punktist alates, läbides nodaalpunkti ja väljudes silmast pupilli kaudu. Kõikidel objektidel, mis asuvad samal nägemisjoonel, on sama suund. 18. Mis on egotsenter? Mis on egotsentrilise asukoha eelis? - on tõenäoline punkt poolel teel kahe silma vahel. Eelis on objektist nähtava 3Dtajumine. 19. Mis on normaalse binokulaarse nägemise puhul nägemisuuna lähtekohaks? 20. Kirjelga lühidalt Heringi egotsentrilise nägemissuuna seadust. - Mõlema silma silmakesksest joonest moodustub üks egotsentriline nägemisjoon. Kükloobi silma esmase nägemisjoone suund on võrdne kahe silma esmase nägemisjoone keskmise suunaga. 21. Mis on vahet ekstsentrilisel fiksatsioonil ja ekstsentrilisel nägemisel? - Ekstsentriline fiksatsioon areneb tüüpiliselt lapspõlves koos strabismi ja amblüoopiaga ning patsient ei ole probleemist üldse teadlik. Ekstsentriline nägemine ilmneb aga peale nägemise kaotust vigastuse või haiguse tagajärjel ja patsient kohaneb pigem nägemise kaotusega kui
. . . . . , : , , . 2 - . 4 - , 6 , , , .. 3-4 - , - 7 : , , , , üleminek tahtmatult tahtlikule materjali meeldejätmisele ja reprodutseerimisele toimub vanuses 4-5a arenguülesanne 3-6 a Eeloperatsioonalne mõtlemine füüsiline areng väikelapsel Kiire kehaline areng egotsentriline kõne Väline vormilt ja sisene sisult Motoorset arengut väikelapseeas iseloomustab Silma ja käe koostöö täiustub, mis paneb aluse kirjutamisoskusele füüsiline areng kesk. Lapseeas toimub (kellel kiiremini) Tüdrukutel poistest kiiremini sõnal-loogilise mõttelaadi domineerimine piltlikult-näitliku ja näitlikult-tõhusale on iseloomulik lastele kes on Formaalsete operatsioonide staadiumis Eriksoni teooria + miline staadium 4-5 a Init...
ELUAASTA): ÕPITAKSE TUNDMA KESKKONDA JA SELLEGA TOIME TULEMA PEAMISELT MEELTE JA LIIGUTUSTE KAUDU; 2) OPERATSIOONIEELNE STAADIUM (3.-7. ELUAASTA): HAKATAKSE OBJEKTIDE JA NÄHTUSTE TÄHISTAMISEKS KASUTAMA SÜMBOLEID (SÕNU); LAPS USUB, ET KÕIK MÕTLEVAD TEMAGA ÜHTEMOODI NING ET TEMA ON SÜNDMUSTE PÕHJUSTAJA; 3) KONKREETSETE OPERATSIOONIDE STAADIUM (7.-12. ELUAASTA): MÕTLEMISVÕIME TÄIUSTUB; LAPS OSKAB TEHA JÄRELGUSI NING PÖÖRATA SÜNDMUSTE KÄIKU MÕTTELISELT TAGASI; VÄHENEB EGOTSENTRILINE MÕTLEMINE; SÜNDMUSTE PÕHJUSI HAKATAKSE OTSIMA ENDAST VÄLJASPOOLT; HAKATAKSE MÕISTMA, ET TEISTEL INIMESTEL ON TEISTSUGUSED TUNDED JA ARVAMUSED; 4) FORMAALSETE OPERATSIOONIDE STAADIUM (12.-12+): KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE; OSKAB OPEREERIDA VÕIMALIKKUSTE, TÕENÄOSUSE VMS KATEGOORIATES; OSKAB TOIME TULLA OLETUSLIKE LAHENDUSKÄIKUDEGA, KASUTADA ANALOOGIAID JA TÄHENDUSE ÜLEKANDMIST; ASJU VÕIB TEHA MÕTTES. L. VÕGOTSKI JA
See tuli eriti esile mängides, kus Katja tegi järgi mänguloomade hääli. Katja teab, et ta on tüdruk. Talle meeldib mängida, et ta on printsess ning kanda kleite. Meeldib lasteaias koos tüdrukutega kodu mängida, nukke riietada. Katja oskab lusikaga ilusti süüa, nukule riided selga panna ja enda mänguasju tagasi kasti panna. Katja tunneb huvi tantsimise vastu, oskab ennast muusika rütmis liigutada. Sotsiaalsed oskused on hästi arenenud. Lapsele meldib palju rääkida. Jutt on egotsentriline, mis on sellele vanusele normaalne. Ema ütles, et laps ei karda võõraid inimesi, pakub kohe sõprust. Laps teab nädalapäevade ja kuude nimetusi ning on selle üle väga uhke. Meeldib väga kuulata,kuidas ema muinasjutte ette loeb. Kokkuvõte Katja on rõõmsameelne, jutukas ja energiline laps. Vaatluse käigus ei märganud ma ühtegi iseärasust, mis võiks viidata probleemile arengus. Kasutatud kirjandus T. Tulviste, P. Tulvite Psühholoogia gümnaasiumile - ptk 9. Koor M
a Sõnade kasutamine objektide ja nähtuste tähistamiseks. a. Võimaldab mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad b. Ei suudeta sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone – nagu objektide liigitamine, järeldused. 3. konkreetsete operatsioonide staadium - 7.-12.a a. Mõtlemisvõime täiustub b. Järelduste tegemise oskus, sündmuste käigu mõtteline tagasipööramine c. Väheneb egotsentriline mõtlemine d. Sündmuste põhjust otsitakse endast väljastpoolt e. Teiste inimeste tunnete, arvamuste mõistmine 4. formaalsete operatsioonide staadium - 12.a edasi a. Abstraktne ja loogiline mõtlemine b. Võimalikkus ja tõenäosuse teooria c. Analoogiate, tähenduste ülekandmine d. Võib asju läbi mängida mõttes – näiteks peast arvutamine 6. E. Eriksoni psühhosotsiaalsed faasid:
mittetradistioonilisi väärtusi. Suletud inimesed seevastu on konservatiivid, kes eelistavad vana ja järeleproovitut uuele ja tundmatule. Alamskaalad: avatus fantaasiale, kunstile, tunnetele, tegudele, ideedele, väärtustele. Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sotsiaalse seadumusega inimesed on valmis teisi aitama, olles veendunud, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste kavatsuste suhtes. Alamskaalad:usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus, osavõtlikkus. Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi
ja just seal tõusevad esile tema iseloomu kõige pahelisemad jooned. Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada. Kuigi kõigis naiskarakterites on midagi ühist- valmisolek tuua ohvreid, mõtleda teistele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast. Petsorinil sellist võimet ei ole, sest ta on piiritult egotsentriline. Samuti ilmnevad tema omadused tema karakteri kõrvutamisel nende tegelastega, kes nii või teisiti temaga sarnanevad. Petsorin möödub meie silme eest paljudes hinnangutes ja konfliktides, otsekui vaataks ta meile vastu paljudest peeglitest. Ükski neist iseloomustustest eraldi võttes ei suuda tema isiksust seletada. Isegi siis, kui Petsorin räägib iseendast, ei maksa arvata, et see on täielik, lõplik tõde: ta on mõnikord ebasiiras, isegi enese ees, ja kas ta end lõpuni mõistabki
Genfis Rousseau Instituudis libi ulatuslikke vaatlusi laste hulgas ning jareldas selle pahial, et peaaegu pooled olla 7-aastatte laste oeldud lausungitest olid egotsentrilise kone naitedi teiste sonadega, nad ei anna marku sellest, et lapsed oleksid puudnud teistega suhelda voi kohandada oma kunet selliselt et teine inimene oleka voinud neist aru saada. Vogotski oli teisel arvamusel. Ta ei olnud nõus sellega, etisaikelapse kane or peamiselt egotsentriline ning et monoloogid ei mangi kognitivse arengu puhul mingit rolli. Võgotski arvates muutuvad umbes seitsmeaastastel lastel monoloogid sisemonoloogideks- dialoogiks iseendaga, mida me kõik peame- mis muutub mõtteks. Võib-olla olete teiegi veel täheldanud, et mõnikord muutuvad monoloogid kuuldavateks monoloogideks, kui ülesanded on liialt rasked ning inimene räägib ennast keerulisest probleemist läbi.
abstrakseid kujutlusi ja mõisteid, keel annab mõtlemise käsutusse valmis struktuuird suhete fikseerimiseks ja soodustab mõtte hargnemist. Keeleüksused on üheaegselt verbaalse mõtlemise ja kõnelise suhtlemise vahendiks. Kõne ja mõtlemine on omavahel seotud ka metakeeleliste vahendite omandamisel. Mis on sisekõne funktsioonideks; milline on egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel; milline on sisekõne struktuur ja miks kujunevad erivajadustega lapsel egotsentriline kõne ja sisekõne hiljem/puudustega? Sisekõne on üks kõnetegevuse vomidest. Tema funkstiooniks on teenendada verbaalset tunnetustegevust ning planeerida-reguleerida oma tegevust. Sisekõne tervikuna on intellektuaalse tegevuse verbaalne mehhanism, mõtestatud suhtlemine iseendaga. Sisekõne eelduseks on egotsentriline kõne, s.t. väliskõne, mis saadab lapse tegevust. Egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel on järgmine: täidab intellektuaalseid ülesandeid nagu hiljem sisekõne
toime tulema peamiselt meelte ja liiguste kaudu. 2. Operatsioonieelne staadium 3-7 eluaastani. Hakatakse kasutama rohkem sõnu. Ei suudeta sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Raskused objektide liigitamisega, järelduste tegemisega. Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism usub et kõik mõtlevad temaga samamoodi ning et tema on sündmuste põhjustaja. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium 7-12eluaastast edasi. Mõtlemisvõime täiustub, väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljaspoolt. 4. Formaalsete operatsioonide staadium 12 eluaastat ja edasi. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Inimese vaimsete võimete arengu tipp. Võime tulla toime oletuslike lahenduskäikudega. · Hinnang Piaget teooriale: Ei nõustuta et formaalsete operatsioonide staadium on kognitiinse arengu lagi. Lisaks formaalse mõtlemise arengus mängib olulist rolli ja inimese sugu.
operatsioonide staadium. See kestab lapsel 7 12 eluaastani. On iseloomulik algkooliealisele lapsele, kes suudab mõelda loogiliselt "konkreetsetest" probleemidest "siin ja praegu". Konkreetsete operatsioonide omandamisega muutub mõtlemine pööratavaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta käivate deduktsioonide loogilist paratamatust. Mõistab rohkem teiste inimeste arvamusi ja tundeid. Egotsentriline mõtlemine väheneb. Laps usub nüüd, et sündmuste põhjustajaks ei ole alati tema, oskab endast väljapoole mõelda, ega seosta end kogu aeg millegagi. (Butterworth, Harris, 1994, 39.) 2.6. Konventsionaalse ja konkreetsete operatsioonide arengutasemete võrdlus Piaget väitis, et kontreetsete operatastioonide staadiumis on lapse mängud juba enam reeglitel põhinevad, mitte rollidel nagu operatsiooni-eelses staadiumis. Lisaks sellele, et
Postimpressionism Termini ,,postimpressionim" lõi kriitik Roger Fry oma Londoni maalinäituse jaoks 1910- 1911. aastal, mille ta nimetas ,,Manet ja postimpressionism". Post tähendab ladina keeles pärast. Postimpressionistlikke kunstnikke ühendab vaid järjekindel, sageli sõjakas taotlus käia oma teed; igaüks neist oli omal kombel üksiklane, ühiskonda sobimatu või ühiskonnast väljaheidetu, kas siis omal tahtel või mitte. Nende kõigi loometeel oli olnud impressionistlik periood ja nende küpsed tööd lähtusid impressionistlikest algetest. Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Tuntumad kunstnikud on Paul Gaugin, Vincent van Gogh, Henri de Toulouse-Lautrec ja Paul Cézanne. Vincent van Gogh Vincent Willem van Gogh sündis 30.märtsil 1853. aastal Zundertis. Ta oli hollandi maalikunstnik ja tuntud postimpressionist. Ta sündis p...
erinevaid oskusi (Keskmine…, n.d.). Füüsiline areng: Laps võib selles eas kasvada 5-8cm, tüdrukutel võib alata menstruatsioon ning rindade kasv, võivad tekkida vistrikud, talje muutub, kasvab karv häbememokkadele, puusad laienevad (Stoppard, 2000, lk 11). Kognitiivne areng: Piaget’ järgi toimub antud perioodil mõtlemise arendamine. Laps õpib tegema järeldusi ja oskab leida põhjusi ning ka tagajärgi. Egotsentriline mõtlemine väheneb ehk laps saab aru, et kõik ei mõtle nii nagu tema. Muutused toimuvad mälus ja selles kasutamises. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid näiteks peast arvutamine, abstraktsed mõisted. Psühhosotsiaalne areng: Põhiline on õppimine ja enese arendamine. Oluline on lapsevanema toetus ja kiitus. Selles faasis on eduelamis, milleta laps võib tunda end alaväärsena teiste seas.
Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama). 3. Konkreetsete operatsioonide 7.-12.a Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljastpoolt (nt pimenemine on tingitud päikese loojumisest). Hakatakse mõistma, et teistel inimestel võivad olla teistsugused tunded ja arvamused. 4. Formaalsete operatsioonide peale 12. eluaastat Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Laps oskab opereerida võimalikkuse, tõenäosuse kategooriates. Iseloomulik on võime tulla toime oletuslike e hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist
põhinevate intellektuaalsete protsessidega. Samuti annavad need suhted keskkonna, milles laps saab õppida jäädvustama neidsamu protsesse, mis hakkavad automaatselt verbaalsete mõtetena toimima. Võgotski arvates ei täida egotsentrilist kõne mitte mingisugust objektiivset, kasulikku ega vajalikku funktsiooni lapse käitumises. Kõne on ennda jaoks. Raskused on üheks tähtsamaks põhjuseks, miks tekib egotsentriline kõne. Egotsentrilist kõnet on vaja selleks, et leida väljapääs, planeerida edaspidist tegevust. Võgotski arvates elab lapses kaks hinge: esmane on seoseid täis lapsehing ja teine täiskasvanute mõju all tekkiv hing. On olemas kaks hinge, kaks maailma, kaks reaalsust.
• Avatus kogemusele - huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, ei ole kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. • Suletud inimesed seevastu on konservatiivsed, eelistades uutele asjadele vanu ja järeleproovituid. Sotsiaalsus • Sotsiaalsus - kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sotsiaalsed inimesed on valmis teisi aitama, eeldades, et teised vastavad samaga. • Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste kavatsuste suhtes. • Väga sotsiaalset inimest iseloomustab siirus, leplikkus, lahkus, abivalmidus. Ta on kaastundlik, salliv ja usaldusväärne. Meelekindlus • Meelekindlus - kontroll oma soovide ja impulsside üle. • Meelekindlus tähendab, et inimene suudab endale seada eesmärke ja nende saavutamise nimel tegutseda. • Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsuses ellu ka
eluaasta lõpuni, õpitakse keskkonda tundma ja sellega meelte kaudu toime tulema (nt nägemise, kuulmise kaudu) . Operatsioonieelses staadiumis, mis kestab 3. kuni 7. eluaastani, hakatakse rohkem kasutama sõnu nähtuste ja objektide tähistamiseks. Seda perioodi iseloomustab egotsentrism. Konkreetsete operatsioonide staadiumil, mis kestab 7.-12. eluaastani, täiustub mõtlemisvõime, osatakse teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal, egotsentriline mõtlemine väheneb. Formaalsete operatsioonide staadiumil (12+) kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, kõige iseloomulikum on võime tulla toime hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada tähenduste ülekandmist. See staadium on ka inimese vaimsete võimete arengu tipp. 6. Võgotski arvates arenevad mõtlemine ja keel lahus, kuid siiski mittekeelelise mõtlemise arenguga rööbiti toimub keeleline areng. St mõtlemise ja keele vahel tekib
Lapse areng kuni kuuenda eluaastani Lapsevanemate jaoks on alati väga oluline teada, kas nende laps areneb normaalselt. Esimese lapsega käiakse tihti arsti juures, et teada saada, kas nende laps areneb normaalselt ja tihti võrreldakse ka teiste ümbruskonna lastega. Aga muretsemiseks ei ole põhjust kuna lapsed arenevad väga erinevalt ja lapse tähtsate arenguastemete läbimine võib varieeruda üpris laial skaalal. Ja kui laps on ametis käima õppimisega võib ta keeleline areng korraks peatuda. Tervel imikul on sünnist saadik võime suhelda. Esimese kuue kuu jooksul otsib laps silmsidet, reageerib inimhäälele ja eristab juba varsti ema häält teistest häältest. Esimestel kuudel suudab laps kontakteeruda korraga ainult ühe objektiga ja ei suuda veel nägusid eristada. Laps väljendab oma tundeid keha kaudu: nuttes, naerdes. Esimeste nädalate jooksul suudab laps juba luua silmsidet ja vastu naeratada. Esimeste kuude jook...
1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. 2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga. Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad...
tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. · 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. · 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. · 7-12a konkreetsete operatsioonide periood laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted · 12-> formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine.
ega pruugi seetõttu õnnetud olla. 4. AVATUS KOGEMUSELE -huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, ei ole kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud inimesed seevastu on konservatiivsed, eelistades uutele asjadele vanu ja järeleproovituid. 5. SOTSIAALSUS -kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sotsiaalsed inimesed on valmis teisi aitama, eeldades, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste kavatsuste suhtes. 6. MEELEKINDLUS -kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsuses ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust. Madala meelekindlusega inimesed seevastu lasevad asjadel kulgeda, neil inimestel puudub tahe. ISELOOMU AVALDUMINE SUHTLEMISEL Suhtlemine peegeldub paljuski inimeste suhtumist teistesse inimestesse. Suhtlemisel
Kommertskunst ja sõltumatu kunst Kunst on olemuselt olematu, asi mida ei eksisteeri reaalselt kuskil, aga siiski me elame , tunneme ning omame seda. See on vorm, läbi mille inimesed väljendavad, püüavad öelda oma sõnumi ühiskonnale või iseendale. See on puhas egotsentriline tegevus, kus igaüks püüab hiilata ja olla parem kui teine, luues uusi vorme ja suundi. Samas tekib küsimus, et kust algab ja kust lõppeb kunst, mis on kunst ja mis mitte? Inimkond on liikunud aegade algusest saati ühiskondliku progressi suunas, leiutades vahendeid, mis hõlbustaks elu. Tehnika arengu ja ühiskondlike tavade põhjuseks võiks pidada ehk ka foto ja fotograafia sündi. Inimesed tahavad alati olla kõige jumalad. Tänu fotole õnnestub jäädvustada ennast ja hetke
stabiilsus) 2. Ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, kalduvus kogeda positiivseid emotsioone (vastand introvertsus ei vaja seltskonda) 3. Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, võtavad omaks uusi ideid (suletud on konservatiivsed) Isiksuse viiefaktoriline mudel 4. Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik, valmis teisi aitama (mittesotsiaalne on egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes) 5. Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle, planeerib oma tegevusi ette, viib kavatsused ellu Ekstravertsuse bioloogilised teooriad · Miks inimesed erinevad? · Hans Jürgen Eysenck (1916 1997) · Ekstravertide ja introvertide üks ajuosa ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) töötab erinevalt · ARAS aktiveerib ajukoort, kontrollib une- ärkveloleku tsüklit
toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. 7-12a konkreetsete operatsioonide periood laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted 12-> - formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. 8. Sotsiaalne areng E
põhimõttest.Teised uurijad on aga leidnud ,et kui esitada ülesanne õiges sõnastuses ja kontekstis,on koolieelikud võimelised lahendama ülesandeid,milleks Piaget´ hinnangul nii väikesed lapsed veel suutelised ei ole Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljastpoolt (nt pimenemine on tingitud päikese loojumisest). Hakatakse mõistma, et teistel inimestel võivad olla teistsugused tunded ja arvamused. Sellel perioodil saab maailm loogilised struktuurid, laps märkab kahte ja enamat dimensiooni ning on seetõttu võimeline määratlema objektide sarnasust ja erinevust. Jäävusmõiste omandatakse tavaliselt järgnevas järjekorras: aine koguse jäävus 7-8-aastaselt, pikkuse
Petsorin Veerast, kuid ta siiski ei armastanud teda. Temaga oli Petsorin tegelikult tuttav juba enne Bela ja vürstitar Maryga kohtumist, kuid teose sündmustikku tuleb tema neist kolmest naisest kõige hiljem. Kõik need naised olid üksteisest mõnevõrra erinevad, kuid siiski leidub neil ka sarnaseid jooni. Näiteks olid nad kõik valmis nii oma kui oma armastatu õnne nimel ohvreid tooma ning mõtlesid seejuures ka teistele inimestele. Petsorinil selline võime aga puudub, ta on piiritult egotsentriline. Mõne naisega koos elamine ei tulnud tema puhul kõne allagi, sest ta oli individualist ega suutnud end kellegagi siduda ja ega tõenäoliselt poleks ühelgi naisel ka temaga koos hea elada olnud. 5) Petsorinit võib pidada oma aja kangelaseks seetõttu, et talle omistatakse oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Temas võib ära tunda palju tüüpilisele 19. sajandi mehele omaseid jooni. Näiteks peetakse oluliseks ainult iseend
nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Nii on selleealistel lastel raskusi objektide liigitamisega, järelduste tegemistega jne. Lapse mõtlemist iseloomustab ka enesekesksus ehk egotsentrism. 3) Konkreetsete operatsioonide staadium 7. kuni 12. eluaastani. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine. 4) Formaalsete operatsioonide staadium 12.eluaastast edasi. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Kõige iseloomulikum on võime toime tulla oletuslike ehk hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Piaget' arvates on see staadium inimese võimete arengu tipp. Hinnangud Piaget'i teooriale: üldiselt jagatakse tema veendumust, et arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond
18. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. 19. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sümbolid ja tähistatavad sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 20. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhi ja kaastähendus on primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. 21. Mis on egotsentriline kõne? Laste kõne on egotsentriline. Laps räägib enamasti endast ja teda ümbritsevatest asjadest ehk tema kõne on enese- keskne. 22. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. 23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel. 24
realism (püüd 3D raskusi ületada). Hagen aga leiab, et pärast sümbolilise kuj.viisi tekkimist pole staadiume; visuaalne realism ei arene vaid sõltub kult.lt määratletud konventsioonide valdamisest. Joonistused on kasvatuslik ikooniline sümbol, norm.arenguga lastel suruvad sümbolilised repres.d maha visuaal-ruumilised repres.d. Kognitiivne areng Piaget järledas, et eelkooliealistel pole süstemaatiliseks järeldamiseks vaj. loogilised protsessid omavahel koordineeritud. laps on egotsentriline: ei erista subjektiivsust objektiivsusest. Animism: Piaget´ väitel on lapsed võimetud eristama psühholoogilist ja füüsilist maailma. Laps assimileerib maailma oma minasse ja mõtlemine on intuitiivne mitte ratsionaalne. M.Donaldson, Light, Siegal kriitika: laps lihtsalt ei saa täiskasvanute keelest aru, mitte et loogil.mõtlemisvõime puuduks. Vead tekivad püüdest avastada,mida küsimustega mõeldakse. Donaldson näitas katsetega, et laps on teadlik erinevate vaatepunktide
inimene. · Kõrk snoob tema põhimõte on:" Minu vaenlase vaenlane on minu sõber". Ta tunneb huvi ainult nende vastu, kes tema vastu huvi ei tunne. Ta hoiab pead nii püsti, et kahekordne lõug võiks tal tekkida ainult kukla taga. · Nartsiss talle meeldivad ainult need inimesed, kes mõtlevad nii nagu tema. Ta jumaldab ainult üht inimest iseennast. Ta on piiratud, eluks kohanematu, väsitav, eemaletõukav, ülespuhutud, egotsentriline ning ebadelikaatne. Tundub, et ta elab vaid selleks, et end teistele näidata .
jagavad minu mõtteid ja tundeid (egotsentriline mõtlemine). Vähene taluvus eriarvamuste suhtes. Lapse vajavad õpetajapoolset suunamist, mõistmaks, et inimesed tunnevad ja mõtlevad erinevalt. SOTSIAALNE OSKUS: Suhted eakaaslastega: Oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega. EELDATAV ARENG 6-7 AASTASTEL LASTEL: Lastele on omane egotsentriline (isekas) ning oma territooriumi tähtsustav käitumine. Lapsed on suutelised eakaaslastega kontakti võtma, vajades selleks eelnevalt siiski aega. Õpetajad saavad aidata häbelikel lastel sulanduda grupitegevustesse. Õpetaja tähelepanu on vajalikeriti laste puhul, kellel on eelnevalt olnudvähe sotsiaalseid kontakte. Koostööoskused:
PSÜHHOLOOGIA tuleb kreeka keelsest sõnast psyche-hing j logos-teadus. Hing-psüühika. Psüühika- teadus inimese sees ja teda ümritsevas keskkonnas. Psüühika toimub ajus. Psühholoogia kui teadus uurib inimese vaimse ja käitumis elu toimumist. Psühholoog-on spetsialist, kes tunneb psühholoogia teadust ja tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad. Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1)teoreetilised psühholoogia harud 2)rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal*uurimismeetodid*uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI:...
Nooruk jõuab muu hulgas stabiilsemate emotsioonide, tugevama isetunde, emotsiooni- ja tahteprotsesside suurema ühildumise, eesmärgikindlamana tegutsemise, sotsiaalse kompetentsuse ja tuleviku planeerimise võimeni (Jaanisk 2013/2014). "Jätkuvalt on kalduvus juhuslikumateks objektisuheteks, s.t suheteks partnerite sõpradega, kes esindavad positiivse ja negatiivse oidipaalse varjundiga suhete segu ja nendevahelist kompromissi. Hilisteismeeas nooruk on sageli egotsentriline ning vahel kontaktide külge klammerduv" (Mangs ja Martell 2000; ref. Ritvo 1971 järgi). "Erik H. Erikson peab hilisteismeiga identiteedikriisi perioodiks, kuna nüüd peab nooruk astuma teismeeast täiskasvanumaailma ja võtma endale täiskasvanu rolli. On suur risk, et kriiside tõttu kaotab nooruk kontakti tegelikkusega ja et ebaõnnestumised viivad kokkuvarisemisele. Identiteedikriis oma mööduvate hirmude, depressiooni ja segadusega võib kergesti tekkida isegi
J.Piaget (1932) „The moral judgement of child“ - Moraalne realism e sunnimoraal e heteronoomne moraal 5-6.a Reeglid on absoluutsed ja muutumatud; on sunnitud neid järgima reeglid on väliselt reguleeritud täiskasvanud autoriteetide poolt reeglid ei saa muuta sellepärast, et laps kuuletub autoriteedile ning ta on egotsentriline, sest arvab, et kõik mõtlevad samamoodi kui tema reeglid on permanentselt fikseeritud nagu füüsikaseadused (mitte subjektiivselt internaliseeritud, mida saab muuta) peab käitumist halvaks lähtudes objektiivsetest tagajärgedest (mitte subjektiivne kahju) - Autonoomne moraal e kooperatiivne moraal 10.a
Konteksti mõju e. grupi mõju. Tundlikkus e. mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus. Muud mõjutegurid nt intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus jne. 17. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 18. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. 19. Mis on egotsentriline kõne? Kui inimene räägib enamasti endast ja teda ümbritsevatest asjadest ehk tema kõne on enesekeskne. 20. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. 21. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalseid sõnumeid, kuna neid on inimesel raskem kontrollida. 22. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis?
Ma ei kartnud õpilasi, kuid ka ma ei suhelnud nendega eriti. Õppimine oli mul algklassides suurepärane, ma õppisin tänu ema suurele abile ja sundimisele hindele 5. Ka sellel ajal ei tahtnud ma mitte ühegi õpilasega lähemalt tuttavaks saada, sest mulle lihtsalt ei meeldinud see klass, kuhu mind pandi. Minu arust olid õpilased just selles klassis kõige halvemad ja julmemad, kuid siiski käisin selles hullus klassis pea 8nda klassini. Selles perioodis minu egotsentriline mõtlemine oli vähenenud ning ma hakkasin aina rohkem mõistma, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erimoodi. Kooli minnes suurenes oluliselt ka minu sõnavara. Mingil määral muutusid minu jaoks üha olulisemaks suhted ei vanuses lastega väljaspool klassi ja kooli. Väljaspool kooli oli mul tutvusi ka palju vanemate inimeste seas, kuid neid nooremaid inimesi vähem. Minu arust, kui on vanemaid inimesi nooremal inimesel tutvusringkonnas rohkem, siis tal on maailmavaade laiem
just see, mille eest ta nii kramplikult püüab põgeneda. Samamoodi etendab Tom konfliktseid suhteid oma õe vastu. Ometi kui ta armastab oma õde nii väga, ei vaevu ta isegi vabandust paluma, kui ajab ümber tema klaasloomaaia. Tom'i karakteri tähtsaim sündmus, minu arusaamist mööda, on see kui ta avaldab oma plaani isa moodi lõplikult kaduda. Ilmselt on see plaan valminud juba ammu, kuid just sellest vestlusest trepil Jim'iga saab vaatajale see teatavaks. Amanda Wingfield Ema on üsna egotsentriline kuju, kes arvab, et teab oma lastele sobivat tulevikku, tegelikkuses aga surub alla nende tõelisi kutsumusi ja andeid. Amanda ainuke rõõm on minevik, kus oli terviklik pere ja tema oli populaarne meeste seas ka enne laste isaga abiellumist. Tema nääklemine Tom'i kallal ning Laura invaliidsuse eitamine on hea näide soovist mitte reaalsusega kokku puutuda, üritada asju jõuga ja hoolimatult lükata endale sobivale poole.
ja just seal tõusevad esile tema iseloomu kõige pahelisemad jooned. Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada. Kuigi kõigis naiskarakterites on midagi ühist- valmisolek tuua ohvreid, mõtleda teistele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast. Petsorinil sellist võimet ei ole, sest ta on piiritult egotsentriline. Samuti ilmnevad tema omadused tema karakteri kõrvutamisel nende tegelastega, kes nii või teisiti temaga sarnanevad. Petsorin möödub meie silme eest paljudes hinnangutes ja konfliktides, otsekui vaataks ta meile vastu paljudest peeglitest. Ükski neist iseloomustustest eraldi võttes ei suuda tema isiksust seletada. Isegi siis, kui Petsorin räägib iseendast, ei maksa arvata, et see on täielik, lõplik tõde: ta on mõnikord ebasiiras, isegi enese ees, ja kas ta end lõpuni mõistabki
Nimisõna ja verbi morfoloogia areng. 7. Süntaksi areng. Kahesõnalausete periood. M. Tomasello käsitlus süntaksi omandamisest. 8. Korduste osa lapse arengus. 9. Pragmaatika ja narratiivi areng Narratiivi areng Piaget klassikaline tulemus (1926) 6- ja 8-aastastel jutustasid sama lugu, noorematel rohkem järgmisi vigu: - tegelik sündmuste järjekord ei selgunud lapse loost, - põhjuse ja tagajärje seosed ei olnud õigesti esitatud, - pronoomenite egotsentriline kasutus tekitas vääritimõistmist Hilisemad uuringud: - planeeringute vähesusele varasemates narratiivides (4-aastased võrreldes 9-aastastega) - vähe ka kausaalseid sidesõnu [vrdl. Argus: 3.2 sellepärast] - noorematel rohkem sidesõnu and, then ja and then, - vanusega suureneb so, so then osakaal - vanusega kasvab jutustaja emotsioone ja suhtumist väljendavate lausungite osakaal - noorematel lastel on liiga palju definiitseid fraase Foster-Cohen:
Lapse arenguks on väga oluline suhtlemine teiste lastega. 2. ea lõpuks tekib arusaam esemete jäävusest - kui ese peidetakse lapse nähes ära, hakkab ta seda otsima. Perioodi lõpul (6-7a) tekib arvu jäävuse mõiste (arvutamine). Uudishimu - laps tunneb huvi kõige uue vastu, seda huvi tuleb toetada. Ohtlikud asjad panna ära, et keelde poleks liiga palju. Egotsentrism - laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Ka kõne on egotsentriline - last ei huvita, kas keegi teda kuulab. Räägib teistega koos, ei suuda oodata oma korda ega teisi hästi kuulata. Jean Piaget kognitiivse arengu teooria järgi on lapse arengus neli etappi: 1. sensomotoorse intellekti periood meeleelunditega seotud oskuste areng (02 eluaastat); 2. operatsioonieelse mõtlemise periood (27 eluaastat); 3. konkreetse mõtlemise periood (711 eluaastat); 4. abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastast).
Samamoodi etendab Tom konfliktseid suhteid oma õe vastu. Ometi kui ta armastab oma õde nii väga, ei vaevu ta isegi vabandust paluma, kui ajab ümber tema klaasloomaaia. Tom’i karakteri tähtsaim sündmus, minu arusaamist mööda, on see kui ta avaldab oma plaani isa moodi lõplikult kaduda. Ilmselt on see plaan valminud juba ammu, kuid just sellest vestlusest trepil Jim’iga saab vaatajale see teatavaks. Amanda Wingfield Ema on üsna egotsentriline kuju, kes arvab, et teab oma lastele sobivat tulevikku, tegelikkuses aga surub alla nende tõelisi kutsumusi ja andeid. Amanda ainuke rõõm on minevik, kus oli terviklik pere ja tema oli populaarne meeste seas ka enne laste isaga abiellumist. Tema nääklemine Tom’i kallal ning Laura invaliidsuse eitamine on hea näide soovist mitte reaalsusega kokku puutuda, üritada asju jõuga ja hoolimatult lükata endale sobivale poole.
Normaalse kuluga noorukiea läbinud nooruk peaks olema valmis ja võimeline iseseisvuma ja tegelikult lahkuma lapsepõlvekodust. Nooruk on leidnud oma elule suuna ja hakkab kujunema tema maailmavaade. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:45) 4.1 OBJEKTISUHTED On kalduvus juhuslikumateks objektisuheteks, s.t suheteks partnerite ja sõpradega, kes esinevad positiivse ja negatiivse oidipaalse varjundiga suhte segu ja nendevahelist kompromissi. Hilisnoorukieas nooruk on sageli egotsentriline ning vahel kontaktide külge klammerduv. Tõelised objektisuhted on siiski tavalised. Suhted ei ole veel olulisel määral selgelt seksuaalsed. Noorukid, kellel olid varem head suhted vanematega ja faasile vastav vabanemisprotsess, võib orienteerumine nii armastuses kui ka töös võtta aega. Lahendamata Oidipuse-kompleks võib ilmneda näiteks objekstivalukutes, kus noorukil on mitteteadlik vajadus mõnes mottes haavatud, õnnetu partneri järele, kelle eest saaks
suhtlemine endast kompetentsematega · Inimese arengus on tähtis koht keelel ja teistel märgisüsteemidel · Kahte tüüpi psühhilised protsessid: madalamad ja märgiliselt vahendatud Põhiideed · Iga kõrgem psüühiline funktsioon tekib kaks korda algselt kollektiivis (interpsüühilisel tasandil), koostöös teistega ning alles hiljem see interioriseeritakse (toimib intrapsüühilisel tasemel) ning saab lapsele seesmiselt omaks · Egotsentriline kõne (Võgotski vs Piaget) (sotsiaal)konstruktivism Mõistete areng · Mõiste on sõna tähendus · Mõiste on mõtlemise ühik · Mõiste abil saab uurida mõtlemise protsesse · Mõisted arenevad, mis tähendab, et sõna hakatakse kasutama kvalitatiivselt uuel viisil · Mõiste tasemele vastavalt suudetakse õppida (uut omandada ja kasutada), st mõiste areng seab piirangud õppimisele ja õpetamiseleAchi meetod
tähendus on oluliselt teistsugune kui täiskasvanul. Esimesed sõnad püüavad edasi anda samapalju informatsiooni kui vanemate laste ja täiskasvanute laused, me ei saa lapsest aru ilma, et me teda samal ajal näeksime. Umbes pooleteist aastane laps hakkab kokku panema sõnu mõtestatult. Me saame kõnesst aru ilma,et teda näeksime. Võgotski - vene teadlane on uurinud laste kõnet ja mõtlemist.Eristades kolme staadiumit: Väline kõne suunatud teistele 1-2 a. intonatsiooni rohke. Egotsentriline laps räägib nagu endale 3-5 a. Individuaalne sisemine kõne 5-7 a. ei oska veel efektiivselt kasutada kuigi sõnavara ja lause konstrueerimine seda võimaldavad. Hakates ise grammattiliselt kokku panema ja seda vahel üle doseerides: mina minek ..mina joosin piima ära.... Keele ja mõtlemise seos Mõtlemist ei saa väljendada otse, tähtis on et seda vahendaks keel. Mõtteid ei saa mõista otse, see sõltub kõneleja keelekasutusest, kõneleja võimetest ja
just see, mille eest ta nii kramplikult püüab põgeneda. Samamoodi etendab Tom konfliktseid suhteid oma õe vastu. Ometi kui ta armastab oma õde nii väga, ei vaevu ta isegi vabandust paluma, kui ajab ümber tema klaasloomaaia. Tom'i karakteri tähtsaim sündmus, minu arusaamist mööda, on see kui ta avaldab oma plaani isa moodi lõplikult kaduda. Ilmselt on see plaan valminud juba ammu, kuid just sellest vestlusest trepil Jim'iga saab vaatajale see teatavaks. Amanda Wingfield Ema on üsna egotsentriline kuju, kes arvab, et teab oma lastele sobivat tulevikku, tegelikkuses aga surub alla nende tõelisi kutsumusi ja andeid. Amanda ainuke rõõm on minevik, kus oli terviklik pere ja tema oli populaarne meeste seas ka enne laste isaga abiellumist. Tema nääklemine Tom'i kallal ning Laura invaliidsuse eitamine on hea näide soovist mitte reaalsusega kokku puutuda, üritada asju jõuga ja hoolimatult lükata endale sobivale poole.
Aktiivsuse toetus Operatsioonide-eelne 2-7 Keele sümboliline kasutamine ja Rääkimine lapsega, küsimuste prooblemilahendamine- laps hakkab aru saama esitamine. objektide klassifikatsioonist. Keeleareng- alias, keeleharjutused, Mõtlemine on endiselt egotsentriline. unejutud Lapsed on võimelised keskenduma korraga vaid Ojektide kalssifikatsioon- pusled, probleemi ühele silmatorkavale omadusele. ruubikukuubik, järjestamise Probleemid jäävuse mõistega ja mõttekäigu ülesanded loogika ümber pööramisega
Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Vaimse alaarengu iseärasusi Kognitiivne tase, mis on oluliselt alla oma vanuse keskmist taset. Alanud varasema arengu käigus.
7) Mis on eetilis-filosoofilise refleksiooni mõte üldiselt? Eetilis-filosoofiline refleksioon peab meid aitama ära tunda seda, mis meile tõeliselt head teeb -- seega meie tõelisi vajadusi; ning korrigeerida meie faktiliselt olemasolevaid soove, kui neis avaldub vale ettekujutus sellest, mis meile head teeb. 8) Miks ei saa antiikeetikat pidada egoistlikuks? Antiikaja eetikate teine põhijoon seisneb aga just selles, et perspektiiv, mis on paratamatult egotsentriline -- omaenda õnne pärast muretsemine -- ühendatakse altruistliku ehk moraalse perspektiiviga: kaasinimeste ja nende õiglaste nõudmiste arvestamisega. Kusjuures seda, mida meie nimetame moraalseks hoiakuks, käsitletakse antiikajal õiglusena. Põhitees, mida Platonist alates ikka ja jälle kaitstakse, kinnitab, et tõeline õnn on võimalik üksnes iseloomu teatava disponeerituse alusel, millest lähtuvalt respekteeritakse teisi nende õiguspärastes
Konteksti efektide näiteiks on kahemõttelised kujundid. Milliseid funktsioone teenivad nägemise kaks (ventraalne ja dorsaalne) karu? Mis on nende peamised erinevused? Ventraalne haru (spetsialiseerunud objekti tundmisele- MIS?) · Objektikeskne · aeglase kiirusega · pikaajalisem · kõrge teadvustatusega, kontrasti, asukoha, värvide tundmine · 3-6 kiht Dorsaalne haru (spetsialiseerunud ruumilisele tajule-KUS?) · egotsentriline · kiire · lühiajaline · madala teadvustatusega · 1-2 kiht, liikumine · seotud ajalise sagedusega (kiirusega). Taju äratundmiseks (ventraalne taju) 2D visand ehk taju organisatsioon Milliseid objektitaju probleeme lahendatakse taju organisatsiooni faas? Esmase representatsiooni heleduse ja värvuse gradiantidest objekti represenatsiooni kontuuride tuletamine. Mida tähendab taju segregatsioon?
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
