.......................................................7-8 7. Kokkuvõte....................................................................................9 8. Kasutatud allikate loetelu..................................................................10 SISSEJUHATUS Alates sünni hetkest on kõige esmaseks ja tähtsamaks imiku toiduks rinnapiim. Rinnapiimast saab imik kõik vajalikud toitained ja vitamiinid kätte. Alates kuuendast elukuust vajab laps lisaks rinnapiimale ka lisa toitu. Erinevaid haigusi seostatakse toitumisega , toitumine avaldab ka pikaajaliselt mõju lapse tervisele. Alates 5.-6. elukuust ei vaja imik enam tihedat rinnaga toitmist ööpäev läbi. Imiku ema peab nii rasedana kui ka rinnaga toitmise ajal jälgima enese toitumist ja sööma hoolikalt valitud menüü alusel. Kas ema toitumisest raseduse ajal sõltub lapse tervis ja areng ning kas ema peab jälgima oma menüüd
on vajalik keel? ja temast saab sotsiaalne grupi täisväärtuslik liige. Toimub keele vahendusel Implitsiidne sotsialisatsioon: Mis on sõna objektiivne ja subjektiivne sisu? Vastsündinud eristavad kõiki häälikuid. Al 6. Elukuust muutub täishäälikute eristamine keelespetsiifiliseks. Al 11. Elukuust muutub konsonantide eristamine Kuivõrd spetsiifiline või universaalne keelespetsiifiliseks. See sõltub on erinevate häälikute tajumine ning sellest, mida kuuldakse, mida selles millest see sõltub? riigis kasutatakse. Erinevad maad
päevas. (Imiku toit ... 2012: 3). Rinnapiim suudab esimeste elukuude jooksul täita kõiki imiku vajadusi. Kuid kuni kuue kuu vanuseks on toidulisandite rahuldamiseks vajaliku kvantitatiivse toiduga sissetoomine hädavajalik, et vältida imikute suremust. (Torigoe1 jt 2012: 86). Maailma Terviseorganisatsioon soovitab toita last esimesel kuuel elukuul ainult rinnapiimaga ning jätkata rinnaga toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauem, pakkudes alates kuuendast elukuust lisatoitu. 5 Rinnapiim koosneb peamiselt veest, milles on lahustunud kõik piima koostisosad. Vastavalt oma soovile rinda imev laps ei vaja lisaks jootmist. (Imiku toit ... 2012: 3). Tabel.1 Imikute täielik rinnapiimaga toitmine kestuse ja maakonna (Tervise Arengu Instituut 2016). SR91: Imikute täielik rinnapiimaga toitmine kestuse ja maakonna järgi 1-aastaseid
Tuulerõuged on laialt levinud nakkushaigus, mille korral ilmneb nahapinnale iseloomulik lööve. Põevad peamiselt lapsed, kõige enam vastuvõtlikud on lapsed 6ndast elukuust 7nda eluaastani. Tekitajaks on Varicella-zoster-viirus. Viirus elab ainult inimorganismis. Levib hingamisteede kaudu piisknakkusena, ohtlik on villide eritus Hästi lenduv viirus Väga nakkusohtlik viirus Süljes säilib väljaspool inimorganismi 10-15 minutit Otsese päikesevalguse käes hävib koheselt Haige inimene on nakkusohtlik 1-2 päeva inkubatsiooniperioodi lõpust kuni koorikute äralangemiseni Nakkusallikaks võivad olla ka vöötohatise
perikardiiti ja pehmete kudede infektsioonid. · Üks tõsisemaid - meningiit. Keskkõrvapõletik ehk otiit · Bakterid satuvad keskkõrva lapse ninaneelust. · Eelneb viirusinfektsioon · Keskkõrvaõõnde koguneb vedelik, kuulmekile muutub põletikuliseks · Äge keskkõrvapõletik võib esineda igas eas inimestel. Sagedasem - väikelaste hulgas - 6ndast elukuust kuni 2 eluaastani. Kopsupõletik ehk pneumoonia · Peamised sümptomid: palavik ja köha. · Kaasneb kiire kehatemperatuuri tõus, nõrkus, külmavärinad, iseloomulik on torkiv valu haigel rindkere poolel. Ajukelmepõletik ehk meningiit · Tõsine põletikuline haigus. · Meningiidi tunnuseks üle 2 aasta vanustel lastel on
kujunemine, uudishimu, jäljendamine, areneb sõprus. 7-12. aastasel tulevad kasutusele keerulisemad laused, sõnavara muutub rikkamaks, oskus rääkida pikki ja keerukamaid lugusid. Magamine Teiseks elukuuks oskavad ise uinuda. Vastsündinud magab 16-17 tundi ööpäevas. Uni sõltub riietusest, temperatuurist, turvalisusest. Päevauni parandab mälu, õppimist, ning lapson aktiivsem. Füüsiline aktiivsus ja mängimine Alatest neljandast elukuust suureneb lapseaktiivsus. 7-9 kuuselt hakatakse roomama, ning tahavad olla rohkem iseseisvad. Neid hakkavad huvitama klotsid. Kuni 1 aastased lapsed tahavad ise riietuda. 4-7 aastased jaotavad mänguasju. Suureneb tähelepanu, püsivus. Hingamine Imik hingab diafragma abil, 20-40 korda minutis. Väikelapsel areneb rinnahingamine, hingamissagedus on 20-30 korda minutis. Eelkoolieas domineerib rindkerehingamine, hingamissagedus sama mis väikelapsel. Eritamine
Fifth level ON KASVANUD U 25 CM JA TEMA KAAL 3X 4.ELUKUUKS TÕSTAB PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST. HAKKAB ROOMAMA NING SILMADE JA KÄTE KOOSTÖÖ ARENEB ALATES 6.ELUKUUST. Väikelapseiga (13a) KÕNE OMANDAMINE Click to edit Master text styles RÄÄGIB, LIIGUB Second level Third level VABALT Fourth level ÜMBRUSE PÕHJALIK Fifth level UURIMINE HAKKAB KÕNDIMA
4 ndaks eluaastaks, kõige hilisemalt täpsustub aga r-häälik. Sama asi oli ka minul lapsepõlves, mul on meeles kuidas ma pidevalt pidin kordama, et ,, rongi rattad ragisevad". Minu viga oli see, et ma ei osanud keelt päris õigesse asendisse viia ning seega tuli R liiga pehmelt. Väga head on lastele õppimiseks eesti rahvuslaulud, mida kuulates, osaliselt järele korrates, käteliigutusi kaasa tehes saab laps kogemuse keele rütmist, rõhkudest ja ka väldetest. 11. elukuust- 2. Eluaasta lõpuni toimub grammatika-eelne periood. Esimesel eluaastal on sõnavara suurenemine üsna vähene, see hakkab suurenema jõudalt 2 eluaastal. Teise eluaasta lõpul hakkab grammatika omandamise periood, tekivad kahesõnalised laused, kasutatakse palju omastavat käänet. Karin Kaugeranna LÕ-12
Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal, nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerge nohu silmakandumise oht, sest see kanal on avar. Nina kõrvalkoopad (põsk- ja otsmikukoopad) on puudulikult arenenud, seetõttu on nende põletik väikelastel harva. Neelumandlid muutuvad nähtavaks 9.-10- elukuust, mistõttu esimesed eluaastatel ei ole angiinipõletik tõenäoline. Keskkõrvaga ühendab neelu õõnetaoline käik Eustachi tõri väikelastel lühike ja lai, mistõttu nohu sagedaseks tüsistuseks on keskkõrvapõletik. Kõri valendik on kitsas ja seetõttu kõriturse korral on oht lämbumiseks olemas (oht suurem kui täiskasvanul). Trahhead ja bronhid on samuti kitsad, neis on elastseid kiudu vähe, limaskestal aga rohkesti veresooni. Seetõttu põletike korral on suhteliselt suurem
erituv vedelik muutub mädaseks. ookeanivett sisaldav ninasprei, mis Sümptomid vähendab tõhusalt ninakinnisust, puhastab aktiivselt ninakäike ja niisutab nina limaskesta. See ravim sobib imikutele alates 6.elukuust, lastele ja ka täiskasvanutele. Kui pikk on peiteaeg? Üldjuhul on peiteaeg 1-3 päeva, aga ka 3-7 päeva.
parandada? Juba imikutega alustatakse treeninguid, neid õpetades liikumisega harjuma. Palju on vanemaid, kes lähevad koos oma lastega ujumistrennidesse, et neid seal tulevaseks eluks ette valmistada. Lastel on lihtsam hiljem lasteaias ja koolis. Beebidega käiakse ka võimlemas. Seal saavad vanemad enda last paremini tundma, tajudes, kuidas laps liigub. Samas aitavad need ka lapsel paremini liikumise alustamist. Imikutega saab juba trennides käimist alustada teisest elukuust. Minu arust on see väga hea idee, sest see aitab väikelastel tulevikus paremini hakkama saada. Samuti on hea seal käia enne lasteaeda minekut, sest mängides arendab laps veelgi enda liikumist. Vanemad peaksid panema lapsed ka mingisugusesse trenni, kus laps saaks veelgi liikuda. Treeninguid peaks alustama juba varakult, nn beebidega. Teismeeas unustatakse aga trenn ning tervislik toitumine sootuks. Noortel tekkivad teised huvid, samuti on koolis suurem koormus
aastaringselt. Rinnapiim katab beebi rasva, valgu, süsivesiku, soolade, kaltsiumi ja samuti ka vitamiinide (välja arvatud D-vitamiini) vajaduse. Beebi vajab palju rasva. Kogu saadud energiast peab rasv andma 50% (hiljem ainult 30%). Samuti vajab beebi kiireks kasvuks palju valku (7% koguenergiast). Süsivesikud peavad andma 40% energiast. Rinnapiimas on küllaldaselt sooli, et kindlustada organismile piisav veevaru ning samuti on piimas ka luude kasvu jaoks piisavalt kaltsiumi. Kuuendast elukuust alates vajab imik tahket toitu. Siis on tal vaja rohkem rauda ning uusi valke, samuti kiudaineid, et sool hästi töötaks. 6. 8. elukuu vahel asendab igal kuul üks uus lusikatoit ühte piimakorda. 10. elukuust tekib lapsel huvi selle toidu vastu, mida vanemad söövad. Esimese eluaasta lõpuks sööb laps laua taga peretoitu. 1.2. Lisatoit Enamikel poodides saadaolevatel imiku lisatoitudel on kiri, et sobib alates kolmandast elukuust,
Üheperemeheline- emased liiguvad läbi pärasoole sfinktri ?TUNNUSED: sügavad saba (vastsed pärakuümbruse nahal täkitavad kihelust) Maokiintõbi tekitab kiin / Gasterophilus intestinalis kiin muneb karvkattelesügelusmunad satuvad suu kaudu organismitekitavad limaskestadel põletikke (stomatiit)t ? PÕHJUSTAB: Mao limaskesta põletik, vigastused, koolikud ? VÄLIMIK u 1 cm pikkused TÕRJE: Ussirohtu antakse: varssadele al 2. Elukuust iga 2 kuu järel kuni u 2. Eluaastani täiskasvanutele 1)kevadel(märts-aprill) embotape(strongid)paeluss+ümarussid *Equalane pasta 2) sügisel (september-oktoober) ivermektiin(toim.) *Bimectin Kordustõrje detsembris ümarussid+maokiini vastsed NB! Tiinele märale mitte tiinuse 2 viimast kuud
Ovulatsioon – viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast Testosteroon – meessuguhormoon Sperma – meessugunäärmete nõre koos spermidega Idulane – emakas arenev inimorganism arengu algperioodil Abort – raseduse iseeneslik katkestamine või tahtlik katkestamine Östrogeen – naissuguhormoon Viljastumine – seemneraku ühinemine munaraku Loode – emakas arenev inimorganism (alates kolmandast elukuust) Pollutsioon – meeste iseeneslik seemnepurse (peamiselt öösiti) 6. Kus toimub inimese viljastumine? Munajuhas 7. Mis juhtub munarakuga pärast viljastumist? Hakkab jagunema (jagunemine vegetatiivselt, umbes nädal) 8. Kuidas tagatakse see, et munarakku ei tungi mitu spermi? Pärast spremi sattumist munarakku moodustab munarakk kohe enda ümber kaitsekihi ja hakkab jagunema 9. Kaua kestab looteline areng? 36 nädalat/9 kuud 10
kasutada b.i.3. Ülelaiendamine laps kasutab mõistet liiga laialt b.i.4. Korrektne kasutamine b.ii. Semantilise tähenduse hüpotees laps püüab keele kasutamise käigus tähendust määratleda b.iii. Funktsionaalse sarnasuse hüpotees b.iv. Semantiline laienemine 3. Lihtsate lausete periood algab 18-24 elukuust. Esimene sõnade kombineerimine a. Telegraafkõne vaid sisuliselt olulised sõnad a.i. Tegija + tegevus a.ii. Tegevus + objekt a.iii. Asi + asukoht a.iv. Asi + omadus b. Morfeemide hulk kõnes rohkem morfeeme kasutav laps on arenenum c. Kommunikatsiooni vilumused sõnade arvu suurenemine c.i. 1 a paar sõna c.ii
Imikutoit Rinnapiim on lapse toitmiseks parim viis: kaitseb haiguste eest, tugevdab immuunsussüsteemi ja aitab vältida võimalike allergiliste reaktsioonide teket. Keskmiselt peaks saama kuni 6. elukuuni laps rinnapiima. Orgaanilised toidud (orgaaniliselt kasvatatud puu- ja juurviljade, lisatud pole ka vett. Riis ja kaer, nisu-, mitmevilja- ja täisteratooted, hirssi. Banaan, avokaado. Alates 8. elukuust sobivad õunad, pirnid, aprikoosid, virsikud, ploomid. Ainus oht imikutega on see, et neile võib toit kurku kinni jääda. Sel juhul tuleks neile normaalselt patsutada mööda selga, või raputada neid tagurpidi hoolsalt. Kiudainerikas eine Täistera leib Täisterajahu või tatar, tange-kruupe, täisterariisi või makarone, kartuleid. Parim hommikuti on hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed.
Marutaud Seoses väikekarnivooride suukaudse vaktsineerimisega Eestis on haigusjuhud praktiliselt lõppenud. Vaktsineerimine leebelt soovituslik. · Täiskasvanud hobused - vaktsineeritakse 1 kord kahe aasta tagant. · Varsad, kes on sündinud vaktsineeritud märast tuleks vaktsineerida pärast võõrutamist 6 8 kuu vanuselt. Edasi 1 kord kahe aasta tagant. · Vaktsineerimata mära järglased võib vaktsineerida alates 4 elukuust. Hobuste gripp · Parima tulemuse saavutamiseks oleks hea, kui kõik tallis viibivad hobused on vaktsineeritud. · Kuna hobuste gripi viirus on väga muutlik, ei pruugi vaktsineerimine alati ära hoida hobuse haigestumist, samas ei haigestu vaktsineeritud hobused raskekujuliselt. · Siin esitatud juhend on üldine ja järgida tuleb alati vaktsiiniga kaasasolevat juhendit. · Vaktsineerimata hobused vaktsineeritakse 2 korda kuuajalise vahega. Seejärel
teise isikuga, kellega ta pole harjunud. Imikutel ei ole selles vanuses veel võimet säilitada mälupilte, kui suhtlemisse jääb liiga pikk vahe. Umbes kaheksandal elukuul on lapsel periood, kus ta kardab võõraid. Seda perioodi nimetatakse ,,kaheksakuuhirmuks". Sellel ajal hakkab laps kontrollima oma keha, õpib istuma, keerama, roomama, püsti tõusma ja laps hakkab esemetega manipuleerima. Ta oskab eseme maha visata ja üles võtta. Kätt vahetada ja alates kümnendast elukuust sõrmedega nagu pintsettidega haarata. Esimese aasta lõpuks on paljud lapsed juba tublid suhtlejad, nad annavad sellest märku asjadele osutades, lihtsates anna-võta mängudes, piilumismängudes, visates ja püüdes, imiteerides, lehvitades, käsi plaksutades jne. Paljudel lastel tulevad ka esimese sünnipäeva paiku nende esimesed sõnad. Ühe ja kahe aasta vanusena liigub lapse areng läbi suureneva iseseisvuse ja maailma avastamise oma mina poole
Aga ainult 50%juhtudest leitakse proovist sügelislest või tema munad. Raskeks teeb hindamise tugevalt ärritunud nahk ja kratsimisjäljed. Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka hammustustest. Sügeliste ravi Haigus on ravile hästi alluv. Raviks kasutatakse sügelislesta hävitavaid preparaate: · 5% permetriin (Nix kreem ) käsimüügiravim. Kreem jäetakse peale 812 tunniks. Sobib juba alates 2.elukuust. · allethrinum+piperonylbutoxidum (Spregal aerosool) käsimüügiravim. Jäetakse peale 812 tunniks. · 20% benzylbenzoat salv käsimüügiravim. Kasutatakse 1x/p 3 päeva ja pestakse maha peale igat 24tunnist toimeaega. · 10% väävlisalv see on vana efektiivne ravivahend, mida kasutatakse veel tänapäevalgi. Salv valmistatakse apteegis arsti retsepti alusel. Väävlisalv sobib ka
tahke toiduga saab ta liigselt valku ja soola, mis mõjub kahjulikult. Kindlasti tuleks olla hästi kannatlik, sest uue toiduga harjumine võtab aega. Tuleks olla valmis ka selleks, et mõnda toitu sööb laps kohe algusest peale meelsasti, aga mõni toit ei maitse talle üldse. Igal lapsel on ka oma toidueelised nagu meil täiskasvanutel. Imiku toit esimesel eluaastal ! Imiku tahke toit on puder, juurviljapüree, liha- ja kalatoit. Alates 6.elukuust võib last hakata tutvustama lusikaga ja andma juurviljapüreed. Alustamiseks sobib kartul, edasi lillkapsas, kõrvits, porgand, kapsas ja kõik teised. Ettevaatlikum tasuks olla värviliste aedviljadega nagu näiteks peet, porgand, kaalikas ja naeris, sest mõnele lapsele võivad need põhjustada allergiat. Püree andmist tuleb alustada ühe lusikatäiega päevas. Uue toiduga harjumine võib aega võtta kuni nädal. Kõik mis juurde antakse, peab olema kindlasti lusikast või tassist.
8. elunädalaks on embrüol kõik organid ja kehaosad olemas. Need peavad ainult veel kasvama. Nüüdsest peale nimetatakse teda looteks. Alates 8. Elunädalast algab looteperiood, mis kestab sündimiseni. Organid ja kehaosad ning nende talitus areneb üha intensiivsemalt. Ja mis eriti tähelepanuväärne loode aistib juba, tajub ema kehasiseseid helisid ja tunnetab tema meeleolu. Alates 5. Raseduskuust on loode võimeline reageerima ka mõnele väliskeskkonna mõjule. 3. elukuust (9-12 nädalat) alates hakkab loote pea kasv aeglustuma, pea on nüüd juba kolmandik keha pikkusest. Nägu on lai, silmad asetsevad teineteisest kaugel. Käed omandavad õiged proportsioonid. Nahk on väga õhuke, veresooned kumavad läbi. 11. rasedusnädalast alates hakkab loode pöialt lutsima. Kuu lõpuks on ta 9 cm pikk ja kaalub 20 g. 4. kuul (13.-16. nädal) on loode kaetud pehmete karvakestega. Algab luustumisprotsess. Sõrmeküüned on hästi näha, samuti kõrvalestad
Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (nutab, mitte ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene Mari-Liis Männik rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata. Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a). Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust
vasika 4…5 kuu vanuseks saamiseni. Seda kulub vasika üleskasvatamiseks kuni 600 l. Vasikat tuleb varakult harjutada ka põhisöötasid sööma. Heina võib pakkuda alates teisest elunädalast. Algul sööb üksikuid kõrrekesi. Vasikatele sobib hästi varakult niidetud peenekõrreline hein. Kvaliteetse heina söömisel hakkavad vasikad mäletsema umbes 4 nädala vanuselt. 3 kuune vasikas sööb ära 1…1,2 kg heina päevas, 6 kuune kuni 3 kg. Head silo võib hakata söötma alates 4ndast elukuust. Algul sööb vähe, 6 kuuselt juba 4…6 kg päevas. Kõrge väärtusega kuivsilo võib anda juba kahe kuu vanuselt, see ei ole nii hapu kui silo. Alates 3…4ndast elukuust võib kuivsilo vasikatele olla ainsaks koresöödaks. 12 Kokkuvõte olulisimast Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. Sigade suur viljakus, suhteliselt lühike tiinusperiood, varavalmivus, kõrge tapasaagis, sealiha
(ajastatkse nii, ert marutaudi vaktsiinist ei läheks üle aasta; vaktsineeritakse erinevatel aegadel marutaudi ja ning kompleksvaktsiiniga, et probleemide korral on teada, kumb vaktsiin selle põhjustas) edasipidi sõltub riskist – kui ei reisi ega ole riskirühmas, siis kompleksvaktsiin 3 aastat, marutaud 2 aastat. Reisides või riskirühmas mõlemat kord aastas. Puusaliigese düsplaasia uuring (A-E) tehakse alates 12. elukuust, suured tõud alates 18. elukuust pikema arengu tõttu – puusaliigeste röntgenuuring üldnarkoosi all. Kutsikad ei sünni düsplaasiaga, see võib välja areneda 2 aasta jooksul. Lisaks tehakse küünarluu düsplaasia uuring (hinnatakse 0-3). Düsplaasia põhjusteks on geneetika, kiire kasv ja ülekaalulisus. Puusaliigeste düsplaasiat ei pruugi olla näha, küünarliigese düsplaasia üldjuhul avaldub lonkena. Samuti ei pruugi koer tahta enam liikuda – liigesed on valusad.
· Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; · Esimesed munad ei sobi inkubeerimiseks (järglasteks), alates 2. elukuust; 300*0,85=255; 2. Lühike generatsiooniintervall · ajavahemik, millal uusi järglasi saab; 130-150 päeva päärast hakkab munakana munema; lihakana 180-240 päeva; · Kanadel inkubeerimisaeg 21 päeva; 130-150päeva + 21 päeva = 171 päeva (> 2 põlvkonda); · Vutt hakkab munema 45 päevaselt; haudumise aeg 17 päeva; generatsiooniintervall 62 päeva;
Laikadel on ülihea kuulmine ja nägemine. Nad on kikkis kõrvade ja rõngas sabaga koerad. Ilukoertena on tuntud puudlid ja mitmesugused nn. sülekoerad. Koerad võivad inimesele edasi anda nakkusi (näiteks soolteusse). Seepärast tuleb peale koera silitamist ja temaga tegelemist tingimata pesta käed. Samuti pole vaja lasta end koeral lakkuda. Koer võib nii loomadele kui inimestele edasi anda ka marutaudi. Seepärast tuleb kõik koerad kuuendast elukuust alates registreerida ja 1 kord aastas marutaudi vastu vaktsineerida.Koera kiindumus inimesesse, vastupidavus ning hea haistmine ja kuulmine on Kasutatud kirjandus Õie Haavik. Loomariigist. - Tallinn: 1996. - Lk. 11 - 13. http://et.wikipedia.org/wiki/Koer
korral lõssi (valmistatakse lõssipulbrist) või kooritud piima jootma. Need ei sisalda üldse rasva ja rasvaslahustuvaid vitamiine (A, D, E vit). Neid vitamiine tuleb vasikale lisaks anda. Lõssi joodetakse kuni vasika 4...5 kuu vanuseks saamiseni. Seda kulub vasika üleskasvatamiseks kuni 600 l. Heina söödetakse vasikatele vabalt. 3 kuune vasikas sööb ära 1...1,2 kg heina päevas, 6 kuune kuni 3 kg. Head silo võib hakata söötma alates 4ndast elukuust. Alul sööb vähe, 6 kuuselt juba 4...6 kg päevas. Kõrge väärtusega kuivsilo võib anda juba kahe kuu vanuselt, see ei ole nii hapu kui silo. Alates 3...4ndast elukuust võib kuivsilo vasikatele olla ainsaks koresöödaks. Korraliku söötmise ja pidamise korral peaks poole aasta vanune lehmik kaaluma 145...165 kg, pullik 190...200 kg.
neid lapsi, kes ei kannata ka täielikult hüdrolüüsitud segusid. Kui nii siiski juhtub, võib proovida aminohapete segu (Neocate ja Nutri-Junior), milles puudub veel piimatalumatust põhjustav piimasuhkur ehk laktoos. Viimast tuleks anda siiski vaid juhul, kui laps tõepoolest midagi muud ei kannata. Kõiki neid segusid saab osta arsti retseptiga apteegist. Sojavalgul põhinevaid segusid esimesel elupoolaastal tavaliselt ei soovitata. Kui laps neid kannatab, võib alustada 7. elukuust. Sojasegude eeliseks on meedivam maitse ja soodsam hind. Samas piirab nende kasutamist asjaolu, et 4-14% lehmapiimaallergiaga lastest ei kannata ka sojavalku. Mida teha kui laps ei talu piima ega piimaasendajaid? Kuidas korvata saamata jääv kaltsium, mis on kasvavale organismile nii tähtis? Selleks määrtakse kaltsiumi sisaldus veres ning vajadusel soovitab arst võtta kaltsiumitablette lisaks. Vanemate lohutuseks võib öelda, et piimaallergiast kasvavad lapsed 1.-2
ravida, kui lihtsalt oma elustiilile tähelepanu pöörata. Imikuiga Esimesel eluaastal kasvab imik tormiliselt. Tavaliselt lapse kaal kolmekordistub aasta jooksul, pikkusele lisandub keskmiselt 25 cm. Samuti võib öelda, et vastsündinu pea moodustab 25% tema keha pikkusest. Vastsündinul on ajurakke sama palju kui täiskasvanul- see tähendab et elu jooksul ajurakke juurde ei tule. Esimesel paaril elukuul leiavad liigutuste arengus aset nn eeltoimingud. Neljandast elukuust lisandub teadlik haaramisliigutus ning umbes seitsmendast elukuust korrelatiivsed toimingud, kus laps paneb asju üksteise sisse. Aastane laps aga juba otsib, milliseid erinevaid toiminguid saab asjadega teha- funktsionaalsed tegevused. (Tankler, M. 27) Väikelapseiga Oluline muutus lapse elus on kõndimahakkamine. See leiab aset väikelapseea alguses. Samas kahaneb kasvamise tempo. Kolmandaks eluaastaks on lapse kehahoiak juba muutunud, sest nn
tumeda värvuse ja väga hea aroomi. 30. Lastetoit, eritoit, GMO. Lastetoitude alla kuuluvad imiku- (kuni kaheteistkümne kuu vanune laps) ja väikelapse- (ühe kuni kolme aasta vanune laps) toit. Imikutoit jaguneb: · Imiku piimasegu - ette nähtud imikule toiduks esimestel elukuudel (kuni 6.elukuuni) · Imiku jätkupiimasegu - ette nähtud imikule alates lisatoidu kasutuselevõtmisest (alates 6.elukuust) Piimasegu söövale lapsele võib hakata tahket toitu pakkuma pärast neljakuuseks saamist. Esimese lisatoiduna võib lapsele anda nii juurviljapüreed kui ka putru. · Alates viiendast elukuust - beebivesi, teed, mahlatooted, mehud, tummid, püreed (püreesupid, juur- ja puuviljaviljapüreed, teraviljaga köögi- ja puuviljapüreed, piimaga püreed), pudingud, piimapudrupulbrid, piimapudrud. · kuuendast elukuust - beebiküpsised ja -kuivikud.
Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6.ndast elukuust areneb silma ja käe koostöö. 8.nda elukuu lõpuks suudab laps juba haarata esemeid. Osad lapsed oskavad juba siis roomata ja ilma toeta istuda, mõni tõmbab toe abil isegi end püsti. Aastaselt osatakse juba kõndida. Poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jälendavad täiskasvanute tegevusi. Kaheaastased jooksevad, käivad trepist üles-alla ja võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga. · Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani
riideid iga 12-24 tunni tagant ning kanda riideid, mida on pestud temperatuuril 60° C, keemiliselt puhastatud või mida ei ole vähemalt 3 päeva kasutatud. Ravi tulemuslikkust on soovitatud kontrollida 8-10 päeva pärast ravi lõpetamist. Sügeliste raviks on tänapäeval üldiselt Eestis kasutatav ravim permetriinkreem (Permethrin). Ühest 30 g salvituubist (Nix 5 %) piisab täiskasvanu ühekordseks raviks, toimeaeg 10 tundi. Permetriinkreemi võib kasutada alates 2- elukuust. Kreemi määramisel tuleb arvestada lapse vanusele vastavat hulka. Kreemi tuleb määrida puhtale, kuivale ja jahedale nahale. Mitte kasutada vahetult pärast soojas vannis käimist. Toimeaeg on 8-12 tundi, pärast seda tuleb kogu keha hoolikalt puhtaks pesta. Lastel vanuses 2- kuud kuni 2- aastat tuleb kreemiga katta kogu kehapind. Vajadusel on lubatud ka nägu, kael, peanahk ja kõrvad sisse määrida. Vältida tuleb ravimi sattumist suhu ja silmadesse. Nixi doseeritakse:
ennetusvõimalusi - eesmärk: hoida ära 30. Abi ninaverejooksu korral- Pane kannatanu 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis kaariese teke: jälgimine alates 6. elukuust; ettepoole kummargil istumisasendisse. Palu on: füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu., rinnapiimatoit; luti liigne kasutamine; õhtune kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks on seotud aja, asukoha ja vanusega., haiguse magus tee lutipudelist; meevee andmine nuusata. Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 puudumine, on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse lapsele; luti hügieen; ema toit rinnapiimaga minutiks kinni
lõhenemist või villistumist, tursumist või valulikkust *impetigo -- mädavilliline lööve PATSIENDI ÜLEVAATUS: 1. Mõõta temperatuuri 2. Vaadata kurku, suu limaskesta, nohu olemasolu 3. Kuula kopsu! 4. Palpeerida kõhtu 5. Väikelapsed, imikud alati lahti riietada, et võimalikke kõrvalekaldeid avastada! LASTE ARENGUETAPID: vastsündinu sünnimomendist 1. elukuuni imik 1. elukuust 1. eluaastani väikelaps 1. eluaastast 3. eluaastani eelkooliiga 3. eluaastast 6. eluaastani noorem kooliiga - 7. eluaastast 11. eluaastani keskmine kooliiga 12. eluaastast 15. eluaastani noorukiiga vanem kooliiga 16. eluaastast 18. eluaastani Palavik Kraadituna: rektaalselt üle 38,0°C aksillaarselt üle 37,3°C Täpseim on rektaalne kraadimine.
Füüsiline ja motoorne areng Esimene eluaasta - toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Laps on kasvanud aasta lõpuks 25cm ja tema kaal kolmekordistub. Füüsiline ja motoorne (liigutuslik) areng on väga olulised, need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks (kognitiivseks) ja sotsiaalseks arenguks. Väikelapseiga - esimesed 2 eluaastat. 4. kuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. Silma ja käe koostöö (nt kõrinale käega pihta saamine) areneb intensiivselt 6.elukuust. 8.elukuu lõpuks suudab laps haarata käeulatuses olevaid esemeid ja neid ühest käest teise panna. Samaks ajaks oskavad paljud lapsed roomata, ilma toeta istuda, mõni tõmbab end toe najal püsti. Aastaselt on suurem osa lapsi võimelised kõndima, suurenenud liikumisvabaduse tõttu saab võimalikuks ümbruse põhjalikum uurimine. Pooleteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi (nt loevad)
piimaveised(piimatõud). Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud(lihatõud). Veis-(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas Lehm- emane veis alates esimesest poegimisest. Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom Eesti piimatõugude jõudlus 2013 15.09.2014. Tõug Piima kg Rasva % Rasva kg Valgu % Valgu kg r. + v. kg EK 4697 4,53 213 3,42 161 373
Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun. Ma meeldisin väga arstidele, kuna olin kõigi arvates hästi armas ja tume, nad hoidsid mind ja ütlesid ka mu emale, et olen erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts. Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, kuna polnud ka mõjuvat põhjust). Kõndima hakkasin ma 9elukuu lõpus, ja seda ka põhjusega. Ma nägin kuskilt kapist välja ulatuvat nööri, ja seesama ese tundus mulle nii huvitav, et ma lihtsalt pidin end püsti ajama, ja seda nööri katsuma minema omaenda kätega. Üleüldse meeldisid mulle igasugused nöörid, mille poole ma ka kõndisin heameelega.
Laps jätab välja foneemid, mida tema emakeeles ei ole. Näiteks kui registreerida 6 kuu vanuste eesti ja soome laste ajupotentsiaale vastusena häälikumuutustele, siis ei ole võimalik leida nende vahel mingeid erinevusi. Kuid juba aasta vanustel lastel on aju vastused selgelt eristavad : eesti laste aju reageerib elavalt sellele muutusele, mida täiskasvanud eestlase kõrv tunneks ära Õ-hääliku. Aastase soomlase aju aga ei reageeri sellele. Muidu peaks alates neljandast elukuust tekkima emakeelele omased tunnused. 17) Milliseid sõnu lapsed tavaliselt esimesena ütlevad? Milliseid sõnu lapsed 1-sõna perioodil kindlasti ei kasuta? Esimesteks sõnadeks on tihti pereliikmete, koduloomade, toiduainete, kehaosade ja riiete nimetused 18) Miks panevad väikelapsed sageli oma emad kohmetust tundma, nimetades kõiki mehi issideks? Tooge näiteid sarnastest eksimustest. Millele sellist tüüpi vead viitavad? Selleks on tähenduse üldistamine
KRUPP EHK KÕRI- JA HINGETORUPÕLETIK OTIIT EHK ÄGE KESKKÕRVAPÕLETIK Äge keskkõrvapõletik on ägedalt algav ja lühiageselt kestev põletik keskkõrvas, mis tavaliselt järgneb ägedale ülemiste hingamisteede põletikule (näiteks nohule). Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas on haigestumine kõige sagedam vanusegrupis 6ndast elukuust kuni 2 aastani. Ägedat kõrvapõletikku esineb kõige sagedamini külmadel aastaaegadel. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on laps, seda suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne. Ägedat keskkõrvapõletikku tekitavad enamusel juhtudest bakterid, mõnikord ka viirused. Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva ülemiste hingamisteede kaudu. Kuna
Täispiimaasendajale võib üle minna kümnendaks elupäevaks. Enne jootmist lahustatakse täispiimaasendaja soojas vees. Alates 4ndast elunädalast hakatakse vasikatele lõssi või kooritud piima jootma. Rasva ja rasvaslahustuvaid vitamiine tuleb vasikale lisaks anda. Lõssi joodetakse kuni vasika 4…5 kuu vanuseks saamiseni. Heina võib pakkuda alates 2st elunädalast. 3 kuune vasikas sööb ära 1…1,2 kg heina päevas, 6 kuune kuni 3 kg. Head silo võib hakata söötma alates 4ndast elukuust. Alates 3…4ndast elukuust võib kuivsilo vasikatele olla ainsaks koresöödaks. 16
haigus. Demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu hambakude ei tervistu iseenesest. Kaariese teke: hamba pinnal moodustub katt, katt kinnistub hambale igemepoolses osas. Hamba pind muutub tuhmiks, kollakaks, karedaks. Kaariese teket soodustavad: geneetilised faktorid, vale toitumistava, mikroorganismid, sülje happelisus, joogivee ja toidu fluoriidisisaldus. Ennetusvõimalused: rinnapiimatoit, suuõõnt ja hammaskonda jälgitakse alates 6. elukuust. Õige toitmine kindlustab lapse organismi kõigi vajalike toitainetega. Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule. Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu
Kasvatuses oli põhirõhk kollektiivsusel ja ühenäolisusel. Samas olid mõningad laste õpetamise põhimõtted sellised, mis on aktsepteeritavad ka täna, nagu näiteks - lapsele pakutavad elementaarsed teadmised peavad lähtuma teda ümbritsevast elust, loodusest, inimeste tööst, ühiskondlikest sündmusist, kasutades meetodit: ligemalt kaugemale, lihtsalt keerulisemale, tuntult tundmatule. Lapsi võeti lasteasutusse vastu alates teisest elukuust. Hooajatööde perioodil, hiljem kogu aasta jooksul, oli lasteaed avatud ööpäevaringselt. Sellega viidi koduse kasvatuse osakaal miinimumini. Vaatamata sellele pöörati suur tähelepanu lasteasutuse ja lastevanemate koostööle. Koostöö aluseks olid perekonna ja lasteasutuse ühised ülesanded laste kommunistlikul kasvatamisel. Rõhutati, et juhtiv koht selles kuulub lasteaiale. Laste kasvatamisel ja õpetamisel
Põhiliselt on tegemist bakteriaalse infektsiooniga.Kuid ei ole välistatud pneumoonia. Kumera käega taguda röga seljast lahti. Prospan, promexin. Kui köha tekib, tuleb võtta vabapäev. Hommikul ärgates iga 3tunni tagant sooja sulavõid, teelusika täis. Bronhiidi ja kopsupõletiku vahel on paranemis päev. www.rkelu.ee esmaabi Laringiit – viiruse+ allergia tagajärjel tekkinud kõriturse 0-5 aastastel Sageli 7.elukuust – 5.eluaastani infektsioonid millele lisandub imuunsüsteemi regulatsiooni häire. Spatsiline laringiit algab tavaliselt öösel, kõigesagedamini kella 00.02 – 00.04 ajal. Lapsel võib olla enne uinumist haukuv/klähviv köha. Laps ärkab nuttes üles. Kõõksuv sissehingamine, kähe hääl. Soe aur/ külm aur/kuum vesi Sürteks/sulavõi Võõrkeha hingamisteedes Tunnused Järsult algav tugev köhahoog
Usaldus vs usaldamatus (0-1 a) Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailmavastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). Oluline on ema kiire reageeri mine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6.elukuust suudablapsveidi oodata.Enne 6. elukuud on eraldatus emastlapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. Autonoomia vs häbi (1-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema.Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi
). toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on elukuust suudab laps veidi oodata. oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. veidi aega omaette, aga näeb ema). Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega
Omadused on asjaspetsiifilised, vahel, teadmised meelelisest maailmast: asjad ei saa neid pole vaja võrrelda teiste asjadega. Tegevuses üksteisest läbi minna ja ei liigu nähtamatult ühest Keelesiseste tehislike situatsioonide loomine keeleline kohast teise; "arvutamine". Vanuse järgi arvata, mis on planeerimine, asjadevaheliste uudsete tehislike suhete kaasasündinud, on eksitav. loomine I. 2. Asjad (alates ~4-5 elukuust) II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (nn. 5 kuused imikud haaravad seda, mis tundub tervikliku teaduslikud mõisted): Keelemärkidega luuakse asjana, s.t. pindade koguna mida tajutakse eraldi hierarhilised keelesisesed välist maailma (kaasa arvatud manipuleeritava ühikuna- eelkõige kuju ja suuruse keelt!) kirjeldavad kategooriad. Kategooriate alus on alusel; õpivad tõmbama nööri, mille küljes on liigutatav
Salvesti Põnni uued ökosarja beebitoidud on sobilik valik teadlikule emale, sest need on valmistatud ökoloogiliselt puhtast toorainest, ei sisalda lõhna- ega säilitusaineid, toiduvärve ja nendesse ei ole juurde lisatud suhkrut. Salvest toob pehmetes pakendites Põnn sarja kauplustesse kolmes etapis. Esimesena jõuavad müügilettidele Salvest Põnn 4+ kõrvitsa-kartulipüree, mangopüree, pirnipüree ja mustika-õunapüree, mis sobivad beebidele alates neljandast elukuust. Märtsis 2015 lisanduvad maitsevalikusse köögiviljapüree veiselihaga, köögiviljapüree 10 kanalihaga ning neljaviljapuder banaani ja mustikaga, mis sobivad väikelastele alates kuuendast elukuust. Aprillis lisandub neli erinevat maitset lastele alates kaheksandast elukuust.(Ibid.) Uued Salvest Põnn 4+, 6+ ja 8+ on tavapäraste klaaspurkide asemel mugavates ja pehmetes pakendites. Ülejäänud Salvest Põnn beebitoidud jäävad klaaspurkidesse
-taju -mälestused -hirmud -keel -ihad -mõtted -pinged -ärevused 46) Freudi isiksuse struktuuri kolm komponenti Mina (EGO) Ülimina (SUPER-EGO) Miski (-id) Areneb 6ndast elukuust 5ndast või 6ndast eluaastast. Sündides olemas. Toimib 3ndaks eluaastaks. Arvestab Kujuneb välja 12. eluaastaks. alateadvuses, koosneb tegelikkust. Ohjeldab miskit Südametunnistus; inimese seksuaalsusest, hirmudest, ja arvestab ülimina reegleid. moraali alus. Kujuneb häbistatavatest kogemustest , Kõige keerulisem tasand. kasvatuse ja õppimise agressiivsusest jne . Lähtub peab täitma ülimina reegleid käigus. NB: eeskuju
haigus. Demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu hambakude ei tervistu iseenesest. Kaariese teke: hamba pinnal moodustub katt, katt kinnistub hambale igemepoolses osas. Hamba pind muutub tuhmiks, kollakaks, karedaks. Kaariese teket soodustavad: geneetilised faktorid, vale toitumistava, mikroorganismid, sülje happelisus, joogivee ja toidu fluoriidisisaldus. Ennetusvõimalused: rinnapiimatoit, suuõõnt ja hammaskonda jälgitakse alates 6. elukuust. Õige toitmine kindlustab lapse organismi kõigi vajalike toitainetega. Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule. Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu
ülejäänutest. Loode ei kuule kõrvalist mula. Isa peab kas ikka karjuma või suu vastu kõhtu panama vibratsiooni tekiades. * Sünni järel hakkavad kujunema tingrefleksiks vajalikud meelelised seosed nt. lutipudeli ja söögi vahel, teadmised meelelisest maailmast: asjad ei saa üksteisest läbi minna ja ei liigu nähtamatult ühest kohast teise; "arvutamine". Vanuse järgi arvata, mis on kaasasündinud, on eksitav. I. 2. Asjad (alates ~4-5 elukuust) 5 kuused imikud haaravad seda, mis tundub tervikliku asjana, s.t. pindade koguna mida tajutakse eraldi manipuleeritava ühikuna- eelkõige kuju ja suuruse alusel; õpivad tõmbama nööri, mille küljes on liigutatav asi. I. 3. Situatsioonid (alates ~7-8 elukuust) * Objekti identiteedi määrab tunnuste komplekt, ka muster ja värv olulised; kadunud asjade otsimine, seejärel kujuneb (kuni 12 k.v.)
annaabi.ee 
