Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks (2)

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Ülevaade psühholoogiast

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on psühholoogia?
Mis on psüühika?
Mis on operantne tingimine?
Mis on teadvus Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid?
Mis on uni Kuidas seda uuritakse?
Kuidas und uuritakse?
Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte?
Mis on taju Aisting?
Millised on põhilised tajuteooriad?
Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?
Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel?
Kestvuse alusel?
Kes on E Tulving?
Millest sõltub meeldejätmine meelespidamine meenutamine?
Miks ta nii tegi?
Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses?
Mida uuris Galton?
Mis on motivatsioon?
Mis on emotsioonide otstarve?
Mida kujutab endast isiksus?
Millega tegeleb kliiniline psühholoogia?
Mida uurib sotsiaalpsühholoogia?
Mida tähendab sotsiaalne soodustamine?

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001

Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?
Psühholoogia – teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas.
Psüühika – väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.
Psüühilised nähtused jagunevad:
Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena.
Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.
Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned (need jooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu ja seisukohalt)

Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne
Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistimist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist.
Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele.
Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises.
Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele.
Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias.

Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus . Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment , vaatlus , intervjuu, küsimustik jne
Teaduslik psühholoogia – kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad. Esitab selgeid ja loogilisi määratlusi, tõeseid ja praktikas kontrollitud seaduspärasusi. Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse , vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine.
Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust, mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne . Näiteks, kui IQ- test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Valiidsus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni. Psühholoogia uurimismeetodid:
Eksperiment – psühholoogiliste uuringute põhiliseks meetodiks on katse. See on olukord, kus katse korraldaja püüab arvustada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid või tegureid
Vaatlus – sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel (sama ka eksperimendi puhul). Introspektsioon e enesevaatlus , ektrospektsioon e teiste inimeste vaatlus.
Küsitlus/ vestlus – kasut. Sageli täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Lisaks sõnades sisalduvale infole, on vestluse käigus jälgitavad ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne). Valim peab olema esinduslik ja piisav
Test – täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi.

W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd
1879 a Leipzigi ülikoolis Wilhelm Wundt rajas esimese laboratooriumi ja hakkas plaanipäraselt läbi viima inimese psüühika uurimise katseid. Tekkis psühholoogia kui teadus.

Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda , kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda.
Biheiviorism- Psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises . Pavlovi tingitud reflekside katse (koera peal). Esindajad Ivan Pavlov , Watson , Thorndike ja Skinner .
Humanism- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe , vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow , Freire, Knowles , Mezirow.
Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud .
Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner.
Psühhobioloogiline koolkond- Uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi.

Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine?
Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Koolkonna tekkimisega seostatakse kõige sagedamini John B. Watson'i töid 1910-ndatel aastatel, mis seostuvad ka õppimise teadusliku uurimise algusega. Üldistavalt võib öelda, et biheivioristide kohaselt on õppimine tingitud. See tähendab, et toimub assotsiatsioonide loomine stiimulite ehk ärritajate ja oma kogemuste või käitumiste vahel. Biheivioristide tuntuimateks esindajateks on Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja Burrhus F. Skinner.
Klassikaline tingimine- Vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 - 1958) tegeles füsioloogia alaste uurimistöödega, saades selle eest 1904 . aastal Nobeli preemia. Pavlov uuris maomahla ja sülje eritumist koertel vastuseks erinevatele toidukogustele või -liikidele. Katsete käigus märkas ta, et mõnikord algas maomahla ja sülje eritumine enne toidu söömist või ruumi toomist. Näiteks tekkis sülje eritumine kui koer nägi tavaliselt toitu toovat inimest või kuulis tema samme. Edasiste katsete käigus jõudis Pavlov järeldusele, et loomad õppisid reageerima esialgselt neutraalsele stiimulile (nt. eksperimentaatori sammud) ehk õppimise tulemusena kujunevad tingitud refleksid. Seega on klassikaline tingimine selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest .
Operantne tingimine- selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks.
E.L.Thorndike (1874-1949) leidis, nagu paljud teised teadlased, et klassikaline tingimine ei selgita kõiki igapäevaelus ilmnevaid õppimisi. Näiteks õpivad loomad kiiresti ära käitumised, mis aitavad neil uues ja keerulises keskkonnas toitu saada. Seetõttu alustas ta uurimusi paigutades loomi (nt. kassid, rotid) erinevatesse katsetingimustesse, kus neil tuli lahendada erinevaid ülesandeid toidu saamiseks. Üks tuntud katsete seeria teostati näljaste kassidega, kes asetati „mõistatuse kasti“, kust neil tuli välja pääseda ja isuäratav toit pandi kastist väljapoole. Oma uuringute tulemusena sõnastas E.L.Thorndike tagajärje ehk efektiseaduse. Selle kohaselt tõuseb sellise käitumise sagedus, millele järgneb soovitud tagajärg. Just tagajärg ehk sarrustus on see, mis määrab tingimise , sest positiivsete tagajärgedeni viivaid tegevusi hakatakse tegema rohkem ja negatiivseid vähem. Kõige üldisemalt öeldes on tagajärjeks preemia või karistus.

Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid.
Närvisüsteem jaguneb:
Somaatiline ehk tsentraalne - seljaaju, peaaju
Vegetatiivne- sümpaatiline, parasümpaatilline
Perifeerne- sensorne, motoorne
Aju erinevate osade funktsioonid:
Piklikaju- hingamine , vereringe -süda, neelamine , aevastamine, okserefleks
Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal
Ajusild - Tähelepanu, ärkvelolek; Uni, näolihased; Keel, silma, kõrva kontroll
Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide ( kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine ; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel
Suuraju sagarate funktsioonid:
• laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon , agressioon, lõhnade tajumine
• kiirusagar : sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
• oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
• kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine

Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus.
Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson – pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Närvisüsteemi toimimise aluseks on signaalid , mida vahendavad närvirakud ehk neuronid . Närviraku ülesanne on juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Iga närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest.

Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus ?
Teadvus on vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamine ja tundmine .
Teadvus on vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamine ja tundmine.
Teadvuse omadused:
• Kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma “ tunnet ” ehk kvaliteeti
• Subjektiivsus, omavaatelisus – seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste või loomade poolt; teatud viis kuidas maailm ilmneb just meil
• Intentsionaalsus –ollakse teadlikud millestki
• Transparentsus –me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna või teadvusena; me ei aisti neuroneid vaid aistime ärritajaid ja objekte
Selektiivsus
Ühtsus
Teadvuse funktsioonid:
Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine.
Mineviku ja tuleviku integratsioon , planeerimine
Käesoleva hetke märgistamine
Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine
Loovus
Olukorra ja seisundi pidev jälgimine
Eneseteadvus on iseendast teadlik olemine ja arusaamine ehk kõik see, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas
tulevikus (James, 1890).

Tähelepanu liigid ja omadused
Tähelepanu omadused- valivus, maht, jaotuvus, koondamine , püsivus, ümberlülitatavus, esmasus , tähelepanu ülerahvastusefekt, tähelepanu silmapilgutus
Tähelepanu liigid- tahtmatu ja tahtlik tähelepanu, tahtelisjärgne, fokusseeritud , jagatud.

Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab?
Uni on psühho-füüsiline nähtus.Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas (keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu).
Kuidas und uuritakse? Elektroensefalogramm (EEG) – mõõdab erinevate ajukoore piirkondade elektrilist aktiivsust.
REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Iseloomustus:
• Lihastoonus on väga madal
• Kiired silmaliigutused
• Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel
• Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega
• Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus
• Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi
• Selles uneperioodis esinevad ka unenäod

Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi .
Rahulik ehk aeglane uni: 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine.
• 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained.
• 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda . See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast.
• 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast.
• 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast.
5. aste- REM uni. Ajuvoolud kiirenevad ja hakkavad ilmnema unenäod. Lihased lõdvestuvad ja südame töö suureneb. Hingamine on kiire ja madal.
Unenäod:
Evolutsiooniline hüpotees- Unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene õpiks hirmutavates olukordades reageerima. Revonsuo 2000.
Õppimise hüpotees- Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid. Uni kinnitab mälujälgi? Jouvet
Unustamise hüpotees- Une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu. Crick&Mitchison
Kõrvalprodukti hüpotees- Unenäod on ajurakkude juhusliku stimulatsiooni ja aktvivatsiooni kõrvalprodukt. Unenäo elamus tekib ärkamisel, kui püütakse interpreteerida juhuslikult aktiveerunud informatsiooni.
Alateadlike soovide hüpotees- Unes leiavad kajastamist ainult egoistlikud vajadused. Ühiskond ei aktsepteeri kõiki vajadusi, need surutakse alateadvusesse. S. Freud.

Mis on taju? Aisting ? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?
Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina , mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Aisting on elementaarne meeleline elamus.
Tajuteooriad:
Teadvustamata otsustuste tajuteooria- Herman von Helmholtz . Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus . Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni).
Ökoloogiline tajuteooria- James Gibson . Taju ei konstrueeri representatsioone, ta „ korjab üles“ infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid.
Taju omadused:

Tajul on piirid- absoluutsed, suhtelised
Tajul on kujunemise aeg
Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest.
Püsivus
Ruumilised ja ajalised vastasmõjud

Illusioon on tegeliku objekti moonutatud tajumine või kujutamine.
Hallutsinatsioon on häire tajumises. Hallutsinatsiooni korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita.

Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel?
Sisu alusel:

Motoorne
Emotsionaalne
Kujundiline
Sõnalis-loogiline

Kestvuse alusel:

Sensoorne mälu- ikooniline, kajaline
Lühimälu- kestus, maht
Pikaajaline- kestus, maht

Meelteinfo alusel ehk milliste meelte kaudu jõuab info mällu:

Kuulmismälu
Nägemismälu
Lõhnamälu
Maitsmismälu
Liigutusmälu

Kes on E. Tulving ? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline ).
Endel Tulving- Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus.
Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Vajalik ka keele kasutamiseks.
Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine, käe suudlemine jne.
Episoodiline mälu kogub infot ajaliselt märgistatud sündmuste ning nende ajalis-ruumiliste suhete kohta. Selle abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine.

Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht?
Lühimälu – tajutud materjal püsib lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Kui kaua ja kui palju materjali püsib lühimälus sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Seda nimetatakse ka töömäluks, mis jaguneb kolmeks: nägemus-ruumiline, kuulmis -sõnaline ja tähelepanu kordineerimine.
Pikaajaline mälu – peale ajalise kestuse on sellel ka väga suur maht. Teadlased väidavad, et isegi piiramatu maht. Nimetatakse ka püsimäluks, kuhu talletub materjal väga pikka aega.

Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine , meenutamine?
Meeldejätmine – edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud.
Meelespidamine – säilitamine, mille käigus hoitakse kodeeritud info alles.
Meenutamine – reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Toodud on välja selle ajendid, sest täpne olukorra selgitus puudub, selle taga on aga varasemad seosed või taastuvad mälupildid hetke olukorras.

Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip.
Känkimine – materjali organiseerimine ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. NT 17 kohalise koodi jaotamine seostuvatateks numbriteks.
Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip – seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseerida ainult seda, mis on kord mällu salvestatud ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub omakorda sellest, kuidas vastav informatsioon on meelde jäetud.

Erinevad lähenemised õppimisele.
Mehhaaniline e. Mõtestamata kordamine – tavaline lühimällu salvestamine
mõtestatud kordamine – pikaajalisse mällu salvestamine
jaotatud õppimine ja kordamine- kui õppida osade kaupa on asi efektiivsem. Asi peitub selles, et erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali kinnistumisele kaasa.
Mnemoonilised ehk mälu abistavad tehnikad – subjektiivne organiseeritus ja objektiivne organiseeirtus, mille abil luuakse seoseid ja süsteem õpitavas informatsioonis. Vajab pikemat treeningut, sest muidu on suhteliselt vähe efektiivne.

Arenguteooriad – Freud, Erikson , Piaget, Kohlberg .
FREUD
Teooria üldised põhimõtted:
• Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga ( libido - sugutung)
• Inimese teadvustatud kogemus on vaid „jäämäe veepealne osa"
• Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele
• Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel
Arengustaadiumid S. Freudi järgi:
1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a)
• oraalne periood (sünd-1a). Imemine
• anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine
• falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm
Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent
Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent
2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi.
3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga)
Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist.
Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi).
Eriksoni teooria üldised põhimõtted:
• Teooria põhineb praktikal
• Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne
• Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi
• Iga staadiumiga kaasnevad kriisid , mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides
• Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse
• Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida.
Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi:
1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a)
Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus , silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata.
Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne , mis omakorda tagab lapse turvatunde.
2. Autonoomia vs häbi (1-3 a)
Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette , aga näeb ema).
Suureneb verbaalne suhtlemine , suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega.
3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a)
Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk . Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi.
Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud)
Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema).
4) Edukus või alaväärsus (7-11 a)
Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus /tahtmatus teha vaimset tööd.
Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt.
5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a)
Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire , reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.
Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted . Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet.
6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...)
Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus.
7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga)
Laste kasvatamine . Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus .
8) Integraalsus ( terviklikkus ) vs meeleheide ( hiline täiskasvanuiga)
Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab.
Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi
1) Sensomotoorne periood (0-2a)
Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine ) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas , et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus.
2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a)
Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast , keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast , ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab , et ta on peidus).
3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi.
4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....)
Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised , teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid).
Objekti jäävuse mõistmise areng (Piaget` järgi):
• Refleksid (0-1,5 kuud) - 1-4. elukuul hakkavad refleksid seostuma. Laps ei hakka kadunud asja otsima , võib vaadata kohta, kuhu see kadus .
• Esmased tsirkulaarreaktsioonid (6 nädal - 4 kuu) - laps omandab esimesi harjumusi (nt pöidla imemine), õpib tundma oma kehaosi ja avastama esemete omadusi.
• Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8 kuu) - laps uurib keskkonda, kordab teatud tegevusi (nt raputab kõrinat, uurib oma riideid jm), tekib haaramine. Kordamine viitab objektide äratundmisele ja mälu tekkimisele.
• Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid (9-12 kuu)- laps tunneb huvi käitumise eesmärgi vastu, selle saavutamiseks rakendab koordineeritud tegevuste jada (nt haaramise puhul). Laps oskab eset otsida, kui ta seda osaliselt näeb.
• Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid (12-18 kuud) - esemetega eksperimenteerimine, laps proovib, mis juhtub. Hakkab otsima eset, mis peidetakse tema nähes.
• Representatsioonid (alates 18 kuud) - tekib eseme jäävuse mõiste. Laps on võimeline objekti ette kujutama ja mäletama.
Kohlberg leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arengus läheb 10. eluaasta juurest - enne on reeglid lapse jaoks pühad ja vaieldamatud, 10. eluaasta paiku hakkab üldisi norme vaidlustama. Enne 10. eluaastat on mingile teole hinnangu andmisel olulisem teo tagajärg, 10. eluaastast muutub olulisemaks teo motiiv - miks ta nii tegi?
Lastele esitati kõlbelise sisuga lugusid ja küsimusi, oluliseks peeti seda, kuidas vastust põhjendatakse. Tuntuim on lugu keemikust, kes keeldus mehele müümast ravimit, mispeale mees ravimi varastas .
Naine oli vähki suremas. Üks rohi võis ta päästa - raadiumi vorm, mille avastas keemik , kes elas samas linnas ja kes müüs rohtu 10 korda kallimalt, kui tal selle tootmiseks raha kulus. Haige naise mees püüdis raha laenata, kuid sai kokku ainult poole summast. Ta ütles keemikule, et tema naine on suremas ja palus rohtu odavamalt müüa või vähemalt luba hiljem järele maksta, aga keemik keeldus. Meeleheitel mees murdis keemiku poodi sisse ja varastas oma naisele rohu. Kas ta oleks pidanud seda tegema? ( Butterworth , Harris 2002)
Kõlbelises arengus on Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaks perioodiks .
I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a)
1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus.
2) Reeglitest kinnipidamine . Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda - kauplemine kõlbelisel pinnal (tema tegi ka!). Kõlbeline käitumine on kokkulepetest kinnipidamine inimeste vahel.
II Konventsionaalne periood (10-13 a)
3) Teiste arvamus. Inimene käitub kõlbeliselt, sest ei taha jääda teiste ees halba valgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid.
4) Seadused ja kord. Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme.
III Postkonventsionaalne periood (13-... a)
5) Sisemine koodeks . Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel . Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib.
6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Suutlikkus näha inimkonda tervikuna . Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv.
Kõlbeliseks arenguks on oluline mõtestatud sündmuste hulk inimese elus - kas inimesel on tulnud teha raskeid valikuid . Rasketes oludes kasvanud lastel on suurem tõenäosus saavutada kõrgemat kõlbelise arengu taset.

Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Defineerivate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng.
Keele omadused ja struktuur – Keel on häälikuil põhinev tähenduslike märkide süsteem. Inimkeel põhineb foneemide (häälikute, häälikuühendite) ja morfeemid (nt sõnajuur, tunnus, muutelõpp) süsteemil.
Keele omadused - Konstruktiivne , loov; Struktureeritud; Mõtestatud; Osutav; Inimestevaheline, suhtlemiseks
Keele struktuur – Foneemid, morfeemid, sõnad, fraas , laused
Mõisted – tänu sellele suudab inimene mõtelda ja ennast väljendada. Osad täpselt defineeritud, teised aga laiemad. Mõisteid on väga palju, ja et nendes orienteeruda luuakse süsteeme (nt. Kategoriseerimine)
Keele omandamise teooriad –
• Õppimisteooria (Skinner)
• Mudeldamine
• Imiteerimine
• Harjutamine
• Valikuline kinnitamine
Defineerivate tunnuste teooria –
• Algelemendid - tunnused
• Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet
• Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge
• Mõisted asetsevad hierarhiliselt
Prototüübiteooria –
• Kategooriad esitatakse prototüüpidena
• Iseloomulikud tunnused
• Liikmete tüüpilisus
Lapse kõne areng -
Lapse esimestel elukuudel ja –aastatel on sõnande ja tähenduste omandamine eriti intensiivne. Laps jätab tihti meelde sõna, mis ta esmakordselt kuulis(ja kus ning mis oludes) ning hiljem kasutab ta seda enda arvates sobivad kohas.
1,5a laps valdab keskmiselt 25 sõna, 4-aastane aga 5000 sõna. 6- aastane u 15000 sõna. Keskmiselt õpitakse 10 sõna päevas. Aastaselt räägib laps üksikuid sõnu, 2-aastaselt paarsõnalisi lauseid. 4-aastane võib rääkida juba samamoodi nagu täiskasvanud.

Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus . Algajad ja eksperdid . Algoritm ja heuristikud.
Mõtlemine – käsitletakse vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluse kasutamisega
Mõtlemise elemendid – Representatsioon: analoogia , sümbol
Probleemilahendus - Algsituatsioon -> ? -> eesmärk, lõppsituatsioon
James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega
Algajad ja eksperdid – Harjutamine, Vigadest õppimine, Osadeks jaotamine, Tegevuste automatiseerumine. Teadmiste mõju ülesande lahendamisele uurinud
deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973)
Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid , mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult .
Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid , trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud.

Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton ?
Teaduslikus tähenduses - Arukus , taibukus (võime asjadest aru saada ja arutada)
Galton uuris inimeste vaimseid võimeid

Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler ).
Binet – Test sisaldas kokku 30 ülesannet. Eeldusel , et lapse vaimne vanus peaks vastama tema teadlikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi seal vea, siis anti talle aasta noorematele mõeldud test. Vajadusel mindi veel astmekaupa allapoole nii kaua kuni laps ei teinud ühtegi viga. Nii saadi teada, milline on lapse vaimne areng.
Wechsler - testil on 14 alaskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on tuvastada ülesannete keerukuse tase, mida inimene pole enam suuteline lahendama . Alatestid võib jagada kahte gruppi, verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid.

Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve .
Peame teadma keskkonna rolli ning ka pärilikku mõju.
Normaaljaotus- Kui joonistada graafik , mis kujutab, kui palju on erineva pikkuse või kaaluga inimesi, siis
Saame mõlemal juhul omapärase kellakujulise kõverjoone. Tekkinud jaotuspilti nimetatakse normaaljaotuskõveraks, mis on statistiliselt väga täpselt väljendatav. Kõver on seda sujuvam, mida suurema hulga inimeste andmeid on kasutatud.
Standardhälve iseloomustab, kuidas jaotuvad (juhuslikult muutuvad) suurused keskmise väärtuse ümber. Standardhälve on kokkuleppeline ühik. Oletame, et mingi kooli õpilaste keskmine pikkus on 165 cm. Sellest keskmisest pikkusest on nii pikemaid kui ka lühemaid õpilasi. Üks standardhälve on kaugus keskmisest.

Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed ( Gardner , Sternberg).
G-faktori mõiste lõi Charles Edward Spearman. Spearmani põhiseisukoht on, et kõikides vaimsetes võimetes avaldub üldine vaimne võimekus( general intelligence e g-faktor). S.o taiplikus, võime arutleda, lahendada probleeme, ja mõelda abstraktselt . Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed, ehk spetsiivilised faktorid (s-faktorid), mis kõik suuremal või vähemal määral on seotud üldvõimekusega. Ise on ta g-faktori kohta öelnud järgmiselt( aitab g-faktori mõistet selgeks saada):” Kui küsida, mis on G, tuleb osata vahet teha mõistete tähendustel ja faktidel asjade kohta. G tähendab mingit kindlat kvantiteeti, mis on saadud statistiliste operatsioonide tulemustena. Teatud juhtudel on võimalik jagada inimese skoor vaimse võimekuse testis kaheks faktoriks, millest üks on sama kõikides testides, kusjuures teine neist muutub testide lõikes. Esimene neist on üldine faktor (g) ning teine spetsiifiline faktor. Seda G mõiste tähendabki, faktorskoor ja ei midagi muud. Kuid see tähendus on piisav alustamaks uuringut leidmaks, mis on selle taga; edasi saame otsida fakte selle skoori-faktori või G kohta. Saame kinnitada, mis on need vaimsed operatsioonid, milles viimane mängib suurt rolli võrreldes teise, spetsiifilise faktoriga. Nii on avastatud, et G on dominantne sellistes operatsioonides nagu arutlus või ladina keele õppimine; sealjuures mängib ta väga väheolulist rolli sellistes operatsioonides nagu näiteks tonaalsuste eristamine... G paistab domineerivat siis kui ülesande sooritus nõuab suhete tajumist, või seda, et olles näinud suhet ühes situatsioonis osatakse seda üle kanda teise... Paljud meie hulgast on arvanud, et G mõõdab mingit liiki mentaalse energia hulka. Kuid selline seisukoht kipub esile kutsuma liigset poleemikat. Viimast annab vältida kui öelda ettevaatlikumalt, et G käitub justkui ta mõõdaks mingit energiat. Teiseks, kuigi tundub olevat põhjendatud asendada energia mõiste jõu mõistega (mis tähendab energiat või tööd jagatuna ajaga). Sel moel saame rääkida vaimujõust sarnasel viisil kui hobujõust... Asjade loomulikul kulgemisel on G sisemiselt määratud; inimest ei saa treenida, et tal oleks kõrgem G, samamoodi nagu ei saa kedagi treenida olema pikem”.
Erinevalt Charles Spearmani definitsioonist, arvab Howard Gardner, et üldist vaimset võimekust ei ole olemas jaselle asemel on 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust:
• Keeleline, ehk lingvistiline
• Loogilis-matemaatiline
• Muusikaline
• Ruumiline
• Kehalis-kineetiline
• Enesetunnetuslik(ehk intrapersonaalne)
• Suhtlemisalane (ehk interpersonaalne )
Samas, Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule – seetõttu on väljatoodud võimekusi raske mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekusest, aga säilitanud ülejäänud.
Robert Sternberg’i arvates mõõdavad tavalised intelligentsustestid ainult analüütilist intelligentsus, ehk siis vaid ühte võimekust. Kuid tegelikult koosneb intelligentsus kolmest osast:
• Analüütiline intelligentsus:
- Vajaliku teabe omandamine
- Probleemi käsitluse planeerimine
- Teadmiste kohandamine plaaniga, konkreetse ülesande täitmisel
• Loovus :
- Ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega – teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel.
• Praktiline intelligentsus:
- Seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast

Soolised ja grupilised erinevused võimetes.
Sugu:
- Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdases fakti teadmises.
- Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu.
Etnilised grupid:
- Negriidid mongoliidid
Väga palju on tegelenud rassilise intelligentsusega Arthur Jensen .
Jensen väitis, et tema uuringutulemuste põhjal saab öelda, et üldine kognitiivne võimekus on oma olemuselt päritav seadumus , mille määravad peamiselt geneetilised, mitte keskkondlikud tegurid. Ta oli ka seisukohal, et kui assotsiatiivne õppimine, ehk meelde jätmise võime, on rasside vahel võrdselt jaotunud, siis kontseptuaalne mõtlemine, ehk sünteesivõime, esineb asiaatidel rohkem kui valgetel. Ta järeldas oma andmetest, et keskmiselt on ameerika aasialased intelligentsemad kui valged ameeriklased.
Jenseni kõige rohkem poleemikat tekitanud artikkel avaldati 1969 ajakirjas Harvard educational review. Selles järeldati muuhulgas , et programmid, mis olid välja arendatud Aafrika-Ameerika laste IQ tõstmiseks, on läbi kukkunud ning suure tõenäosusega ei olegi seda kunagi võimalik saavutada, sest Jenseni hinnangul oli 80% IQ variatiivsusest määratud geneetilistest faktoritest ning ülejäänud osa keskkondlikest faktoritest. See oli liiga julge lähenemine ning sai palju kriitikat. Ühes hilisemas artiklis väitis Jensen, et tema väiteid on valesti mõistetud ning et ta ei ole kunagi väitnud, et mustanahalistel on loomu poolest madalam intelligents , vaid et sellele leiule ei leidu praegu teaduslikult piisavat põhjendust ning musta- ja valgenahaliste intelligentsustasemete erinevus jääb seega uurimisele avatud küsimuseks.
Sh. Intelligentsus etniliste gruppide vahel oleneb ka:
• Sotsiaalsest majanduslikust staatusest
• Kultuurilisest erinevusest ( keele oskus, majanduslik staatus)

Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid.
Motivatsioon on üldine asjade kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab meid tegutsemas.
- Vajadused : on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile , mis viib eesmärgi
saavutamisele
o Orgaanilised vajadused – on inimese põhivajadused
o Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus
o Sotsiaalsed vajadused
o Vaimsed vajadused
o Esteetilised vajadused
- Kultuuriline motivatsioon:
o Arenguvajadus: püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste, ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks.
 Uudishimu – soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine
 Kontrollitunne – vajadus ette ennustava keskkonna järele. Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde. Selle vastand on kontrolli puudumine.
 Tunnetuslik ebakõla e kognitiivne dissonanss – inimesel on vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde. ( Leon Festinger). Kognitiivne dissonants on üks mõjukamaid ja laialdasemalt uuritumaid teooriaid sotsiaalpsühholoogias. Kognitiivne dissonants kujutab endast pinget, mis tekib, kui inimene on silmitsi (vähemalt) kahe teineteisele vastukäiva mõtte või arvamusega. Vastava teooria kohaselt on inimestel motivatsiooniline tung vähendada dissonantsi . Seda tehakse muutes oma suhtumist , uskumusi ja tegevust. Jean Piaget formuleeris sarnase mõiste- kognitiivne disekviliibrium- mis viitas vastuolule uue info ja vanade uskumuste vahel. Kogemus võib olla vastuolus ootustega, näiteks ostja kahetsus pärast kallist ostu. Dissonantsi seisundis võivad inimesed tunda üllatust, hirmu, süütunnet, viha või häbi. Inimesed kalduvad mõtlema, et nende otsused on õiged vaatamata vastupidistele tõenditele. See kalduvus annab kognitiivse dissonantsi teooriale ennustava jõu valgustades irratsionaalset ja destruktiivset käitumist.
 Saavutusvajadus – tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnuste ebapiisavusel või puudumisel
- Bioloogiline motivatsioon – Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine.
 Valu vältimine / ohureaktsioonid :
Ohuraktsioonid alluvad suures osas autonoomse närvisüsteemi kontrollile . Autonoomsel närvisüsteemil kaks osa:
 Parasümpaatiline – jõudeolekus aktiivne
 Sümpaatiline – kriisiolekus aktiivne. Kriisiolekus aktiveerib sümpaatiline närvisüsteem organismi tõstes valmisolekut võitlemiseks või põgenemiseks. Nii võitluse kui põgenemise korral tuleb kulutada palju energiat, säilitada olukorra hindamise võime, arvestada vigastuste ohuga.
 Stressreaktsioon vastab neile tingimustele. – energiavajadus tagatakse vere juurdevooluga lihastesse ja ajju, vereringesse vallandatakse glükoosi, jahutamiseks tekib higi. Kõrge aktivatsioonitase keskendab meie tähelepanu vaid elulisele. Vigastuste vastu valmistumiseks toimub vere koostise muutumine ja ja toimeainete vallandamine. Pikaajaline stress -reaktsioon kurnab oluliselt organismi.
 Uni – seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ja ärkveloleku tsüklit reguleerivad bioloogilised rütmid. 1/3 ööpäevast magatakse, madalseis kella 3 ja 6 vahel, aktivatsioonitase muutub kogu 24 h jooksul. ( aktivatsioonitase – närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määr)
Unel on 5 staadiumi :
 1. Staadium – uinumine, kerge uni. Kestusega u 2 min. Kaovad ära ärkveloleku ajal valitsenud alfalained
 2.staadium – kerge uni, kestus u 20 min. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmad on suletud. Silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45 – 55% kogu uneajast.
 3. Staadium – üleminek sügavasse- ehk deltaunne. Selles astmes tekkivad aeglased, sügava amplituudiga deltalained. See hõlmab 3 – 8% kogu uneajast.
 4. staadium – sügav uni, ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles äratada. See hõlmab 10 – 15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes rääkimine ja unes kõndimine.
 REM uni – Peamine une nägemise periood. Kiire uni – ehk paradoksaalne uni. REM uni sp, et sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti. ( Rapid eye movement ). Tekib tavaliselt 70 – 90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse tase tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt. Kohati aktiivsemalt kui ärkvel ollles. Iseloomustused:
 Lihastoonus on väga madal
 Kiired silmaliigutused
 Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel
 Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega
 Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus
 Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi
 Selles uneperioodis esinevad ka unenäod
 Nälg: on motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest. Näljatunne pole täpses vajaduses energiavajadusega – pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat .Väga olulised on näljatunde tekkimisele söömisharjumused, lisaks aju, seedesüsteem, toidu omadused.
 Janu: Janutunne tekib siis, kui vedelikukaotus ulatub 0,5%- ni kehakaalust. Janutunde tekkepõhjused on nii kehakudedes(osmoos), kesknärvisüsteemis, kui ka psüühikas. Sageli juuakse rohkem kui vaja – seotud heaolutundega.
 Suguiha: suguiha on soov leida omale seksuaalpartner ning asuta temaga seksuaalvahekorda. Evolutsioonilisest seisukohast oon inimesed arenenud kasvatama oma järglasi koos elukaaslasega , kes on nõus kandma pikaajalisi kohustusi. Evolutsiooni käigus kujunes ka armastus – see aitab keskenduda ühele partnerile, kellega korduvalt seksuaalvahekorras olla.
 Uimastisõltuvus
 Kehatemperatuuri hoidmine: Kaks mehhanismi.
 Sisemine kontroll:
Vasodilatatsioon –nahakapillaaride laienemine
Vasokontriktsioon – Nahakapillaaride ahenemine
Piloerektsioon – karv turri
Lisaks – suur ja väike vereringe
 Väline kontroll – tahtele alluv. Kontrollkese ajus – hüpotalamus
- Kontrollkeskme lähenemine : Julian Rotter 1966.a. – inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi.
 Sisemine e Internaalne kontrollkese –Inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda, mning, et oma tegutsemisega suudetakse muuta oma tulemusi. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus.
 Välimine e eksternaalne kontrollkese – inimesed on veendunud, et kõik , mis nendega juhtub ei allu nende kontrollile vaid on kontrollitud väliste jõudude poolt. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus.
 Eksternaalse kontrollkeskmega inimesed ...
on vähem rahulolevad oma tööga,
nende absenteeismi tase on suurem,
nad on töö juures kergemini häiritavad,
nad on vähem pühendunud tööle
... kui internaalse
kontrollkeskmega inimesed
Internaalse isiksuse elufilosoofia
● kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus
● individualistlik maailmakäsitlus
● suurem stressitaluvus
● parem vaimne tervis
● hea kohanemisvõime
● suurem paindlikkus
● vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes
● kõrge enesehinnang
● pikaajalised eesmärgid
● aktiivne eluhoiak
Eksternaalse isiksuse elufilosoofia
● tunneb end välismõjude subjektina
● madalam sotsiaal-majanduslik staatus
● madal stressitaluvus
● kergemini haavatav
● frustreerunud
● toimib juhusele vastavalt
● madal enesehinnang
● lühiajalised eesmärgid
● passiivne eluhoiak
● madal kohanemisvõime
● mitteadekvaatne mina- kontseptsioon
- Maslow motivatsioonipüramiid:
o Füsioloogilised vajadused- seksuaal -, vee-, toiduvajadus
o Turvalisusvajadus – vajadus kaitstsuse järgi. Tunda end turvaliselt.
o Armastus-ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma, ning tunda, et temast hoolitakse
o Tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järgi
o Eneseteostusvajadus – vajadus „jätta jälg“ kasutades ära enda täielikku potensiaali , milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.
o Hierarhia madalaimad neli astet on füsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkus-vajadused (deficiency- needs , D-needs). Viies, eneseteostusvajadus, ning püramiidist väljapoole jääv kuues, enesetranstsendentsivajadusdus on kõrgemad või Olemus-vajadused (Being-needs, B-needs).
o Hierarhia kõrgemate astmeteni jõudmiseks peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud.
- McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria –
 Sisemine – ja välimine motivatsioon
o Sisemine motivatsioon – keskendub tegevuse enda väärtustamisele( huvid,saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) . sisemise motivatsiooni tugevus sõltub mil määral inimesed näevad oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutavate ning kontrollitavatena. Kui kompetentsusele ja enesemääratlusele seatakse piire, väheneb sisemine motivatsioon. esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist:
Meelelahutuse otsimine – ttunnetusliku aktiivsuse tõstmine.
Soov vähendada tekkinud ebakõlasid – väljakutseid esitavas olukorras või informatsiooni mittekokkulangemise korral.
o Välimine motivatsioon – Keskendub tegevuse tagajärgedele. Väline motivatsioon käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisim tasu, kui tegevus ise. (palk, hinne, avalik tähelepanu)
 Inimesel on neli vajaduste kategooriat :
Domineeriv vajadus mõjutab ja aktiveerib teatud käitumist.
o Saavutusvajadus: tugevus sõltub – ebaõnnestumise hirmu tugevusest; usust oma võimetesse; eduootuse tugevusest; väärtusest mis omistatakse tegevusele ja tulemusele.
o Kuulmisvajadus e sotsiaalne vajadus
o Kompetentsusvajadus
o Võimuvajadus
Atributsioonid : ehk omistamised. Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel.
Edu ja ebaedu seletused
o Sisemine/välimine
o Püsiv/ebapüsiv
o Kontrollitav/kontrollimatu

Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Mis on emotsioonide otstarve?
- Emotsioonide omadused: Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused( hingamises , pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.
o Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.
o Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha. Nendega kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses, kui ka käitumuslikus väljenduses.
o Emotsioone on vüimalik mõõta kas laiaulatuslike mõõtmete( nt üldiselt kas positiivsed vüi negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate( rõõm, kurbus , viha) kaudu.
- Emotsionaalse käitumise osad :
o Sündmus – sisemine; välimine
o Sündmuse kodeerimine – alandus, solvang , oht ...
o Hinnang – kas peab midagi ette vütma, või võib emotsiooni nautida
o Füsioloogiline reaktsioon – mis teeb kehakeel, mis teeb nägu
o Tegutsemisvalmidus
o Emotsiooniline avaldumine – nt miimika , žestid
o Reguleerimine – kas midagi tuleb võimendada või pidurdada. Nt vastikustunnet pidurdama ; õnnetunnet võimendama. Kultuurinormid . ( nt jaapani naised ei avalda ega näita emotsioone välja)
- Põhiemotsioonid P. Ekmani järgi: igal emotsioonil on teatud lihaste asend. On olemas 6 põhiemotsiooni. ( hiljem 7)
1. Hirm
2. Üllatus
3. Rõõm
4. Viha
5. Vastikus
6. Kurbus
7. Põlgus
- Emotsioonide otstarve :
o Hindamine( erinevad isikud, olukorrad)
o Ergutavad, pidurdavad
o Suunavad tähelepanu
o Stimuleerivad mälu
o Väljendavad suhtumist, eelistust

Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele?
- Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte-, ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks.
- Isiksus hõlmab kõik isiku psüivad omadused, nagu vajadused, temperament , võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. ( isiksuseomadused )
- Isiksuse käsitlemine : 6 lähenemist
o Psühhodünaamiline: Lähenemise alguseks peetakse Sigmund Freudi psühhoanalüütilist teooriat, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varaajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. Freudi kohaselt on isiksuse keskmes see osa teadvusest, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised isiksusele energiat andvad impulsid, instinktid , motiivid ja konfliktid, mis on inimese jaoks niivõrd palju hirmu, piinlikkust või ärevust tekitavad, et nende olemasolu endale ei teadvustata. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast:
 Id ehk miski – sinna kuuluvad kõik need ihad , konfliktid, motiivid, mis asuvad teadvustamatuses. Miski on omane käitumise reguleerimisel lähtuda hetkeimpulssidest ja suunab inimest kohesele soovide rahuldamisele(seksuaalsed, emotsionaalsed ja füüsilised naudingud ), vaatamata sellele, millised on tagajärjed antud tegutsemisele.
 Superego ehk ülimina – oma olemuselt on see Miski vastand. Üliminasse on talletatud erinevad väärtused ja moraalireeglid , mida inimene on oma elu jooksul ühiskonnas omandanud . ( lapsevanematelt, õpetajatelt, sõpradelt). Ülimina ülesanne on jälgida, et inimese käitumine oleks kõigi reeglite ja väärtushinnangutega kooskõlas. Lisaks sellele on üliminas inimene Mina ideaal, ehk käsitlus sellest, milline võiks inimene ise ideaalis olla.
 Ego ehk mina – see osa teadvusest on inimese poolt teadvustatud ja selle ülesanne on tagada, et inimese soovid saaksid rahuldatud sellisel viisil, et need ei oleks reeglitevõi väärtustega vastuolus. Seega on tegemist isiksuse ratsionaalse osaga. Psühhoanalüütilise teooria kohaselt võib mõnel juhul olla Miski ja ülimina vahelise tasakaalu säilitamine niivõrd pingeline , et selle tagajärjeks on psüühilised häired.
 Kaitsemehhanismid – Näiteks võib olla selleks eitamine , milles inimene eitab enda jaoks keerulise situatsiooni olemasolu. Sellist käitumist võib kõige selgemini näha alkohoolikute ja narkomaanide käitumises.
o Humanistlik : Humanistlik lähenemine käsitleb nö normaalset isiksust. Sellele isiksusele on omane õppida, kohaneda, ennast ületada ning et isiksus on arenemisvõimeline konstrukt. Keskseks komponendiks peetakse motivatsiooni , tõhutades selliseid motiive nagu armatus , austus ja eneseaktualisatsioon( iga inimene soovib maksimaalselt ära kasutada enda potensiaali, võimeid, oskusi).Enesekonspektsioon. ( A. Maslow; Rogers )
Positiivne psühholoogia. Tingimusteta positiivne suhtlemine – vaatamata asjaoludest oleme inimese taga ja toetame teda.
o Sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik : olulisel kohal on sotsiaalne õppimine( tagajärg, tulemuse olulisus), sotsiaalsed kasvutingimused . Isiksus kujuneb suhtlemises ja koos teistega tegutsedes . Oluline roll on kogemusel, mille tagajärjel kujuneb tagajärgede ootus, mis hakkab tema käitumist suunama selle läbi, et inimene oskab ette arvata, millised on tema käitumise tagajärjed. Samamoodi kujuneb inimesel välja enesetõhususe tunne, ehk, mismoodi suudab ta endaarvates mingisuguses olukorras toime tulla.
o evolutsiooniline
o klassifitseeriv: bioloogiline tunnusjoonte teooria.
Ekstravertsus , introvertsus, neurootilisus hiljem ka psühhootilisus(Eysenck)

Projektiivtestid ja objektiivtestid.
Projektiiv ja objektiivtestid on kaks kõige tuntumat isiksusetestide liiki.
Objektiivtestide näol on tegemist testidega, mis võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või mitte paikapidavust. Ehk nende testide tõelevastavust on võimalik kontrollida.
Tuntuim objtest MMPI 500 küsimust, vastata võimalik ainult õige/vale.
Projektiivtestide puhul ei ole võimalik seletada, kas vastus on õige/vale. Siinkohal peab vastaja tõlgendama testiküsimusi ehk tegemist on tajutava materjaliga . Nt: ilma tähenduseta tindiplekid (Rorschachi test), sotsiaalseid situatsioone kujrutavad pildid (TAT) jt. Eeldatakse, et taolise materjali tõlgendamine ei ole juhuslik, vaid väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid , komplekse, hirme jne. Toimuks justkui isiku enda isiksuse projektsioon tõlgendusena. Antud testide kasutavuse tagab see, et eelnevatest uuringutest on kogunenud andmed selle kohta, millist tüüpi vastuseid mingit kindlat tüüpi isikud tavaliselt annavad.

Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat.
Tunnusjoonte ideoloogiast lähtuv isiksusepsühholoogia kontseptsioon (suure viisiku teooria). On jõutud järeldusele, kõik isiksuse tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile, mis kujundavadki endast isiksuse baas-seadmusi. Ehk inimese isiksus koosneb kõigi viie kombinatsioonist. Kuigi isiksusejoonte teooriad kirjeldavad inimese käitumist päris hästi ja võimaldavad ka selle prognoosimist, ei seleta need käitumist ehk miks millalgi inimene midagi teeb. Samamoodi ei peegeldu nendes teooriates inimese areng eluea jooksul. Lisaks ei võimalda teooriad praegu veel selgitada seda, miks ja kuidas isiksusejooned tekivad ning milline on nende omavaheline interaktsioon .
1. avatus
2. kohusetunne /meelekindlus
3. ekstravertsus
4. lähedus/ seltsivus
5. neurootilisus

Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? Defineeri psüühiline häire.
Kliiniline psühholoogia (ka meditsiinipsühholoogia) käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme.
APA määratleb kliinilist psühholoogiat kui eriala, mis kasutab psühholoogiateadmisi selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ja puudeid . Kliinilise psühholoogia keskmeks on psühholoogiline hinnang ning psühhoteraapia. Eesmärgid: häirete kirjeldamine, võimalike põhjuste uurimine , häirete ravi.
Psüühiline häire – kõrvallekanne, hälve normist . 3 peamist kriteeriumit: nähtuse harvaesinevus, sobimatus konkteksti, isiklikud kannatused või vaevused. Püsivad.

Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired.
Meeleoluhäired – põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni või meeleolu tõusu suunas. Meeleolu muutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodie algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. ( depressioon , bipolaarne häire, maniakaalne episood)
Ärevus ja ärevushäired – psüühikahäired, kus juhtival kohal on ärevuse sümptomid ja need ei ole sekundaarsed psühhootilistele häiretele, meeleoluhäiretele või muudele raskematele psüühikahäiretele ning ei ole seotud orgaanilise ajukahjustusega.
Skisofreenia – psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus . Põhjused ja tekkemehhanism pole täpselt teada. Skisofreenial võib esineda mitmeid alavorme, mis avalduvad väga erinevalt: luulud, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebamäärased aistingud . Skisofreenial on 4 alavormi: paranoidne – inimene arvab, et teada kiusatakse taga või jälitatakse; hebefreenne – seosetu kõne, arusaamatu käitumine, palju veidrusi; katatoonne – ei reageeri millelegi, püsib tardunud kehaasendis, lihtne – aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid.

Mida uurib sotsiaalpsühholoogia?
Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutletav või mõeldav juuresviibimine.

Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused?
Gordon W. Allport (1920) leidis, et üliõpilased lahendasid korrutamisülesandeid teiste juuresolekul kiiremini. Tulemused osutasid, et teiste inimeste juuresolekul muutusid ülesannete lahendamised kergemaks, mistõttu nimetati selline nähtus sotsiaalseks soodustamiseks . Taoline efekt ilmneb ka siis kui tegevuse sooritaja arvab, et teised jälgivad teda (nt. vaatavad kaamerate vahendusel).
Hilisemad uurimused on näidanud, et parem sooritus kaldub avalduma pigem inimese jaoks kergetes ja tuttavates kui keerulistes ja uuemates ülesannetes. Viimaste puhul teeb inimene teiste juuresolekul ka märgatavalt rohkem vigu.

Mida tähendab sotsiaalne looderdamine , millise on ilmnemise tingimused?
Sotsiaalne looderdamine on psühholoogias kasutusel olev mõiste, mis kirjeldab indiviidide produktiivsuse langust grupis töötades. Latané, Williams ja Harkins (1979) leidsid oma katsete käigus, et sotsiaalse soodustamise asemel tähendas grupis olemine mõnel juhul, et inimesed pingutasid vähem. Näiteks palusid nad ühes katses teha inimestel nii tugevat müra kui nad vähegi suudavad. Selgus, et koos tegutsedes olid katseisikud oluliselt vaiksemad kui üksinda. Seda, sotsiaalsele soodustamisele sisuliselt vastupidist efekti teatakse kui sotsiaalset looderdamist. Selle kohaselt on inimestel kalduvus „viilida" kui töö on jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata.

.DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk · .docx · 187 allalaadimist

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #1

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #2

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #3

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #4

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #5

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #6

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #7

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #8

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #9

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #10

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #11

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #12

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #13

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #14

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #15

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #16

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #17

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #18

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #19

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #20

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #21

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks #22

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

187 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Karina_K Õppematerjali autor

Psühholoogiaalased küsimused erinevatest psühholoogia valdkondadest.

KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014  Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus  Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.  Psüühilised nähtused jagunevad:

Ülevaade psühholoogiast

128

docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga

Ülevaade psühholoogiast

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse

Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta oma näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral.

Sissejuhatus psühholoogiasse

docx

Psühholoogia konspekt

(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid