Eksperiment Eksperiment ehk katseline uurimus, kus uuritakse kahe või enama faktori omavahelist suhet. Selle eesmärgiks on selgitada, kas ühe faktori muutumine on teise faktori muutumise põhjuseks. Eksperiment võimaldab selgitada põhjus-tagajärg-suhteid kahe muutuja vahel. Edukas eksperiment sõltub kõikide tegurite(mis võivad mõjutada seda, mida ekperiment püüab mõõta) hoolikal kontrollil. Uurimistöödes on väga hea kasutada eksperimenti. Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A
sisestades neile loomade näärmeid. Oma seitsme toalises korteris tal on patsientide vastuvõtt, kuid tema korterisse pannakse elama ka teisi inimesi. Professorilt nõutakse kahe toa vabastamist, kuid ta keeldub ja helistab oma mõjuvõimsale patsiendile ja ta jäetakse rahule. Preobraženski toob õuest kodutu koera ja käsib teenijal hoolitseda tema eest. Nädala pärast muutub Šarik ilusaks ja toredaks koeraks. Talle sisestatakse Klim Tšugunkini, kes oli kurjategija, sisenäärmed ja ekperiment läheb korda ning Šarik hakkab inimeseks muutuma: ta kasvab pikemaks, karvad kukuvad välja ja ta õpib rääkima. Nelja nädala pärast ta on juba väikest kasvu ja ebameeldiva väljanägemisega inimene, kes ropendab, suitsetab ja mängib balalaikat. Mõne aja pärast ta palub professorilt teda sissekirjutada ja valib endale uueks nimeks šarikov. Professor proovib Šarikovi muuta paremaks inimeseks ja õpetada talle häid kombeid.
Võimalusel lisada oluliste küsimuste hulka kontrollküsimus. Läbi viia pilootküsitlus, mille käigus on võimalik kontrollida: Üksikute küsimuste arusaadavust ja vajalikkust uuringus Välja selgitada ebavajalikud, samuti puuduvad küsimused Testida andmeanalüüsi võimalikust ja asjakohasust Ankeedi täitmisele kuluv aeg Soovitatav küsimuste järjekord - Suuline · Vaatlus · Katse ja/ehk ekperiment · Töö arhiivimaterjalide ja kirjalike allikatega
Välusvaatlus. Vaatlus ei seleta käitumist, vaid piirdub kirjelduse ja üldistmaisega.KÜSITLUSED on väga tähtsad inimese arusaamade selgitamisel. Tavaliselt küsitakse igaühe arvamust mingi konkreetse asja kohta ning tulemused üldistatakse. TESTID on psühholoogilises uurimistööd samuti olulisel kohal. Nad võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Nt võrreldakse inimsete intelligentsi või isiksuseomadusi. EKPERIMENT ehk katse. Ekperimendi käigus on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta. Tavaliselt konstrueeritakse ekperimentide käigus teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. Kuna tegemist on enamasti labiorikatsetega, siis saab kontrollida ka igasuguseid võimalikke kõrvalmõjusid. 4. Arengu mõiste, kasvamine, küpsemine. Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates minaraku viljastamisese hetkest kuni inimese surmani
Tulemusena inimene kas muudab või parandab oma käitumist. Elton Mayo ja teised arvasid, et muudatused valgustuses ja tööaja struktuuris (töötunnid ja puhkehetked) ehk tähelepanu pööramine töötajate vajadustele võib suurendada produktiivsust. Mayo eksperimentidest järeldus, et: ● oluline on läbisaamine ülemuste ja kolleegidega, töötajatesse suhtumine (eksperiment valgustusega); ● oluline oli inimestesse suhtumine (ekperiment konveieritöölistega); ● vabas vormis vestlused on efetiivsemad (eksperiment intervjuudega). 1940-1950: Personalijuhtimise kui iseseisva valdkonna kujunemine (juhtimisstiilide uurimused). Personali testimine ja inseneripsühholoogia suurte sõdade ajal: Army A & Army B (töötajate värbamise ja valiku programmid). 1960-1970: Diskrimineerimine problemaatika. Inimõigused, vähemuste diskrimineerimine (1964). Süstemaatiline personalijuhtimine
Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta. · Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb) · Beh.lism on palju andnud juurde sotsiaalteadustele · Omaseks statistiline andmetöötlus (faktide põhisus) · Kaks koolkonda: o Psühholoogiline o Utulitaarne (musta kasti teooria) · Meetodid: arvamusküsitlus ja ekperiment Pluralism · Institutsionalismi ja behaviouralismi segu (sai alguse 1970ndatel) · Pöörab tähelepanu protsessidele · Uurib, kuidas on võimalik valitsuskoalitsioonide tekkimine · Poliitika on inimeste vaheline suhtlus · Probleemid, millega tegeleb: o Mida teha nendega, kes ei osale valimistel? o Mida teha üliaktiivsetea (kas see on probleem)? · Pluralism püstitab ohtralt küsimusi
tohigi eksida, et kõik vaatavad); käitumine -> tunne Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Kuidas uuritakse? Eksperimendid Katseisikule antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad peamiselt teised eksperimendi aspektid (sotsiaalsed) Probleemid: Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne (Orne'i paberil arvutamise ekperiment) Eksperimentaatori mõju / ootused (nt Rosenthal & Jacobsen 1968 õpetajate ootuste eksperiment Eetilisus Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Nt pealtnägijate tunnistused, intervjuud, toimikud Jalgpallifännide käitumise uurimine, nt Marsh, Rosser ja Harre (1978) Probleemid: 1. Uurija märkab vaid seda, mida otsib 2. Tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse Osalusuuringud (teadlane osaleb ka ise uuringus)/ aktsiooniuuringud (vaadeldakse seda, kuidas inimesed katset teostavad)
Rootsi jääb vanale, Poola uuele. 17.saj kontekstist rääkides kalendrivahe 10 päeva, 18.saj 11 päeva, 19.saj 12 päeva, 20.saj 13 päeva. Kuna kuulusime ühe ja teise riigi koosseisu, on ühissündmused. Altmargi relvarahu 1629.aastal, Rootsis 16.september, Poola ja ülejäänud Euroopa ajalookirjandus peab 26.septembrit. 1700.aastal otsustati Rootsis üle minna uuele kalendrile, üleminek pidi toimuma 41 aasta jooksul. Aastal 1700 oli veebruarikuus 29 päeva. Ekperiment kestis ainult 1712.aastale, siis mindi üleöö tagasi Juliuse kalendri juurde. Narva lahingu kuupäev, 30.november 1700, sel hetkel oli Rootsis 20.november, puhtalt Juliuse kalendri järgi 19.november. Vene kalender arvestas aega maailma loomisest, Kristus sündis vene kalendri järgi 5508.aastal. Sealt hakati aega lugema. Vene allikates peab alati arvestama selle nihkega, et tuleb juurde liita 5508. Venemaal algas uus aasta 1.detsember. Kohanimed Eesti kohanimed nagu tänasel päeval
tohigi eksida, et kõik vaatavad); käitumine -> tunne Sotsiaalpsühholoogia – uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Kuidas uuritakse? Eksperimendid Katseisikule antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad peamiselt teised eksperimendi aspektid (sotsiaalsed) Probleemid: Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne (Orne’i paberil arvutamise ekperiment) Eksperimentaatori mõju / ootused (nt Rosenthal & Jacobsen 1968 õpetajate ootuste eksperiment Eetilisus Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Nt pealtnägijate tunnistused, intervjuud, toimikud Jalgpallifännide käitumise uurimine, nt Marsh, Rosser ja Harre (1978) Probleemid: 1. Uurija märkab vaid seda, mida otsib 2. Tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse Osalusuuringud (teadlane osaleb ka ise uuringus)/ aktsiooniuuringud (vaadeldakse seda, kuidas inimesed katset teostavad)
annaabi.ee 
