas osalevate huvigruppide eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine.
ülevas meeleolus things, some of which cause illness or disease: a 25.erode v - [i'rd] to gradually reduce something such bacterial infection as someone's power or confidence: Our personal 9. bedrock n - the basic ideas, features, or facts on which freedom is being gradually eroded away. nõrgenema, something is based: Marriage and children are the vähenema bedrock of family life. (piltl)alus(kalju) 26.ethos n - ['i:s] the set of ideas and moral attitudes 10.bliss n - perfect happiness or enjoyment: Lying in the that are typical of a particular group: a community in warm sun, listening to the sea was sheer bliss. õndsus which people lived according to an ethos of sharing 11.bounce back v - to feel better quickly after being ill, or and varing. inimese üldine kõlbeline iseloom, loomutava to become successful again after failing or having been ja kombed
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused.
Teadaolevalt on esimene märkimisväärne inimene propaganda ehk mõjutamise ajaloos Aristoteles (384–322 eKr). Tema jaoks oli veenmise eesmärk arusaamade ja seisukohtade edasiandmine, mis ei põhinenud teiste inimeste hüvede vähendamisel. Aristotelese „Retoorika" on veenmiskunsti klassikaline ja kuulsaim teos. Selles määratletakse, et veenmine tugineb kahele sambale: ethos ehk kõneleja isikuomadused; pathos ehk auditooriumi viimine sobivasse emotsionaalsesse seisundisse. Kõige enam rõhutas Aristoteles ethost, sest see kannab endas kõneleja usaldusväärsust. Aristoteles nentis, et ehk peaksid inimesed argumentidele senisest enam tähelepanu pöörama, kui nad ei soovi olla kellegi mõjuvõimu all. Nagu õigekeelsus sõnaraamat väidab, siis demagoogia on rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine
Argumenteerimine on kommunikatsioon, kus kasutatakse loogilist suhtlemist, mille eesmärk on kedagi veenda. Väitleja argument kuulajaskond Logos loogiline ülesehitus Ethos Pathos mäng teiste inimeste tunnetele ehk demagoogia Argument on eraldiseisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta ehk näitab, miks see on tõsi. · Toulmini mudel Väide, tõestus, loogiline seos · EVS-i teooria Väide, seletus, tõestus, järeldus (eesmärk siduda kriteeriumiga) Ameerika parlamentaarne väitlus Valitsus jah Opositsioon - ei
milliseks neid kujundada oma töö ja "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): suhete kaudu? (ethos) tava, komme, harjumus 2. Miks? (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed
Karjused mängisid oma karjadele vilepilli, sõudjad ning jalavägi pidas muusikaga ühist rütmi. Naised tegid muusikat kodus. Kõrgeltarenenud oli kaasalaulmine samal ajal keelpilli kaasa mängides. Kreeka filosoofid nägid seost muusika ja matemaatika vahel, visualiseerides muusika paradigmana peegeldama kosmose ning inimhinge harmoonilist korrastatust.3 Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis avaldab sügavat jõudu (ethos) inimestele ning 3 http://www.metmuseum.org/toah/hd/grmu/hd_grmu.htm 3 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega, näiteks aulost
Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid
EETIKA Sissejuhatus. * Sündinud Kreekas, aluse pani Aristoteles. * Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu. * Põhineb õigel ja valel. * Normatiivne ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid. * Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet.
· tööandja aus, lojaalne, ärisaladust hoidev, informeerib huvide konfliktist, kui see võib tööandja huve kahjustada · kolleegide samad, mis tööandja ees (ka tööandja on klient) · alluvate austab nende õigusi · insenerikutse hoida elukutse prestiizhi · iseenda ees õiguste ja kohustuste tasakaalus hoidmine, kohustus nõuda õigeid töötingimusi ja palka, säilitada oma kompetentsus tehnoloogia arengus Eetika (ld k ethos = komme, harjumus) filosoofia osa, õpetus mis käsitleb moraali kui ühiskonna teadvuse osa, ühiskondliku elukorralduse üldisi aluseid. Õpetus õigest ja valest käitumisest, moraaliprobleemide kontseptualiseerimisest, väärtustamisest, lahendamisest, juhtivate kriteeriumite arendamisest. Eetika eesmärgiks eristada head ja halba. Insenerieetika ülesandeks on inseneride moraalikriteeriumite ja käitumise
1. Eetika arengu ajalugu Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt p...
Remarkable for its simple, biblical style and vivid presentation of character and incident. Written in straightforward narrative. Bunyan’s work has spiritual fervor and writes in compelling style. The eloquence of Bible united with the vigorous realism of common speech. John Donne: Six Sermons, Fifty Sermons, Essayes in Divinity, Sermons Never Before Published. Andrewes: 12. The baroque style as the embodiment of the Restoration ethos Baroque was to prove to be the ideal style to reflect what was deeply broken society, one that was to remain in political and religious turbulence until the II half of 18th C. It always portrayed precisely that scenario: forces in conflict, opposites and extremes confronting, and at the same time, seen to be manifestations of an ordered whole. Role: to give the thruths of the sphere of heaven (fixed, immovable and permanent). Art of
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni.
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt
Sellisest zanrist saab alguse karakteriromaani areng. Karakterikesksed on euroopa kirjanduses näiteks rahvajutud, valmid, naljalood ja draamazanr tervikuna. Antiikajal tegelesid inimloomuse mõtestamisega eelkõige filosoofid, aga ka ajaloolased, kõnemehed. See, mida praegu mõistetakse isiksusena, selleks olid hing (kr. Psyche, ld. Animus), loomus (kr. Psysis, ld. Natura), eetos loomutava ja kombed (kr. Ethos, ld. Consuetudo) ja karakter (kr. Ethike charakter), mida ladina keeles tähistas tavaliselt fraas ,,notatio morum" ( 'kommete tähtsus' ). Karakterit võib pidada koondpildiks, mis esitab inimese psüühilised omadused nende avaldusvormide kaudu suhetes teiste inimestega eetilises raamistikus. Kirjandusliku karakteri määratlus: karakter ja eetos. Karakteri mõiste aja jooksul on muutunud. Theophrastosel tähistas see inimesele üldiselt
With a particular interest in Wales, the following research project analyses the development of children`s active participation both in the Welsh Government and the County and Council of Swansea as they both have regarded the UNCRC on the basis of all its activity. Finally, the Cadle Primary School in Swansea has been used as a case study to investigate the potential change in attitudes in children after the school placed the UNCRC at the heart of its ethos and curriculum across all areas of the school. The primary goal is to critically analyse the commitment of the Cadle towards children`s participation within school and explore the possible spaces created for children that allow them to actively engage with meaningful discussions on the matters that concern them. 3 Introduction
Uute avalduste ilmnemine. Neg. Sümptomid kujutavad progresseeruvat väljalangemist, defekti ( apaatia, amneesia jt. Psüühiliste tegevuste alanemine. 17.IATROGEENIA Iatrogeenia on arsti või kliinilise psühholoogi ebakohane ütlus või tegu, mille tagajärjel areneb patsiendil neurootiline häire. 18.EETIKA PROBLEEMID KLIINILISE PSÜHHOLOOGI EETIKA Eetikale pöörati tähelepanu juba 2000 aastat tagasi. Vt. Hippokratese vanne EETIKA (Kr. ethika (ethos( komme, harjumus) Teadus moraalist, kõlblusest Kogum norme, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise Eetika valdkond nii psühhiaatrias kui kliinilises psühholoogias on lai: mil määral tohib patsiendi käest saadud infot arstile või sugulastele edastada; kui inimene soovib surra, kas on õige ta soov rahuldada raskete haiguste korral (eutanaasia probleemid); kas tulevikus on eetiline inimest ja seega ka ta individuaalset omapära kloonida; eksperimendid inimestega
Rääkides esinemise veenvusest, usub Platon, et alles siis, kui inimene suudab tunnetada inimhinge olemust, suudab ta ka tõeliselt teisi veenda. (Krips 2010: 164) Platoni oluliseks teeneks retoorika õpetamisel on tema kolm avaliku esinemise peamist printsiipi, mis on vajalikud veenvuse saavutamiseks ja mis täna-päevani pole oma tähtsust kaotanud. Need printsiibid, millest avalikul esinemisel tuleb lähtuda, on logos (sisukus), pathos (emotsionaalne mõju) ja ethos (kõneleja usaldusväärsus). 4. Aristoteles Aristoteles (484-322 eKr) on Platoni õppija ja Aleksandri Makedonski õpetaja. Aristoteles arvas et kõige tähtsam kõne eesmark on veenduvusi kujundamine. Ta kirjutas üks tundumatuim teo ,,Retoorika", mis on jagatud 3 osadele. Esimeses raamatus vaadeldakse retoorika väga teemat, selle üldisi eesmärke, kõneviise, veenmise põhimõtteid. 9
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimus...
olukord, kus tuleb teha keeruline valik kahe võrdselt ahvatleva või soovimatu valiku vahel. Eetikas on moraalne dilemma ilmne või lahendamatu konflikt omavahel konkureerivate põhimõtete või kohustuste vahel. Tõsised dilemmad on siiski harvaesinevad ja enamik dilemmadena mõjuvaid juhtumeid võib taandada lahendatavateks probleemideks. Kõikide moraalsete kimbatuste kirjeldamine dilemmadena viitab tihti soovimatusele otsuste tegemise vastutust enda peale võtta. Eetika (kreeka keelses ethos) filosoofias moraali filosoofiline uurimine. Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia) Eetiline egoism
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism).
Tuumkompetentsid Toote/teenuse kvaliteet Brändi tuntus Finantspositsioon, kasumlikkus Jaotuskanalid Tehnoloogiline know-how Kriitilised edutegurid tegevusharud Mis on S ja W? PRIMEFACT People töötajate tugevused ja nõrkused Reputation (Brand) mis on meie reputatsioon sihtgrupi seas? Intellectual Property milline on meie intellekutaalne omand? Market Information millist turu segmentide ja trendide infot omame? Ethos (or Values or Culture) mis on meie vaimsus, väärtused ja organisatsioonikultuur? Finances millised on praegu kasumlikkus, rahavoog ja varada? Agility(or nimbleness or change-ability) kas oleme paindlikud ja kiired uusi võimalusi kasutama? Collaborators (Alliances, Partnerships and Networks) mis on meie suhete tugevused ja nõrkused (sh. Valitsusasutustega)?
Organiseerivad ülikoolid peavad õpetama LIS eriala ning tegema valdkonnas uuringuid EUCLID all. (European Association for Library and Information Education and Research). Sümpoosium korraldatakse LIS tudengite ja spetsiolistide jaoks. ALISE Association For Library and Information Sciance Education. The mission of ALISE is to promote excellence in research, teaching, and service for library and information science education. Eesmärgid : · Promote an understanding of the values and ethos of library and information science. · Support the professional and intellectual growth of individual members. · Advance research that contributes to and enlarges the knowledge base of library and information science and education in the field. · Provide mechanisms for the exchange, dissemination, and receipt of information about issues, events, trends in such areas as curriculum, research, funding, consulting, continuing education,
3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu. EETIKA OBJEKT- eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja
üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu see juhib inimeste käitumist, seab inimeste käitumisele suunad ja piirid.
Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõige küsimusele, kas tegutsemine on ühiskondlike normidega kooskõlas
.......................................24 4.6 Reklaami eetika...................................................................................................24 EETILISE KONFLIKTI ANALÜÜSI JUHEND........................................................26 EETILISE KONFLIKTI LAHENDUSE KOLM SAMMU.........................................27 2 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid EETIKA< kr. ethos (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. · normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna, klassi, kodumaa ja üksteise suhtes; · reeglite kogum, mis määratleb õige ja vale käitumise; · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · filosoofiline teadus moraalist. MORAAL< lad
eluasemesektorile eraldatud ehitamise või haldamise abirahadele. Ta võib eluasemeturul ebaõnnestuda, sealt lahkuda, sest tegemist on projektiga. Eraomanikust investor otsib võimalust teenida edukate kinnisvaratehingute arvel. Buumiajal ilmuvad välja. Tegu on klassikalise kinnisvara ost-müük tehinguga. 14. Kodutuse tüpoloogia Elanike rühmadele keskendutakse ühena Euroopas rakendatava elamistingimuste parandamist vajajate tüpoloogia ETHOS (European typology on Homelessness and housing Exclusion 2007) alusel, mis juhib tähelepanu neljale elanikerühmale, kelle elamustingimustega tuleb tegeleda: peavarjuta (rooflessness) avalikes kohtades või varjupaikades ööbivad isikud koduta olek (houslessness) naiste varjupaikades, põgenikelaagrites, institutsioonides (vangla, hooldekodu, haigla jms), toetatud elamisel jm olevad kliendid ebakindel eluase (insecure housing) sunnitult vanemate, sõprade, tuttavate juures
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika")
Paavats asutas 1622.a püa vennaskon usu levitamiseks, et propageerida usku ja ustavust. Propagandta iseloomustab rõhuasetus sihilikkusel ja manipulatsiivsusel. Teadaolevalt on propaganda ajaloos esimene märkimisväärne inimene Aristoteles. Tema jaoks oli veenimise eesmärk arusaamade ja seisukohtada edasiandmine. Aristotelese ,, Retoorika" on veenmiskunsti klassikaline teos, milles väidetakse,et veenmine tugneb kolmele sambale: 1. Ethos ehk kõneleja isikuomadused 2. Pathos ehk auditooriumi viimine sobivasse emotsionaalsesse seisundisse 3. Logos ehk argumendid ja nendest tuletatud järeldused Kõige enam rõhutas Aristoteles ethost,sest see kannab endas kõneleja usaldusväärsust. Sihtgrupi veenmiseks peab kasutama kõnelejat, keda inimesed usaldavad ja kellega nad suudavad samastuda. Et inimesed propagandisti sõnumit toetaksid, peavad tema argumendid olema ratsionaalsed ja nende mõju emotsionaalne.
isiku vaatepunktist, sest ei ole võimalik ära tuua nende seoseid teiste seisunditega. On esitatud mõttelisi eksperimente, mis näitavad, et kaks isikut võivad olla identsed oma funktsionaalselt ülesehituselt, samas ühel neist aga on kvaalid ja teisel ei ole. Kui sellised olukorrad on võimalikud, siis pole kvaalid hõlmatavad funktsionaalse definitsiooniga. 8. loeng EETIKA e MORAALIFILOSOOFIA: ÕIGE JA VÄÄR kr ethos – komme, tava, harjumus, iseloom Tänapäeval eristatakse vähemalt 2 liiki eetikat: normatiivne eetika (normid), metaeetika Metaeetika Uurib moraalikeelt, moraalimõisteid, seda kas leidub moraaliomadusi. Kas nt väide „tapmine on halb (väär)“ on tõene või väär? kas see väljendab vaid emotsiooni või ütleb midagi faktilist ka tegevuse kohta? Normatiivne eetika teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Vastab küsimusele, milline
õnnelikkus on võimalik vaid siinpoolses elus. Kas inimene on tegelikult elanud õnnelikuna, saab selgeks alles elu lõpus, isegi järeltulijate käekäik on selles hinnangus oluline. Kõige täiuslikum õnnelikkus on autarkiline, iseenda loodud, maailmast maksimaalselt sõltumatu, õnnelikkus. Aristoteles eristab dianoeetilisi (dianoia aru) ja eetilisi voorusi. Dianoeetilised voorused on teoreetilise tegevuse voorused ja neid saab kujundada üksnes õpetamisega. Eetilised (ethos tavade ja kommete kaudu kujundatud eluviis) voorused kujunevad inimese sotsialiseerimise protsessis kooseluliste tavade ja kommetega harjudes; need, erinevatel rahvastel erinedes, peavad andma inimeste loomupärastele püüdlustele (vaadeldavas olukorras Aristotelese käsituses - mateeriale) kohase vormi. Eetiline voorus kujutab endast vastavalt tema eetika kuldse kesktee printsiibile mõistuspärast keskmist ühelt poolt loomupärase püüdluse
[11] Manfred Durzak verglich Die drei dunklen Könige mit der berühmten Vorlage The Gift of the Magi, einer Short Story von O. Henry. In beiden Geschichten werde die materielle Notsituation eines Paares vor dem zeitgeschichtlichen Hintergrund bei O. Henry die Große Depression an einem Weihnachtsabend abgehandelt. Borcherts Geschichte sei allerdings wesentlich straffer, nüchterner und zugespitzter erzählt als jene von O. Henry. Gleichzeitig sei sie in der Vermittlung des Ethos zurückhaltender. Beide Geschichten richteten sich an ein unterschiedliches Publikum: O. Henry schreibe für Zeitschriften und den Konsum einer breiten Leserschaft, während für Borchert der Adressat seiner Texte nicht ein Unterhaltung Suchender sei, sondern der Mitbetroffene, der Schicksalsgenosse.[13] Paul Celan (19201970): Die Todesfuge (Ende 1944 / Anfang 1945) Ingeborg Bachmann (19261973): Der gute Gott von Manhattan (1958) Form und Handlung: Die Handlung ist auf zwei Ebenen verteilt
kontrollitavad muutujad? Milliseid tulemusi ennustaksin sellest eksperimendist? Kuidas interpreteeriksin tulemust? (kas on muid võimalusi tulemust seletada, kui autor seda teeb!). Soovitav tutvuda APA käsikirjade vormistamise juhendiga: "Publication Manual of the Americal Psychological Association" (Sixth Edition, APA, Washington, DC, 2009) / (Fifth Edition, APA, Washington, DC, 2001) http://www.apastyle.org/pubmanual.html 2.3. Eetilised probleemid uurimistöös3 Ethos kr. k. `komme', `tava' = lad. k. moralis, tavaliselt `hea, õige' või `kõlbeline' TÜ Eetikakeskus - ,, ....konsortsium, mille eesmärk on viia läbi eetikaalast interdistsiplinaarset uurimistööd, aidata kaasa eetika õpetamisele ülikoolis, tõsta ühiskonna informeeritust ja teadlikkust eetikaküsimustest ning kaasata laia avalikkust väärtuste ning normide alasesse diskussiooni. (http://eetika.ut.struktuur.ee/243532) Eetika jälgimine ps
Attempts to reconcile science and religion resulted in a widespread rejection of prophecy, miracle and revealed religion in preference for Deism especially by Thomas Paine in "The Age of Reason" and by Thomas Jefferson in his short Jefferson Bible from which all supernatural aspects were removed. Benjamin Franklin was influential in America, England, Scotland, and France, for his political activism and for his advances in physics. The American Dream is a national ethos of the United States, a set of ideals in which freedom includes the opportunity for prosperity and success, and an upward social mobility achieved through hard work. In the definition of the American Dream by James Truslow Adams in 1931, "life should be better and richer and fuller for everyone, with opportunity for each according to ability or achievement" regardless of social class or circumstances of birth
..? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on. Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest.
sfääride, kehastades kultuuriväärtusi. Muusika oli olemuslik, seda õpetati õppeainena koos lugemise, kirjutamise, grammatika, aritmeetika ja kehalise kasvatusega. Laulmist kasutati vahendina Iliase ja Odüsseia oodide meeldejätmiseks ja ettekandmiseks. Muusikal oli tähtis osa religioossetes kultustes, abielu ja matuseriitustes ning pidulikel rahvakogunemistel. Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis avaldab sügavat jõudu (ethos) inimestele ning kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega. Vana- Kreeka teater : Teatris figureeris muusika tihti läbi kogu etenduse, kombineerides tegevust luulelise dioloogi, tantsu ja lauluga. Mõned etenduse osad skandeeriti või lauldi saateks. Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata publikul mõista ning suhestuda etenduse sisuga, luua õige atmosfäär.Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi
· Oversimplification ja kujundikeel · Lihtne kuid asjakohane tarbekeel · Reklaamis on kandev pigem emotsionaalne faktor · Müügikirjas on kandev pigem ratsionaalne faktor 42 REKLAAM: tsensuur ja eetika ja seadus EETIKA (kreeka ethika, ethos - tava, iseloom) on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla Eetika standardid kui sotsiaalse süsteemi stabiliseerimiseks kehtivad nö kirjutamata normid (nt. - destabiliseeriv vast. "pateetika") On alati seotud inimesega, on alati seotud eluviisiga, kultuuriga.
energia Euroopa, keskkonda kaitsev Euroopa jne. Ühe ’eurokraatia’ asemel oleks mitu regionaalset institutsiooni, kes autonoomselt lahendaksid ühiseid murekohti. Majoritaarne poliitika ei oleks selles süsteemis demokraatia võtmekoht ning parlamendid peaksid oma võimu jagama mitme, sageli väga mõjuka, mitte- majoritaarse institutsiooniga. Avalik ruum taolises süsteemis oleks killustunud ja nõrk, puuduks mõni domineeriv rahvuslik identiteet, ethos ja demos, Zielonka sõnul meenutab taoline süsteem oma loomuses midagi keskaegset. Taoline korraldus on Euroopa Liidus olnud juba mõnda aega tõusuteel ning laienemine on seda tugevdanud. Küsitavus tekib selles, kas teda võib veel demokraatlikuks nimetada. Rahva esindatus ja osalus on siin nõrgem kui traditsioonilises, Vestfaali kriteeriume järgivas riigis, ühtlasi on kõrgete ametnike demokraatlik kontroll ja
keiser, klass, klikk, partei. Nii võib üht ja sama seadusetähte eri kultuuris mõista ja rakendada risti vastupidiselt. Eestis, mis on erinevate kultuuride kokkupuute kohaks, on see kahjuks väga selgelt märgatav. Inimese käitumise hindamist tähistavad sõnad tulenevad nii neutraalse olemisega määrat- lusest nagu komme. Moraal saab alguse ladinakeelsest sõnast “mos” ja eetika omakorda selle kreeka vastest “ethos”, aga kommet tähendavad mõlemad. Eetika all mõistetakse tavaliselt käitumise teooriat, moraali (eesti vaste kõlblus) all aga selle praktikat. Eetikat nimetatakse vahel ka moraalifilosoofiaks ja moraali asemel kasutavad mõned teadlased sõna eetos. Eetika ei kirjelda, mida on kusagil kombeks olnud teha või keelata. Eetika püüab vaid põhjendada, miks on vaja midagi keelata või lubada. Eetika sõltub ka jurisprudentsist,
varuks oleva samalaadse põhjendiga, mis on esitatud rünnaku vastu paremini kaitstav. Heas tõestuses tuleks esitada põhjendeid nii vähe kui võimalik (ent siiski piisavalt) ja nii palju kui vajalik. 9 DEMONSTRATSIOON JA TUGITAUST Demonstratsiooni teostamisel võib toetuda kolmele alusele, mida on kombeks nimetada kreeka laensõnadega logos (), ethos () ja pathos () . Kõik need viisid võivad ka korraga kasutuses olla. Esimene neist on loogiline või teaduslik arutlemisviis, teine on väärtushinnangutele tuginev arutlusviis ning viimane on emotsionaalne või kunstiline arutlemisviis. Nt võib esimesele arutlusviisile lisanduda teine, kui väitleja teadlikult kasutab avalikkuses levinud väärtushinnanguid. Kolmas tüüp lisandub esimesele ja teisele, kui seda kõike tehakse emotsionaalselt mõjuvate kõnekujundite abil.
(1940) ten symphonies and more than 180 orchestral compositions (overtures, tone poems, suites etc) were written. Nationality and contemporaneity became central issues. Every composer found his own individual approach. The expression of national spirit was not only the requirement of this period; it was a totally natural aspiration of all creative artists. The national music schools founded by Artur Kapp and Heino Eller were a prominent force in promoting this ethos in their educational work. The Cultural Endowment gave large subsidies for the arts and sciences: the sums from the Music Foundation amounted to an average of 45,000 kroons per year. Between 4,000 and 8,000 kroons were used to purchase musical works. This way nearly 100 symphonic scores were obtained up to the end of this period. The radio company State Broadcasting commissioned and bought new works. In 1932, Autorikaitse Ühing,
annaabi.ee 
