KORDAMINE Vegetatiivne närvisüsteem 1. Mis on neurotransmitterite ülesanne organismis? Erutuse ülekanne toimub keemiliste vahendajate abil ehk neurotransmitterite abil. Neurotransmitterid kannavad infot ühelt neuronilt teisele, neuronilt keharakkudele (skeleti- ja silelihased). 2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse? Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. 3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem?
*Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Pidevalt töötav K/Na pump: raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+ Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV Närviimpulss Ca+ sisenevad rakku, mille peale sünaptilistes vesiikulites ladustatud neurotransmitterid sünaptilisse pilusse vabastatakse . Seal ,,haakuvad" nad postsünaptilise neuroni retseptoritega, mille tulemusel avanevad ioonkanalid ja Na+ tungib läbi kanali postsünaptilisse rakku , tekitades seal uue närviimpulsi. Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46- 49 piisavalt infot). Eksamil küsin kindlasti midagi koliinergilise, adrenergilise, dopaminergilise või serotonergilise süsteemi kohta.
Neuronitevaheline kommunikatsioon: sünaps · Kui presünaptiline neuron erutub, paiskub sünaptilises vesiikulis olev neurotransmitter (e virgatsaine) sünaptilisse pilusse. · Neurotransmitteri molekulid difundeeruvad läbi pilu ja kinnituvad postsünaptilise raku retseptoritele. · See sunnib ioonkanaleid postsünaptilise raku membraanis avanema või sulguma. Neuronitevaheline kommunikatsioon: virgatsained e. neurotransmitterid · Neurotransmittereid on sadakond. · Iga neuron reageerib ainult teatud tüüpi virgatsainetele. · Luku ja võtme mudel Neuronitevaheline kommunikatsioon: virgatsained e. neurotransmitterid AJU ANATOOMIA Aju anatoomia: aju osad · Piklikaju reguleerib hingamist ja vereringet; aitab tasakaalu hoida
· retrograadne vool Sünapsid · Spetsialiseeritud membraanide kontaktala kahe neuroni või neuroni ja lõpporgani (retseptoorse raku, efektori) vahel · Kontakteeruva raku aksolemm - presünaptiline osa. Kontakteeritava raku plasmalemm - postsünaptiline osa. Nende kahe vahel - sünaptiline pilu · Keemilised sünapsid juhivad impulssi ainult ühes suunas - aksonilt kontakteeritavale rakule Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid · Neurotransmitterid e. mediaatorid - keemilised ained erutuse ülekandeks, mis põhjustavad postsünaptilise raku membraani de- või hüperpolarisatsiooni · Transmitterid (vt. füsioloogia ja farmakoloogia kursus) atsetüülkoliin = koliinergilised sünapsid noradrenaliin = adrenergiline sünaps serotoniin = serotoniinergiline sünaps Gamma-amino-võihape (GABA - gamma-amino butyric acid) - pidurdav (hüperpolariseeriv) transmitter
protsesside normaalset toimimist. Taimehormoonid ehk fütohormoonid ehk kasvufaktorid Feromoonid Eikosanoidhormoonid : prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid Dokosanoidid Aminohappehormoonid Peptiidhormoonid Valkhormoonid Steroidhormoonid: androgeenid, östrogeenid, gestogeenid, glükokortikoidid, mineralokortikoidid Vitamiin D hormoonvormid Retinoidhormoonid Neurohormoonid Neurotransmitterid (jne) Hormoonide ülesanne Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit
8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume 14. Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas. Seljaaju. Neuron. Neurotransmitterid VASTUSED : 1) Psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse. 2) Teaduslik psühholoogia : (* Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste Väljaselgitamine, * Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse Õigsust, * Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud, * Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata )) Ehk siis põhineb teaduslikel uurimismeetoditel.
Primaarsed amiinid Sekundaarsed amiinid Tertsiaarsed amiinid Amiinide leidumine looduses I Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level II Pärilikkusaine koostises Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level III Bioaktiivsed ained Neurotransmitterid ja hormoonid (adrenaliin, dopamiin, histamiin) Alkaloidid (inimestele hallutsionageensed nt. meskaliin) Amiinide kasutamine tehnikas I Asovärvid Asoühendid sisaldavad RN=NR rühma Paljud Ekoodiga värvained keelatud Tatrasiin (joonisel / pildil) lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level II Gaaside puhastamine
erutuvad. - Impuss „hüppab“ üle müeliini ühelt sooniselt teisele. - Keha reaktsioonid on aeglasemad sest vahelülitused võtavad hoo maha, vahepeal läheb neurotransmitteritele üle Neuronite vaheline suhtlemine, sh neurotransmissioon sünapsis - põhimõtted. Sünaps on koht kus ühe närvirakku dendriidid või aksoni lõpp puutub kokku teise närviraku või organi või muu rakuga. Sealt antakse edasi keemiline signaal. - Aksoni lõpp > vabastatakse neurotransmitterid > istuvad teise raku peale > sõnum läheb edasi Elektriline sünaps - Väikesed poorid kus väiksed ioonid ja molekulid pääsevad läbi - KNS ja südamelihas ja kudedes veel Sündmused sünapsis 1. Neurotransmitterite süntees ja ladustamine vesiikulites 2. neurotransmitterite vabanemine sünaptilisse pilusse 3. Neurotransmitterite seondumine postsünaptilises membraanis asuvate retseptoritega (kindlad retseptorid) 4
polüpeptiid membraani läbib; topoloogia määratakse ära Eris sünteesi käigus. Signaali transmission ehk signaali edestamine sisaldab signaali teket ja selle liikumist signaali vastuvõtva rakuni. Signaali transduktsioon on protsess, mille käigus toimub signaali vastuvõtmine, rakusisene edasikandumine ja primaarne vastus sellele signaalile – signaali muutmine rakuliseks vastuseks. Parakriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad sünteesikoha vahetus läheduses (neurotransmitterid, kasvufaktorid). Endokriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajated kantakse hormoone edasi vereringe kaudu. Hormoon – signaalmolekul, mis kannab edasi endokriinset signaliseerimist. Autokriinne signaliseerimine – signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti (kasvufaktorid, eriti tüüpiline vähirakkudele). Molekulaarne komplementaarsus tähendab, et igale ligandile on spetsiifiline retseptor.
Närvirakud on erilise kujuga, koosnedes kolmest tähtsast osast: - rakukehast - aksonist - dendriitidest Rakukeha (cellbody): see sisaldab raku osi, mida rakk elus püsimiseks vajab, näiteks tuuma, milles asub DNA. Akson (axon): see pikk, närviraku kaablisarnane saba juhib elektrilist signaali ja saadab selle järgmise rakuni. Dendriidid (dendrite): see lühike rakukehast väljaulatuv jätke sisaldab retseptoreid võtmaks vastu aksoni poolt teistele neuronitele saadetud signaale. Neurotransmitterid . Neuronid asuvad tihedalt koos, ent nad pole üksteisega vahetus kokkupuutes. Ühe neuroni akson sirutub järgmise neuroni dendriitideni. Kuidas nende vahel signaale edasi antakse? Seda kannavad edasi neurotransmitterid ehk virgatsained. Neurotransmitterid on keemilised ained, mis on võimelised signaale edastama. Neurotransmitterid vabastatakse aksonitest ja korjatakse üles lähedalasuvate neuronite poolt, mis vahendavad signaali edasi.
Negatiivne tagasiside on homöostaasi hoidmiseks, kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm 3. Kuidas ja mille abil suhtlevad rakud omavahel? Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi sünapside kaudu, elektrilisi ja keemilisi signaale. Sünapsi moodustavad presünaptiline neuron ja postsünaptiline neuron, sünapsides asuvad retseptorid, mille kaudu neurotransmitterid annavad edasi informatsiooni. 4. Mis vahe on kesknärvisüsteemil ja piirdenärvisüsteemil? Millest need koosnevad? Kesknärvisüsteem koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevadest ajukestadest, KNS ja selle osad võtavad vastu ja töötlevad informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerivad nende tegevust. Piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis ühendavad KNS kõigi keha piirkondadega. 5. Nimetage 2 tahtelist ja 2 autonoomset tegevust. Autonoomne silmade
puudub): Na-ioonid liiguvad ühest neuronist teise ilma neurotransmitterita. Neuromuskulaarne sünaps: kohtuvad närv ja lihas. Lihasesse liiguvad Ca-ioonid, mis paneb lihase liigutust tegema. 1. AP jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad Ca-kanalid avanevad ja Ca-ioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad neurotransmitterit sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4. Neurotransmitterid vabastatakse sünaptilisse pilusse. 5. Neurotransmitter seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis neurotransmitteri seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ja põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Postsünaptiline potentsiaal (kui kaua mõjub erutus vm): oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust.
! Kõikides keeltes kasutatakse ... vähem kui positiivseid tundeid väljendavaid. igapäevaselt negatiivseid tundeid väljendavaid sõnu... ÕIGE!! Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Psüühikahäirete tekkeprotsessis on oma oluline roll: Vali üks: a. inimese enda mõtetel b. lapsepõlve kogemustel ja lähimineviku sündmustel c. ümbritseval keskkonnal ja teiste inimeste käitumisel d. bioloogilistel põhjustel (nt. geneetika, neurotransmitterid) e. kõik vastusevariandid on õiged Küsimus 4 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel seesmine kontrollikese põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. ÕIGE!
Hiljutise YouGov-i läbiviidud uuringu kohaselt on 40% lapsevanematest andnud järele oma laste nõudmistele rämpstoidu järele, mõtlemata mida selline tendents endaga kaasa võib tuua. Rämpstoit paneb lapsi rohkem sööma – kiirtoidus leiduvad rasvad, suhkur ja sool mõjutavad laste esmast maitsemeelt. Evolutsioonilisest küljest on tegemist ellujäämismehhanismiga – inimesi tõmbavad kõrge kalorisisaldusega toidud, seega iga kord, kui me näeme rämpstoitu, vallanduvad kehas mitmed neurotransmitterid ning teised keemilised ühendid. Kui laps sööb näiteks burgerit, aktiveerub ajus preemiasüsteem, kuna ajus sekreteeritakse dopamiini, mis vastutab mõnutunde tekke eest. See omakorda tekitab ajus väga tugeva nõudmise üha uute rämpstoiduportsjonite järele. Mitmed uuringud on näidanud, et lapsed, kes on juba tarbinud kiirtoitu, tarbivad ülejäänud päeva jooksul rohkem kaloreid, kuid vähem vajalikke mikrotoitaineid
tuimusetunne või surinad pearingluse-, ebakindlusetunne tükitunne kurgus, neelamisraskused 3) Muude füsioloogiliste funktsioonide häired insomnia tüüpi unehäired (uinumisraskused) seksuaaldüsfunktsioonid 2. Tekkepõhjused Üldistunud ärevushäire tekkepõhjusi tuntakse üsna vähe ja need on mitmetahulised nagu paljude psüühikahäirete puhul tavaline. On väidetud, et aju neurotransmitterid toimivad osaliselt valesti. Aju uurimisel on tehtud kindlaks aju ainevahetuse muutused. Ärevuse all kannatavad inimesed on öösiti rohkem üleval kui terved inimesed ja nende unekvaliteet on kokkuvõttes halvem. Häire tekkimisele aitavad kaasa negatiivsed elujuhtumid, samas mõjutavad seda ka pärilikud tegurid. Teisteks riskiteguriteks on vanemate ebapiisav hoolitsus või vastupidi –ülehoolitsemine. Patsiendid kaebavad üsna tihti ka halba enesetunnet, turvatunde puudumist, lahusoleku
tingimine. 64. Inimese unikaalsuse kriteeriume-Sündimine, suremine, õppimine, areng, rääkimisoskus, mõtlemine, paljunemine. 65. Kesknärvisüsteemi ehitus-piklik aju, hingamiskeskus, südametöö keskus, peaaju, seljaaju 66. Peaaju ja selle osad-Suuraju, piklik aju, keskaju, seljaaju, tagaaju, piklik vaheaju 67. Seljaaju. eristatav närvisüsteemi osa, mis paikneb peamiselt selgrookanalis 68. Neuron- ehk närvirakk 69. Neurotransmitterid- on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.
depressiooni. Artikli autor soovitab depressioonis inimesega käituda lahkelt, teda kuulata, võimalusel lohutada ning pakkuda oma tuge. Vahel ei suhtu inimesed oma olukorda piisava tõsisusega ning arvavad, et nukrustunne on kiiresti mööduv, see on aga vale suhtumine eelkõige juhul kui selle tagajärjel ei tunnistata probleemi olemasolu ja keeldutakse abi otsimast. Depressiooni teket selgitatakse artiklis inimese aju õrna keemiaga seoses. Teatud kemikaalid (neurotransmitterid) aitavad vahendada sõnumeid närvirakkude ja aju vahel. Samad kemikaalid reguleerivad ka tuju ning kui neid kemikaale on vähe, siis võibki tekkida depressioon. Autori väitel avaldub Depressioon erinevalt. Arstid eristavad peamiselt kahte tüüpi depressiooni. Esimeseks tüübiks on raskem kuid lühiajalisem depressioon, mis kestab tavaliselt paar nädalat ning teiseks tüübiks on kergem, kuid pikaajalisem depressioon, mis võib kesta aastaid
reguleerida ka metabolismiraja varustamist lähteainetega ja produktide eemaldamist Hormonaalne regulatsioon Keerulisemate organismide rakkude funktsioneerimise kontrollmehhanismid on tihedalt seotud teistest kudedest ja organitest saabuvate signaalidega Rakuväliste signaalide edastamist rakku ja vastava rakusisese muutuse genereerimist nimetatakse signaali ülekandeks Rakuvälised signaalmolekulid hormoonid kasvufaktorid neurotransmitterid feromoonid Hormoonide toimele on kahte tüüpi vastuseid 1. muutused märklaudgeenide ekspressioonis steroidhormoonid 2. rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide süntees peptiidsed hormoonid Muutused märklaudraku geeni(de) ekspressioonis Steroidhormoon, nagu näiteks estrogeen, siseneb märklaudrakku ja interakteerub seal vastava valgulise retseptoriga Hormoon-retseptor kompleks liigub raku tuuma kus ta seostub
kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. 6. Kõrgem närvitalitlus. Bioloogline kell, ööpäevarütmid. Keemilise sünaps ja selle talitlus, mediaatorid ehk ~neurotransmitterid. Sünaptiline summatsioon ja –pidurdus, erutuse konvergents ja divergents (Fail TERAs: Erutuvad koed_Närvisüst.doc (Inimese füsioloogia kursuse kordamine). Bioloogiline kell, ööpäevarütmid- ● käbinääre (regul. öö-päevaseid rütme) ● ajuripats (eritab kasvuhormooni, regul. suguküpsust) ● neerupealised (eritavad kortisooli- varustab energiaga; adrenaliini- hirm; noradrenaliini- viha) ● kõhunääre (eritab insuliini; glükagooni- veresuhkur)
Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi ja mõjustab vastasoleva neuroni membraani. Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus Dopamiin- motiveeritus,edasipüüdlikkus Serotoniin- meeleolu, hetkeajede kontroll Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad?
kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Erinevatel amiinidel on mainitud ainete suhtes küllaltki erinevad afiinsused, kuid õiges segus saavutatakse üsna kõrge efektiivsus. Puhastusprotsessides kasutatavad gaasid on veeldunud monoetanolamiin (MEA), diglükoolamiin (DGA), dietanolamiin (DEA), di-isopropanolamiin (DIPA), heksametüleendiamiin (HMDA) [14], N-metüüldietanoolamiin (MDEA), ja metüüldietanolamiin (MDEA). [15] Amiinid meditsiinis Kuna paljud neurotransmitterid on, nagu eelpool mainitud, amiinid, siis on ka paljud ravimid sarnaste molekulidega. Näiteks hariliku külmetuse puhul käsimüügis levitavate ravimite üheks levinud koostisosaks on antihistamiin (kloorfeniramiin), mis aitab allergiasümptomite (jooksev nina, silmade vesisus, sügelus) vastu. [16] Kloorpromasiin on rahusti, mis ei kutsu esile unisust (ärevuse ja vaimuhaiguste ravis), kuid surub maha muuhulgas ka luulusid, hallutsinatsioone ja sundmõtteid. [17]
e lähenemine Klassifitse Isiksus koosneb mitmest omavahelises kindlas struktuuris olevast joonest (tunnusest), mis on ajas suhteliselt püsivad. eriv lähenemine Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Psüühikahäirete tekkeprotsessis on oma oluline roll: Vali üks: a. inimese enda mõtetel b. lapsepõlve kogemustel ja lähimineviku sündmustel c. ümbritseval keskkonnal ja teiste inimeste käitumisel d. bioloogilistel põhjustel (nt. geneetika, neurotransmitterid) e. kõik vastusevariandid on õiged Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna seesmine kontrollikese käekäiku.
120 m/s - Ümberlülitused võtavad hoogu maha - Ühel närvirakul ei ole võimalust anda käsklus tervele jalale Alzheimeri tõbi - Neurodegeneratiivne haigus kus närvirakud surevad - Mõjutab mälu, taju, võimeid - Pöördumatu haigus, ravimitega saab mingil määral pidurdada aga enam paremaks ei lähe - Vähenemised amügdala ja hipokampuse mahus Signaal järgmisele närvirakule Keemiline ja elektriline sünaps Neurotransmitterid e mediaatorid: biogeensed amiinid - Pisikesed molekulid mis pääsevad igalt poolt läbi, kiiretoimelised; siiski ei kasutata kõiki kohe ära - Aju verebarjäär takistab ainetel sattumast ajju, samas takistab - Peamised komponendid tulevad toidust, dieet on väga oluline, ei tohi pidada äärmuslike dieete; aineid aitavad tekkida molekulidel DA, NE, EP sünteesijada - Türosiin – toidus rohkesti leiduv aminohape
Pidevalt on töös K/Na pump. Raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+, eutuse korral lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse. Schwanni rakud ehk müeliin aitavad impulsse edasi kanda inimese kehas. Müeliniseerimata askon levib ca 1m/s. signaal järgmisele närvirakule toimub läbi keemilise või elektrilise sünapsi. - Ümberlülitused võtavad hoogu maha - Ühel närvirakul ei ole võimalust anda käsklus trvele jalale. Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning ülevaatlikult, et mida nad teevad (slaididel 45-52). Neurotransmitterid e mediaatorid. Biogeensed amiinid: - Pisikesed molekulid mis pääsevad igalt poolt läbi, on kiiretoimelised, siiski ei kasutata kõiki kohe ära. Peamised komponendid tulevad toidust. - Dopamiini, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, histamiin Väikemolekulised neurotransmitterid on kiiretoimelised, süntees ja ladustamine tomub aksonterminalides, neid saab kiiresti asendada
8. Millised vanuselised muutused toimuvad närvisüsteemis? - Vananedes väheneb ensüümide, retseptorvalkude ja transmitterite süntees. Vanaduses väheneb valutundlikkust nõrgendavate enkefaliinide ja endrofiinide süntees, mis koosneb serotoniini produktsiooni langusega häirib valuvastase süstmeemi talitlust. Selle tulemusene häirivad unerežiim, meeleolu, isu, tugevnevad valuaistingud ja depressioon, väheneb motoorne aktiivsus ja haveneb mälu. 9. Tähtsamad neurotransmitterid ja nende tähendus organismi elutegevuses (ärevus, meeleolu, valu, sõltuvus). - Neurotransmitter – keemiline aine nt adrenaliin, domapiin, atsetüülkoliin, vabaneb nõrvilõpmetest ja tagab närviimpulsu e info ülekande ühelt närvirakult teisele. • Serotoniin – tuju, emotsioonide ärevus, imulsiivsuse regulatsoon • Noradrenaliinil ja serotoniinil on oluline roll ka valutundlikkuse regulatsioonis
üle. Teatud hetkel kontroll aga kaob. Siis hakkab buliimik valimatult sööma kõike, mis ette juhtub. Enamasti on selleks toiduained, mida ta range dieedi ajal endale ei lubanud - eelkõige sokolaad, kartulikrõpsud jm ebatervislik. Peale söömissööstu tabab buliimikut mure oma suureneva kehakaalu pärast. Siis ta oksndab toidu välja. See tekitab omakorda masendust ning viib uue valimatu söömissööstuni. On leitud, et depressiooni ja buliimia korral on samad neurotransmitterid hõlmatud. Selle tõttu on sageli buliimikud ka depressioonis, neil esineb ärevushäireid, obsessiiv-kompulsiivset häiret ja teisi psühhiaatrilisi haigusi, mis on seotud neurotransmitterite tasakaalutusega. Uuringud näitavad, et mitmetel buliimia patsientidel on obsessiiv-kompulsiivne käitumine (OCD) sama raskelt väljendunud kui OCD diagnoosiga patsientidel. Selletõttu ei ole imestada, et patsiente, kel on buliimia saab ravida mõnede samade ravimitega, mis depressiooni
· Neuraalne kommunikatsioon: retseptoriga, mis seejärel aktiveerib rakkudevahelise kontaktse suhtluse üks järjestikku rea signaali kõige tuntumaid vorme, toimub edasikandemolekule neuronite ja märkrakkude vahel (teised 6. Millised ained on signaalideks rakkudele? neuronid, gliia, lihasrakud jne.) · Hormoonid, kasvufaktorid, Signaaliks on neurotransmitterid, mis prostaglandiinid, lahustunud gaasid toodetakse ja väljutatakse neuronitest 7. Signaalmolekulide näited sünapsites. · Valgud kasvufaktorid, tsütokiinid 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale · Peptiidid signaalid signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. immuunsüsteemis
alistuda. Piim: kaltsium, piim sisaldab ka trüptofaani, letsiini ja lüsiini. Kui allergiat pole, siis võib veel ühe lisaklaasi lubada. Muna: täis valke ja aminohappeid, väävel, Se ja munakollases sisalduv rasv- koliin, letsitiin. Munaga mitte väga liialdada, tekitab kõhukinnisust. Shokolaad: Iha shokolaadi järele tuleb vaadelda nii psühholoogiliselt kui füsioloogiliselt. Shokolaadi söömine võib vabastada „heaoluhormooniks“ kutsutavaid kemikaale ajus (neurotransmitterid), selle kombinatsioon kohese energiasüstiga võib aidata väsinud ja depressioonis naisel ennast paremini tunda, kuigi vaid lühikeseks ajaks. Selleks eelistada tumedat shokolaadi (vähemalt 70% kakaod), mitte suurtes kogustes, kindlasti lugeda etiketti, et seal ei oleks muid lisaaineid (maitse tugevdajaid), shokolaad sisaldab ka rauda ja magneesiumi. Tuleb hoolitseda selle eest, et neid aineid saaks piisavalt toiduga. Suurenenud magusavajaduse
keemilist või elektrilist signaali. Sünapsis läheneb signaalisaatja neuroni membraan (presünaptiline neuron) vastuvõtja-neuronile (postsünaptiline neuron), millel mõlemil on molekulaarsed vahendid membraanide ühendamiseks ning signaliseerimiseks. Närviimpulsi ülekanne sünapsis Närviimpulss kutsub esile närvilõpme membraani depolarisatsiooni, avanevad Ca2+ kanalid ja rakuväline Ca2+ suundub närvilõpmesse. Selle tagajärjel vabanevad närvilõpmes vesiikulitest neurotransmitterid, mis satub sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtja-neuroni retseptoritega. Kompleksi moodustamise tagajärjel avanevad retseptoriga seotud ioonkanalid ning tekib ioonide vool läbi ioonkanali, mis kutsub ka postsünaptilises rakus esile membraanipotentsiaalimuutuse - postsünaptilise potentsiaali. Agonisti, antagonisti ja osalise agonisti toime retseptorile Agonist - seostub ja aktiveerib - peavad olema õiged keemilised rühmad
Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise käigus. Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali info edastamiseks pika maa taha. Närviimpulssi ongi aktsioonipotentsiaali laine, mis liigub piki aksonit suure kiirusega. Tema laeng on positiivne. Levib kiirusega 100 m/s. Neurotransmitterid vabanevad aktsioonipotensiaali mjul närvilõomest ja muudavad teiste neuronite talitlust. Rahuolek potensiaalide vahe umbes 70 millivolti. · Mis on neuroni depolarisatsioon? Potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise- ja välispinna vahel on depolarisatsioon see aitab kaasa närviimpulsi tekkimisele. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda peaaju ja seljaaju. PEAAJU: Peaaju kaal 1.3-1
rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 mitte ,,geneetilist", (selenotsüsteiin ja pürrolüsiin)) nimetatakse proteinogeenseteks ,,valke valmistavateks" · Looduses ca 140 teadaolevat AH'd, ning tuhandeid kombineeritud AH'sid Ainevahetuse vaheühendid Bioloogilise toimega ühendid (neurotransmitterid, mürgid jmt) Ravimid · Harvades valkudes esineb ka muid AH'sid S.t. tegelikult on kasutusel +20 AH'd Näiteks proliini tuletis 4-hydroxyproline (leidub taime ehituses); 5- hydroxylysine (sidekoes); methyllysine (müosiini koosseisus); gamma- carboxyglutamate (verehüübimises osalevas protrombiinis) jne · Täiendavalt osaleb ainevahetuses muid, mitte proteinogeenseid Ah'sid tauriin Lämmastik
2. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Sekretoorsetes vesiikulites ei ole alati valgumolekulid, vaid võivad olla ka madalmolekulaarsed ühendid (näit. histamiin nuumrakkude vesiikulites, neurotransmitterid aksoni terminaali vesiikulites). Madalmolekulaarsed (mittevalgulised) ühendid satuvad sekretoorsetesse vesiikulitesse tsütoplasmast. Endotsütoos Endotsütoosi on kaks tüüpi: 1. pinotsütoos - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste (< 150 nm) vesiikulite abil, 2. fagotsütoos - suurte partiklite (mikroorganismid, surnud rakkude osad jne.) sissevõtmine. Need kaks endotsütoosi tüüpi toimuvad eri mehanismide abil. Enamik eukarüootseid rakke pinotsüteerivad pidevalt
2. Signaalmolekulide klassifikatsioon vastavalt toime ulatusele, endokriinsed, parakriinsed ja autokriinnsed signaalmolekulid Oma olemuselt võib signaalikandjaid jagada kolme rühma: Füüsikalised signaali kandjad. 9 Valguskiirgus 9 Elektriline pinge ja membraanipotsentsiaal ja selle muutus ioonide kontsentratsiooni muutuste kaudu Keemilised signaali kandjad. 9 feromoonid. 9 Neurotransmitterid, klassikalised neurotransmitterid neuropeptiidid 9 steroidhormoonid ja muud rasvlahustuvad molekulid (östradiool, testosteroon, progesteroon, kortisool, A ja D vitamiinid), 9 Gaasid (NO, CO) 9 Peptiid- ja valgulised hormoonid (nt. insuliin ja kasvufaktorid). Bioloogilised signaalikandjad 9 Viirused, bakterid 9 Rakk-rakk interaktsioonid 1
perekonniti; keskkonna-tegurid ATH-puhused muudatused toimuvad ka aju talitluses. Uuringud näitavad, et ATH-ga laste ja noorukite aju funktsioneerib tavapärasest veidi erinevalt. ATH korral on häiritud keemiline tasakaal nendes aju osades, mis vastutavad tähelepanu regulatsiooni, keskendumise, planeerimise ja kehalise üliaktiivsuse eest. ATH-ga on 7 seotud paljud erinevad neurotransmitterid, mis toimivad omavahelises koostöös. Mitmed uuringud on näidanud, et muutunud on noradrenaliini ja dopamiini tasakaal mitmes aju piirkonnas.Leitud on muutusi mitmes aju osas: Frontaalsagarates - nende sagarate ülesanne on tähelepanu suunamine ja kontsentreerimine, planeerimine, otsuste tegemine; need sagarad võtavad osa õppimise ja mälu funktsioonidest. Nende sagarate abil suudame erinevates olukordades käituda neile olukordadele sobivalt.
3. Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel keerukas diferentseerumine, mida nim. spermiogeneesiks. 13. Rakkude vaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad, retseptorid. Rakkudevaheline kommunikatsioon ja ülekande rajad: valgu kanalid, retseptorid, signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Keemilise signaali kandjad: Lõhna ja maitseained (keskkonnast); Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu atsetüülkoliin, gamma-aminovõihape); Steroidhormoonid ja teised rasvades lahustuvad ühendid (testosteroon, A & D vitamiinid); Peptiidid (mõnest kuni 10 aminohappest koosnevad valgud); Valgulised hormoonid (insuliin) ja kasvufaktorid (toimub rakkude kasvamine ja diferentseerumine). Retseptorid. Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt
mediaatorit e ülekandeainet. Postsünapsi membraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva potentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Neurotransmitterid *Atsetüülkoliin *Monoamiinid: noadrenaliin, dopamiin, serotoniin, melatoniin *Aminohapped: glutamaat,GABA, glütsiin *Puriinid: adenosiin,ATP,GTP *Ca 50 peptiidi *CO ja NO *enamlevinud erutussünapsite mediaator inimese ajus on glutamaat ja pidurdussünapside mediaator on GABA. Atsetüülkoliin – motoorsete neuromuskulaarsete sünapsite ja perifeerse NS sünapsite mediaatoraine. Kuraare seondub konkurentselt Ach retseptoriga blokeerides sünapsid. Seetõttu
Hormoonide sisaldus veres on 10-9 mol/l → retseptorite kõrge afiinsus hormoonide vastu. Kõik keharakud osalevad hormonaalses regulatsioonis. Kõige suurem hormonaalne süsteem inimese organismis on veresoonte sisepind. Sünaptiline signaliseerimine (Närviülekanne): närvide otsene kontakt märklaudrakkudega aksonite (1m) kaudu. Närvid edastavad signaalid väga kiiresti. Elektriline signal edastatakse from nerve body to nerve terminal ja neurotransmitterid vabastatakse märklaurakudesse. Närvi terminal asub väga lähedal märklaudrakust – 20 nm. (HP, p51) Depolariseerumine, Ca-ioonide rakudest väljumine või vabastamine retikulumist. Raku laengu muutumine. 4 Neurohormonaalne regulatsioon: neuroepofüüs, hormoonide trantsport ajuriptsi tagumisse ossa ja siis organism laiali. Keemilised ja elektrilised sünapsid. (õp., lk 177-178)
signaalmolekuli detektsioon spetsiifilisel retseptoril; muutus raku metabolismis, funktsioonis või arengus, mille on esile kutsunud signaalmolekuli ja retseptori komplekseerumine; signaali eemaldamine ja rakulise vastuse kadumine. 2. Signaalmolekulide klassifikatsioon vastavalt toime ulatusele, endokriinsed signaalmolekulid (hormoonid) toimivad oma sünteesikohast eemal, tavaliselt imetajates kantakse hormoone edasi vereringe kaudu, parakriinsed signaalmolekulid (neurotransmitterid) toimivad oma sünteesikoha vahetus läheduses ja autokriinnsed signaalmolekulid toimivad samale rakule, kus sünteesiti. 3. Hormoonide klassifikatsioon vastavalt nende lahustuvusele ja retseptori lokalisatsioonile: väikesed lipofiilsed molekulid on võimelised läbima plasmamembraane (steroidid, türoksiin, retionoolhape), seonduvad tsütosoolsetele retseptoritele; hüdrofiilsed molekulid, mis seonduvad rakupinna retseptoritele (peptiidhormoonid, kateholamiinid);
välja viidud H+-ATPaasi vahendusel. 19 Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes?K- kanalid avanevad, kui membraanipotentsiaal on positiivne. 20. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. Neurotransmitteriteks võivad olla keemiliselt struktuurilt suhteliselt erinevad ained, üheks enimlevinumaks on atsetüülkoliin. Ergastavad neurotransmitterid avavad Na kanalid ja põhjustavad Na sisenemist ning seega membraani depolariseerumist. Inhibeerivad neurotransmitterid avavad Cl või K kanalid ja tavaliselt tekitavad kerge hüperpolarisatsiooni.Tüüpilisemad virgatsained on: atsetüülkoliin, glutamaat, dopamiin, norepinefriin, epinefriin, serotoniin, histamiin, -aminobutüürhape, glütsiin. . On leitud, et lämmastikoksiid (NO) ja CO võivad olla neurotransmitteriteks 21. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus
Info liigub elektriliselt. Rakul on kas töö või puhkeseisund. Puhkeseisus on negatiivne laeng. Ärrituse saabudes hakkab membraan läbi laskma positiivseid ioone. Neuriidi lõpus on terminaalplaadid, mille üll on rakuvahelisse ruumi paisata kummilisi ühendeid. Nende kaudu liigub info ühelt rakult teisele. Ühes rakus on info edasiandmine elektriimpulsiivne, aga kahe raku vahel toimub info edasiandmine kummiliselt e sünapsiliselt. Keemilised ained e neurotransmitterid . keemiline aine ACK põhjustab lihaste kokkutõmbeid ja see on seotud mäluga. DA (doramiin) on ka seotud lihaste kokkutõmbamisega, doramiini puudus võib põhjustada Parkinsoni tõbe(lihaste kontrollimatu käitumine). Serotomiin e lõbuaine aitab organismile toonust lisada. Kui neid on vähe võib tekkida depressioon. Kesk ja piirdenärvisüsteem. Peaaju Närvisüsteem jagatakse kaheks:
Söödavat toidukogust kontrollib hüpotaalamuses paiknev nälja- ja küllastuskeskus, mida stimuleerivad (ehk keskusesse annab infot): seedekanali täitumus; veres: glükoos, aminohapped, rasvhapped, hormoonid CCK ja leptiin, ajukoorest tuleb info keskusele, toidu välimuse, lõhna ja maitse kohta. Selle info põhjal reguleeritakse toitumist. Söödavat toidukogust ja energiabalansi kontrollib hüpotalamuse tuum – arcuate nucleus – mida mõjutavad neurotransmitterid ja hormoonid. Mõned signaalid väldivad ülesöömist ühe toidukorra ajal ja teised aitavad kontrollida pikaajaliselt kehakaalu. Arcuate nucleus sisaldab 2 eri neuronite alarühma, mis kontrollivad söödavat toidukogust. Kui ühte (nim isukeskus) stimuleeritakse, hakkab loom toitu otsima ja sööb aplalt. Kui teist (nim küllastuskeskus), siis loom ei taha enam süüa. Info (ehk närviimpulsid) isukeskuselt ütleb loomale, millal süüa ja küllastuskeskus ütleb, et on piisavalt söödud.
Maksaensüümide induktsioon või pärssimine ühe ravimi poolt mõjustab teiste ravimite kontsentratsiooni veres Retseptorid Iga rakupinna molekul, millel on võime siduda spetsiifilisi molekule - Retseptorid on valgustruktuurid Aine mis seondub retseptoriga kannab nimetust ligand Ligandid seonduvad retseptoritele võti-lukk seoslikkuse printsiibi alusel Ligandide jaotus: endogeensed (kehaomased) ja eksogeensed (kehavälised), neurotransmitterid, -mediaanid, hormoonid, tsütokiinid, ravimid, psühhoaktiivsed ained. Retseptorite klassifikatsioon: - Pre ja postisünaptilised - Inhibitoorsed ja eksitatoorsed - Ioonsed ja metabotroopsed - Rakumembraanil paiknevad või rakusisesed retseptorid Ravim-retseptor kompleks - Retseptorid ja ained mis nendega interakteeruvad on keemilise olemusega ning nad käituvad vastavalt keemilistele printsiipidele Ravimite konkurents retseptoritel
- Kui hoiakud valdavalt düssotsiaalsed siis see mõjutab inimese enda arvamusi asjadest. Inimene kellel geneetiline taust puhas ja isiksuse tegurid rahulik – võivad negatiivsed mõtted olla aga ta ei pruugi kellelegi kallale minna. - Empaatiavõime puudus ja impulsiivse käitumisega kuid rahulikus keskkonnas kasvanud inimene võib ikka minna ja mõrvata (ted bundy) - Sotsiaalse õppimise teooria + bioloogilised tegurid (geenid, psühhofüsioloogia, neurotransmitterid, hormoonid, toksiinid jms) - Praegu teadusuuringutes populaarseim Eesti vanglasüsteem - Valdavalt on kinnipeetavad pärid ebasoodsast kasvukeskkonnast ja/või psühhopaatiliste/antisotsiaalsete joontega - Osadel on empaatiavõimega kõik korras aga teistel just bioloogiline faktor teguriks - Soodusteguriteks: Vaimne alaareng, käitumishäired, ATH, hüperkineetilised häired, isiksushäired
tõstaks vähkkasvajate riski. Iga alkoholikogus ja ükskõik kui harva, tõstab vähi riski. 8 Mida suuremad kogused, seda suurem risk. Vähkkasvajate tekkemehhanism võib küll erinev olla, aga seos alkoholiga on leitud vähemalt seitsme vähiliigi puhul. (Alkoinfo, 2011) 1.2.3. Vaimne tervis Alkohol mõjutab erinevate neurotransmitterite taset meie organismis. Neurotransmitterid aitavad meil oma tujusid kontrollida. Seetõttu võib pikemaajaline alkoholitarvitamine viia depressiooni või ärevushäireteni. Kui inimesel on depressioon või ärevushäired juba välja kujunenud, siis alkohol sageli võimendab neid. Alkohol mõjutab meie enesekontrollivõimet ja inimene muutub üliimpulsiivseks. Mures ja samal ajal purjus inimene teeb endale viga suurema tõenäosusega kui kaine inimene. Ka enesetapumõtted tekivad joobes olles lihtsamini
pheromone), mida rakud vabastavad keskkonda A) vahemaa järgi, mille tagant nad toimivad: 1)jukstakriinsed (juxtacrine) – otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) 2) parakriinne – signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) 3) endokriinne signaliseerimine – signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid – nt insuliin, kasvuhormoon) (autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) B) spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida antud signaalirajas kasutatakse (sonic hedgehog, notch, retseptor- türosiinkinaasid)
Üldiselt vallanduvad väikeste törtsudena 4 Tihti mõjutatud ööpäevarütmist ja tihti mõjuvad teistele hormoonidele Osalevad ainevahetuse reguleerimises- nt. valkude, lipiidide ja SV lõhustamises Omavad erinevaid funktsioone eri liikides Mõjuvad vaid teatud rakkudele – nendele, millel on retseptor Virgatsained e neurotransmitterid on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Närvirakkude sõnumid naabritele võivad olla erutavad või pidurdavad. Virgatsained – atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin, noradrenaliin, gammaaminovõihape, glutamaat, Hormoonid vs. Neurotransmitterid küsimus, Aeglane (ms) vs. kiire (sek, min, h) Kaudne (läbi vereringe) vs, otsene Üldised vs. Spetsiifilised, lokaalsed efektid
Postsünaptilisest pidurdusest räägitakse juhul, kui närvirakku saabunud närviimpulssi edasi ei kanta, sest aktiivsete pidurdussünapside osakaal on suurem või võrdne aktiivsete erutussünapside osakaaluga.Nt närviimpulss saabus mingi neuroni 3 erutus- ja 3 pidurdussünapsisse, siis sünapsijärgse pidurduse tõttu jääb selles närvirakus närviimpulss tekkimata. On olemas 2 tüüpi postsünaptilisi retseptoreid: ioonsõltuvad kanalid ja ligandsõltuvad kanalid, mis tunnevad neurotransmitterid ära ja avanevad, timub depolarisatsioon membraanides ning tekib uus AP, mis edasi kandub. 3.15. Sünaptiliste protsesside tundlikkus keemiliste ainete suhtes. Kobra mürk ja kuraare blokeerivad atsetüülkoliini retseptorid. Botulismi toksiin pidurdab atsetüülkoliini vabanemist. Insektsiidid ja närvigaasid inhibeerivad atsetüülkoliini esteraasi (Ach ei lagundata) – spasmid ja tetaania. 3.16. Tserebrospinaalvedelik ja hematoentsefaalbarjäär.
selle tulemusel muutub retseptori konformatsioon, GDP tuleb G-valgu küljest lahti ning sinna asemele läheb GTP, mis aktiveerib G-valgu G-valkudega seotud retseptorid aktiveerivad või inaktiveerivad mingit membraaniga seotud ensüümi või ioonkanalit kaudselt, G-valkude vahendusel.. G-valkudega seotud retseptorid (GPCR) on kõige enamlevinum retseptori tüüp. Nad vahendavad raku vastust väga erinevatele signaalmolekulidele: hormoonid, neurotransmitterid, lokaalsed mediaatorid. Neile retseptoritele on iseloomulik 7 transmembraanse domääni olemasolu, s.t. et polüpeptiidahel käib 7 korda edasi-tagasi läbi plasmamembraani. Retseptori rakuvälised osad võivad olla glükosüleeritud. Need rakuvälised aasad sisaldavad ka kahte tsüsteiinijääki, mis moodustavad disulfiidsidemeid, mis stabiliseerivad retseptori struktuuri. Kokkuvõtvalt saab G-valguga seotud retseptorid jagada kuude klassi, põhinedes järjestuste
korratakse suure sagedusega, mille alalävised potentsiaalid summeruvad, tekib AP. Ruumiline- olukord, kus samaaegselt kahe või enama piirkonna sensoreid ärritatakse alaläviste ärritajatega ja vallandub erutus Erutuse divergent ja konvergent-Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse minev erutus algab erutuse paljudes närvirakkudes, siis on see divergent. Konvergents on aga vastupidine, erutus koondub suuremalt arvult KNS närvirakkudelt väiksemale arvule neuronite. Tähtsamad neurotransmitterid ja neuropeptiidid- Transmitterid(atsetüülkoliin, noradrenaliin, hea enesetunde mediaator, dopamiin, glütsiin, inhibeeriv neurotransmitter, glutamaat, oluline õppimisel ja mälu kujunemisel ) Peptiidid(endorfiinid, toodetakse hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse ajal, koletsüstokiniin, tekitab küllastustunnet) KNS ehitusprintsiip-Pea ja seljaaju, koosnevad kahest sümmeetrilisest poolest, koosnevad üksikutest segmentidest, närvikiudude kimbud on koondunud juhtteeks.
paljude tuumade vahel moodustuvate koostöövõrgustike talitusega. 4.2. Närvirakkude ehituse ja talituse põhimõtted Aju koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Närvirakud arenevad tüvirakkudest ning rändavad ajus enda tegevuspaikadesse. Peale närvirakkude on ajus ka gliiarakud ning neil on närvirakkude passiivse abistamise roll. Närvirakke on ajus peaaegu sada miljardit ning ühel närvirakul on side mitme tuhande närvirakuga. Virgatsained e. neurotransmitterid on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotensiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitust, seondudes retseptoritega. Sünaps- koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. Neuronite jätked, jätketel asetsevad ogad, närvilõpmed ja neis paiknevad struktuurid on saabuva elektrilise ja keemilise teabe mõjul pidevas muutumises. 4.3. Mil viisil on võimalik teada saada, kuidas tekib ajus psüühika 4.3.1
annaabi.ee 
