Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Näiteks ühe teksti teiseks tõlkimisel peab olema mälutekst, mille alusel esimene tekst ära tuntakse. Piiritu semioosis (ainult potentsiaal tegelikult, ei toimu kogu aeg) põhineb interpretandi võimel olla ühtlasi uus märk, mis põhjustab järgmise interpretandi jne (assotsiatsioonide jada). Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub märgiga), Teisesus (seostub objektiga), Kolmasus (seostub interpretantiga). Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is...
Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Näiteks ühe teksti teiseks tõlkimisel peab olema mälutekst, mille alusel esimene tekst ära tuntakse. Piiritu semioosis (ainult potentsiaal tegelikult, ei toimu kogu aeg) põhineb interpretandi võimel olla ühtlasi uus märk, mis põhjustab järgmise interpretandi jne (assotsiatsioonide jada). Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub märgiga), Teisesus (seostub objektiga), Kolmasus (seostub interpretantiga). Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist
Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Näiteks ühe teksti teiseks tõlkimisel peab olema mälutekst, mille alusel esimene tekst ära tuntakse. Piiritu semioosis (ainult potentsiaal tegelikult, ei toimu kogu aeg) põhineb interpretandi võimel olla ühtlasi uus märk, mis põhjustab järgmise interpretandi jne (assotsiatsioonide jada). Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub märgiga), Teisesus (seostub objektiga), Kolmasus (seostub interpretantiga). Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist
jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud, suits annab märku tulest, jne. * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, intensionaalsus (kavatsuslikkus) eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid) Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus, mõistmine asetab Esmase suhtesse Teisesusega 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on
tähendusvarjund, mis lisandub sõna või fraasi otsesele tähendusele. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad(kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni(ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat – Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi Teisesus (seostub objektiga), Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Nt tunnen suunda, kus miskit toimub, Kolmasus (seostub interpretantiga). Kolmasus on seotud arusaamisega, äratundmisega. Nt avastan et tegu on hiirega nurgas. 12
Mälu Gleitman, jt (2014) lk 357-401 Teemad: omandamine, säilitamine, meenutamine, mälulüngad, mäluvead. Omandamine, säilitamine, meenutamine Mäletamisel kasutab inimene erinevaid mälusüsteeme: need on juhtumite, üldfaktide ja oskuste mäletamine. Mäletamine koosneb kolmest osast: 1) omandamine (uue info sisestamine, milleks on vajalik keskendumine, uuele infole pingsalt mõtlemine) 2) säilitamine (et meelde jääda, peab kogemus jätma närvisüsteemi jälje) 3) meenutamine (talletatud info taasesile kutsumine). Omandamine Omandamise hulka kuulub nii teadlik meeldejätmine, kui juhuslik õppimine. Omandamine eeldab teatud intellektuaalset pühendumist meeldejäetavale infole, st sellele eraldi keskendunult mõtlemist, seostamist või analüüsimist. Selle tulemusel salvestubki mällu justnimelt selle protsessi tulemus ja hiljem meeldetuletades meenub see, mida protsessi käigus mõeldi. Tegelikult määrabki just see protsess ära, mida ja kuidas me mä...
jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud. Eristab loomulikke ja kunstlikke(termomeeter). * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, kavatsuslikkus eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik - terminid, laused, argumendid. Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus. * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe tõsiasjad. * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid Sundiv, autmaatne ja mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja ja tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Eripära selles, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi ja adressaadi jaoks erinevad. Kasutusel meditsiinis, üks esimesi identifitseeritud märkide seas
Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Lugeda läbi järgmised artiklid: Julia Laffranque artikkel: „Pilk Eesti õigusmaastikule põhiseaduse täiendamise seaduse valguses. Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523. Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3. Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ – Juridica 2009/VIII, lk 483. Uno Lõhmus. „Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime?” – Juridica 2007/III, lk 143. Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Enne EL-iga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vast...
tähendusele. tähendus, mille märgikasutaja ise loob (kõrvaltähendus) 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad (kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni (ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi RUUMIS JA OLETAN ET POLE ÜKSI. Teisesus (seostub objektiga), Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Nt tunnen suunda, kus miskit toimub, RUUMIS JA AVASTAN ET ON SEAL KEEGI Kolmasus (seostub interpretantiga). Kolmasus on seotud arusaamisega, äratundmisega. Nt avastan et
1) analüütiline: a=a (koidutäht on koidutäht) 2) sünteetiline: a=b (koidutäht on ehatäht) · Kui on tõestatud, et koidutäht on ehatäht, muutub sünteetiline ütlus analüütiliseks. · Analüütiline ütlus vastab alati tõele! o Nimed: 1) üldnimed: tool, laud, kass 2) pärisnimed: Jaan, Miisu, Tiina 3) deskriptsioonid: ,,Tõe ja õiguse" autor, praegune Prantsuse kuningas Peirce'i kategooriad: Esimene asi iseeneses esmasus ,,karvane tunne" Teine mingisugune objekt suhestatud kontekstiga teisesus kuuleme pimedas ruumis mingit krabinat: me ei tea, kust see tuleb, aga see, kust see tuleb, on teisesus Kolmas seotud esimese ja teisega ja sümboliseerib neid kolmasus pead olema sina ise, see, mis krabinat teeb, ja see, mis selle sinuni toob Märk on miski, mis asendab kellegi jaoks midagi mingis mahus või ulatuses. · Ikooniline märk tähendus sarnasuse alusel (nt pilt, mis meenutab ühtedele
Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika -- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse Spekulatiivne grammatika -- üldine märgiteooria Metodeutika -- kasutatavad meetodid Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Kategooriate table vt järgmine lk! Õpetus kategooriatest Esmasus Teisesus Kolmasus Kvaliteet Eksistents Seadus, Ei sõltu ajast Siin ja praegu representatsioon Loogilises plaanis Monaad, Diaad, kahekohaline Triaad, ühekohaline predikaat. kolmekohaline predikaat. Üks diaadi element predikaat
õnnelikumaks ning sel viisil aidata neil elada. Inglismaa muusikapsüholoogi J.Sloboda ja ta kolleegide uurimistulemused osutavad, et vähemalt pooled tänapäeva linnaelanikest kogevad muusika emotsionaalset mõju enesele keskelt läbi iga kahe tunni tagant, siis kui nad on ärkvel. 5. Muusika kui keel. Heli põhitunnused tugevus, vältus, kõrgus ja tämber ning nende erinev kasutamine keeles ja muusikas. Tämbri- e spektraalsete erinevuste esmasus kõnes ning kõrgus- ja vältuserinevuste esmasus muusikas. Fonoloogia, süntaks ja semantika kui keelekirjelduse põhikomponendid. Fonoloogiast, süntaksist ja semantikast muusikas. Kas muusikal on tähendus? Mis on muusikal ja keelel ühist? 1)Universaalsed inimkonda iseloomustavad faktorid;2)Neis mõlemis on võimalik tekitada järgnevusi;3)Lastel on omadus omandada neid automaatselt;4)Mõlemid on helid;5)Mõlemit saab kirja panna;6)Kõigepealt
Teadvustamatus -Muutunud teadvuse seisund,Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on püsiv või situatiivne tähtsus, tahtmatu, tahteline, tahtelisjärguline, suunatud. Stroopi efekt- Uurib tähelepanu Tähelepanu Omadused- valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitavus, esmasus Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nähtus, mis ilmneb juhul kui on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Uni-Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. 4 Tsirkadiaanne tsükkelSeotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega
integreerimine,Ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Mida kujutab endast eneseteadvus? Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 14. Tähelepanu liigid: Tahtmatu, Tahteline, Tahtelisjärgne; Suundade järgi: Fokusseeritud, Jagatud ja omadused: Valivus, Maht, Püsivus, Jaotuvus, Ümberlülitatav, Esmasus, Tähelepanu ülerahvastusefekt, Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) 15. Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus Kuidas seda uuritakse? EEG abil (lühend sõnast elektroentsefalograafia) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja
kujuteldavas tulevikus (James, 1890). · Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Dialoog (Võgotski, Bahtin) Samastumised (Tart) Tähelepanu liigid ja omadused Tähelepanu liigid · Tahtmatu · Tahteline · Tahtelisjärgne · Suundade järgi: Fokusseeritud Jagatud Omadused · Valivus · Maht · Püsivus · Jaotuvus · Ümberlülitatavus · Esmasus · Tähelepanu ülerahvastusefekt · Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Kuidas seda uuritakse? · Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. · Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja
KMingi kood Sõnad on sümbolid! Näiteks valge tuvi on kokkuleppeliselt rahu sõmbol, kuigi neil kahel puuduvad välised sarnasused või füüsiline suhe. Sümboli tähendus sõltub kontekst. Nt punane värv võib sümboliseerida nii armastust, verd kui ka kommunistlikku režiimi. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid). Peirce'i kategooriad (trihhotoomiad): * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on „tunne“, võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega sul seostub märgiga, see on tunne. Kas Kaspariga on kõik elus, see on puhas TUNNE. Tuleb mõttesse * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad. Nad jõuavad korterisse, aken on lahti – Kaspar prolly elus, enne aken lahti. Pole enam ainult su peas, mingid tunnused tulebad juurde * kolmasus - seostub interpretandiga
Sõna on kõigi tähenduste väljendaja, jumal on kõigi tähenduste tähendus. Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad(kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. 3 Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni(ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi Teisesus (seostub objektiga), Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Nt tunnen suunda, kus miskit toimub, Kolmasus (seostub interpretantiga). Kolmasus on seotud arusaamisega, äratundmisega. Nt avastan et tegu on hiirega nurgas.
See, mille abil võime teha vahet. = omadus esimene - esmassus · Teine On eksisteeriv asi ilma mingi muu olemise viisita peale eksisteerimise, kuid on määratletud selle esimese poolt. Asi, mis realiseerib esimese omaduse ja selle poolt määratletu, kui muud ei ole. teine - teisesus · Kolmas Olemise viis, mis koosneb Teisesustest, mida see määratleb, seaduse või mõiste olemise viis. Moodustab mingit hulka. Kolmas kolmasus o Esmasus on sellise asja olemise viis, mis on niisugune nagu ta on positiivselt ja viitamata millelegi muule o Teisesus on selline asaja olemise viis, mis on niisugune nagu ta on tise suhtes, kuid arvestamata ükskõik millist kolmandat. o Kolmasus on sellise asja olemise viis, mis on niisigune nagu ta on, suhestades omavahelisel teist ja kolmandat. Üksi pimedas ruumis olles tekib tunne, et midagi on seal ruumis veel
omadusega asi on mingisugune Second (Teine) Seotud suhtega kahe objekti vahel. Üks objekt viitab teisele: nii ongi tegemist märgiga. Third (Kolmas) On tegemist mingi reegliga: Ühelt poolt mingi omadus, teisalt midagi üldist Peirce tuletab neist kategooriad: Esimene vs Esmasus suhe või moodus, kus asi on ise? Teine vs Teisesus Ühe objekti suhe (teise) objektiga Kolmas vs Kolmasus viitab teisele, suhestudes kolmandaga Istute pimedas ruumis, kus teie meeled on lahti, aga ei taju midagi. Järsku on teil tunne, et ruumis on keegi või miski. Ta teate suunda esmasusele lisandub teisesus. Kolmasus on see, kui te saate aru, mis
Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost Eesti iseseisvuse taastamisega sündis meie rahvuslikku õiguskorda uus põhiseadus. Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 28. juuni 1992. a rahvahääletusel vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmisest on möödunud juba kakskümmend aastat. 2002. aastal ilmus esimene taasiseseisvumisjärgne põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2008. aastal ilmus teine kommenteeritud väljaanne, sest põhiseadusest arusaamise tunnetusulatus vajab pidevat tänapäevastamist. Käesolevad põhiseaduse kommentaarid on seega juba kolmandad. Eriti akuutseks muutus põhiseaduse mõtte sisustamine seoses Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liitu, st alates 1. maist 2004. Eesti rahvas otsustas rahvahääletusel 14. septembril 2003 Eesti riigi Euroopa Liitu astumise ja põhiseaduse täiendamise üle. Rahvahääletusel vastu võetud Eesti ...
Käesoleva hetke märgistamine Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine Loovus Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Eneseteadvus on iseendast teadlik olemine ja arusaamine ehk kõik see, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 10. Tähelepanu liigid ja omadused Tähelepanu omadused- valivus, maht, jaotuvus, koondamine, püsivus, ümberlülitatavus, esmasus, tähelepanu ülerahvastusefekt, tähelepanu silmapilgutus Tähelepanu liigid- tahtmatu ja tahtlik tähelepanu, tahtelisjärgne, fokusseeritud, jagatud. 11. Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? Uni on psühho-füüsiline nähtus.Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas (keskmine inimene on 70-ndaks
oleksid vastuolus ühenduse sätetega. Me ei saa sobivama lahenduse jaoks midagi teha. On olemad rahvuslik õiguskord. Euroopa õigus - praegune käsitlus orienteerib meid sellel, et need õiguskorrad asuvad allutatud positsioonis. Euroopa õiguse õiguskord asuks nagu rahvuslikust õiguskorrast kõrgemal. Ülimuslikkust pakub välja ianult õiguskirjands vaid õigusaktid. Õigem oleks kasutada vahekorra iseloomustamiseks sõna ESMASUS (mitte ülimuslikkus). Kui on olemas mitu õiguskorda, siis on tekinud konflikt. Tuleb teha kõik selleks, et kõrvaldada see vastuolu või astuda liidust välja. Seda hakati algul nimetama kriisiklausliks, hiljem rahulikumalt kaitseklausliks. Kuigi paragrahv 1 ütleb, et eesti põhiseaduse põhialustele tuginedes võime me kuuluda ELi, ei täpsusta see, mis on siis need põhialused. Põhiseaduse täiendamise seadus on siduv lüli meie ja euroopa liidu vahel. Ühiseks asjaks
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
põnevaks ja ei panegi tähele, et raamat juba läbi - Suundade järgi: - Fokusseeritud ainult keskendud - Jagatud loengus, siis Facebook, siis loeng, siis Facebook Omadused: - Valivus millele keskendud - Maht piiratud, kõik ei püsi meeles - Püsivus kui palju tähelepanu on, millal hajub - Jaotuvus erinevate asjade samal ajal tegemine - Ümberlülitatavus kui kergelt suudad ühelt asjalt teisele üle minna - Esmasus rohkem pöörad tähelepanu nendele stiimulitele, mis esmalt silma jäävad - Tähelepanu ülerahvastusefekt nt kui lektor on kusagil ruumi taga, ei pane teda nii hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus.
põnevaks ja ei panegi tähele, et raamat juba läbi - Suundade järgi: - Fokusseeritud – ainult keskendud - Jagatud – loengus, siis Facebook, siis loeng, siis Facebook Omadused: - Valivus – millele keskendud - Maht – piiratud, kõik ei püsi meeles - Püsivus – kui palju tähelepanu on, millal hajub - Jaotuvus – erinevate asjade samal ajal tegemine - Ümberlülitatavus – kui kergelt suudad ühelt asjalt teisele üle minna - Esmasus – rohkem pöörad tähelepanu nendele stiimulitele, mis esmalt silma jäävad - Tähelepanu ülerahvastusefekt – nt kui lektor on kusagil ruumi taga, ei pane teda nii hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus.
protsesse Euroopa Parlament. Kuna Suurbritannia soovis siiski suuremat suveräänsust, plaanist loobuti ning loodi väiksema tähtsuse ja võimuga Euroopa Nõukogu. 1949 loodi julgeoleku tagamiseks NATO. Schumanni plaan 1950 ettepanek söe- ja teraseühenduse loomiseks. Idee autoriks oli Jean Monnet, Prantsusmaa riikliku plaanikomitee esimees · ESTÜ Ülemameti president · peamine ideede generaator (nii ESTÜ kui Rooma lepingute taga): SaksaPrantsuse telg maj koostöö esmasus föderalism aluseks rahvusülesus sammsammuline areng Pleveni plaan 1952.a. Euroopa Kaitseühendus, mis kukkus läbi kuna Prantsusmaa ja Itaalia ei ratifitseerinud lepingut. Antud plaan ei läinud läbi, kuna 1. endiselt kartused Saksamaa taasrelvastumise ümber 2. Prantsusmaa kartis kaotada kontrolli 3. kahtlused ühendatud jõudude üle 4. Suurbritannia mitteosalemine tõstis ärevust 5. Euroopa kaitseühendus polnud enam vajalik.
moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: a. Esmane õigus (primaarne) Asutamislepingud ja lisaprotokollid EÜ asutamisleping (1957.a) EURATOM-i asutamisleping (1957) EL e Maastrichti leping (1992)
3: Peirce m¨argiolekute vastastikune d¨ unaamika. Millised m¨argiliigid toodud k¨ umnest oleksid k¨aesoleva t¨o¨o kontekstis huvi pakkuvad? Kuna k¨asitlen v¨aljakujunenud m¨argis¨ usteemi, siis saab sobivaks kandja v¨a¨artuseks olla u ¨ksnes s¨umboolsust noteeriv 3, seega j¨a¨avad s~oelale m¨argid K311 , K321 , K322 , K331 , K332 , K333 . Teisalt, pakub t~olgendamise dimensioonis eelk~oige huvi m¨arkide esmasus, nende kuju, morfoloogia, mitte s¨ untaks ega semantika. Seega on ainukeseks t~olgendaja olekuv¨a¨artuseks 1, mis j¨atab tehtud valikust j¨argi kolm m¨argit¨ uu¨pi: K311 , K321 , K331 . Niisiis v~oiks Peirce m¨argiteooria valguses p¨ ustitada k¨aesoleva t¨o¨o eesm¨argi j¨argmiselt: uurides kanji m¨arkide morfoloogilisi olekuid K311 K321 K331 , leida v~oimalusi m¨argi enese seletamiseks ning seostamiseks teiste kanji m¨argiolekutega.
Loogika -- teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika -- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse Spekulatiivne grammatika -- üldine märgiteooria Metodeutika -- kasutatavad meetodid Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Esmasus Teisesus Kolmasus Kvaliteet Eksistents Seadus Loogilises plaanis Monaad, Diaad Triaad ühekohaline predikaat Ontoloogilises Potentsiaalsus. Väljendab Üleüldisus, plaanis Subjektiväline aktuaalse katkematus, psüühiline eksistentsi fakti regulaarsus määratus, mida ei tehing
moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. - Asutamislepingud ja lisaprotokollid
haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. Asutamislepingud ja lisaprotokollid EÜ asutamisleping (1957.a)
moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. - Asutamislepingud ja lisaprotokollid o EÜ asutamisleping (1957.a)