Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Psühholoogia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused ?
  • Mida unes nähakse ?
  • Miks me unenägusid näeme ?
  • Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Kuidas uuritakse ?
  • Miks oleme agressiivsed ?
  • Kuidas konformsus tekib ?
 
Säutsu twitteris
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida.
Psyche (kreeka k) – hing, vaim
Logos (kreeka k) – õpetus
Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist
Psüühilised nähtused jagunevad:
  • protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab)
  • seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.
  • omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks , mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi
psühholoognõustaja (3+2 a +1kutsepraktika)
psühhiaater – eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a)
nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine
teraapia – suunatud konkreetse psüühikahäire ravile
Psühholoogia harud
Teoreetilise orientatsiooniga:
  • psühhofüüsika – kuidas välismaailma tajume
  • psühhofüsioloogia – protsessid kehas aju tasemel
    • psühhofarmakoloogia – kuidas mõjuvad ravimid ajule
  • isiksuse psü. – kuidas üksteisest erineme
  • sotsiaalpsü. –kuidas käitutakse grupis
  • arengupü. – kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng
  • neuropsü. – millised funktsioonid mis aju eri osades, kuidas kahju parandada
Rakendusliku orientatsiooniga:
  • kliiniline psü. – erinevate häirete diagnoosimine ja ravi
  • õiguspsü. – isikute äratundmine
    • korrektsioonipsü. – kas süüalune parandab käitumist
    • kriminaalpsü. – ekspertiisid teo arusaamiseks
  • organisatsioonipsü. – kuidas käitutakse tööl
  • reklaamipsü. – kuidas reklaamid mõjuvad
  • spordispü. – kuidas võistlustel sooritamisvõimet parandada
  • koolipsü. – lapse, õpetajate, vanemate nõustamine
  • militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt

Teaduslik meetod psühholoogias
  • probleemi defineerimine
  • probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega
  • testitava hüpoteesi formuleerimine
  • uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.)
  • Deduktiivne lähenemine probleemile – järeldus grupi tulemuselt indiviidile
  • Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi
  • andmete kogumine ja analüüsimine
  • tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine , kokkuvõtete tegemine
  • teadusliku teadmise kohandamine tulemustega
    Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r.
    Valiidsusmeetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet.
    väline – kas on võimalik uurimust laiendada
    ökoloogiline – kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu
    ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub)
    Eksperiment :
    Laboratoorne või loomulik eksperiment
    Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp
    Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja
    Vaatlus : enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte
    Erinevad uurimismeetodidintervjuu , küsitlus, juhtumitöö ( case study )
    Tõenäosuslik valimsaab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim , süstemaatiline, kihiline või klastriline.
    Mittetõenäosuslik valim – paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus),
    kvootvalim , eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne.
    Psühholoogia uurimismeetodid:
    1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp
    sõltuv muutuja – mida mõõdetakse
    sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele
    laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev
    loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata
    2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud
    enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes
    tagasivaatlus e retrospektsioon - oma psüühilise elu tagantjärele, hilisemalt uurimine
    väline (teiste) vaatlus e ekstrospektsioon - objektiivne, kasutatakse tehnilisi abivahendeid (nt filmimine , helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks
    3. Intervjuu - kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vestlus . Nähtavad on ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne). Kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne.
    4. Test - täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest/ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks tehtud standardite (normide) järgi. Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi, selgitatakse vaid konkreetse isiku psüühiliste omaduste suhe normi või selle isiku kuuluvus teatud tüüpi või kategooriasse
    objektiivtest - välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused (nt küsitlus)
    projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte)
    5. Küsimustik
    subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks)
    objektiivsed küsimustikud
    W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd
    Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine)
    Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse.
    Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879 , kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stažeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust.
    teoreetiline baas – strukturalism
    Lähenemisviisid:
    1. Psühodünaamiline lähenemine
    S. Froid ( 1856 – 1939)
    Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido , surmainstinkt e Thanatos ).
    Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik – kõige domineerivam.
    Psühhoanalüüs . Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos
    Jagas isiksuse kolmeks: ID( nauding ), super -ego ( moraalinormid , ideaalmina), ego( reaalsus , valikuline).
    Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon (ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon .
    Neofreudistid
    A. Adler : individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne
    E. Erikson : psühhosots. areng
    E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord
    C.G. Jung : analüütiline psü.
    2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine)
    • psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises
    • eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele
    • daatumiks on J. B. Watson i(1878 – 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest
    • 1920.a "Väikese Alberti " eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul
    E. Thorndike
    Probleemkast – kass kastis, vaja välja saada
    õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad.
    Karistamine ( karistus , frustreeriv tasumatus)
    Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne)
    Kasutusviisid: žetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul)
    B. F. Skinner ( 1904 -1990) – radikaalne biheivorism , sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega.
    klassikaline tingimine S→R- Ivan Pavlov . Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel.
    operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus
    esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised
    3. Humanism
    rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus , võimeline tegema oma valikuid ; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu
    Carl Rogers (1902-1987)
    valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus
    Abraham Maslow (1908 – 1970)
    inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation").
    Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus )
    4. Kognitiivne psühholoogia
    praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a
    termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt
    keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma
    inimene konstrueerib oma maailmapildi
    väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus
    Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt
    5. Psühhobioloogiline koolkond
    6. Evolutsiooniline psü. lähenemine
    7. Sotsiokultuuriline lähenemine
    Intelligentsus e. vaimsed võimed
    vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses.
    Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus ", general intelligence, eugeenika
    Intelligentia lad.k – arukus , taibukus; võime planeerida , arutleda, leida seoseid
    Charles Darwin – inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa – kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele
    Francis Galtontarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine – millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli „Talendi ja iseloom pärilikkus“; General intelligence – üldintelligentsus; see on bioloogiline omadus, mis eristab meid teistest imetajatest; see on üpriski päritav; see on terviklik – seda ei saa osadeks lahutada
    eugeenika – inimene on hakanud alla käima ja midagi on vaja ette võtta, et seda pidurdada ; hakkas ilmnema, et tervishoid ja toit hakkasid paranema ja ellujäämine oli suurem -> see viib ühiskonna üldist arengut alla, kuna inimesed, kes oleks pidanud surema, jäid ellu; mida rohkem lapsi seda väiksem intelligentsustase
    IQ - intelligentsuskoefitsent. W. Stern 20.saj alguses. IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100.
    Üldintelligentsus:
    g-faktor – mida kõrgem on üldintelligentsus, seda kiiemini ja paremini saab inimene hakkama erinevate ülesannetega.
    R.B.Cattell
    Liikuv – fluid – võime toime tulla varem mitte kogetud probleemidega uutes olukordades
    Kristalliseerunud – oskust oma teadmisi rakendada õiges kontekstis
    Intelligentsustestid:
    alusepanija Alfred Binet
    Intelligentsuse skaala – kuidas me saame lapsi testida, kas neil on nt õpiraskused; katsetamine
    Binet ja Simon – lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel
    Lewis M. Terman ( 1877 -1956) – inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise keelde ja kohandas neid ameerika oludele – sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu
    Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon , üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita
    Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal
    Flynni efekt (1987/2007)
    Intelligentsuse skoor kasvab ajas
    1standarthälve 50 aasta jooksul
    Nature or nurture
    Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit :
    Genotüüp – pärilikkuse alus – indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring – ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud (genotüübi kattuvus 50%)
    Keskkonna mõjud
    Intelligentsuse mõõtmine:
    Üldine vaimne võimekus – akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid
    Spetsiifiliste võimekuste testid – sooritustestid
    Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC
    Verbaalne ja toiminguline, hetkel kasutusel WAIS-IV, lastele on ka olemas WISC ja WPPSI
    Näiteid WAISist ja WISCist
    Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist „Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?“
    Informeeritus „Mitu päeva on aastas?“
    Sõnaliste aritmeetiliste ülesannete lahendamine
    Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC)
    Samaaegne vs järjestikune infotöötlus, kus on vaja ainult ühte ülesannet lahendada vs see, kus on mitu ülesannet ühe sees
    Kultuurilised ja keelelised vähemused – sobib ka neile
    Loodud ka mittesõnalisi teste, nt John Raveni poolt 1938 aastal, Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid – oleks piisavalt palju lihtsaid ja ka raskeid ülesandeid, et inimesi eristada
    Vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus
    SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Test) – andmete piisavus – ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendmaiseks; jooniste , tabelite , diagrammide tõlgendamis-/kasutamisoskus; sõnavara – võõrsõnade ja arhailiste sõnad tähenduse tundmine ; loetud tekstide mõistmine. See ei kindlusta hilisemat edukust .
    Spetsiifilised võimed:
    R.Steinberg – IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust; siia peaks lisama loovust – oskused olukorras, kus lahenduskäik pole nii selge; praktiline intelligentsus – teoreetilised teadmised on olemas aga neid ei suudeta praktikas kasutada
    Harimatu õpetlased ( idiot savant –ing. k) termin tähistab inimest, kelle üldvõimekus on väga madal, kuid kes on üliandekas mingis kitsas valdkonnas nt aritmeetikas või muusikas vms; autistide seas on neid eriti rohkelt
    Howard Gardner – üksteisest sõltumatute võimete teooria: keeleline , loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik – suhe loodusega, eksistentsiaalne – oskus elada
    Vaimne alaareng :
    Kerge 50/55 – 70
    Mõõdukas 35/40 – 50/55
    Raske 20/25 – 35/40
    Väga raske – alla 20/25
    IQ ja erinevad grupid:
    Sugu – erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid
    Etnilised grupid ja intelligentsus:
    Negriidid mongoliidid – põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks põhjuseks on võib olla majanduslik staatus. Kultuuri erinevus – kui palju on võimalik testida inimese emakeeles.
    Arthur Jensen – 1969 ilmunu essee – afro- ameeriklased on halvemate tulemustega pärimuse pärast, mõjureid võib aga olla mitmeid ja sellist üldistust ei saa teha
    IQ uuringud Eestis:
    Juhan Tork tõlkis ja kohandas Eesti oludele Ameerikas loodud testi, mille nimeks oli National Intelligence Test
    Doktoritöö „Eesti laste intelligents “ (1940), ainuke, mis jõuti ära kaitsta sellel ajal
    IQ ja kriminaalsus:
    H. Goddard – üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid
    1914 a artikkel, millest selgub , et keskmiselt 50% noortevanglate kasvandikest USAs olid nõrgamõistuslikud
    Isiksus - järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum
    Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada.
    Olulisemad isiksuse omadused:
    • temperamendiomadused (nt ekstravertsus , koleerilisus)
    • vaimsed võimed (nt sõnaosavus)
    • iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus)
    • väärtused (nt loodusearmastus)
    Teooriad isiksuse kui psühholoogia uurimisobjekti kohta:
    • Psühhodünaamilised teooriad – mis on inimest liikuma panev jõud = motivatsioon (psüühiline tegur, mis valdab bioloogiliste üle). Kuulsaim ja mõjukaim on Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Alateadvus, tungid .
    • Tunnusjoonte teooriad – isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Esmased ja teisesed tunnusjooned.
    Hippokrats – 4 temperamenditüüpi
    Galneos
    Koleerik Kollane sapp
    Melanhoolik Must sapp
    Sangviinik Veri
    Flegmaatik Lima
    Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne-normaalne. Pükniline, asteeniline, atleetlik
    G.Allport - Kesksed ja teisesed tunnusjooned
    R.Cattell – faktoranalüüs
    EPQEysenck ’s Personality Questionnaire
    Eysenck’i bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõttele:
    1)ekstravertsus- introvertsus
    2) neurootilisus
    3)psühhootilisus
    "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae)
    enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad 5 põhifaktorile:
    1) avatus
    2) kohusetunne /meelekindlus
    3) ekstravertsus
    4) lahedus/ seltsivus
    5) neurootilisus
    Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele.
    M. Seligman (s. 1942) – õpitud abitus (learned helplessness)
    A. Bandura (s. 1925) – enesetõhusus (self-efficacy)
    Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad – rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja.
    Isiksuse uurimine:
    Kaudsed meetodid:
    • Projektiivtestid – esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid jms.
    • Rorschachi tindipleki test (Inksbot test) 1921
    TAT e temaatilise apertseptsiooni test
    Morgan ja Murray 1935
    Otsene mõõtmine:
    • Enesehinnangutestid
    • Objektiivtestid(sageli küsimustikud) – võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt , et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust.
    • Küsimustikud
    MMPI
    S.R.Hathaway ja J.C.McKinsley 1940
    Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet = Minnesota Multiphasic Personality Invenroty
    Isiksusehäire:
    Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega
    Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Psühholoogia konspekt #1 Psühholoogia konspekt #2 Psühholoogia konspekt #3 Psühholoogia konspekt #4 Psühholoogia konspekt #5 Psühholoogia konspekt #6 Psühholoogia konspekt #7 Psühholoogia konspekt #8 Psühholoogia konspekt #9 Psühholoogia konspekt #10 Psühholoogia konspekt #11 Psühholoogia konspekt #12 Psühholoogia konspekt #13 Psühholoogia konspekt #14 Psühholoogia konspekt #15 Psühholoogia konspekt #16 Psühholoogia konspekt #17 Psühholoogia konspekt #18 Psühholoogia konspekt #19 Psühholoogia konspekt #20 Psühholoogia konspekt #21 Psühholoogia konspekt #22 Psühholoogia konspekt #23 Psühholoogia konspekt #24 Psühholoogia konspekt #25 Psühholoogia konspekt #26 Psühholoogia konspekt #27 Psühholoogia konspekt #28 Psühholoogia konspekt #29 Psühholoogia konspekt #30 Psühholoogia konspekt #31 Psühholoogia konspekt #32 Psühholoogia konspekt #33 Psühholoogia konspekt #34 Psühholoogia konspekt #35 Psühholoogia konspekt #36
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 238101 Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    128
    docx
    Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    107
    docx
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    53
    doc
    Psühholoogia alused
    90
    doc
    Psuhholoogia alused
    148
    docx
    NEUROPSÜHHOLOOGIA





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun