Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask) (2)

64
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST
(EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask)
ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST)
Mis on psühholoogia ?
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest.
Mis on psüühika?
Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.
Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?

• Psüühilised protsessid
  
• Psüühilised seisundid
  
• Psüühilised omadused
  

Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga

• Psühhofüüsika
  
• Psühhofüsioloogia
  

-Psühhofarmakoloogiaga

• Isiksuse psühholoogia
  
• Sotsiaalpsühholoogia
  
• Arengupsühholoogia
  
• Neuropsühholoogia
  

Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga

• Kliiniline psühholoogia
  
• Õiguspsühholoogia
  
• Organisatsioonipsühholoogia
  
• Reklaamipsühholoogia
  
• Spordipsühholoogia
  
• Koolipsühholoogia
  
• Militaarpsühholoogia
  

Uurimismeetodid

• Uurimusküsimus (või hüpotees )
  
• Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale.
  
• Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja , mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks.
  
• Andmete kogumine peab olema süstemaatiline- Teaduslikke andmeid tuleb koguda süstemaatiliselt ja andmete kogumise meetod peab vastama konkreetsele uuritavale küsimusele.
  

Valim

• Populatsioon - kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha.
  
• Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida.
  
• Tõenäoline või mittetõenäoline valim-
  
• Mis võivad tulemust mõjutada
  

• Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav.
  
• Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati.
  

Vaatlus

• Enese või teise- Enesevaatlus ehk introspektsioon on käepärane,laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega, kui silmas pidada loodusteaduslikuletraditsioonile rajatud psühholoogiat. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Välise ehk (teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumise jälgimine. See on eelnevaga võrreldes objektiivsem.
  
• Struktureerimata
  
• Pool-strukteeritud
  
• Strukteeritud
  
• Loomulik vs labor
  
• Osalus vs mitteosalus
  
• Mida mõõta
  

• Intervall
  
• Kestus
  
• Intensiivsus nt 5-palli skaalal
  

Eksperiment

• Põhjuse ja tagajärje seos
  
• Laboratoorne või loomulik eksperiment
  
• Kontrollgrupp
  
• Eksperimentaalne grupp (grupid)
  
• Muutujad
  

-Sõltuv (nt aeg pole eksperimentaatori kontrolli all)
-Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine, on eksperimentaatori kontrolli all)
Uurimismeetodid

• Intervjuu
  
  • Struktureeritud
    
  • Poolstruktureeritud
    
  • Struktureerimata
    
• Test
  
  • Objektiivtest (nt küsimustik , küsitlus)- on testid, mis väljastavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi.
    
  • Projektiivtest - projektiivtesti idee lähtub oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadvuslikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla.
    
• Juhtumianalüüs (case study)
  

Uurimiseetika

• Eetikakomisjoni luba
  
• Uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimises osalemisega seotud
  
• Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt
  
• Peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava info uuringu kohta
  

Empiirilise psühholoogilise teadusartikli sisu

• Sissejuhatus, sh eesmärk ja hüpoteesid
  
• Meetod (katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine )
  
• Tulemused
  
• Diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte)
  

19.sajand psühholoogias

• W.WUNDT- Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879 , kui Whillem Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis.
  
• Mida tollal uuriti?
  

- Kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E.Kraepelin, 1856 -1926)
- Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton , 1822-1911)
20.sajand psühholoogias
Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid:

• Psühhodünaamiline käsitlus
  
• Biheiviorism - on psühholoogia suund,mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises.
  
• Humanism
  
• Kognitiivne
  
• Bioloogiline
  
• Evolutsiooniline
  
• Sotsiokultuuriline
  

Psühhodünaamiline käsitlus
Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne.
S. Freud (1856-1939)

• Psühhoanalüüs
  

 Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego . Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. 
Ego – ratsionaalne , naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. 
Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks. Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kindlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. (Wikipedia)

• Inimest ajendav jõud instinkt
  
• Eluinstinkt libido ja surmainstinkt Thanatos
  

Meetodid:

• Unenägude analüüs
  

-Manifesteerunud ja latentne sisu

• Vabad assotsiatsioonid (sh keeleväärtused)
  
• Ülekanne
  
• Hüpnoos
  

Ego kaitsemehhanismid

• Eitamine
  
• Projektsioon
  
• Asendamine
  
• Identifitseerumine
  
• Regressioon
  
• Reaktsiooni formatsioon
  
• Ratsionaliseerimine
  
• Huumor
  
• Sublimatsioon
  

Neofreudistid
Neofreudism, uusfreudism, psühholoogia suund, mis eraldus 1930. aastail Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast. Neofreudismi järgi määravad isiksuse käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid.

• Alfred Adler
  

• Individuaalpsühholoogia
  
• Võimutung vs alaväärsustunne
  
• Sünnijärjekord
  

• Erich Fromm
  

• Psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord
  

• E. Erikson
  

• Psühhosotsiaalne areng
  

• C.G. Jung
  

-Analüütiline psühholoogia
Biheiviorism
Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte.
Teaduses  on biheiviorism 20.sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidenavälismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia)

• J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika  psühholoog , kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks.  Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor.
  
• Sisend  Must kast  Väljund
  
• 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga
  
• B. F. Skinner ( 1904 -1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui  Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikepedia).
  
• Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast
  
• Klassikaline tingimine- põhines I. Pavlovi töödel (kes sai kuulsaks  tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana.)
  
• Operantne tingimine-
  

Edward L. Thorndike Üheks väljapaistvamaks teadlaseks, kes uuris õppimist läbi operantse tingituse oli Ameerika psühholoog Edward Lee Thorndike (1874 - 1949).
Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest.
Thorndike tundis eelkõige huvi, kuidas õpivad loomad uusi käitumisviise, mis aitavad neil lahendada keskkonnaga kohanemise probleeme.
Põhiliseks uurimisobjektiks oli näljane kass , kes oli puuri (Thorndikese puzzlekasti (Buzzle box)) pandud ja ta soovis sealt välja pääsed toidu juurde. Puurist väljapääsemine sai toimuda ainult läbi kindla tegevuse, näiteks nupule vajutamise teel, mis avas ukse. Esimestel kordadel pääses kass puurist välja juhuslikult kui kratsis puuriseinu, kuid pärast mõnekordset puuri tagasipanekut hakkas kass koheselt väljapääsunupule vajutama. Seega oli kass õppinud uue oskuse ning oli võimeline seda parandama vastavalt saavutatud tulemusele.
Tänapäeval on levinumad Thorndikese õppimisseadustest kaks:

• harjutamisseadus - harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost;
  
• efektiseadus - kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral aga vastupidi. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/edward_l_thorndike.html (siin aadressil näeb ka video)
  

Humanism

• Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle.
  

• Inimene on oma olemuselt hea
  
• Vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid
  
• Soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole
  
• Inimese arengupotentsiaal on piiramatu
  

• Carl Rogers (1902-1987) - oli mõjukas Ameerika psühholoog, kes on tuntud kui humanistliku psühholoogia suuna üks alusepanijaid. Lisaks peetakse Rogersit üheks esimestest psühhoteraapia (mõjukuse) uurimise läbiviijaks. Rogers arendas psühhoteraapia mittedirektiivset vormi, milles on põhiroll kliendil endal. Seda psühhoteraapia vormi nimetatakse kliendikeskseks teraapiaks.(Wikipedia)
  
• valikute ja vastutuse osatähtsus inimeste elus, empaatia olulisus
  
• Abraham Maslow (1908-1970)-  oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks  inimvajaduste hierarhiakontseptsiooni loojana.(Wikipedia)
  
• 1943 A Theory of Human Motivation – inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada, vajaduste hierarhia teooria.
  

Kognitiivne psühholoogia

• Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt (1967)
  
• Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma.
  
• Väline stiimul  !!!  käitumuslik vastus.
  

Ja veel:

• Psühhobioloogia-  uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi. ( http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ps%C3%BChhobioloogia )
  

• Evolutsiooniline psühholoogia- psühholoogia suund, mis püüab seletada inimese psüühilisi omadusi loodusliku valikuga, taandades kõigi käitumuslike omaduste põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule. (Wikipedia)
  
• Sotsiokultuuriline lähenemine - põhineb arusaamal, et inimene on universaalselt mitmemõõtmeline biosotsiokultuuriline olend , kes kehastab endas keerulist tervikut looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest algest. ( http://e-ait.tlulib.ee/65/1/jarva_inna2.pdf )
  

TEINE LOENG ( KESKNÄRVISÜSTEEM . AJU EHITUS. )
Refleks - Vastus mingile kindlale muutusele välis või sisekeskkonnas. Samuti on refleks ka enesekaitse , tõrje ja kaitseliigutused, imemisliigutused vastsündinul.
Instinkt- Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid .
Mida kõrgem arengutase, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng).
Närvisüsteemi ülesehitus
Somaatiline Vegetatiivne (autonoomne)
Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline
Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne
Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.
Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes.
Psüühika toimub suures osas tänu suuraju koorele
Piklikaju

• ANS(autonoomse närvitalituse) regulatsioon : kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine , südame löögisagedus, oksendamine , süljeeritus, köhimine , aevastamine, kehaasend
  

Piklikaju on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist ja vereringet, aga ka näiteks neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad .
Ajusild

• Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu.
  
• Retikulaarformatsioon (koos keskajuga)
  

Kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu.

Keskaju

• automaatsed liigutused
  
• sensoorsete signaalide ( kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine
  
• temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie
  
• koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine
  

Keskaju kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu.
Väikeaju

• asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine
  
• basaalganglionid
  

Liigutuste täpsus.
Vaheaju

• kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja , sorteerija, vahendaja , ka ANS reguleerija.
  

Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest.
Taalamus

• virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus
  

Hüpotaalamus

• kehatemperatuur , ainevahetus, nälg , janu, emotsioonid , seksuaalse käitumise olulised keskused
  

Amügdala e mandelkeha

• emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine)
  

Limbiline süsteem

• Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon )
  

Aju on lateraliseerunud
Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades.
Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise.
Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime.

• Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas.
  
• Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa.
  
• Prefrontaalkorteks
  

Kiiru ehk parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine.
Oimusagar : lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
Oimu ehk temporaalsagar - Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine.
Agnoosia - Kui inimesel on raske objekti ära tunda.

• Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid.
  

Ladus afaasia ( Wernicke piirkond)
Neglekt - Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus.
Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire.
Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi.
A. Luria funktsionaalsed blokid
Aleksandr Luria oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia koolkonna rajaja.
Avaldanud palju artikleid ja raamatuid afaasiast ja ajukahjustustest. Tema peamised teadussaavutused pärinevad neuropsühholoogiavallast.

• Ajukoore toonuse tagamine
  

• Retikulaarformatsioon
  

• Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine
  

• Kukla , kiiru ja oimusagar
  

• Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll
  

• Otsmikusagar
  

1848 Phineas Cage- Tema kolju läbi suur raudora, mille tagajärjel hävis suur osa aju frontaalsagara vasakust poolest ning, mis tunnistajate sõnul avaldas tema isiksusele ja käitumisele sedavõrd suurt mõju, et sõprade sõnul „ei olnud ta enam tema ise“.
Frenoloogia - On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades.
F.J. Gall (1758-1828)- Teda võib nimetada neuropsühholoogia rajajaks. Ta väitis, et hing asub ajus. Tema lähenemist on hiljem hakatud nimetama frenoloogiaks.
Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron
Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ja neuronitest. Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole. Aferentsed neuronid toovad infot ajusse.
Jan E. Purkinje 1837- (Rakkudeahel). Aju ehituskiviks on närvirakk, ehk neuron.

• Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida.
  
• Sensoorne-
  
• Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise.
  

• Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala, hüpotalamuse ja hipokampuse.
  

Närvirakk
Pilt pärineb: http://www.slideshare.net/biodigi/15nrvisstee-nrvissteemi-ehitus-ja-talitus-33126619
Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole.
Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki.
Akson : Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. (neuroni osa, mis saadab impulsse näärmetssse, lihastesse või teistesse närvirakkudesse.
Aktsionipotentsiaal- Neuroni membraani elektrilise laengu lühiajaline muutus; neuronis liikuva signaali füüsikaline alus.
Sünaps- Kahe naaberneuroni vaheline väike pilu , mis koosneb presünaptilise ja postsünaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist.
Virgatsained
Atsetüülkoliin (ACv)- Motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek. Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades; atsetüülkoliini toimel tõmbuvad lihased kokku.
Dopamiin (DA)- Motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia , parkinsonism, uudishimu. Mõjutab motoorikat , motivatsiooni ja emotsioone.
Serotoniin (5-HT)- Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni. Seotud paljude und,meeleolu ja aktiivsust reguleerivate mehhanismidega.
Noradrenaliin (NA)- Tähelepanu, ärksus. Aitab reguleerida ärksuse taset, mõjutab erksust, õppimist ja mälu.
Gamma-aminovõihape (GABA)- Pidurdusvirgatsaine interneuronites. Kesknärvisüsteemi peamine inhibeeriv ehk pidurdusmediaator.
Glutamaat- Erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus. Tõenäoliselt põhiline erutust suurendav mediaator ajus; etendab võtmerolli õppimises ja mälus.
Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat?
Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Virgatsaine : a) sünteesi suurendades või vähendades b) Säilitamist häirides c) Vabastamist häirides d) Tagasihaaret pärssides e) Lammutamise pärssimine jne.
Tänapäevased aju uurimismeetodid
Elektroensefalogaafia (EEG)- Aju elektrilist aktiivsust kujutav kõver, mis saadakse peanahale kinnitatud elektroodide abil.
Positronemissioon tomograafia (PET)- Ajutalituse uurimise meetod, mis seisneb aju piirkondade metaboolse aktiivsuse jälgimises.
Kompuutertomograafia (CT)- Aju ülesehituse uurimise meetod, mis seisneb koondpildi koostamises paljudest eri nurga alt võetud rõngteniülesvõtetest.
Magnetresonants kuvamine (MRI)- Neurokuvamise meetod, mille puhul registreeritakse tugevate magnetimpulsside mõju ajukude moodustavatele molekulidele ja koostatakse selle informatsiooni põhjal arvuti abil pilt aju ülesehitusest.
Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta.
Teadvus, tähelepanu, uni.
Mis on teadvus?
Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.

• Primaarne
  
• Reflektiivne
  
• Eneseteadvus - Teadlikus enese psüühikast ja kehast.
  

Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus)
Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid.
Teadvustamatus

• Muutunud teadvuse seisund
  
• Kognitiivne teadvustamatus
  

Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas.
Eneseteadvus

• Iseendast teadlik olemine ja arusaamine
  
• Mida inimene teab enda füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus ( James, 1890)
  
• Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt
  

Eneseteadvuse vorme

• Iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia).
  
• Minapilt, sh oma keha kujund
  
• Episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu ( Tulving ).
  
• Kronesteesia (Tulving)- subjektiivse aja teadvustamine .
  

Uuritavad teadvuse seisundid
Kooma , sügav uni (ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ning hingamine), pinnapealne uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus , virgus, ülivirgus.
Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile , millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus.
Tähelepanu liigid

• Tahtmatu - See on passiivne. Sõltub ärritajate eripärast (näiteks intensiivsus, isiku hetkevajadus) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest.
  
• Tahteline- Tähelepanu saadab teadlik kavatsuste poolt suunatud tegevus, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust.
  
• Tahtelisjärguline - Tahtepingutus puudub, kuna tegevus on ise muutnud ennast motiveerivaks.
  
• Suundade järgi- Fokuseeritud ja jagatud.
  
• Stroopi efekt (1935)- uurib tähelepanu.
  

Tähelepanu Omadused

• Valivus - on seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vastuvõtmisele, mis on seotud teadliku eesmärgiga, vaatamata segava info olemasolule.
  
• Maht- Mahu määrab üheaegselt selgelt tajutavate objektide hulk.
  
• Püsivus- Püsivust mõõdetakse efektiivsus- ja ajanäitajate alusel olukorras, kus kestvalt on tarvis tähele panna informatsiooni ühest infokanalist või ühe infoliigi piires.
  
• Jaotuvus- Kus üheaegselt on vaja sooritada kaks või rohkem tegevust.
  
• Ümberlülitatavus- Tahtmatu tähelepanu.
  
• Esmasus- See on see, mis kipub meelde jääma .
  
• Tähelepanu ülerahvastusefekt-
  
• Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nähtus, mis ilmneb juhul kui on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit)
  

Uni
Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus.
Tsirkadiaanne tsükkel
Seotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega
Ajutised tsirkadiaanse tsükli häred- lennuväsimus, vahetustega töö.
Magamise ja ärkveloleku tsükli keemilsed komponendid
Melatoniin ( hormoon )- Toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust.
Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter )- Toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd.
Kortisool (hormoon)- Toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa tööd (aktiveerib ensüüme, söömise algatamist).
Une ajumehhanism

• Komplitseeritud süsteem, puudub kindle keskus.
  
• Mitmed omavahel seotud keskused, mis paiknevad ajutüves, samas on oluline osa ka frontaalsagara kontrollil.
  
• Ülenev ärgastussüsteem:
  

• Raphe retikulaarformatsiooni tuumad- Raphe (ladina keeles "õmblus") tuumad (RT) on ajutüves lähestikku asetsevad tuumad millest osad on tugevalt stimuleerivad. Need jäävad ajutüve keha külgede vahelisele keskpiirile. Osad keskaju piirkonnas olevad RT'd on kehalist aktiivsust vähendavad ja ponsis olev RT suudab REM une ajal lihashalvatust tekitada. Enamasti eritatakse serotoniini, mis aktiveerib neuroneid ning hüpotaalamusse otsa jõudev serotoniin võib ka palavikku ning unisust tekitada kuna sealsed rakud mõjuvad aktiivselt vastavalt. http://teadvusehuvi.blogspot.com.ee/2011/03/raphe-tuumad-ja-retikulaarne.html
  
• Locus coeruleuse sabamine osa- REM-une regulatsioonis võib peamiseks mõjutajaks olla locus coeruleuse noradrenergiline talitlus, ja teisest küljest on selgelt täheldatud, et kolinerglise neurotransmitteri aktiveerimine suurendab REM-une hulka. https://olemiseilu.wordpress.com/category/unenagemine/
  

Rem uni

• REM ( Rapid Eye Movements)
  
• N. Kleitman - hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi EEG abil
  
• Eugene Aserinsky – märkas kiirete silmaliigutuste perioode (Rapid Eye Movements – REM)
  

Unepuuduse tagajärjed- Une deprivatsioon katserottidel vähendab nende eluiga 2-3 aastalt 3-5 nädalani! Kui ainult Rem und vähendati, lühenes eluiga samuti.
Mida unes nähakse?
Hall (1951,1966): 34% unesid sisaldavad liikumist, jooksmist, ujumist, kõnd. Seejärel rääkimine, istumine , vaatamine, suhtlemine
64% negatiivse sisuga, 18 rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga.
Berger jt (1971)- Enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusid.
Wood (1962)- peale sotsiaalset isolatsiooni nähti palju suhtlemist.
Unestaadiumite järgnevuse põhimõte
Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt.
Miks me näeme unenägusid?

• Kuni 1950-ndate lõpuni nn passiivne uneteooria
  
• Evolutsiooniline hüpotees
  
• Õppimise hüpotees
  
• Unustamise hüpotees
  
• Kõrvalprodukti hüpotees
  

Uneuuring

• Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused.
  
• Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis - ning liigutushäireid.
  

KOLMAS LOENG
Mis on taju?
Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi.
Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund ) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest.
Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid.
Ärritaja - Kõige algselt peab esinema teatud ärritaja.
Ärritus - Siis tekib ärritusseisund (Millised retseptorid hakkavad reageerima ? Valuretseptorid jne).
Erutus- Kui retseptor hakkab edasi andma närvirakkudele ja see jõuab aiju.
Aisting
Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi
Retseptorite alusel aistingud
Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine
Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud
Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised.
Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine) aistingutest ja teadvustatud aistingutest.
Algühikuks on aisting

• Kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine , puudutus )- füüsiline side olemas
  
• Distantne (nägemine, kuulmine ja haistmine)
  
• Disparaatsus- kauguse tajumise viis.
  
• Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest , sinisest ja rohelisest. http://novaator.err.ee/v/loodus/b7a63629-e060-469c-af99-0256f6569a0e/kiili-maailm-on-ulivarviline
  
• Keele eri piirkonnad on erinevate maitsete suhtes tundlikud- Soolast ja magusat tajuvaid näsasid on rohkesti keeleotsal, haput maitset tajume peamiselt keele külje piirkonnaga ning mõru ja kibeda maitse suhtes on kõige tundlikum keele tagumine osa. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/maitsmine_%20haistmine_%20kompimine_liisaojakoiv.ht m
  
• Taju pole lihtsalt aistingute summa
  
• Lisandub: Varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu.
  
• Subjektiivsus
  

Ajalooliselt jagunevad taju seletused kaheks

• Hermann von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria.(võtame info vastu, midagi meie ajus toimub, me ei saa valida).
  

Helmholtz uuris värvitaju. Uuringute põhjal lõi ta akommodatsiooniteooria, leiutas oftalmoskoobi ja resonaatori ning kasutas seda helianalüüsiks, uurides heli tekkimise taju  füsioloogilisi aluseid. Ta avastas soojuse tekke lihastes ja mõõtis seda. 1845–1847 uuris talihase kontraktsiooni. 1850–1854 uuris ja mõõtis ta erutuse levimise kiirust närvides.
1847 andis Helmholtz mehhanistliku seletuse  energia jäävuse seadusele ning kasutas seda keemiliste, elektriliste ja füsioloogiliste protsesside uurimisel. Ta võttis kasutusele vabaenergia mõiste termodünaamikas (seda nimetatakse tema järgi ka Helmholtzi energiaks). Ta tõestas 1881 teoreetiliselt elementaarlaengu olemasolu. Mehaanikas uuris ta vähima mõju printsiipi ja hüdrodünaamikas pööriste teooriat. Lisaks uuris ta dispersiooniteooriat. Tema arvukad teadustööd ulatuvad teoreetilise füüsika  vallast  Päikesesüsteemi tekkimise ja universumi vanuse arutamiseni.
Helmholtzi nimetatakse ka üheks psühholoogia loojaks. Tema panus psühholoogiasse:

Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria;

kuulmise resonantsi teooria (Ohmi seaduse seletus);

Johannes Mülleri spetsiifilise närvienergia printsiibi laiendus ühe tajumodaalsuse siseselt ("märgitud liinid");

tajumise üldised printsiibid :
- teadvustamata otsustuste (unbewusster Schluss) reegel; - tajude (Wahrnehmung) aistingutest (Perzeption) eristamise reegel; - tajude kasulikkuse reegel.(Vikipedia)

• James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria- selle kohaselt tekib inimese taju vahetult, ilma et oleks vaja oletada mõtlemislaadset otsustusprotsessi.
  

USA psühholoog, ökoloogilise tajuteooria (nn ökoloogilise optika) looja. Tugevasti mõjutanud tajupsühholoogia uurimist ja arengut.

• Gregory 1970- Ülatl-alla töötlus
  
• Gibson 1966- Alt- üles töötlus
  

Veel infot:

• otsese taju teooria (direct perception), mille üheks peamiseks esindajaks on Gibson, J.J., (näit. Gibson, 1950);
  
• konstruktiivsed teooriad (constuctivist theories), mille üheks peamiseks esindajaks on Gregory, R.L., (näit. Gregory, 1998);
  
• ühendatud teooria (synthesis theory), mille üheks peamiseks esindajaks on Neisser, U., (näit. Neisser, 1976);
  
• algoritmiline teooria (computational theory), mille üheks peamiseks esindajaks on Marr, D., (näit. Marr, 1982).
  

Kriteerium , mille põhjal nimetatud suundi eristatakse, tuleneb tajupildi tekkimiseks vajaliku info töötlemise erinevatest teooriatest. Nn alt-üles info töötlusteooria järgi (bottom-up processing) moodustub tajupilt ainult sensoorse info analüüsist vastupidiselt info ülalt-alla töötlusteooriale (top-down processing), kus tajupilt moodustub sensoorse informatsiooni mõtestamises lähtudes kogemuses olevast.
Taju protsess

• Sensoorse stiimuli vastuvõtt- Tulevad erinevad stiimulid
  

Valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest)- Siin on tähelepanu rohkem suunatud.

• Tajuline töötlus- Pannakse kokku tervik.
  
• Interpretatsioon (apertseptsioon)- See kuidas taju on sõltuvuses meie isiksusest ja kogemusest.
  
• Käitumine
  

Taju valivus- meie taju on väga valiv. Võib ka peegelduda, mida soovime hetkel näha.
Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib psühhofüüsika

• Füüsikalised suurused: nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne.
  
• Suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus(S.S Stevens)-Tajumulje kasv muutub stimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks.
  
• Weber- Fechneri seadus- Weberi eesmärgiks oli saada järjest täpsemaid tulemusi. See sillutas tee psühholoogiale, kui eksperimentaalsele teadusele ja juurutas eksperimentaalsete uurimismeetodite kasutamise. Weberi tööst tunnetusega oli inspireeritud Gustav Fechner , ning see viis edasi Weberi seaduse loomiseni. Weber ei mõistnud lõpuni, milline on tema panus tunnetuslike stiimulite ja vastuste mõistmisel.
  

Weberi seadus: Weberi seadus, nagu selle nimetas Gustav Theodor Fechner, aitab näidata, et psühholoogilisi sündmusi saab uurida samaaegselt mõõdetavate füüsiliste stiimulite väärtustega.(Wikipedia)
Taju omadused

• Tajul on piirid
  
• absoluutsed piirid- iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse minimaalset (või maksimaalset) väärtust, mida organism on suuteline tajuma.
  
• suhtelised piirid e eristuslävi- objektide kõige väiksem erinevus, mida tajusüsteem on võimeline avastama.
  
• Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus)
  
• Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms.
  

• Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest
  
• Püsivus e konstantsus- Neid seletusi on kaks. Ühe seisukoha suhtes on inimesed tundlikud objektide omaduste suhtete vastu teiste objektidega, mis sõltumata vaatlustingimustest on incariantsed, muutumatud. Teine seisukoht väidab, et kuna väikesed lapsed siiski ka eksivad objektide omaduste hindamisel, on taju kontstrantsus elukogemuse ja õppimise tagajärg.
  

• Ruumilised vastasmõjud- See, mida me näeme(värvus, suurus, kalle jne) mingis kujutise punktis, ei sõltu üksnes punkti füüsilistest omadustest, vaid ka sellest, millised on punkti ümbruses olevate kujutise osade omadused.
  
• Ajaline vastasmõju
  
  • kohanemisvõime ( adaptatsioon )- (positiivne, negatiivne, selektiivne). Kohanemisvõime kutsub mingi omadusega esile mõningate järgmiste tajukujundite teatud liiki moonutuse.
    
  • maskeerimine
    

Vastusreaktsiooni keskmine viivitusaeg

• Nägemine- 150-200ms
  
• Kuulmine 120-180 ms
  
• Taktiilne 90-200ms
  
• Maitse- Soolane (310ms), magus(450ms), hapu(540ms), kibe (1080ms)
  
• Haistmine- 310-390ms
  

Geštaltpsühholoogia
Geštaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat , kui lihtsalt selle osade summa – tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga – tervik on primaarne, osad sekundaarsed.
Geštaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist.
Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine . Sellest hoolimata on geštaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav.(Wikipedia)

• 1920-40ndad Saksamaal
  
• Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler (kolm gestaaltpsühholoogia asustajat)
  
• Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides.
  

Geštaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on:

• lähedus – kalduvus grupeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte.
  
• sarnasus – kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel
  
• suletus(lõpetatus) – objekti osade ühendamine tervikuks, hoolimata sellest, et tegemist ei ole suletud figuuriga.
  
• hea jätkuvus(selge jätkuvus) – kalduvus pidada üheks objektiks sellist objekti, mis järgib teatud loogilist rada/jätkumist.
  
• sümmeetrilisus – ühtekuuluvana tajutakse neid objekte, mis kujutletava keskpunkti suhtes sümmeetriliselt asetsevad.
  
• ühine saatus – tendents pidada ühtseks tervikuks sellised objekte, mis näiteks liiguvad ühes suunas.
  
• hea terviklikkus – objekte peetakse ühtseks tervikuks, kui nad moodustavad regulaarse, lihtsa ja korrapärase mustri.
  
• mineviku kogemus – objekte tajutakse tervikuna , kui neid esitatakse näiteks väga lühikese ajalise järgnevusega.
  

Maksimaalse tõenäosuse või sarnasuse printsiip: tendents interpreteerida proksimaalset stiimulit vastavalt sellele välismaailma stiimulile, mis kõige suurema tõenäosusega sellise kujutise tekitab (nt subjektiivsete kontuuride tajumine: Kanizsa kolmnurk). (Wikipedia)
Sügavustaju
Monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused

• Monokulaarsed tunnused- Visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm.
  
• Kattuvuse mõttestamine- Kui üks objekt jääb teise taha, siis ta pole kadunud
  
• Tuttav suurus- Tuttava suuruse arvestamine. Lähedal suurem, kaugel tundub väiksem.
  
• Liikumisparallaks - Sügavustunnus, mis põhineb asjaolul, et kui vaatleja liigutab, liiguvad lähedal asuvatest objektidest silma võrkkestale langevad kujutised kiiremini, kui kaugemal olevate objektide kujutised.
  
• Prespektiiv- Lineaarne prespektiiv on kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat.
  
• Tekstuurigradient- kui sügavustunnus. Ühtlase tekstuuriga pinnad tekitavad tekstuurigradiendid, mis annavad meile teavet sügavuse kohta.
  

Liikumistaju

• Näiline liikumine- Liikumise tajumine, mille tekitavad liikumatud stiimulid, mis asuvad esmalt ühes asendis või asukohas ja seejärel pärast sobivat ajavahemikku teises asendis või asukohas.
  
• Raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine)- Tajutav liikumatu stiimuli liikumine, mille põhjustab tavaliselt ümbritseva raamistiku või lähedal asuvate objektide liikumine.
  

Väärtaju
Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga.
Hallutsinatsioon  – taju moonutus , mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta.
Nägude taju

• Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA).
  
• Enim uuritud välimuse osa.
  

MÄLU
Mlu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ammutamises).
Milliste meelte kaudu jõuab info mällu?

• Kuulmismälu
  
• Nägemismälu
  
• Lõhnamälu
  
• Maitsmismälu
  
• Liigutusmälu
  

Jaotus mälu kestvuse alusel

• Sensoorne mälu
  
  • Ikooniline
    
  • Kajaline
    

• Lühimälu - Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist.
  
• Pikaajaline mälu- Suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused- kaasa arvatud need, mida ei kasutata
  

Operatiivmälu e töömälu

• A. Baddeley (lühimälu ehk töömälu)
  
• Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks
  

• Visandtahvel
  
• Hääldusring
  
• Tsentraalne täidesaatev süsteem
  
• Lisaks: episoodiline puhver
  

Eestlased mälu- uurijatena
Endel Tulving - Sünd.1927
 Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus.
1972. aastal avaldas Endel Tulving artikli, mis põhjustas revolutsiooni mälu uurimise valdkonnas. Artikli sõnumiks oli, et inimese mälu pole üks, vaid jaguneb kahte üksteisest põhimõtteliselt erituvaks mälusüsteemiks – episoodiliseks ja semantiliseks.
Episoodiline mälu on süsteem, mis kogub infot ajaliselt märgistatud sündmuste ning nende ajalis-ruumiliste suhete kohta. Semantiline mälu teiselt poolt on mälu, mis on vajalik keele kasutamiseks. (wikipedia)
Tema mälustruktuuride liigid
Semantiline- Semaatiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see material ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Siin asuvad teadmised ja faktid.
Protseduuriline - Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (näiteks oskus noa ja kahvliga süüa)
Episoodiline- Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklike kogemuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde.
Välklambimälestus- nähtuse, mille kohaselt inimesed mäletavad äärmiselt detailselt ja erksalt mingi üllatava või shokeeriva sündmuse asjaolusid. (Wikipedia)
Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud.
Mäluprotsessid

• Salvestamine e kodeerimine
  
• Meelespidamine e säilitamine
  
• Mäletamine e reproduseerimine
  

Salvestamine sõltub-

• Materiali analüüsi sügavusest (Craik; Lockhart,1972)
  
• Episoodist, selle tajumises (subjektiivne, hinnanguline)
  

Säilitamine on isikupärane- Sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just omakasupüüdlikult)

• Mitte kõik tajutu ei salvestu
  
• Kõige kiirem unustamine toimub vahetult pärast sündmust (unustamiskõver; Ebbinghaus, 1885), kui infot pidevalt ei korrata .
  

Mäletamine

• Äratundmine (tahtmatu)
  
• Meenutamine ( tahtlik )
  
• Mäletamine (tahtlik+tahtmatu)
  

Mäletamine

• Liigne pingutamine
  
• Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t
  
• A. Baddeley akvalangistid
  
• Tulving- oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip).
  

Amneesia
Amneesiat saab liigitada mitmetel alustel

• Suuna järgi (antero- ja retrograadne)
  
• Ulatuse järgi (täielik ja osaline)
  
• Mäluliigi järgi (semaatiline, protseduuriline,episoodiline)
  

Primitiivne õppimine

• Harjumine e Habituatsioon
  
• Dishabituatsioon
  
• Sensituatsioon
  

Assotsiatiivne õppimine

• Klassikaline tingimine
  
• Operantne tingimine
  

Klassikaline tingimine

• Teist järku tingimine
  
• Neutraalne stiimul tähenduslikuks
  
• Seejärel samaaegselt uus neutraalne stiimul
  
• Tingitud reaktsioon
  

Veel klassikalisest tingimisest

• Kutsumine
  
• Spontaanne taastumine
  
• Stiimuli üldistumine
  
• Eristamine
  
• Maitse vältimise õppimine
  

Operantne tingimine: vorminime

• Järkjärguline lähendamise meetod
  

Latentne õppimine

• Edward C Tolman (Tolman on tuntud oma uuringute tõttu labürinte kasutavate rottide kohta.)
  
• Õppimisega kaasneb muudatus teadmistes aga mitte käitumises.
  

Õpitud abitus

• Martin Seligman 1975 - Ameerika Ühendriikide psühholoog, õpetaja ja eneseabiraamatute autor. Tema loodud on teaduslike ja kliiniliste psühholoogide seas populaarne  õpitud abituse teooria.
  

Õpitud abitus (inglise keeles learned helplessness) on seisund, milles loom või inimene, olles pandud eelnevalt ebameeldivasse keskkonda, mida ta oma käitumisega ei saa mõjutada, ei muuda oma käitumist ka siis, kui keskkonnatingimused on muutunud selliseks , kus tal oleks võimalik ebameeldivust vältida. Sealjuures on õpitud abituse kujunemisel olulisem keskkonnatingimuste kontroll, mitte ebameeldivuse määr. Õpitud abituse teooria kohaselt võib kliiniline depressioon  tuleneda tajutud kontrolli puudumisest keskkonna üle. (Wikipedia)
Sotsiaalne õppimine
Mudelõpe

• A. Bandura - tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, teraapia ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ja mõjuka  Bobo -nuku eksperimendi korraldaja. (Wikipedia)
  

• Märkamine
  
• Meeldejätmine
  
• Reprodutseerimine
  
• Motivatsioon
  

Bobo nuku eksperiment- Esimese Bobo-nuku eksperimendi viis Bandura koos kolleegidega läbi 1961. aastal. Eksperimendi eesmärgiks oli uurida kuivõrd lapsed imiteerivad varem vaadeldud agressiivset käitumist. Kõige noorem katses osalenu oli 37 kuu ja vanim 69 kuu vanune ning keskmine vanus oli 52 kuud. Kokku osales katses 72 last. Osalenud lapsed puutusid kokku Bobo-nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanuga. Agressiivne käitumine oli nii füüsiline (löömine ja loopimine) kui ka verbaalne  vägivald („Löö teda vastu nina“). Pärast mudeli vaatlemist tekitati lastele ärritav situatsioon (ei lubatud mängida meeldivate mänguasjadega põhjendusel, et neid hoitakse teiste laste jaoks) ning vaadeldi laste mängu uues situatsioonis 20 minuti jooksul.
Agressiivset käitumist jälginud lapsed väljendasid teistest enam nii verbaalset kui ka füüsilist vägivalda, mis sarnanes eelnevalt täiskasvanute poolt näidatule. Poisid kasutasid füüsilist vägivalda enam.( Wikipedia)
Konstruktivistlik lähenemine
Lev Võgotski (1869-1934)- sotsiaalse arengu teooria- Ta oli inimese kultuurilise ja biosotsiaalse arengu teooria (kultuurilis-ajaloolise teooria) rajaja ning Võgotski Ringi juht.
Võgotski töötas peamiselt arengupsühholoogia valdkonnas ning pakkus välja laste kõrgemate kognitiivsete funktsioonide arenemise teooria. Selle teooria kohaselt areneb loogiline mõtlemine välja läbi praktilise tegutsemise sotsiaalses keskkonnas. Oma karjääri varasemal perioodil oli ta seisukohal, et arutlusvõime arengut vahendavad märgid ja sümbolid ning seega sõltub see nii kultuurist ja keelest kui ka universaalsetest kognitiivsetest protsessidest.
Võgotski pakkus välja ka lähima arengu tsooni mõiste, mis viitab sellele, kuidas uute teadmiste omandamine sõltub eelnevast õppimisest ning kättesaadavast juhendamisest.(Wikipedia)

• Sotsiaalsed kontaktid
  
• Õpetaja
  
• Lähima arengu tsoon
  
• 
  

Veel konstruktivistlik lähenemine

• John Dewey (1859-1952)- Ta oli üks pragmatismi ja  funktsionaalse psühholoogia  rajajaid .
  
• Aktiivõpe
  
• Probleemipõhine õpe
  

NELJAS LOENG (KEEL JA KÕNE)
Keel

• Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem.
  

• Keel
  

• Kõne
  

• Suuline
  
• Kirjalik
  

Keele omadused

• Konstruktiivne ja loov (mis järjekorras kasutame)
  
• Struktureeritud (teatud struktuuride selgekssaamine)
  
• Mõtestatud (kannab teatud sõnumit)
  
• Osutav (saame juhendada teisi või ennast)
  
• Inimestevaheline suhtlemime (infovahetus)
  

Inimese kõnetrakt- Kõne tekitatakse kopsudes väljapaisatava õhuvooga, mis läbib kõri , kus paiknevad häälepaelad. Õhk liigub edasi suu ja ninaõõnde, mis moodustavad kõnetrakti. Erinevad vokaalid moodustatakse huulte ja keele liigutamise abil, muutes sel viisil kõnetrakti suurust ja kuju. Konsonantide moodustamiseks tõkestatakse õhuvool suuõõne elundite abil.
Keele struktuur

• Foneemid- Eristatavad heli kategooriad; väiksema tähendusega häälikuüksus õ.
  
• Morfeemid- Väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba da).
  
• Sõnad
  
• Fraas
  
• Lause – Sõnade ja fraaside kombineerimisel saadakse laused .
  

Keele sisu

• Leksikaalne sisu- Mida me tavaliselt kasutame (Esimesed sõnad, mida laps kasutab)
  
• Süntaktiline sisu- Kuidas me sõnadest paneme kokku lause (Nii, et on arusaadav, grammatika õige).
  
• Semantiline sisu- Mida inimene, kes meiega räägib mõtleb. Mõtleja võib ju mõelda ühtemoodi ja meie aru saada teistmoodi.
  

Mõistete esitamise kolm taset
Superordinaalne-
Baastase- Mida kõige enne õpime. Need on need sõnad, mida keelt õppides kõige enne ära õpime.
Subordinaalne- Mis täpselt.
Defineerivate tunnuste teooria

• Algelemendid- tunnused (Kõik elemendid, mida tajume, neil on teatud tunnused (nt autol on neli ratast, ta pidurdab jne).
  
• Defineerivad tunnused- tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet (Kui palju neid tunnuseid on, et oleks äratuntav).
  
• Objekti kuulmine mõiste alla kindel ja selge.
  
• Mõisted asetsevad hierarhiliselt
  

Prototüübiteooria
Prototüüp on kõige tüüpilisem või tuttavam kategooria liige (näiteks on paljude ameeriklaste jaoks prototüüpiliseks linnuks punarind, saamide jaoks võib selleks olla aga alk).
Prototüübiteooria- teooria, mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskmisel või tüüpilisel väärtusel.

• Kategooriad esitatakse prototüüpidena
  
• Iseloomulikud tunnused
  
• Liikmete tüüpilisus
  

Prototüübiteooria probleemid

• Kõigil mõistetel pole prototüüpilisi omadusi
  
• Liigselt suur rõhk tajul
  
• Esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena
  
• Tähtsad ka mõistetevahelised seosed
  

Keele omandamise teooriad

• Õppimisteooria (Skinner)- Skinner leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikipedia)
  

• Mudeldamine (Hakkame mudeldama, kui kuuleme vanemate rääkimist)
  
• Imiteerimine ( Kuuldud sõna sarnaselt väljaütlemine)
  
• Harjutamine
  
• Valikuline kinnitamine
  

Kaasasündinud keeleomandamismehhanism

• Naom Chomsky- Inimesel on ajus kaasasündinud keelekasutusmehhanism.
  

Kriitilise perioodi hüpotees

• Bioloogiliselt defineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks
  
• K. Lorenz ja vermimine
  

(Konrad Zacharias Lorenz oli Austria zooloog ja etoloog . Ta oli üks loomade käitumist uuriva teaduse etoloogia rajajaid.)
Kõige parem ajavahe keele omandamiseks on 2-10(12) eluaastat - ühenduste loomine kõige suurem.
Lapse kõne areng: Foneemitaju

• Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed
  
• Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele.
  
• Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine)
  

Imikute häälitsemine

• Karjumine
  
• Koogamine (3-5 nädalat), meeldivad situatsioonid
  
• Laisemine (3-4 kuul)- kõne (Tavaliselt täishäälikutega, võib olla vastuseks vanema kõnele)
  

Ühe sõna periood

• Mõistavad sõnu 5-8 kuuselt
  
• Esimesed sõnad (10 kuud-1 aasta)
  
• Nimisõnad -tegevused; žestid, intonatsioon
  
• Tähenduse üldistamine
  

Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste)

• 8-9 kuu vanuselt lapsed ei ütle veel sõnu
  
• 10 kuu vanuselt üks sõna
  
• 12 kuu vanuselt 10 sõna
  
• Poiste ja tüdrukute sõnavara keskmine suurus on staatiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3
  

Eesti laste esimesed sõnad

• Kriteerium: 50% valmist kasutab sõna
  
• 10 kuu vanuselt aitäh
  
• 11 kuu vanuselt nämm nämm
  
• 12 kuu vanuselt ema ja aidaa
  
• 14 kuu vanuselt auh-auh ja anna
  
• 15 kuu vanuselt ai-ai
  
• 16 kuu vanuselt isa, mõmm-mõmm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo ja kass.
  

Hoidekeel (Motherese)

• Lapsele kohandatud kõne – Laused on üldjuhul selgemad, eraldatud pausidega, laused on lühikesed. Kuni 10-12 aastani vanemad kipuvad kohandama.
  

Kahesõnalised laused (telegraafkeel)

• Ilmnevad umbes 2 aasta vanuses
  
• Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad
  

Kõne areng eelkoolieas

• 2,5 aastal lähvad laused pikemaks
  
• Kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused
  
• Üleüldistamine
  

Ema tuls koju
Minema- lähema
10 aastase lapse kõne täiskasvanu kõnest enam palju ei erine.
Kõne kuulamine ja teksti lugemine
Erinevused:

• Kirjalik tekst terviklik, suuline ajas venitatud
  
• Suuline kõne on segasem
  
• Mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel
  
• Suulise kõne korral palju mõistmist abistavaid märke
  

• Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam
  

• Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet
  

• Lisaks oluline: Mitteverbaalne kommunikatsioon (Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata. Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris.) http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3800%20-%202.%20mitteverbaalne%20kommunikatsioon.pdf
  

Mis on mõtlemine?

• Oden (1987)- Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest.
  
• Tavatähendus
  
• Teaduslik psühholoogia
  

• Sümbolilised protsessid
  

• Varjatus
  

• Elementidega manipuleerimine
  

Mõtlemist iseloomustab
•Teadlikkus (Üldiselt oleme teadlikud lõppproduktist)
•Suunatus
–Hästi / halvasti defineeritud
•Kasutatavate teadmiste hulk
•Teadmiste vaesed / rikkad
Mõtlemise elemendid
• Representatsioon
– Analoogia
–Sümbol
KASS cat
Analoogne representatsioon- idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab.
Sümboolne representatsioon- mentaalne representatsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi.
Kujundid
• Sir Francis Galton (1822- 1911)- Psühholoogias rajas Galton mitmeid uusi uuringuvaldkondi, muuhulgas näiteks vaimsete võimete mõõtmise ehk psühhomeetria,diferentsiaalpsühholoogia ja isiksuse leksikaalse hüpoteesi. Lisaks leiutas ta viisi sõrmejälgede klassifitseerimiseks. Samas uuris Galton teaduslikul viisil ka palvetamise tõhusust ning leidis kokkuvõtvalt, et need, kelle eest palvetati, ei olnud teistest pikema elueaga.(Wikipedia)
• Uurimismeetodid
– introspektsioon
Sümboliline esitus
• Mõisted: konkreetsed / abstraktsed
• Skeem – mõiste struktureeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid
• Stsenaarium
Võrgustikumudelid – hierarhia (näiteks- loom sööb, paljuneb- lind- tiivad, suled)- erinevate ühenduste koondamiskohad.
Probleemilahendus
• Algsituatsioon -> ? -> eesmärk, lõppsituatsioon
• James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega.
Ülesannete lahendamise võimalused:
• katse-eksituse teel
• meenutamise abil
• loovalt, ülesannet uudselt lahendades
• äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded
Lahenduse otsimise hierarhiline protsess
• Mõtlemisele annab suuna lahendatav ülesanne
• Lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel
• Algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise üldplaan
• Kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane niikaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini;
• Seda tehakse niikaua kui jõutakse õige lahenduseni.
1. Probleemi identifitseerimine
2. Probleemi määratlemine
3. Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine
4. Informatsiooni kogumine ja organiseerimine
5. Ressursside hindamine
6. Lahendamise jälgimine
7. Lahenduskäigu hindamine
R. Sternberg ( Sternbergi arvates mõõdavad tavalised  intelligentsustestid ainult analüütilist intelligentsust, kuid tegelikult koosneb  intelligentsus  kolmest osast:

• Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega:
  
  • vajaliku teabe omandamine
    
  • probleemi käsitluse plaanimine
    
  • teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel
    
• Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega - teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel (sarnaneb  Raymond Cattelli liikuva ja ladestunud intelligentsuse teooriaga)
  
• Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast ). Wikipedia
  

Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine
• Harjutamine
• Vigadest õppimine
• Osadeks jaotamine
• Tegevuste automatiseerumine
• Eksperdid ja algajad
• deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973)
Raskused probleemide lahendamisel
• Piirangud
• Fikseerumine
• Mentaalne struktuur
– lahendamist soodustav
– lahendamist takistav
Takistuste ületamine probleemide lahendamisel
• Alaeesmärkide püstitamine
• Tagasisuunas töötamine
• Lõpptulemus - vahendid (means-end analysis )
• Ülesande ümberstruktureerimine
• Analoogia leidmine
Loovmõtlemine
• Probleemidele uudsete lahenduste leidmine
• Uudne ja funktsionaalne
• Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine
Arvutite ja inimeste võrdlus
• Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt?
• Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid
• Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid , mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult.
• Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid , trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud.
Arengupsühholoogia
• Haaramisrefleks - imikuea refleks, mis tingib lapse käelaba sulgumise rusikaks, kui käelaba puudutatakse.
• Otsimisrefleks - imikueas imemise esilekutumisel, kui puudutada imiku suuümbrust või suud ; refleks aitab kaasa rinnaga toitmisel.
• Imemisrefleks- Imikuea refleks, millega kaasneb iga eseme imemine, mis pannakse imiku suhu .
Motoorne areng
• 1,5.a. trepist üles- alla
• 2.a. tagurpidi kõnnib, jookseb , võtab asju maast; kritseldab paberile
• 2,5.a. hüppab kahel jalal, seisab varvastel
• 3.a hoiab ühel jalal tasakaalu; ei värvi hästi raamatuid, pole hea koordinatsioon
• 4.a. trepist alla üks aste ühe jalaga
• 5.a. sõidab rattaga ; silm - käsi koostöö selles vanuses hea
Taju
• 6 kuuselt eristavad objekti ja tausta , meeldivad näod ja väljendused; peavad inimesi meeles mõne nädala.
Tähelepanu
• 2 - 3 aastased maksimum 15min
• 5 - 6.a. kuni 1 tund
• visuaalses otsingus muutused
• olulise - ebaolulise eristamine
Mälu
• domineerib äratundmine, meenutamine raske
• muutub mälu maht
• mälustrateegiad paranevad • parem teadmine oma mälust
• teadmised maailmast
• Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende 3-4 eluaastat.
Emotsionaalne areng
• areneb välja 3 eluaasta paiku
• impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nutu kontroll näiteks)
• empaatia - kuidas mõjub minu käitumine teistele
J. Bowlby ja M . S. Ainsworth kiindumuskäitumine
Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte, milles laps tunneb ennast turvaliselt ja kaitstuna.
Kiindumise erinevused:
• Kindlalt/turvaliselt kiindunud
• Ebakindlalt/ärevalt kiindunud- Nad ei vaata ringi isegi siis, kui ema on kohal ja muutuvad ärevaks, kui ema on lahkunud.
• Vältivalt kiindunud- Ema juuresolekul on nad eemalolevad, kui ema lahkub , siis nad mõnikord otsivad teda, kuid tavaliselt ignoreerivad teda, kui ta tagasi tuleb.
• Kaootiline - selle grupi lastel puudub igasugune organiseeritud viis stressiga toimetulekuks. Nende käitumine on ebajärjekindel.
Psühhodünaamiline lähenemine
• Alateadlikud soovid ja käitumised
• Lapseea kogemustel suur mõju
• Tasakaalu otsimine
• Fiksatsioon
1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a)
• oraalne faas (sünd - 1a)
– suu
– agressiivne / passiivne
1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a)
• anaalne faas (1-3a)
– potilkäimise õppimine – retentiivne / ekspulsiivne
1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a)
• Falloslik periood (3 -6/7a)
• Tüdrukutel peenisekadedus / poistel kastratsioonihirm
• Elektra / Oidipuse kompleks
• 2) Latentne periood (6/7- murdeiga )
• 3) Genitaalne periood (murdeiga täiskasvanuiga)
Erik Erikson psühhosotsiaalne areng
• usaldus – umbusaldus Þ lootus (0 – 1,5.a.)
• autonoomia – häbi Þ tahe (1,5.a. – 3.a.)
• initsiatiiv – süü Þ eesmärgi mõistmine (3.a.-7.a.)
• töökus – alaväärsus Þ kompetentsustunne (7.a.- 11.a.)
Erik Erikson psühhosotsiaalne areng
• identiteet – identiteedi segadus Þ kindlus
• intiimsus – isolatsioon Þ armastuse
mõistmine
• loovus – endasse tõmbumine Þ hoolitsusest
aru saamine
• integratsioon – lootusetus Þ tarkuse mõistmine
Jean Piaget (1896- 1980)
• Kognitiivne areng
• bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks.
• tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed.
Areng koosneb:
• Aju ja närvisüsteemi küpsemine
• Kogemused, mis aitavad lapsel adapteeruda uutesse keskkondadesse
• Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda
Väikesed teadlased
• Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid – skeemid
• Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine
Skeemide areng
Skeemid aitavad lastel adapteeruda:
• Assimilatsioon - panna uus objekt vanasse skeemi
• Akommodatsioon (ka kohanemine )- muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid
Piaget kognitiivse arengu teooria
1) sensomotoorne 0- 2
2) operatsioonide eelne 2- 7
3) konkreetsed operatsioonid 7- 11
4) formaalsed operatsioonid 11+
Täpsemalt:
1) Sensomotoorne periood (0-2a)
Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas , et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus.
2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a)
Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab , et ta on peidus).
3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi.
4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....)
Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid).(Wikipedia)
Sensomotoorne staadium
• Laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab
• Mõtlemise ja keele omandamine
• Imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu.
Kokkuvõtteks:
• Eristab end teistest objektidest
• Objektide jäävus
Operatsioonide eelne staadium
• Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise
• Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks
• Tegevused, mida laps valdab , internaliseeritakse
Jäävus (Piaget)
Lapseea egotsentrism
• Kolme mäe katse (Piaget&Inhelder, 1956)
• Genf, La Saleve
• Paigutada maketid vastavalt vaatele, valida välja pilt
Neli staadiumi kolme mäe katses (Piaget)
• I Alla 4 aasta: ei saa küsimusest aru
• IIa 4-6 aastat: ei suuda teha vahet iseenda ja nuku vahel; valivad oma vaate
• IIb 5 -7 aastat: esimesed märgid vaatepunktide eristamise kohta. On teadlik, kuid ei oska täpsustada.
• IIIa 7 -9 aastat laps saab aru suhetest, esimese ees-taga, kuid ei suuda arvesse võtta kõiki ruumilisi konfiguratsioone - vasakul paremal võib jääda arvesse võtmata
• IV 8 -9 aastat võtab arvesse kõiki perspektiive
PS: Piageti kolme mäe katse mõõdab egotsentrismi.
Animism
Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. (Wikipedia)
• Vastused küsimustele
• Ei peegelda teadmiste puudumist
• Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest nad aru saavad
• Elu omistamine elututele objektidele
• Kuni 10. aastani; iga nähtus millel pole füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud – tegevused
Operatsioonide eelne staadium
• Kokkuvõte:
• Keelekasutus
• Esitatakse objekte kujundite ja sõnadena
• Klassifitseeritakse objekte ühe tunnuse alusel
Konkreetsete operatsioonide staadium
• Mõelda konkreetsetest probleemidest siin ja
praegu
• Mõtlemine muutub pööratavaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta käivate deduktsioonide loogilist paratamatust
• Tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele
• Mõtlemine on pööratav ja paindlikum
• Vajab mõtlemise toestamiseks konkreetset objekti
Kokkuvõte:
• Suudab mõelda konkreetsetest objektidest
• Arv, hulk, massi jäävus
Formaalsete operatsionide staadium
• Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest
Formaalsete operatsionide staadium
• Abstraktne järeldamine
• Hüpoteetiline ning abstraktne mõtlemine – Tulevik
– Teised maailma
• Loogika areng (deduktiivne järeldamine) – kui..., siis....
• Probleemilahendamisstrateegiad
Kokkuvõte:
• Suudab mõelda abstraktsetest prepositsioonidest
• Nii tegeliku kui võimaliku olukorra peale
Piaget kriitika
• Piaget katsed liiga abstraktsed, ei seostu laste igapäevakogemustega
• Testida lapsi teistsugustes olukordades
L. Kohlbergi moraalse arengu teooria
~10 eluaasta
tagajärg motiiv
I Prekonventsionaalne periood (3/4- 10 a )
1) Hirm karistuse ees
2) Reeglitest kinnipidamine
II Konventsionaalne periood (10- 13 a)
3) Teiste arvamus
4) Seadused ja kord
III Postkonventsionaalne periood (13 - ... a)
5) Sisemine koodeks
6) Üldinimlikud normid ja väärtused
VIIES LOENG (MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID)
Motivatsioon
• Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas.
• Vajadus- Millegi olulise vajaduse puudujääk
• Motiiv- Vajadustest kasvavad välja motiivid. Kui motiiv on tekkinud, siis saan aru, et onmingis vajaduses puudujääke.
• Eesmärk- Milline eesmärk on ja kuidas hakkame sinna välja jõudma. Näiteks: saada baka diplom , väiksem eesmärk: läbida aine ülevaade psühholoogiast.
Vajadused
• Orgaanilised vajadus
• Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus
• Sotsiaalsed
• Vaimsed
• Esteetilised – vajadus ilu ja korra järgi
Bioloogiline motivatsioon (baasvajadused)
• Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine
– Valu vältimine
– Hirm
– Uni
– Nälg
– Janu
– Sugutung
– Uimastisõltuvus
Kultuuriline motivatsioon
• Arenguvajadus – Uudishimu, tunnetusvajadus(vajadus ise teatud olukordi läbi proovida ja kogeda. Näiteks: Mis tunne see on, kui keel lingi külge külmaga kinni jääb.
• Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger)
Kontrollkese (Rottel 1966)
Ta jagas inimese käitumise kaheks.
Sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus. (meie tulemused määravad ära meie oskused. Kui halvasti läheb, siis tõlgendan, et minu viga)
Väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus .(Väline pigem domineerib meie üle. Enda vigu omistad teistele).
Maslow vajaduste hierarhia
Üleval : Enese teostus
Keskel: Esteetilised, Kognitiivsed
Alumine kast: Tunnustus(vajan, et mind tähele pannakse), Kuuluvus ja armastus(inimesed, kellega ennast jagada), Turvalisus(mul on kindel paik, kus on turvaline olla), Füsioloogilised(söök, jook , uni).
Ps: Kui madalamad tasemed on täidetud, siis alles vajadus enesearenguks, õppimiseks, ilu vajadus.
Saavutusmotivatsioon
Mis meid paneb saavutama ?
• McClelland ja Atkinson 1960ndad
• edu saavutamine vs läbikukkumise hirm
McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria
Saavutus- Kas tunnustus on olnud piisav. Kui saavutusvajadus on suurem, siis inimene võtab rohkem riske.
Kuulumine - Soov üles ehitada sõbralikke suhteid teistega.
Võim- Kui on suur soov teisi kontrollida.
Enesemääratlemise teooria ( Ryan ja Deci)
• Sisemine motivatsioon (Näiteks: soovin seekord olla 5 min kiirem, kui enne).
– keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne)
• arvutimäng , reis, film , raamat, eriala
• Väline motivatsioon (Näiteks: soovin olla parem, kui naabrimees).
– Keskendub tegevuse tagajärgedele
• Palk, hinne, avalik tähelepanu
Atributsioonid ehk omistamised (Weiner 1986/1989)
• Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel
• Edu ja ebaedu seletused:
Sisemine / väline
Püsiv / ebapüsiv- Kas sündmuse asjaolud on püsivad.
Kontrollitav / kontrollimatu - Kas sündmuse omadused on meie kontrolli all (Ka meie käitumine).
Saavutusmotivatsioon
• Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset):
• Valdamisele (mastery) orienteeritud eesmärgid
• Esitusele (performance) orienteeritud eesmärgid
Klassikalised emotsiooniteooriad
• James - Lange teooria- Teooria, mille järgi subjektiivne emotsioonikogemine on teadlikkus oma keha reaktsioonidest, mis vastavad teatud erutavate stiimulite olemasolule.
• Cannon - Bardi teooria- Teooria, mille järgi stiimul kutsub emotsiooni esile sellega, et käivitab ajus (talamuses) kindla reaktsiooni, mis omakorda põhjustab nii emotsiooniga seotud füsioloogilisi muudatusi kui ka emotsionaalse kogemuse enda.
• Kognitiivne emotsiooniteooria ( Schachter ja Singer )- Teooria, mille järgi emotsionaalne kogemus tekib olukorrale vastavate kehaliste reaktsioonide tõlgendamise tulemusena.
Veel:
James - Lange teooria
• Põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon • Tagajärg: subjektiivne emotsioon
Emotsioonerutusstiimul
Cannon - Bardi teooria
• Talamus -> kui aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon
erutus ja emotsioon
talamusstiimul
Kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer)
• Hinnang
• Emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus
Emotsionaalse käitumise osad (Mesquitaja Frida)
• Sündmus
• Sündmuse kodeerimine
– Alandus, solvang , oht, …
• Hinnang – vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule
• Füsioloogiline reaktsioon • Tegutsemisvalmidus
• Emotsiooni väline avaldumine:
– nt näoväljendused, miimika , žestid
• Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult)
– kultuurinormid
Näoväljenduste universaalsus
• Bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel.
• Näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn. väljendusreeglid kultuurilised.
Põhiemotsioonid (P. Ekman )- põhiemotsioonide avastaja .
Miks meile emotsioonid?
• Hindamine (isikud, olukorrad)
• Ergutavad või pidurdavad
• Suunavad tähelepanu
• Stimuleerivad mälu
• Väljendavad (suhtumist, eelistusi)
Emotsioonid ajus
• Limbiline süsteem
• Talamus, hüpotalamus, ka amügdala
• Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953
J. Panksepp imetajate baasemotsioonid
• Uudistav süsteem
• Hirmusüsteem
• Raevusüsteem
• Paanikasüsteem
Emotsioonide areng
• H. Harlow katsed ahvidega (1950)
• Kontaktivajadus
• Lateralisatsioon
• Rõõmus vs kurb nägu (Öhman)
Vaimsed võimed e intelligentsus
Vaimne võimekus ehk intelligentsus
• Intelligentia (lad.k.) - arukus, taibukus
• Üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime ( David Wechsler, 1975)
Charles Darwin -
Francis Galton
• 1865 avaldas F. Galton artikli “Talendi ja iseloomu pärilikkus”
• General intelligence (üldintelligentsus)
• Eugeenika
Intelligentsustestid
• Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911)
• Binet ja Simon Intelligentsuse skaala
Intelligentsustestid
• Lewis M. Terman (1877–1956) tõlkis aastail 1910– 1916 A. Binet testid inglise keelde ning kohandas neid Ameerika oludele
• Stanford - Binet test
Mis intelligentsust mõjutab?
• Vaimne kiirus
• Töömälu ja tähelepanu
• Täidesaatev kontroll
Intelligentsuskoefitsent (IQ)
• W. Stern 20 . saj alguses
• IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)* 100
Flynni efekt (1987 / 2007)
• Intelligentsuse skoor kasvab ajas
• 1 SD 50 aasta jooksul
Nature or nurture
• Tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit:
• Genotüüp (pärilikkuse alus)
• Keskkonna mõjud
Perekonnastatistiline meetod
• Sugulus x IQ korrelatsioon
• adoptiivlapsed, pärisvanemad .36
• mittesugulased, kooskasvanud .23
• lapsed, vanemad .49
• mittesugulased, lahuskasvanud .00
Kaksikute meetod
• Ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (genotüübi kattuvus 50%).
• Ühemunakaksikud kasvanud koos .86
• Erimunakaksikud kasvanud koos .60
• Õed -vennad kasvanud koos .47
Testi puhul oluline!
• Standardiseerimine
• Sooritus varasema valimi normidega võrreldes
• Reliaablus
• Valiidsus
Intelligentsuse mõõtmisest
• Üldine vaimne võimekus
– Kliinilised testid
• Spetsiifiliste võimekuse testid
– Akadeemilise võimekuse testid
– Sooritustestid
Intelligentsustestid
• Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC (1939; Wechsler Adult Intelligence Scale )
• Verbaalne ja toiminguline
• WAIS- IV
• WISC
• WPPSI
Näited WAISist ja WISCist
• Verbaalsed alatestid: mõõdavad üldist arusaamist “Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?”
• Informeeritust “Mitu päeva on aastas?”
• Sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamist: “Kui pliiats maksab 63 krooni...” jne.
Intelligentsustestid
• Kaufman Assessment Battery for Children (KABC)
• Samaaegne vs järjestikune infotöötlus
• Kultuurilised ja keelelised vähemused
Intelligentsustestid
• Loodud on ka mittesõnalisi teste, nt John Raveni poolt 1938. a. loodud Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid.
Vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus
• SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Tests )
SAT
• (1) andmete piisavus (ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendamiseks);
• (2) jooniste, tabelite diagrammide tõlgendamis-/kasutamisoskus;
• (3) sõnavara (võõrsõnade ja arhailiste sõnade tähenduse tundmine );
• (4) loetud teksti mõistmine
Spetsiifilised võimed I
• R. Sternberg (s. 1949)
• IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust.
• Siia lisaks:
• Loovus
• Praktiline intelligentsus
Spetsiifilised võimed II
• Harimatu õpetlase (idiot savant – ingl.k.) termin tähistab inimest, kelle üldvõimekus on väga madal, kuid kes on üliandekas mingis kitsas valdkonnas nt aritmeetikas või muusikas
vms.
• Autistide seas on neid eriti rohkelt – Nt Dustin Hoffmani tegelaskuju filmis “Vihmamees”
Spetsiifilised võimed III
• Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria:
• keeleline
• loogilis-matemaatiline
• ruumiline
• muusikaline
• kehaline
• interpersonaalne
• intrapersonaalne
• naturalistlik
• eksistentsiaalne
Vaimne alaareng
• Kerge 50/55 - 70
• Mõõdukas 35/40 – 50 - 55
• Raske 20/25 – 35/40
• Väga raske – alla 20/25
Intelligentsus ja soolised erinevused
• Meestel paremad tulemused visuaal-ruumilises mõtlemises
• Naistel paremad tulemused verbaalses võimekuses
• Machin ja Pekkarinen 2008: tüdrukud osavamad lugemines, poisid matemaatikas
Intelligentsus ja erinevad grupid
• Etnilised grupid ja intelligentsus
• Negriidid • Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee
IQ uuringud Eestis
• Juhan Tork tõlkis ja kohandas Eesti oludele Ameerikas loodud testi, mille nimeks oli National Intelligence Tests (rahvuslikud intelligentsustestid).
• “Eesti laste intelligents ” (1940)
IQ ja kriminaalsus
• H. Goddard (1866- 1957) – üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid.
• 1914.a. artikkel, millest selgub , et keskmiselt 50% noortevanglate kasvandikest USAs olid nõrgamõistuslikud
KUUES LOENG (ISIKSUS)
Isiksus
… käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral ( Allik jt 2006).
Isiksus
• Kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine)- Uurib kuivõrd on meil isikuomadused kaasa sündinud ja kuivõrd me üldse ise saame midagi mõjutada.
• Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine)- Toetajad väidavad, et just inimese keskkond on see, mis teda kujundab.
• Isiksuseomadused – Selle alusel võib öelda, et isiksus on välja kujunenud
• Montesquieu (1689- 1755) – Palju loeb inimese geograafiline asukoht, kus maailmajaos ta elab.
• Ch Darwin (1809 - 1882) evolutsiooniteooria
• Antropoloogiline lähenemine
– Margaret Mead (1901–1978)
– Ruth Benedict (1887- 1948)
• Biheiviorism
– J B Watson (1878–1958)
Psühhodünaamiline teooria (S. Freud)
• Alateadvus, tungid
• Id / Ego(selle teooria järgi ego peab hoidma id ja superego normis) / Superego
• Kaitsemehhanismid
Tunnusjoonte teooriad ( trait theories)
• Hippokrates – 4 temperamenditüüpi
• Galenos
Koleerik kehavedelik on kollane sapp - kipuvad üle reageerima
Melanhoolik Must sapp- muretsevad
Sangviinik Veri – seltsivad, tormakad, rõõmsameelsed
Flegmaatik Lima- kannatlik, aeglane, loid, reserveeritud
Tunnusjoonte teooriad (trait theories)
• Kretshmer ja Sheldon kehatüüp
Endomorfne-
Ektomorfne- pigem hea enesekontrollija, ergas, intellektuaalne.
Mesomorfne- väga ekstavertne, väljapoole elav, teatud olukorras võib olla kuritahtlik.
– pükniline, asteeniline, atleetlik
Tunnusjoonte teooriad (trait theories)
• G. Allport – Kesksed ja teisesed tunnusjooned
Uuris, millised on üldse sõnad, mis on inimese iseloomustamiseks välja mõeldud.
Tunnusjoonte teooriad (trait theories)
• R. Cattell – faktoranalüüs
• 1946
• 16PF - 16 Personality Factor Scale
• 185 väidet
Tunnusjoonte teooriad (trait theories)
• H.J. Eysenck 1916 – 1997
• Bioloogiline tunnusjoonte teooria – Ekstravertsus / introvertsus , neurootilisus , hiljem ka psühhootilisus
• EPQ Eysenck’s Personality Questionnaire
• Joonis: http://eekisiksusepsyhholoogia.weebly.co m
Tunnusjoonte teooriad (trait theories)
• NEO PI - R
• NEO Personality Inventory Revised
• Suur Viisik (Big Five )
• McRae ja Costa 1996
Isiksuse jooned
• Isiksuse põhiomadused (McCrae & Costa, 1996) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused) teatud kindlal viisil mõelda , tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides .
Seadumuste omadused
• Pole vahetult jälgitavad
• Püsivus
• Avaldumine pole piiratud
• Avaldumine sobivas olukorras
NEO PI - R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996
• Neurootilisus- Kuidas me tuleme toime negatiivsete emotsioonidega. Kui neurootilisus on suurem, siis tuleme halvemini toime. Ka pingelises olukorras suure neurootilisusega inimene ei suuda ennast kontrollida.
• Ekstravertsus- Talle meeldib kogeda rahvarohkeid olukordi, rõõmsameelne

• Introvertsus- eelistab rohkem üksi olla
  

• Avatus - On rohkem loomingulisemad, probleemi lahendamisel võivad olla loovamad. Avatus seotud ka meelemürkidega- tahan katsetada, mis juhtub.
• Sotsiaalsus- Soodumus usaldada teisi inimesi. Oleme sõbralikud!
• Meelekindlus – Madal meelekindlus tähendab, et lasen ennast tunduvalt rohkem segada.
Kognitiiv- käitumuslikud teooriad
• Sotsiaalne õppimine (vaatame teise inimese käitumist)
– Tagajärg, tulemuse olulisus
• Kognitiivne stiil (Kuidas me maailmale vaatame)
• M. Seligman (s. 1942) - õpitud abitus (learned helplessness)
• A. Bandura (s. 1925) – enesetõhusus (selfefficacy)- Olukord, kus meil uskumus sellest, et saame hakkama on suurem, siis saame paremini hakkama. Kui see on madalam, siis tuleme halvemini toime.
Humanism ja fenomenoloogilisus
• Unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) – Väidavad, et isiksuse puhul on tähtis see, kuidas me enda potensiaali saavutame.
• Enesekontseptsioon
Isiksuse uurimine
• Kaudsed meetodid (kas inimene tõlgendab teatud pilti või siis joonistab ise midagi. Näiteks: joonistab perepildi, mina, õde, vend, ema, isa- kuidas kedagi joonistab).
– Projektiivtestid
• Otsene mõõtmine (täidame küsimustikke iseenda kohta)
– Enesehinnangutestid
Projektiivtestid
• Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921
(mida näed- inimesed näevad erinevalt ja sellel on tähendus, mida nähakse).
Projektiivtestid
Inimene näeb teatud pilti ja peab rääkima, mis pildil toimub
• TAT e temaatilise apertseptsiooni test
• Morganja Murray 1935
Objektiivtestid
Tavaliselt on antud teatud väited ja märksõnad
• Küsimustikud
• Näiteks MMPI- töötati välja inimese isiksusestruktuuri mõõtmiseks.
• S.R.Hathawayja J.C.McKinley 1940
• Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet
• Minnesota Multiphasic Personality Inventory
Allik jt 2003
Tartu ülikooli uuring. Vanuse lõikes- ekstravertsus vanusega langeb, samuti avatus kogemusele langeb, tõusma kipub meelekindluse osa.
Isiksushäire
• Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega.
Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj.lõpp - 19.saj. algus .
- hullumeelsus ilma segaduseta (käitub veidralt, aga psühhootiline pole)
- moraalne vaimuhaigus (Inimene, kes hästi funktsioneerib ei saa mõnedest ühiskonna tõdedest aru).
Isiksushäire
• d üsharmoonilised hoiakud ja käitumine
• ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline
• ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud
• ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna
• häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust
Psüühikahäired ja kliiniline psühholoogia
Kliiniline psühholoogia
• ... tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. (mõnda häiret saab leevendada, teist ravida).
• Eesmärgiks on
• 1) kirjeldada häireid
• 2) uurida võimalikke põhjuseid
• 3) ravida häireid
Vaimne häire…
Häire, mis häirib meid ennast või kedagi teist.
On defineeritav kui normaalsest hälbiv käitumine.
Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid .
Normid
• Subjektiivne norm- Selle normi alusel võime pidada kõike ebanormaalseks. Väga range. Kui inimesed on nagu mina, siis nad on ainult normi piires.
• Kultuurinorm (enamus)
• Normatiivne norm (ideaal) – Edastavad hästi seadusandlused (näiteks, kui keegi öösel mu ust lõhub, siis mida ma teen).
• Statistiline norm (äärmuste probleem) –näiteks vaimne alaareng- teiselt poolt vaimne üleareng.
• Kliiniline norm
– Ebanormaalne on ennustamatu, norme rikkuv , kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale/teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne.
Psühhopatoloogia
• Selgitav -> psühhodünaamiline, käitumuslik- Kuidas on häired deagnostiliselt jaotatud. Teine võimalus on kirjeldada, mida häire endast kujutab ja mis on protsessid.
• Kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia
• WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste või vigastuste puudumine • Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub , et inimene vajaks ravi
• Haigustunnetus!
Kutsestandardid
• http://www.kutsekoda.ee
• Kliiniline psühholoog VII, VIII • Koolipsühholoog III, IV, V
• Kutset omistab: Eesti Psühholoogide Liit
• Kutsetunnustuse annab välja: Kutsekoda
Kutsestandardid
• Kliiniline psühholoog (4=7 ja 5=8)
– kliiniline psühholoog 7 (111), 8 (4)
– SPETSIALISEERUMISED!
– kliiniline lapsepsühholoog 7 (29), 8 (1)
– kliiniline psühholoog-psühhoterapeut 7 (23), 8 (3)
– kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog 7 (1)
– neuropsühholoog 7 (19), 8 (2)
• Psühholoogi kutsetegevus on Eestis käesoleval ajal reguleerimata.
• Seaduse poolt ei ole tööandajale või ettevõtlusega tegelevale psühholoogile mingeid piiranguid.
Miks vaimsed häired tekivad?
• Demonoloogia - inimese keha hõivavad kurjad deemonid või vaimud (kiviaeg kuni keskaeg ).
Pikka aega oli uskumus, et kui inimesega midagi juhtub, siis deemon läheb tema sisse. Vanasti tehti pähe auk, arvati, et nii läheb deemon välja. Mõned jäid ellu.
Miks vaimsed häired tekivad?
• Ohjeldav mudel
• Vaimne häire = inimesel pole hinge.
• Ravi: ühiskonnast eemaldamine, “haiglad” funktsioneerisid ka loomaaedadena, igaüks sai tasu eest sinna vaatama.
Miks vaimsed häiredtekivad?
• Moraalne mudel
• P. Pinel (18 saj. lõpp), algatas ahelate eelmaldamise, sest “haigetel on hing, kuigi defektne”.
Miks vaimsed häiredtekivad?
• Meditsiiniline mudel
• Vaimne häire = haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus. (19. saj.)
• Nt. insuldi tulemusel kõne häirumine
• Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega
Miks vaimsed häired tekivad?
• Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine
• Kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega – nt hüsteeria ehk uue nimega konversioonihäire
• Halligan jt (1997): on selgunud , et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises.
Miks vaimsed häired tekivad?
• Ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud ehk häire põhjuseks võib olla vigane mõttearendus (nt pessimistlik või katastroofide ärahoidmisele suunatud käitumine) ja sellele kinnituste “otsimine” (biheiviorism).
• Ravi: kognitiiv- käitumuslik teraapia ( terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta).
Miks vaimsed häired tekivad?
• Biopsühhosotsiaalne mudel
• Bioloogilised põhjused (Kuidas tuleme toime, millal saame veel olukorraga hakkama).
– Kaasasündinud + eluviis
• Psühholoogilised tegurid
– Isiksus ja stressorid
• Sotsiaalsed tegurid (mida me tähtsaks peame).
– Nt väärtused
Miks vaimsed häired tekivad?
• Stress - diatees mudel
– Soodumus e diatees
– Momendil mõjuvad pingetegurid e stress
Kuidas diagnoositakse?
• Patsiendiga tehakse intervjuu
• Iga kurtmine või iseäralik käitumisviis on sümptom
• Oluline on sümptomite ilmnemise algus (kaua haigus on kestnud), kas enne seda juhtus midagi ebatavalist jne.
• Sümptomid kokku moodustavad häire (näiteks depressioon)
Vaimsete häirete klassifitseerimine
• Kogemuse põhjal on sagedamini koos esinevad sümptomid koondatud häireteks .
• Diagnoositakse rahvusvaheliste klassifikatsioonide alusel, DSM -V ja RHK- 10.
Selgituseks
• RHK- 10 ehk ICD- 10 (1992; RHK- 11 aastaks 2017) Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon (International Statistical Classification of Diseases and Related Health Problems)
• väljaandja WHO ( World Health Organization) – 10 häirete kategooriat
• DSM -V (2013) Diagnostiline ja Statistiline Psüühiliste Haiguste Klassifikatsioon ( Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders)
• väljaandja American Psychiatric Association – 17 kategooriat, nendes umbes 400 häiret
SEITSMES LOENG (Diagnostiline lähenemine)
(sellekohta meil eksamis küsimusi polnud)
64