subjekti. Seejärel märkab, et tema ja maailma vahelt jookseb samuti läbi piir ja see oli üldse esimene eraldusjoon ning tõmmati sündides. Alles pärast psüühika emantsipeerumist reaalsusest, pärast subjekti ja objekti lahknemist sai võimalikuks reaalsuse märkamine mitmekesisena. Seejärel mõistab, et algupäraselt on vastamisi vaid tema psüühika ja reaalsus, tema kui subjekt, reaalsus kui objekt, ei muud. Selles tõdemuses avaldub mõtte kujul eksistentsiaalne moment. Seejärel mõistab ta, et psüühika ja reaalsuse koosolu ja vastasseis on funktsionaalne, ning märkab, et leidub ka vahendav seos: taju. Kõik kokku moodustab tajukujundi, mis on rohkem või vähem dünaamiline vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud. Eranditult iga inimene on mõtisklenud oma eksistentsi üle. Me kõik tahaksime teada, miks me siin oleme ning kuidas me siia saanud oleme
Decartes' järgi saab filosoofia alguse sellest, et me seame kahtluse alla kõik, milles on võimalik kahelda (radikaalne kahtlus). Camus' järgi saab filosoofia alguse absurdsusest (meeleolust, tunne). Bibihhin järgi on teatud meeleolu põhjas üks toon (meelestatus), mis võiks avada ukse filosoofiasse. Hegel ja Heidegger väidavad näiteks aga , et filosoofiaga ei ole üldse võimalik algust teha. On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on selline olukord ja sellele vastav meeleolu, kus see maailm, kus me oleme, tundub võõras ja me hakkame endalt küsima eksistentsiaalseid küsimusi. Eksistentsiaalset situatsiooni on määratlenud Camus ja Heidegger. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta esitab küsimuse, kas sellisel
Aristoteles on öelnud, et filosoofia algab imestusest. Ka müüdid algavad imestusest. Ehk siis miks on asjad nii nagu nad on ja miks maailm on selliseks saanud nagu ta on. Paljud filosoofid on väitnud, et filosoofiaga pole üldsegi võimalik algust teha. Hegel ja Heidegger ütlevad samuti, et filosoofiaga pole võimalik algust teha. On kaks varianti. Me kas oleme selle sees või või see jääb meile võõraks. Descartes- radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus me oleme paisatud ellu/maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu me oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga. Camus aga ütleb selle kohta, me omadname elamise harjumuse enne kui me omandame mõtlemise. Martin Heidegger on aga öelnud, et inimene on Dasein ehk siis siin olu või kohal olu. 5
Kunstitoodete kombinaadi skulptuuriateljees, mille juhatajaks oli tema ema, valmistas tulevane kunstnik stalinistliku arhidektuuri dekoratiivelemente Natüürmort sidruniga Vaikelu sinise riidega Valged liiliad roosa drapeeriga Marani salasooviks on, et tema pildid aitaksid inimestel elada Enda töödes püüab edasi anda lihtsate esemete maailma kaudu seda rahu, mis tema südames on pärast seda, kui ta leidis lepituse jumalas ja temast sai eksistentsiaalne kristlane Kunstnik võttis lihtsad, edevuseta ja ebaisikulised tarbeesemed ja maalis neid. Sündisid vaikelulised ja valgusega üle valatud natüürmordid Aitäh kuulamast!
8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne energia- vaimne heaolu 12. negatiivne vaimne energia- psüühikahäired, vaimsed probleemid 13. meditatsioon- süvakeskendumist taotlev vaimne tegevus 14. autosugesstioon- enesesisendus, iseenese mõjutamine mõttes või häälega lausutud sõnade abil 15. eksistentsiaalne- olemasolusse puutuv, selle seisukohast oluline IV osa mõisted 1. endogeensus- sisetekkelisus 2. empaatia- kaasaelamine, võime mõista teise inimese tõelisi tundeid 3. seksuaalne- sugueluline 4. erootika- seksuaalsed tundmused ja elamused ning see, mis neid põhjustab 5. moraal-kõlblus, juhindumine reeglitest, mis määravad inimese käitumise ja kohustused ühiskonnas 6. askeet-kõigist elu rõõmudest loobunud inimene 7
2001–2005 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja, korraline professor 2005–? Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korraline professor, õppetooli juhataja Tallinna Ülikooli kultuuriloo professor Teosed “Tund enne igavikku” (2012) “Lastekodu” (2003) “Must valgel” (2011) “Arkaadia öö” (2014) “101 Eesti kirjandusteost” (2011) “Ajavahe” (1996) “Eksistentsiaalne Eesti” (2010) “Isiku tunnistus” (2006) “Kriitikakunst” (2000) “Olla kriitik ...” (1986) “Elu keskpäev” (1986) “Mälestus Golfi hoovusest” (1993) “Kusagil Euroopas” (2001) Pildid Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Veide mann http://www.rahvaraamat.ee https:// www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?Per sonVID=662&lang=et Aitäh kuulamast!
Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles kahelda ei saa, siis oleme sisenenud filosoofiasse. Camus filosoofia algab absurdist. Absurd olukord, kus me äkki tajume võõrandatust, selle kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Bibihhin meeleolu, vaimu meelestatus. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu, kus Me oleme paisatud ellu/ maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga. Camus me omandame elamise harjumuse enne kui omandame mõtlemise harjumuse. Heidegger Inimene on Dasein. Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam tunnusmärk. 5
Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik lähtekoht peab filosoofiat suureks hulgaks tekstipraktikateks,
kaebavad igavuse üle igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaalne igavus (kui hinges on tühjus) ning loov igavus (tung teha midagi uut). Lars Svendsen on öelnud, et oma põhiolemuselt on igavus puuduolek, isikliku tähenduse puudumine. Meil on kas liigselt palju kogemust või kogemuste puudumine, ühtlasi ka isiklik olulisus seoses nende kogemustega. Igavus on kui ebameeldivustunne, mis viitab sellele, et vajadus tähenduse järele on rahuldamata. Po Bronson ja Ashley Merryman on oma uurimustega jõudnud
igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaalne igavus (kui hinges on tühjus) ning loov igavus (tung teha midagi uut). Lars Svendsen on öelnud, et oma põhiolemuselt on igavus puuduolek, isikliku tähenduse puudumine. Meil on kas liigselt palju kogemust või kogemuste puudumine, ühtlasi ka isiklik olulisus seoses nende kogemustega. Igavus on kui ebameeldivustunne, mis viitab sellele, et vajadus tähenduse järele on rahuldamata. Po Bronson ja Ashley Merryman on oma
.. armastusest: Armastusega on vist nagu virmalistega - kõik teavad, aga vähesed on näinud. Armumisel ja armastuselgi ei tehta tihtipeale vahet, ammuks siis veel viimase eri helistikel. Mõni ime - totaalne tunne on jõukohane vaid vähestele, sugugi kõigil pole julgust seda vastu võtta. Ja mõnedki neist, kes võtavad, eelneva vaimse ettevalmistuseta, põlevad armutult läbi, nagu maailmakultuurist teada. Sest armastus on sügav eksistentsiaalne kogemus, mis muudab inimeses kõik. Teised Dorise kohta ,,Doris on kihvtim kui tema luule - vabandagu, kes suudab, mu ebajuubellikku jõhkrust." Kalev Kesküla ,,Aga luuletaja Kareva on oma eheduses just see, mida kannab endas Ophelia: religioosselt andumuslik, armastusjanune, vabaduse ja paratamatuse piiril
võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerib mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda. Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus osutub inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Eksistentsiaalne – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid. Vaimsed võimed Rahvusvaheline sõna on intelligentsus Erinevad mõõtevahendid vaimse võimekuse taseme määramiseks Üldine vaimse võimekuse test- lahendatakse analüüsioskust, loogilist mõtlemist jne Spetsiifilise võimekuse test- mõõdavad oskuste omandamise potensiaali
Neurotism kui isiksuse omadus kujuneb – emotsionnalsest stabilsust Neurootikut iseloomustab – konflikt realmina ja idiaalmina vahel Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub:
jõudsid avalikkuse ette, kui mees oli ise juba suhteliselt küpses eas ning helikeel võrdlemisi iseseisev. Looming on iseloomulikult aeglane, meditatiivne ja keskendunud. Tähelepanu keskmes on kõla- hoolega kuulab ta vaikusest sündivaid helisid, kooskõlasid, kõlavärve ja nende varjundeid. Tema muusika faktuur on pige habras ja õrn, kuigi ta loob vahel ka massiivseid kõlavälju. Loomingus põimuvad ekspressionistlik ja sakraalne elutunnetus, eksistentsiaalne heitlus tasakaalu- ja pingeseisundite vahel. Tema helikeelt on mõjutanud tegevus mitmes vanamuusikaansamblis ja süvenemine gregooriuse laulu traditsioonidesse. Tulevi teoste pealkirjad viitavad sageli rändamisele teises ajas ja ruumis, nagu näiteks teoses tsellole ja löökpillidele "He rejoices in This World and He rejoices in the Next World" ("Ta rõõmustab siinses ja tulevaseski maailmas", 1999). Kammeransamblile loodud nägemuslik "Gare de
Suured sündmused peavad vastama 4 tingimusele: on erilised, õpetavad inimesel ennast teisiti mõistma, loovad kultuse (nt eestlane olla on uhke ja hea), liidavad inimesi. MÜSTILISE KOGEMUSE TUNNUSED (AEG JA RUUM OMANDAVAD TEISE TÄHENDUSE, LOOVAD POSITIIVSE/PÜHA ÜHENDATUSE TUNDE, MÕJUTAB INIMESE KÄITUMIST VÕIB SAADA UUE MINA) õpikus ja eksamiküsimus!! Varjukülgne müstitsiss tuntakse lahutatust jumalast või ka eksistentsiaalset üksiolemist. Üks üksilduse vorm on eksistentsiaalne üksildus sügavalt üksi, pole kedagi kõrval, ka mitte jumalat. Ta ütleb, et on seotud ka inimese süütundega, tekib tunne, et olen ise süüdi; on seotud teatud isikutüübiga temperamendiomane kurbus (Arno Tali ,,Kevades"), on impulsiivsed ja kõrgesti motiveeritud ,,kõik või mitte midagi", andekad
„Kindlameelne prints“ „Nähtamatu daam“ „Suur maailmateater“ Loomingut läbivad jooned: Kasutab allegooriat ehk inimeste asemel on ideed: Tagasihoidlikkus, Rikas, Vaene. Maailm on näitelava, kuhu Autor asetab tegelased. Tegelastel ei ole võimalik oma rolli muuta, aga neil on valida, kas teha head või halba (nt: kas uskuda jumalat või mitte). eksistentsiaalne vaatepunkt. Surmatantsu motiiv – surm maksab kätte maapealse ülekohtu eest. 8. Klassitsistlik tragöödia: tunnused, jooned, autorid. Autorid: Corneille, Jean Racine Tunnused: Kolme ühtsuse nõue ehk ajaühtsus – tegevus laval võtab sama kaua aega kui reaalselt vaataja jaoks kohaühtsus – tegevus toimub ühe ruumi piires tegevusühtsus – laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. 9
2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteetiline muusikalis-rütmiline enesetunnetuslik sotsiaalne naturalistlik (looduslik-loomulik) eksistentsiaalne Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks on mitu teed ning et õpetaja kohuseks on tunda oma õpilasi ja kohandada õppimine nende võimalustele. ROBERT STER NBERGI KOLMEKOMPONEND ILINE INTELLIGENTSUSE TEOORIA: 1. Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine,
KONTROLLTÖÖ INIMESEÕPETUS 1. PEREKONNA MÕISTE JA SELLE FUNKTSIOONID Perekonna mõistet pole üldse lihtne defineerida. Perekond on säilitanud olulisuse. Perekonnafunktsioonid: (sarnaseks jäänud ajaloo vältel, muutunud tähtsus ja sisu) ❏ soojätkamine- rahvastiku püsimine, taastootmine (emotsionaalne, majanduslik, eksistentsiaalne) ❏ seksuaalfunktsioon- abielupaari seksuaalsuse õigupärane väljendamine. (Turvalisus, kiindumus) ❏ majanduslik funktsioon- vajaduste rahuldamine aruka majandamise kaudu; tööelu jaotus ❏ sotsialiseerimisfunktsioon- reeglite ja normide õpetamine lastele ❏ hoolitsus- kogemus hoolitsemisest, hoolitsetud olemisest (abikaasad omavahel; perekond kui süsteem; -> ühine pere identiteedi kujunemine)
3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Alustades lähtuda meeleolust, tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik. Kui jääb midagi, siis sellest saab alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? On olukord ja sellele vastav meeleolu, kus enne seda kui meid paisati maailma, enne veel kui keegi meilt küsis kas me tahame siia tulla, siin olla. Maailm kus ma elan, tundub mulle ikkagi võõras. Camus- omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger- - inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest
Inimesed, kes mõistavad iseennast, näivad teadvat, mida suudavad teha ise ja millal tuleb teistelt abi paluda. Neid iseloomustab sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine. h) Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. i) Eksistentsiaalne intelligentsus on religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid. 2. Emotsionaalsed seisundid: Eristatakse tekke kiiruse, tugevuse ja kestuse alusel. a) Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb meeleolu üsna aeglaselt ja võib püsida kaua. Meeleolu mõjutavad inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad, ilm jne.
aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis. Alles 1953. aastal ilmus järgmine pagulasteos "Hingede öö," mis äratas kirjandusteadlaste tähelepanu ning kogus hulgaliselt tõlgendusi oma sümbolistliku ja irreaalse olustiku tõttu. Romaani nimitegelane eksleb ringi viirastuslikus majas, millest ei leia väljapääsu ja millel lasub surma vari; ka allegoorilise kohtulaua ees ei suuda ta õiget vastust anda, mispärast ta õieti on kodutuna võõrsile sattunud. Selle eksistentsiaalne sisu kujutab inimese teekonda, irreaalseid rännakuid, süüd, süüdimatust ja süüdimõistmist, eksistentsi raskust ning inimese tundeid maailmas võõra ja pagulasena. 1961. aastast hakkas ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub kolmeks triloogiaks: · Ajalooline kroonika Sellesse kroonikasse kuuluvad romaanid kajastavad ristisõdade ummikussejooksmist. Tegevuspaigad on Vahemere ruum, Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. 1
Varajane kainikuiga – 3: akad, füs, sots Hiline kainikuiga – üldine enesehinnang Kuidas eneseh tekib? Sündmus Enesehinnangu allikas kogemus või sotsiaalne võrdlus tulmus mada, kõrge võimalused eneseh tõsta – eneseparandamine, kaitse stressi ja ähvarduse vastu(sõbrunen nendega kel madalad hinded) Eneseh – in füs, sots ja psühho mina, mida ta on saanud oma kogemustest ja interaktsioonist teiste inimestega (sots võrdl + oma kogemus) Mina konts dimensioonid: Eksistentsiaalne mina, kategoriaalne mina Alguses eksistent, hiljen hakkan kategoriseerima, veel hiljem panen need erinevad aspektid hierarhias (oluline, vähem oluline). Sots mina mitmetahulisus. Üldine areng suundub sinna, et kõik muutub abstraktsemks. Oskan äelda endal eisiksuseomadusi. Miks on enesehinnang tähtis? Pos üldist enesehinnangut seostatakse nt in pos tunnetega ,suurema rahuloluga, madalama ärevustasemega ja vähem esineva lootusetusega. Harvem esinevate depressionni sümptomitega.
Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus. Tallinn: Tuum. Kokk, Aavo 2003. No kes seda viitsib lugeda! http://epl.ekspress.ee/artikkel/234382 30.04.2003 Oinas, Felix 1994. Surematu Kalevipoeg: (esseed). Tallinn: Ajakiri "Keel ja Kirjandus". Raud, Eno 1998. Kalevipoeg: Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud Eno Raud. Tallinn: Mix. Rakke, Kerttu 2000. Kalevipoeg. Tallinn: K. Rakke. Ridala, Villem 1998. Kalevipoeg (proosaümberjutustus noortele). Tallinn: Athena. Undusk, Jaan 2003. Eksistentsiaalne Kreutzwald. - Eesti Ekspress http://paber.ekspress.ee/viewdoc/F12127D28E444129C2256DF2004B1469 05.12.2003 3
*siia lisaks: loovus, praktiline intelligentsus SPETSIIFILISED VÕIMED II - harimatu õpetlased termin tähistab inimest, kelle üldvõimekus on väga madal, kuid kes on üliandekas mingis kindlas valdkonnas (nt aritmeetikas, muusikas) *neid on rohkelt autistide seas SPETSIIFILISED VÕIMED III - Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: *keeleline *loogilis-matemaatiline *ruumiline *muusikaline *kehaline *interpersonaalne *intrapersonaalne *naturalistlik *eksistentsiaalne VAIME ALAARENG - kerge (50/55-70) - mõõdukas (35/40-50/55) - raske (20/25-35/40) - väga raske (alla 20/25) INTELLIGENTSUS JA SOOLISED ERINEVUSED - meestel paremad tulemused visuaal-ruumilses mõtlemises - naistel paremad tulemused verbaalses võimekuses *Machin ja Pekkarinen (2008): tüdrukud on osavamad lugemises, poisid matemaatikas INTELLIGENTSUS JA ERINEVAD GRUPID - etnilised grupid ja intelligentsus *negriidid < europiidid < mongoliidid *Arthur Jensen – 1969. aastal ilmunud essee
kahestunud jõud (hea-kuri; pimedus-valgus) Riitus- traditsiooniline, kindlaid reegleid järgiv usuline toiming Roomakatoliku kirik-kristliku kiriku lääneharu Eetika- filosoofia haru, mis uurib inimese arusaamu heast ja halvast, õigest ja väärast, kohustustest. Filosoofiline arutlus moraaliküsimuste üle. Sabat- juutide hingamispäev Eksistentsiaalne- inimese kogu isikut ja olemust sügavalt puudutav, Sakraalne-püha olemuslikult oluline Sakrament- kiriku püha talitus, mille on seadnud Kristus ja mille kaudu Eluvaade- hoiak sellest, mis on elus saavutamisväärsed, mis on hea ja mis jagatakse armu nähtava aine vahendusel
alal Kölni Kõrgemas Muusikakoolis (1996) ning Eesti Muusikaakadeemia magistriõppes (1995-1998). Tulev on õpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid, gregooriuse laulu ning kompositsiooni. Ta on töötanud lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris (1981-1988) ning laulnud ansamblites ,,Vox Clamantis", ,,Choeur Gregoriaen de Paris" ja ,,Heinavanker". Tulev on helilooja, kelle loomingus põimuvad ekspressionistlik ja sakraalne elutunnetus, eksistentsiaalne heitlus tasakaalu- ja pingeseisundite vahel. Tema helikeelt on mõjutanud tegevus mitmes vanamuusika ansamblis ja süvenemine gregooriuse laulu traditsiooni. Meloodiline ja laulev alge ka instrumentaalsetes teostes. Tulev on kirjutanud põhiliselt ansambli- ja orkestriteoseid, milles hüpnootilist atmosfääri loovad tähendusrikkad aja-, ruumi- ja kõlaefektid. Sageli tekib tema muusikat kuulates ajatu tunne
indiviididele (sina, teda, emme) ja oma (minu sünnipäev, minu toit, minu asi) ning teiste (oled kurb, oled kuri) tunnetele. Lapsed hakkavad mängima rollimänge, tekivad sõbrad ning õpitakse ilmutama initsiatiivi. 8. Naturalistlik intelligentsus E.Krulli järgi osutab naturalistlik intelligentsus inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku) suhtes. 9. Eksistentsiaalne intelligentsus G.Burnetti ja K.Jarvise järgi hõlmab eksistentsiaalne intelligentsus mõtteid elust ja surmast, usundite tundmist ja universumit puudutavaid küsimusi. 8 Kasutatud kirjandus: 1. Strenberg, R.J., Forsythe, G.B., jt. Praktiline intelligentsus argielus. Tallinn: Külim. 2003 2. Bowell, R.A. Vaimse intelligentsuse 7 sammu
Täielikult funktsioneeriv isiksus (fully functioning person) · avatus kogemusele · kongruentsus kogemusele · organismiline taustsüsteem · tingimatu positiivne enesehinnang (self- regard) · loovus ja vaba eelarvamustest · harmoonia suhetes teistega Q-sorting technique (William Stephenson) ideaalmina, reaalmina T group, encounter group VIII. Facilitaator (facilitator) õppimine ja fasilitaator Humanistlik paradigma Eksistentsiaalne lähenemine I Viktor E. Frankl (1905 -1997 ) · The Doctor and the Soul: From psychotherapy to logotherapy (1955) · Man's search for meaning: an introduction to logotherapy (1962) · The will to meaning (1969) Inimese kontseptsiooni kolm printsiipi: tahtevabadus (freedom of will) tähenduslikkus (will to meaning) elu mõte (meaning of life) II Rollo Reese May (1909 - 1994) · The springs of creative living: a study of human nature and god
“ Ka Mats Traadi raamatud on arvustanud Ülo Tonts eelkõige inimese enda ja olevikulisuse seisukohast: „Juba “Minge üles mägedele” esimest raamatut arvustades — praegusest üksteistkümmend aastat tagasi — olen rõhutanud, et ajaloolisest ja ühiskondlikust ajast tähtsam on selles elukujutuses inimene, kelle elamine oleks nagu ajaliku ja igavese kaaludele seatud. Elupiltide argisest täpsusest — mis iseenesest vägagi tähelepandav — olulisem on siis nende piltide sügavus, eksistentsiaalne mõõde. Kõige olulisem on, mis tavalisel lähenemisel biograafia ridade vahele jääb — unistused ja lootused, elumõtte otsimine, võitlus ajaga, kivi veeretamine ülesmäge, nagu Traat inimese eluvõitlust iseloomustanud on. Lugemismulje ütleb, et kirjanik on oma suurt sarja kirjutades tiheduses ja täpsuses edenenud. Sündmustikku selle sõna ilukirjanduslikus tavatähenduses nagu ei olekski, nagu ei ole ka peategelast. On elupildid ja argipäev
Täielikult funktsioneeriv isiksus (fully functioning person) · avatus kogemusele · kongruentsus kogemusele · organismiline taustsüsteem · tingimatu positiivne enesehinnang (self- regard) · loovus ja vaba eelarvamustest · harmoonia suhetes teistega Q-sorting technique (William Stephenson) ideaalmina, reaalmina T group, encounter group VIII. Facilitaator (facilitator) õppimine ja fasilitaator Humanistlik paradigma Eksistentsiaalne lähenemine I Viktor E. Frankl (1905 -1997 ) · The Doctor and the Soul: From psychotherapy to logotherapy (1955) · Man's search for meaning: an introduction to logotherapy (1962) · The will to meaning (1969) Inimese kontseptsiooni kolm printsiipi: tahtevabadus (freedom of will) tähenduslikkus (will to meaning) elu mõte (meaning of life) II Rollo Reese May (1909 - 1994) · The springs of creative living: a study of human nature and god
Nad modelleerisid globaalse arengu stsenaariumeid. 29. Earthlingsi sisu kuidas inimkond kasutab loomi koduloomade, toidu, riiete, lõbustuste ja teaduslike uuringutena. 30. Max Weber ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 31. Bourdieu ,,Praktilised põhjused" tarbimisühiskonna kirjutama reeglid, sotsiaalse ruumi analüüs 32. 1960. aastateni oli Läänemaailmas valdavaks esindusdemokraatia 33. Alates 1980. aastatest muutus noorte väärtuste hierarhia 34. Eesti asub ratsionaalne-eksistentsiaalne ehk eesti ei ole tradistionaalne ja inimesed on iseseisvad otsuseid tegema. 35. Mis vanuses on inimesed noored ? Ei ole selgelt määratud 36. Eestlasi väärtuste kujunemisel usk ei mõjuta 37. Ametiühingute liikmete palgatõus: 10-15 % 38. Kuidas asjad peaksid olema loogiliselt ? Iseloomulik kvantitatiivselt ennustavad mudelid 39. Laakso-Taagepera osiste tingarv N = 1/pi2
Intrapersonaalne intelligentsus - väljendub võimes mõista iseennast, sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine. 2 Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus – võime eristada elusobjekte (taimi, loomi, tundlikkus teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Eksistentsiaalne intelligentsus – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid (Burnett, Jarvis 2004). Intelligentsusest rääkides, tuleb mainida ka IQ testi, mis on mõeldud intelligensuse mõõtmiseks. Esimene IQ test ilmus maailmas aastal 1916 ning termini võttis kasutusele Willian Stern, kes oli saksa psühholoog ja filosoof. Stern määratles IQ suurust valemiga.
võiavad infot valesti töödelda. taaskäivitamine ja hüpoteeside tegevusega. Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus testimine. Humanistlik psühhoteraapia on Kõigis kolmes teraapia Eksistentsiaalne teraaapia: Peamiseks Humanistlikus Humanaistliku teraa mõttelt pärit Vana-Kreekast, vormis on nõustamise suhe otsida üles terapeutilised markerid. Alati teraapias on kasuks miinuseks on, et mineviku renessaansi ajastust ja Aasiast. erinev. tuleb endalt küsida, mida ma reaalselt kõigega arvestamise ei arvestata. Transpersonaa
Tema meetodid on müstifikatsioon, mäng, paroodia. See on ,,kirjandusliku teoreemi" lahendamine. ,,Kõik, mis mul on, on minu stiil," on ta öelnud Nabokovi proosa on kahekihiline: on olemas maine reaalsus, sellega kõrvuti eksisteerib ka ideaalne reaalsus. Viimane oli tõeliselt olemas tema lapsepõlves- see oli väärtuste süsteem, mida tajus ta oma pere ringis olles ja millest ilmajäämine oli mitte niivõrd sotsiaalne kui eksistentsiaalne see oli üleminek alatuste maailma. Nabokov mõistis, et sellises varje ja ohte täis maailmas on ainus ellujäämisvõimalus mäng. Kirjandus oli Nabokovile omaette maailm, mis puutus reaalsusega kokku vaid niivõrd, kuivõrd oli vaja käsikirja müüa. Millegi väärtus polnud kirjanduse omast suurem, midagi polnud kirjandusest kõrgemat: selleni ei küündinud ei usk, moraal ega headus. Oma raamatus Gogolist ütles ta, et pole kuangi eitanud kunsti moraalset mõju, kuid võtileb viimase
põhisõnum on ,,tunne empaatiline, soe pidevalt vastu võtta elukäsitlust niivõrd, eelistavale kliendile. iseennast". Koosneb ja siiras. terapeudi poolt et tulemuseks oleks kolmest põhiideest: Terapeudi roll on esitatavaid kvalitatiivselt uus eksistentsiaalne, aidata kliendil väljakutseid. inimene. konstruktivistlik ja saavutada Kasutatakse interpersonaalne teraapia. vabadus ja rolliteraapiat, mille vastutus oma elu käigus klient mõtleb eest. Terapeudi ja välja teatud tegelase, kliendi vahel peab terapeudi abiga
hääletugevuse muutused. Voorudevaheline paus eraldi real S: aga=noh `omaksed on `kaugel=ja (.) ja `küll nad on `väikeste lastega=ja (.) ega see `tulek ei `ole niisama `tööd=ja kõik=ja (...) V: ee kas sa (.) `Leili tuled `kah meiega `kaasa=või. Osalejatunnus · Nime (rolli) algustäht, koolon, Tab · Telefonikõnedes H, V (V1, V2, H1, H2) · AL: · {-}: · {A}: M: jaa `jaa. mingi `akne ei ole ültse mingi: `eksistentsiaalne [prob`leem.] K: [vaata: vaata] neid modelle, `need on ju (.) `suisa `puhta näoga. KM: ema naeris=et enne peetakse noor `sõda maha kui meie isa ükskord oma `püssi kätte [saab.] [mhemhe] IT: [noh] ST: [hehe] Mitte nii: H: jah, `seitse [viis] oli `lõpp jah V: [mh] jah. vaid nii: H: jah, `seitse [viis] oli `lõpp jah V: [mh] V: jah. Ebaselgused
Seda ka siis, kui olukord on vahepeal muutunud. Ta toob ettekäändeks oma käitumisele selle, et soovib sündivale lapsele tulevikku kindlustada. Lahendus antud olukorras: Kumbki neist ei oska konflikti korralikult lahendada. Mees selgitab liiga palju, kuid omalgi puudub kindel visioon tuleviku ees. Naine jällegi soovib, et elu oleks nii nagu varemgi, mingit reaalset tulemust sinna maani jõudmiseks ta ei näe. Praegu on antud suhtes I'm not OK you´re not OK eksistentsiaalne lähtekoht. Mehe rahulolemist piirab naise rahulolematus. See takistab ning pidurdab ka mehel end tundmast täisväärtuslikuna. Selles suhtes peaks naine selgeks tegema, et osalt on koorem ka temal kanda ning aeg ei ole sama, kui varem ning seda ei saagi tagasi tuua veel nii pea. Siin suhtes tekivad tunnete ehk emotsionaalsed konfliktid. Mõtted ja tunded kogunevad endasse, ning need pärsivad omavahelist suhtlust. Naine heidab emotsioonide ajel mehele ette vigu, milles on oma osa ka temal
maailmakatlas teravalt kohanemisraskusi. Milliseid paralleele võib märgata Surnud mehe maja ja tänapäeva maailma vahel? Romaanis valitsev suhete selgusetus, arusaamatuste kuhjumine, kahtluste ja pettumuste sissetung osutab nüüdisaegse maailma kitsaskohtadele. Inimestevahelistes suhetes esineb kontaktivõimetus, üksindus ja võõrandumine, ärevus ja hoolimatus. Maailm on killustunud, pidevalt muutuv . 2. Filosoofilis-eksistentsiaalne allegooria: sisepagulus kui labürint Selgita mõisteid "hingepagulane" ja "elupagulane". Hingepagulane on inimene, keda vaevab üksindus, ängistus. Ta tunneb ennast kogu aeg võõrana. Tema hinges peitub süümepiinasid, umbusaldust, äravust ja hirmu. Elupagulane pettunud, võõrdunud ning kodumaata inimene. Miks tunneb minategelane end võõrana? Ta on võõras koas ning teda ei tunta. Ta tunneb ennast igal pool kutsumata külalisena.
kaasajaainelisi teoseid, nagu mõõga ja mantli komöödiaid ntks ,,Vaga Marta". Teosed paistavad silma psühhologiseeritusega, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskusliku edasiandmisega. Maailmakuulus näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline", milles ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. CALDERON DE LA BARCA- (1600-1681) hispaania. Teda on sageli kõrvutatud Shakespearega. Esindab küpset barokki. Religioosne ja eksistentsiaalne draama. - baroki draamakirjanik - ,,Elu on unenägu": peategelane Poola kuningapoeg Segismundo. Ennustatakse, et ta lükkab kuninga troonilt. Viiakse metsa elama. Tuuakse tagasi, et kuningas saada. Poiss muutub hulluks. Pole kombeid jne. Lossis raevutseb. Pannakse magama ja öeldakse talle, et see oli vaid unenägu. - Näitab, milline on tegelik maailm värssteose aluseks on idamaine jutustus ,,Barlanami ja Josafati lugu" Ülistab inimese sisemist vabadust
mis inimeste tahtest sõltumatult toimib oma seaduste järgi (R. Krusten 1995: 211). Kunksmooril endal pole maailmalt midagi vaja, tema saartki pole kantud ühelegi maakaardile. Kunksmoor on täielik valikuvabadus. Ta võiks elada muretult ja rõõmsalt oma väikesel meresaarel keset metsroose ja mände õndsalt hoolimatuses kõigi maailma murede suhtes. Ent Kunksmoori täidab sisemine aitamissund. Domineerib eksistentsiaalne vastutustunne ja see sunnib Kunksmoori eetiliselt tegutsema (A. Pervik 2000: 12-13). Siit leiame mõõdukalt heakõlalist algriimi, rahvalikku sõnakasutust („klaarid mõtted“), häid lausetäiendeid („südametäiega“) ja rahvalikke võrdlusi („terve kui purikas“). Muinasjutus leidub ka salapäraseid sõnu nagu Trummi jalavee ravimiseks vajalik „kurakäe sõrmkübar“, millega rohtu võtta, sest jalg on „kurapoolne“. Õpetlikkus on Kunksmoori lugudes esitatud vaimukalt,
loovkirjutamine. (tähendusvarjun identiteet diga sõnad) XVII 1 Südamest Armastusluule, Õ lk 70-71 Luule analüüd, stiili I osa , pt 17 Väärtused ja südamesse eksistentsiaalne Tv lk 42, h 1-3 analüüs, loovkirjutamine "Sõna rõhk ja kõlblus, luule erinevad luuletused välde" kultuuriline identiteet 1-2 Loovülesanded, Eneseanalüüs, õpitu Õ lk 72 Loovkirjutamine: I osa
-Inimene leiab iseenda juhustest koosnevas maailmas, kus valitseb kannatus, võitlus ja surm. -Inimest valdab hirm: ta tunneb kohustust, et ta on vaba valima iseenda eksistentsi kujundamist ja et ta ainsana kannab vastutust selle eest. Sören Kierkegaard(1813-1855) -Eksistentsialismi isa -Taani filosoof ja teoloog -Sündis Kopenhaagenis vaimulikus perekonnas -Arvas, et inimese tõeline olemine ilmneb hirmus ja meeleheites -Eristab kahesugust tõde: 1)Objektiivne tõde 2)eksistentsiaalne tõde Inimeksistentsi tüübid: 1)Esteetiline-naudingud 2)Eetiline-moraal, inimene annab oma elule tähenduse 3)Religioosne-Kõrgeim tüüp, pühendumine jumalale Kierkegaardi seisukohad: 1)Maailmal ja elul puudub eesmärk(ühtki neist asjadest pole võimalik tõestada) 2)Universum on seletamamtu nähtus 3)Inimene on subjekt, kelle on valikuvabadus, mis tekitab ängi 4)Äng tekitab isoleeritustunde 5)Eneseteostuse vajadus 6)"See, mida me usume, pole oluline, loeb, kuidas me seda teeme
Hippolytoselt Phaidrale. *R loomingus ei leidu jõude, mis pidurdaksid või leevendaksid kirgi *R taotlusi ei mõistnud kaasaegne publik kuigi üheselt. Vaimulikes ringkondades süüdistati teda pimedate kirgede õigustamises ja õhutamises. Tegelikult R ei õhutanud neid. PEDRO CALDERON DE LA BARCA(1600-1681) *Euroopa baroki suurim dramaturg,keda sageli on kõrvutatud Shakespeare'iga *Hispaania ühiskondlik allakäik üha süvenes,ning neis kriisitingimustes sünnib C ühtaegu religioosne ja eksistentsiaalne draama. *C esindab küpset barokki. Teatris laienes vaatemängulisus, kasutati rikkalikke ja uhkeid dekoratsioone,näidenditesse põimiti tihti muusikat,laule ja tantse.Oli ühtlasi oopei ja opereti tekkeaeg. * 1623.a oli ta kirjutanud oma esimese näidendi "Armastus,au ja võim". *Loomingu esimesel kõrgperioodil valmisid tuntumaist nädendeist "Kindlameelne prints"(1629), komöödia "Nähtamatu daam"(1629), "Andumus ristile"(1633), tuntumad auteemalisi näidendeid "Oma au arst"(1635), auto
Tuju on küll aga ei tea täpselt milline, kuigi teame täpselt et see pole selgistamise tuju. Meeleolu ei küündi tervikliku vormini. Miks peaksid sellised meeleolud meie jaoks olema oksaks filosoofiasse? Filosoofial on oluline erinevus võrreldes teadusega. Ta küsib küsimusi, uurib asju, otsib teadmist, mis erineb teaduslikust teadmisest. Filosoofiline teadmine puudutab minu elu. Filosoofiline teadmine on eksistentsiaalselt laetud. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid selle eksistenstiaalse situatsiooni määratlusega tegelevad ja kuidas nad seda määratlevad Eksistentsiaalsest situatsioonis. Olukord, sellele oluorrale vastav meeleolu, kus me tajume et oleme paisatud ellu või maailma enne veel, kui keegi meilt küsis kas me tahame siin olla. Camut- omandame elamise harjumuse enne, kui omandame mõtlemise harjumuse. Maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras.
Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus osutub inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Kõik mis seotud looduse, aastaaegadega ja universumiga. Mõista loodust ja elada kooskõlas loodusega. Oskavad loomadega „suhelda“ ja neid mõista, aru saada loodusjõududest ja looduse rütmidest, leiavad rahu ning tröösti looduskeskkonnast. Eksistentsiaalne – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid. 5 2.VAIMSED VÕIMED Inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kogemustest õppida, kohaneda kiirelt muutustega ja jõuda kiirelt probleemide lahendusteni. Vaimse võimekuse rahvusvaheline sõna on intelligentsus. See tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda,
transaktsioonide jada, mille peamine eesmärk on ajavahemiku struktureerimine. Ajatäitede liigid: 1) Sotsioloogiline laad. 2) Strukturaal-transaktsionaalne liigutus. 3) Ajatäidete psühholoogiline liigitus. Peale aja struktureerimise ja osapooltele vastastikuste paituste pakkumise on ajatäidetel veel ka lisafunktsioon: nad on sotsiaal-selektiivseks protsessiks. - Roll - persona, mis sõltub väjem olukorrast ja enam iga inimese fantaasiast. - Ajatäite eksistentsiaalne hüve - oma rolli kihta kinnituse saamine kindlustab inimese seisukohta. Tegelikult nähtub seisukoht esmalt vaimses hoiakus, mille ta äratab ja selle hoiaku mõjul sooritab indiviid transaktsioone, mis moodustavad tema rolli. Üks põhjusi, miks ajatäited on nii stereotüüpsed, on see, et nad teenivad nii stereotüüpseid eesmärke. 6 Mängud
,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" (1635) ,,Vaga Marta" (1636) ilmalik, mineviku ja kaasaajaaineline teos. Tema teosed on psühholigiseeritud, tegelaste mõtte- ja tundevarjundid on oskuslikult edasi antud. Tuntuim näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" (1618-1621, avald 1630) Selles pani ta aluse Don Juani kujule uusaegses kultuuris, ainestik hispaania folkloorist (kuju loomiseks) Tegevuspaigad vahelduvad selles teoses väga tihti. Calderon (1600-1681) Religioosne ja eksistentsiaalne draamalooming. Tema draamade ideed olid kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga. Ülistas inimese sisemist vabadust. Barokkdraamades on oma koht lüürikal ja huumoril, tegelased väljendavad tundeid. Sümbolid ja allegoorika on tugevasti esiplaanil. Ajalooteemalised teosed ei ole faktitõesed. ,,Armastus au ja võim" (1635) ,,Kindlameelne prints" (1629) ,,Nähtamatu daam" (1629) ,,Andumus ristile" (1633) ,,Elu on unenägu" (1635)- Draama on tulvil sümboleid, näivusest ja
lehvimas. 50ndad tähendasid paljude eluvaldkondade tormilise arengu kõrval ka uusi materjale – nailon tõi kaasa revolutsiooni suka-, pesu- ja spordirõivaste tööstuses. Spordi- ja vabaajariided, mis üldiselt olid ülipopulaarsed, ei leidnud toetajaid vähemalt kahes grupis: biitnike* ja greaser’ite (grease – rasv, määre ingl. k.) hulgas. Barette kandsid meelsasti mõlemad ning must oli kõige šikim värv ja eksistentsiaalne ängistus kõige moodsam aksessuaar. Kui rebel’id (rebel – mässaja ingl. k. ) rõhutasid oma erinevust ja protesti vaid riietusega, siis greaser’id olid tõelised mässajad. Purunenud kodudest pärit teismelised hakkasid kogunema tänavatele, moodustades gänge, mis pakkusid neile teatud kuuluvustunnet ja mingis mõttes asendasid puuduvat perekonda. Inspireerituna Marlon Brando mootorratturi-look’ist filmis «The Wild One» («Metsik») sai neile tunnuslikuks kombinatsioon mustast
· See kinnitab teoreetilist seisukohta, et "tõelist" ettevõtluspoliitikat ei saa teostada üks ministeerium (vm ametkond). 16. TEGUTSEMINE (VÄIKESE SOTSIAAL-)ETTEVÕTJANA Strateegia (strategy, policy) on juhis sihipäraseks, läbimõeldud ja kavakindlaks tegutsemiseks. Taktika all mõistetakse juhtimisalaste operatsioonide valikut ja kasutamist vastavalt strateegilisele olukorrale. Ettevõtluses on eksistentsiaalne küsimus efektiivsus (tõhusus),mis on olulisim kriteerium nii strateegia kui ka taktika hindamisel. Empiiriliselt palju kinnitust leidnud fakt: strateegilise planeerimisega tegelevad ettevõtjad on edukamad ... Aga miks osa ettevõtjaid seda ei mõista ega toimi viisil, mis viiks neid edule? Peamine põhjus -- hõivatus igapäevasega ehk pidev "tulekahjude kustutamine", mistõttu strateegiaga tegelemiseks pole aega ... Lisapõhjused:
testid, Spearman-üldintellig, g-faktor- Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg)- R. Sternberg (s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. Siia lisaks: Loovus, Praktiline intelligentsus. (Harimatu õpetlase termin). Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik, eksistentsiaalne 28. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes, Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu, Negriidid < europiidid < mongoliidid 29. Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon-
annaabi.ee 
