on Green tuntud YouTube'i ettevõtmiste poolest „Paberlinnad“ „Süü on tähtedel“ „Alaskat otsides“ Peategelane Aza Aza on 16. aastane tüdruk, kes käib keskkoolis Päris tavapärane tema elu siiski pole, sest ta maadleb sundmõtetega Ta on tihti süüvinud omaenese mõtetesse ning pole harjunud palju rääkima Tüdruku parim sõbranna on Daisy Aza sundmõtted olid väsitavad ja korduvad, kuid need tundusid ainsa tõelise detailina kogu romaanis Obsessiiv-kompulsiivne häire Aza jaoks on haiglas viibimine raske tema sundmõtetest bakterite pärast Tüdruk teeb rumaluse ja nüüd kontrollib ema kogu aeg tema rohuvõtmist Üle kõige kardab neiu C. diffi nakkust Azal on komme oma sõrme küünega vigastada ning haava pidevalt puhastada Põgenemisjuhtum Daisy tuli lagedale plaaniga miljardärist mees koos Azaga üles otsida, sest Aza oli kunagi sõber tolle poja Davisega Sõbrannadel õnnestub noormehega kohtuda ning vanad
Teemad: Aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Autismispektri häired. Neurokognitiivsed häired ja vaimne alaareng. Obsessiiv-kompulsiivne häire. Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksusehäire. Kliiniline psühholoogia II eksami küsimused
tahtejõu halvenemine, meeleolu langus Esineb: 1-l inimesel 100-st, mõlemal sool(naistel tavaliselt hiljem), täielikku paranemist tavaliselt ei esine Skisofreeniaga seotud filmid: "Piinatud geenius", "Suletud saar" 2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon Sümptomid: väsimus, unepuudus/liigmagamine, kurvameelne ellusuhtumine (korduvad enesetapumõtted), tahtejõuetus, rahutus, meeleoluhäired, keskendumisvõime puudumine
Ärevushäirete ravi Andres Tiinonen Ärevushäired F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel Ravi mahajätmine 6-12 kuu jooksul sümptomite kadumisest Agorafoobia ravi SSRId Minimaalne toimiv annus Kui maksimaalse annusega pole toimet tuleb mõelda teiste antidepressantide peale TCA/TeCA või MAOI Benzodiasepiinid Ettevaatust kuritarvitamise tõttu
Algus tavaliselt lapse/noorukieas Avaldumist saab lühiajaliselt tahtlikult pärssida Intensiivistuvad stressi puhul Kaovad unes! Tekkepõhjused (1) Psühhoanalüütikud: Tõrjutud intrapsüühiliste konfliktide sümboolne avaldus Reflektoorsele kaitsetasemele taandumine Tekkepõhjused (2) Neurobioloogid: Kõrvalekalded aju frontaalsagarate talitluses Tourette'i sündroomi puhul muutused basaalganglionides (sarnaselt Obsessiiv- kompulsiiv häire korral) Tourette sündroom kandub edasi geneetiliselt. Ravi Raskematel juhtudel: psühhofarmakonid (ravimid) Käitumisteraapia, vanemate nõustamine ja juhendamine Kasutatud kirjandus ,,Üldarsti käsiraamat" Medicina 1998 4. trükk Laste- ja noortepsühhiaatria, MEDICINA 2006 http://en.wikipedia.org/wiki/Tourette_syndrome Teaching Exceptional Children, May/Jun2008, Vol. 40 Issue 5, p44-51, 8p http://psychology.edicypages
käitumine 8) Situacija:Patsiendile on tehtud märkus tema töökohta,hiljem ta kaebab sõbrannale et täna ainult te,male etteheitud tehtud..millega on tegmist? Vältiv. 9) Ili: Naispatsient, kahtlustab oma meest, pikaajaliselt solvub, väga emotsionaalne... Paranoiline. 10) Situacija: patsined on võluv,tahab et teda imetleksid jne....mis häirega on tegemist?Histriooniline 11) söömishäirega ei ole tähtis...? 12) Obsessiiv kompulsiivne häire - Ärevushäired,sundmõtted ,sundteod. Teperj nado bilo napisatj samim: 13) Mida õde peab tähtsaks töötades lapspatsiendiga kellel on psüholoogiline häire? 14) Mis on kolm tunnust mille poolest söömishäired ja depressioon sarnased? madal eneshinnang; kaalu langus; muutused mõtetes 15) Mis on kolm tunnust mille poolest depressioon ja ärevushäired erinevad?
Tänu inimeste tahtele ravida ja elusid päästa on leiutatud meditsiini valdkonnas erinevaid ravimeid ning masinaid, millega haiguseid ennetada ning ravida. Kõige olulisem avastus on ilmselt 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus, mille leiutas Wilhelm Conrad Röntgen. Ilmtingimata on üks tänapäeval vajalikemaid masinad meditsiinis MRI ning ei saa unustada ka ravimit Prozac, mis on anti-depressant. Seda kasutatakse raske depressiooni, bipolaarse häire, obsessiiv-kompulsiivse häire, paanikahäirete ja samuti on seda kasutatud rasvumise ja alkoholisõltuvuse ning liigsöömise häire puhul. Kindlasti üritatakse edasipidi meditsiinis AIDS-ile ravi leida ning samuti ka teistele praegu mitte-ravitavatele haigustele. Tänu kõigile erinevatele leiutistele on meie elu kordades kergem, kui mitmed sajandid tagasi. Kuna praeguseks on tehnoloogia üsna kõrgelt arenenud ning inimestel tekib aina rohkem ideid, kuidas kõike täiustada ning paremaks muuta
prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lahusolek, migratsioon, eraldamine kinnisesse suletud ruumi, on kohanemishäire 8. Obsessiiv-kompulsiivne häire on ärevushäirete hulka kuuluv seisund, mille kesksemad sümptomid on sundmõtted ja-teod 9. On leitud, et kõige tavalisem sundmõte on seotud määrdumis- ja nakatumishirmuga 10. Turvalisuskäitumine ärevuse säilimisel tähendab kardetud katastroofi ära hoidmist või minimaliseerimist 11. Ärevushäirete kognitiiv-käitumisteraapia pikkus on tavaliselt 12 seanssi 12
- vältimine või ülemäärase hirmuga talumine *lihtfoobia konkreetsete esemete või elusate olendite kartus *agorafoobia avaliku/suure avatud/kinnise ruumi kartus *sotsiaalfoobia avalik esinemine inimene hakkab ennast vaatlema teise inimese pilgu läbi *PAANIKAHÄIRE - korduvad rasked ärevushood ehk paanikahood - pole seotud kindla situatsiooniga - ootamatud ja prognoosimatud *surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna *OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE HÄIRE - obsessioonid ehk sundmõtted ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse *kompulsioonid ehk sundteod pidevalt korduv stereotüüpne käitumine *ÄGE STRESSREAKTSIOON - iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine, võimetus ära tunda stiimuleid, desorientatsioon - paanilise hirmu vegetatiivsed sümptomid (südame pekslemine, higistamine, kuumahood) - osaline või täielik amneesia
Ärevushäire liigid: Stressiga seotud ärevushäired kohanemishäire äge stressreaktsioon posttraumaatiline stresshäire Stressiga mitteseotud ärevushäired Foobsed ärevushäired o agorafoobia (paanikahäireta, paanikahäirega) o sotsiaalfoobia o lihtfoobia Paanikahäire Generaliseerunud ärevushäire Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Obsessiiv-kompulsiivne häire 3. Levimus ja Pärilikkus Ärevushäired on üsna tavaline haigus, mille all kannatab 4–7% kogu elanikkonnast. See on tavalisem naistel ja alla 30-aastastel inimestel. Küll võivad vanemate inimeste kehalised haigused ärevushäirete kujunemisele kaasa aidata. Pärilikkust puudutavad uurimused on andnud osaliselt vasturääkivaid tulemusi, kuid mahuka, Ameerikas läbi viidud uuringu kohaselt on ärevushäired vähemalt osaliselt pärilikud
o Paroksetiin (Paxil) o Sertraliin (Zoloft) o Kasutatakse peamiselt sügava depressiooni häire (MDD) puhul ning teiste meeleoluhäirete korral, millega kaasneb olulisi depressiivseid faktoreid (eriti nt bipolaarne II häire) o Kasutatakse pikaajalise teraapia ravimina ärevushäirete: paanika häirete, üldise ärevuse häirete (GAD), sotsiaalse ärevus häire (SAD) ja obsessiiv- kompulsiivse ärevushäire puhul (OCD). Kasulik ka buliimia nervosa puhul. o Kahjulikud mõjud: sedatsioon, söögiisu vähenemine ja kaalukaotus, seksuaalne düsfunktsioon (eriti meestel). o Peamised kasutatavad antidepressandid Tritsüklilised antidepressandid TCA o Enam ei kasutata: kõrge suremus üledoosi korral, võib põhjustada südame rütmihäireid o Teise-liini ravimid nt
juhtub. Enamasti on selleks toiduained, mida ta range dieedi ajal endale ei lubanud - eelkõige sokolaad, kartulikrõpsud jm ebatervislik. Peale söömissööstu tabab buliimikut mure oma suureneva kehakaalu pärast. Siis ta oksndab toidu välja. See tekitab omakorda masendust ning viib uue valimatu söömissööstuni. On leitud, et depressiooni ja buliimia korral on samad neurotransmitterid hõlmatud. Selle tõttu on sageli buliimikud ka depressioonis, neil esineb ärevushäireid, obsessiiv-kompulsiivset häiret ja teisi psühhiaatrilisi haigusi, mis on seotud neurotransmitterite tasakaalutusega. Uuringud näitavad, et mitmetel buliimia patsientidel on obsessiiv-kompulsiivne käitumine (OCD) sama raskelt väljendunud kui OCD diagnoosiga patsientidel. Selletõttu ei ole imestada, et patsiente, kel on buliimia saab ravida mõnede samade ravimitega, mis depressiooni. Kasutusel on fluoksetiin, mis aitab serotoniini (neurotransmitter) taset ajus normaliseerida.
Klaster B Düssotsiaalne Antisotsiaalne Emotsionaalselt ebastabiilne Piirialane (borderline) - impulsiivne tüüp Histriooniline - piirialane tüüp Nartsissistlik Histriooniline Klaster C Vältiv Vältiv Sõltuv Sõltuv Obsessiiv-kompulsiivne Obsessiiv-kompulsiivne Passiiv-agressiivne Passiiv-agressiivne Nartsissistlik Depressiivne (Puuduvad RKH-põhiversioonis) Allikas: Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999 Nartsissistlik isiksusehäire 6 2. NARTSISSISTLIK ISIKSUSEHÄIRE Nartsisstlikul isiskusele on ülepaisutatud ettekujutus endast ja oma tähtsusest. Nad
kogemusega sarnased tunded ja mõtted või ka käitumine 4) Püüe vältida traumaga seotud mõtteid ja tundeid 5) Püüe vältida traumaga seonduvaid olukordi või tegevusi 6) Emotsionaalne tuimus, tundub nagu ei olekski tundeid 7) Teistest võõrandumise tunne 8) Huvi kaotamine varasemalt meeldinud tegevuste suhtes 9) Ärevuse sümptomid nagu uinumisraskused, keskendumisraskused, ärrituvus. (Post-traumaatiline stressihäire, http://peaasi.ee/) Obsessiiv- kompulsiivne häire Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted on korduvad mõtted või kujutlused, mis oma olemuselt ei olegi antud olukorras tähtsad, kuid tükivad millegi tõttu pähe. Neid võib püüda eemale lükata või vältida, kuid sageli võib see olukorda halvendada. Sundmõtete sisuks on tihti asjad, mis inimesi hirmutavad või mida tajutakse ebameeldivana nagu näiteks vägivald enda või teiste suhtes, hirm, et triikraud jäi välja lülitamata või uks või aken on lahti
Mustollusest algav tee · Normaalse motoorika säilitamine. · DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist) Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega · Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem, 5-HT · Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine · Madal aktiivsus depressioon · Liiga aktiivne 5-HT obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia · Ajutüve 5-HT neuronite häired norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). 12 paari kraniaalnärve e peaajunärve, mis väljuvad ajütüvest (tähistatakse I-XII, vaid I väljub otsajust); on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat.
autismispektrihäiretest. Aspergeri sündroomiga isikud vajavad regulaarset vestluskontakti sageli muretsemise, masenduse või sotsiaalse eraldatuse perioodidel. Medikamentoosne farmakoloogiline ravi ei ole lõplikult läbi proovitud Aspergeri sündroomi puhul, aga suuremat optimismi on põhjustanud nn. serotoniini tagasihaaret pidurdavad ravimipreparaadid, kuna preparaadil on dokumenteeritud toime obsessiiv-kompulsiivse sündroomi ja depressiooni puhul, mis on Aspergeri sündroomi puhul sageli esinevad lisaprobleemid. Enamik Aspergeri sündroomiga isikuid ei vaja ravi selle traditsioonilises tähenduses. Kooli- ja töösituatsioon võib vajada mitmekülgset kohandamist, tugevaid külgi tuleb rõhutada. Medikamentoossel ravil on suhteliselt väike osa, kuid vahel võib sellest abi olla. Kõige olulisem on individuaalne suhtumine. Prognoos Aspergeri sündroomiga isikutel
peale. Sõltuvus ● probleemideta mängimine ● probleemne mängimine ● patoloogiline mängimine - võitmise (eufooriline tunne), kaotamise( proovib ikka tagasi saada kaotatud) ja meeleheite faas (võib suure tõenäosusega enesetapu sooritada) hastarmängur tunnistab ise endale, et tal probleem - see kõige olulisem samm. Muud sõltuvused. Ostusõltuvus: ● impulsi kontrolli häire, obsessiiv-kompulssiivne häire ning sellega seonduvad häired ● ei ole ametlik psüühikahäire ● uimastisõltuvus, meeleoluhäired - tihti on need omavahel seotud ● iseloomustab intensiivse tungi tagajärjel tekkinud kindla käitumismustri järgi käitumine ● muutub korduvaks, ei suudeta tungile vastu panna ● ostu enda planeerimine pakub samuti rahuldust ● sümptomid: asjade peitmine, rahalise olukorra varjamine, ostmine lihtsalt ostmise
(Allik etc 2003: 118). Isiksushäired on jagatud kolme klastrisse ning samasse klastrisse kuuluvad isiksushäired esinevad sageli koos (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): Klaster A Klaster B Klaster C Paranoidne Antisotsiaalne Vältiv Skisoidne Piirialane Sõltuv Skisotüüpne Histriooniline Obsessiiv-kompulsiivne Nartsissistlik 5 ISIKSUSHÄIRETE TÜÜPIDE ÜLDISELOOMUSTUS RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire. DSM-IV toob välja skisotüüpse häire, mis on siiski paigutatud rühma F2, sest on leitud sarnasust ja geneetilist seost skisofreeniaga. Mõne häire nimi on muudetud
Aspergeri sündroomi esinemissageduse kohta kogu rahvastikus on tehtud vähe uurimusi, needki kõik Põhjamaades. Käesoleval hetkel ei teata veel, kas Aspergeri sündroomi esineb sama sagedusega kõigis maades ega isegi seda, kas seda esineb kõigis maailmajagudes. Ligi pooled kõigist Aspergeri sündroomiga isikutest ei otsi enne täiskasvanuks saamist psühhiaatrilist abi. Oluline on ka teada, et mitte väheolulisel osal täiskasvanud patsientidest, kellel arvati olevat skisofreenia, obsessiiv-kompulsiivne häire ja erinavad isiksusehäired, on tegelikult Aspergeri sündroom. Seega umbes 3-4 lapsel 1000 kohta areneb kogu Aspergeri sündroomile tüüpiline sümptomikooslus välja enne kooliiga või koolieas ning umbes sama paljudel on Aspergeri sündroomi piirimail olevad autismispektrihäired. Poistel on selgeid sümptomeid sagedamini kui tüdrukutel ja vaid iga viies juhtum on tüdruk. Retti sündroom Retti sündroomi (Rett's syndrome ingl. k
kasvatuslikud faktorid. Sotsiaalfoobia tunnused Intensiivne ja püsiv hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees Ärevuse sisuks mure, et ta võib sattuda alandavasse või piinlikku olukorda Võib olla üldistunud ja spetsiifilisem See hirm on liiga tugev või põhjendamatu Hirmutavaid olukordi välditakse Tüüpiliselt avaldub hirm mitte väga lähedaste tuttavatega suheldes Obsessiiv-kompulsiivne häire e sundhäire Korduvad pealetükkivad sundmõtted või –teod (pooltel alanud enne 20eluaastat) Tegu on stereotüüpne, korduvad inimeste teadvuses Mõte (hirm), et tegu ei suudeta ohjeldada Mõte, et tegu ei valmista rahulolutunnet Sümptomid tekitavad sisemist pinget, sageli kaasneb depressioon Rituaalide täitmine nõuab palju aega, mõjutab oluliselt elukvaliteeti
Teiseks lähenemis meetodiks on patsindi viimine aega, mil foobia välja kujunes. Tihtipeale on foobia põhjuseks varasemas eas kogetud sündmus. Hüpnotiseerija eesmärgiks on viia inimene tagasi aega, mil foobia ei olnud veel välja kujunenud ning lasta tal tunda, kuidas ta tundis end ilma foobiata. See tunne kasutatakse foobia asendamiseks. Samu hüpnoosi meetodeid kasutatakse teiste seisundite ravimiks. Nende hulgas võivad olla paanikahäired, posttraumaline stress või obsessiiv-kompulsiivne häire (M. Streeter, 2004). 3. Meditsiinilised rakendused: Valuravi Ammustest aegadest on hüpnoosi kasutatud protseduurides patsientide rahustamiseks ja valuvaigistamises. Bostoni teadlased demonstreerisid 2000. aastal, et hüpnoosi abil on võimalik vähendada operatsioonist tingitud valu, lühendada operatsiooni kestvust ja suurendada ohutust. Uuringus, mis hõlmas 241 patsienti, avastati, et need, kes kasutasid
ja kujutlusi - Muretsemine ki katse kontrollida või vältida negatiivseid emotsionaalseid kogemusi üleüldiselt - Muretsemine kui toimetulekustrateegia Levimus - Elu jooksul 4-6% Komorbiidsus - 50% patsientidest isiksusehäire, valdavalt vältiv või sõltuv isiksusehäire - Depressioon 60% - 20-35% mngi muu ärevushäire - 40% alkoholisõltuvus Obsessiiv-kompulsiivne häire Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted - Korduvad või pidevad mõtted, impulsid või kujutlused mis tundivad stereotüüpsel viisil pidevalt inimese teadvusesse, põhjustades olulist ärevust või kannatust - Mõtted, impulsid või kujutlused ei ole lihtsalt mure igapäevaelu asjade pärasr (,,ma tapan oma lapse ära" - Need häirivda inimest alati ning isik püüab neid mõtteid tõrjuda või maha suruda või
· Laiendab veresooni, · Lõõgastab intensiivsemalt lihased, · Vaigistab valu. (Paju, Raudsik 2007) SOTSIAALNE ÄREVUS Ärevus on normaalne reaktsioon stressile, murele või ohule, kuid kui ärevus muutub väga tõsiseks või kauakestvaks või ei ole olukorraga proportsioonis, hakatakse seda nimetama ärevushäireks. (Baldwin 2005) Ärevushäireid on mitut tüüpi, näiteks generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalne ärevushäire, paanikahäire ja obsessiiv-kompulsiivne häire. Kuna ärevushäire mõjutab inimese meeleolu, mõtteid ja käitumist, raskendab see igapäevaeluga toimetulekut nii kodus, tööl, koolis kui ka teiste inimestega suheldes. (Baldwin 2005) Ärevushäirete põhjuseks on ajus leiduvate kemikaalide tasakaalu häirumine. Tegureid, mis häire vallandavad, täpselt ei teata, kuid mõningad bioloogilised ja sotsiaalsed tingimused võivad ärevushäirete riski suurendada. (Baldwin 2005)
Trihhotillomaania on impulsihäire, mida iseloomustab pikaajaline tung omi juukseid ja teisi kehakarvu välja tõmmata. Seda juhtub nii palju, et karvade kaotus on märgatav. Tavaliselt ei õnnestu seda tungi peatada. Karvu võib eemaldada igalt poolt, kuid pea ja silmade ümbrus on kõige levinum. Karvu eemaldatakse sel määral, et see põhjustab stressi. Häire võib olla iseloomulik tervele perele. See esineb sagedamini neil, kellel on obsessiiv-kompulsiivne häire. Karvade kitkumisele eelneb tavaliselt pingetõus ja järgneb kergendus ning rahulolutunne. Diagnoosi ei ei saa panna, kui on tegemist nahapõletikuga või kui juuste kitkumine on reaktsiooniks luulule või hallutsinatsioonidele. Kõõm Kuiv kõõm, s.o. lahtiste helvestena juuste vahel. Rasune kõõm, nahatükid on peanaha küljes kinni. Rasususe tõttu kleepub kõõm juuste külge ja sellega võib kaasneda ka juuste väljalangemine.
juhtivad, esinevad haiguse sama episoodi vältel üheaegselt ning kestavad vähemalt mõne päeva, 1)maniakaalne 2)depressiivne 3) segatüüpi Psühhoosi ravi: 1)Ägeda faasi ravi psühhoosi kiire kupeerimine 2)Pikaajaline ravi relapsi ja haigusepisoodi kordumise ärahoidmine(säilitus- ja toetusravi) TÄISKASVANU ISIKSUS- JA KÄITUMISHÄIRED A-RÜHM SKISODNE, PARANOILINE, SKISOTÜÜPNE B-RÜHM ANTISOTSIAALNE,EBASTABIILNE,HISTRIOONILINE,NARTSISSISTLIK C-RÜHM VÄLTIV, SÕLTUV, OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE ISIKSUS Paranoiline isiksus : tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes ; mitteandestamine, kalduvus viha pidada, umbusklikkus, kalduvust kogemust moonutada ; oma õiguse tagaajamine, kahtlused partneri truuduse suhtes, enesekeskne hoiak, sündmusi tõlgendab ülekaalukalt kui vandenõu tulemust. Skisoidne isiksus Rõõmu tunneb vähestest tegevustest, emotsionaalne külmus, raksused emotsioonide väljendamisel, kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne , ükskõiksus sotsiaalsete
DSM I telje tuntumad, DSM II isiksushäired Biopsühhosotsiaalne lähenemine- psühhopatoloogia lähenemisviis, mis rõhutab bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite rolli vaimuhaiguste tekkeks. Ärevushäired: Foobiad, paanikahäire (paanikahood) ja agorafoobia (hirm olukordade ees, kus abi ei pruugi olla kättesaadav, kardetakse paanikahoogusid kogeda, ei lahkuta turvalisest keskkonnast), üldine ärevushäire GAD- pidev muretsemine kõige pärast obsessiiv-kompulsiivne häire stressihäired: akuutne stressihäire-traumaatilise sündmuse läbi elanud, mälupildid ja õudusunenäod; PTSH-korduvad õudukad, unehäired, mälupildid Meeleoluhäired: Depressioon, Biopolaarne häire-emotsionaalsete äärmuste vaheldumine;maniakaalsed ja depressiivsed episoodid Antipsühhootikumid dopamiini retseptoreid blokeerivad, ravivad skisofreenia positiivseid sümptomeid (luulusid, hallukaid) Arenguhäired: Autism Tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire ADHD
on palju kõikide psüühikahäirete korral. Kuna repressioonist ei piisa, sest tõrjutud energia otsib kogu oma rakendamata jõuga väljapääsu, lisandub talle tavaliselt mõni teine spetsiifilisem kaitsemehhanism, mis moonutatud väljapääsu võimaldab. (2) Vastandreaktsioon (Reaktionsbildung; reaction formation) on ohtliku impulsi asendamine vastandliku psühholoogilise hoiaku või käitumisega. Näiteks maniakaalne faas on analüütikute arvates kaitse depressiooni vastu. Ka obsessiiv-kompulsiivsuses on palju vastandreaktsioone lubamatutele tungidele. (3) Isoleerimine. (Isolieren; isolation) on sisuliselt tunnete repressioon, aga teda käsitletakse ka omaette kaitsemehhanismina. Katkestatud on seos mõtte või teo ja temaga seotud tunde vahel. Ka on see mõte või käitumisviis eraldatud isiku kõigist teistest mõtetest ja ülejäänud elust. Selle mehhanismiga seletavad analüütikud mõnesid
Ärevus- ja stressiga seotud häirete klassifikatsioon F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Emotsionaalne stress ja ärevus Emotsionaalne stress = normaalne ärevus. Emotsionaalne distress e ülemäärane ärevus e haiguslik ärevus e ärevushäire. Sooritustase langeb, mida suurem on ärevus. Emotsionaalse stressi neurobioloogia Hirmu ja aktivatsioonireaktsiooni tekkega on seotud locus coeruleus ja sümpaatiline NS ning amygdala. Amygdalas määratakse võimalikud ohud ning aktiveeritakse sümpaatiline NS ja HPA-telg.Amygdala
- perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, vestlusteemaga) 5 Mõtlemise sisulised häired (disturbances in content of thought): 1) sund- e. obsessiivne mõte (obsession) (vt. kirjeldus obsessiiv-kompulsiivne häire) 2) foobia (phobia) - teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole ohtlikud): *agorafoobia (agoraphobia); *sotsiaalfoobia (social phobia); *liht- e. spetsiifiline foobia (specific phobia)(kõrgusekartus, välgukartus, loomade kartus jne 3) ülekaalukas mõte (idee) (overvalued idea) - ekslik veendumus, mis on vähem püsivam ja
mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust teistega arutledes kontrollida. IV Ärevushäired Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon. Ärevushäire puhul: Ärevus tugev Kestab kaua Piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Foobsed ärevushäired ehk foobiad Muud ärevushäired Obsessiiv-kompulsiivne häire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired Dissotsiatiivsed häired Somatoformsed häired Mud neurootilised häired Eelsoodumused ärevushäirete tekkeks Isiksuseomadused: kõrge neurootilisus, kõrge invertsus Kongitiivsed faktorid: ärevustundlikkus, suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne, tähelepanu ohustiimulitele. Lapsepõlve suhted: ebaturvaline seotus, autoritaarne kasvatusstiil, ignoreeriv
Kõrvaltoimete viimine miinimumini aitab vähendada deliiriumi, mäluprobleeme, kõhukinnisust ja uriini retensiooni. Ravimi annust saab enamasti vähendada ohutult, kui haige on vanem, siiski on ägenemise risk suhteliselt suur ja seetõttu on soovitav aeglane annuse langetamine. Vähenenud lihasmassi tõttu on depooravi sageli problemaatiline. Aktiivset tähelepanu ja sekkumist nõuavad kaasuvad ilmingud nagu suitsiidtendentsid, depressiivsed sümptomid, ärevuse sümptomid, obsessiiv-kompulsiivsed sümptomid, agiteeritus või vägivaldsus, alkoholi või psühhoaktiivsete ainete kasutamine/kuritarvitamine ja kehalised haigused. Skisofreenia puhul on enesetapud ja enesetapukatsed murettekitavalt sagedased. Suitsiidi riski skisofreeniahaigetel suurendavad esmase haigestumise järgsed 6 aastat, noorem iga, kõrge IQ, haigusele eelnenud kõrged saavutused ja pürgimused, enda funktsioneerimise halvenemise mõistmine
Tihti seotud agorafoobiaga, mil inimene kardab avatud ruumi, kuna pole võimeline sealt kiiresti ja takistusteta ohutusse kohta põgenema) Liht ehk spetsiifiline foobia (ebamõistuspärane esemete ja olukordade kartus) Sotsiaalfoobia ( hirm saada kaasinimeste poolt kritiseeritud ning sattuda häbiväärsetesse situatsioonidesse) Üldine ärevussündroom ( mitmed ebareaalsed mured eri eluvaldkondades) Obsessiiv-kompulsiivne häire (õpitud käitumismallid, millest on raske loobuda kuid mis pakuvad hetkelist ärevustundest vabanemist) Posttraumaatiline stressihäire (võimetus toibuda traumaatilisest sündmusest põhjustatud ärevustundest) Posttraumaatilise stressihäirega kaasnevad ootamatult meenuvad õudused võivad esile kutsuda äkilist agressiivset käitumist (kaasinimeste ründamine) ja ajutist epilepsiat. Sellist käitumist nimetatakse limbiliseks atakiks
tugivõrgustik. Perekondlik esinemine ilmselt mõjutavad nii geneetilised kui kasvatuslikud faktorid. Tunnused: intensiivne ja püsiv hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees. Ärevuse sisuks mure, et ta võib sattuda alandavasse või piinlikku olukorda. Võib olla üldistunud ja spetsiifilisem. See hirm on liiga tugev või põhjendamatu. Hirmutavaid olukordi välditakse. Tüüpiliselt avaldub hirm mitte väga lähedaste tuttavatega suheldes. Obsessiiv-kompulsiivne häire ehk sundhäire: Korduvad pealetükkivad sundmõtted või teod (pooltel alanud enne 20 eluaastat). Tegu on stereotüüpne, korduvad inimeste teadvuses. Mõte (hirm), et tegu ei suudeta ohjeldada. Mõte, et tegu ei valmista rahulolutunnet. Sümptomid tekitavad sisemist pinget, sageli kaasneb depressioon. Rituaalide täitmine nõuab palju aega, mõjutab oluliselt elukvaliteeti. Patsiendid peavad neid enda mõteteks kuigi need tekivad vastu tahtmist.
järgneb depressiooni periood *F34 Püsivad meeloluhäired: -tsüklotüümia - meeleolu kõikumine. Pole nii suur, et bipolaarne häire olla -düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad
järgneb depressiooni periood *F34 Püsivad meeloluhäired: -tsüklotüümia - meeleolu kõikumine. Pole nii suur, et bipolaarne häire olla -düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent – ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad
Teiseks lähenemismeetodiks on patsiendi viimine aega, mil foobia välja kujunes. Tihtipeale on foobia põhjuseks varasemas eas kogetud sündmus. Hüpnotiseerija eesmärgiks on viia inimene tagasi aega, mil foobia ei olnud veel välja kujunenud ning lasta tal tunda, kuidas ta tundis end ilma foobiata. Seda tunnet kasutatakse foobia asendamiseks. Samu hüpnoosimeetodeid kasutatakse teiste seisundite ravimiks. Nende hulgas võivad olla paanikahäired, posttraumaatiline stress või obsessiiv-kompulsiivne häire (Streeter 2006: 66-67). 1.5.3. Meditsiinilised rakendused Ammustest aegadest on hüpnoosi kasutatud protseduurides patsientide rahustamiseks ja valu vaigistamiseks. Bostoni teadlased demonstreerisid 2000. aastal, et hüpnoosi abil on võimalik vähendada operatsioonist tingitud valu, lühendada operatsiooni kestvust ja suurendada ohutust. Uuringus, mis hõlmas 241 patsienti, avastati, et need,
Ravi kolm peamist etappi on: 1) intellektuaalne ja emotsionaalne pilguheit patsiendi käitumuslikele probleemidele; 2) põhjuste täielik avastamine või läbitöötamine; 3) EGO kontrolli tugevdamine IDi ja Superego üle. Psühhoanalüütiline teraapia · Patsient peab aru saama tegelikest, sageli alateadlikest põhjustest, miks ta käitub ebaadekvaatselt. Mõistes neid põhjuseid lakkab käitumine ebasobival viisil. Kasutamisala näited · Obsessiiv-kompulsiivne häire · Foobiad · Seksuaalprobleemid A.Adler Individuaalpsühholoogia 1912 ,,Society of Individual Psychology" Inimest ei saa uurida isolatsioonis, vaid üksnes tema sotsiaalses kontekstis. ,, inimene annab elule ise tähenduse" Individuaalpsühholoogia aspekte · Vaatleb persooni terviklikuna. · Psühhopatoloogia seisukohalt vaadeldakse inimest kui indiviidi, kes on kaotanud julguse.
Mustollusest algav tee: Normaalse motoorika säilitamine. DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist): Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT) Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine Madal aktiivsus – depressioon Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). KRANIAALNÄRVI: 12 PAARI: pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika.
Põhilsied tüübid: loomatüüp, keskkonnatüüp, klaustrofoobia - Enamusel mitu foobiat - Sageli kaasuvad psüühikahäired – ärevushäired, depressioon, ainete väärtarvitamine - Kalduvus esineda perekonniti Üldistunud ärevus - Ülemäärane, suhteliselt püsiv muretsemine ja ärevus mitmete erinevate asjade pärast - Muretsemine ja ärevus segavad oluliselt toimetulekut - Esinevad sisemine pinge, rahutus, ärrituvus, unehäired, väsimus või keskendumisraskused Obsessiiv-kompulsiivne häire - Korduvad soovimatud, häirivad või ebameeldivad mõtted, kujutlused või impulsid; käitumised mille kohatust või liigsust tajutakse - Sundnähud häirivad normaalset toimetulekut, põhjustavad kannatusi - Sageli koos teiste häiretega Sundmõtted: - Nakatumisfoobia - Obsessiivne kahtlemine - Somaatilised sundmõtted - Sümmeetriavajadus - Agressiivsed kujutlused - Seksuaalsed kujutlused Sundteod - Kontrollimine - Pesemine
· Foobiad · Ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Vältimine või ülemäärase hirmuga talumine · Lihtfoobia · Sotsiaalfoobia · Agorafoobia Paanika häire · Korduvad rasked ärevushood e. paanikahood · Pole seotud kindla situatsiooniga · Ootamatud ja prognoosimatud · Nt: surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. Obsessiiv-kompulsiivne häire · Obsessioonid e sundmõtted - ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse · Kompulsioonid e sundteod - pidevalt korduv stereotüüpne käitumine Posttraumaatiline stresshäire · Trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes · Eraldumine teistest inimestest; traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine Dissotsiatiivsed (konversiooni-) häired
• TS detailne inf liigub amygdalasse, siis sealt liigub info FS + DL (lühimälu) + OF. – apaatia, ükskõiksus, Sealt edasi Kontekstile vastav käitumine. Impulsiivne asotsiaalne keskkond. – alanenud sex huvi, – obsessiiv-kompulsiivsed hood, FS kahjustus 1. – akineetiline mutism • Käitumisprobleemid- häiritud nii sotsiaalne kui sex käitumine vasak-poolne kahjustus> • Orbitofrontaalne sdr.=pseudopsühhopaatiline isiksus: FS kahjustus
annaabi.ee 
