Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask) (2)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on psühholoogia ?
  • Mis on psüühika ?
  • Kuidas jagunevad psüühilised nähtused ?
  • Mida tollal uuriti ?
  • Kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin ) mõjutavad vaimseid protsesse ?
  • Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat ?
  • Mida unes nähakse ?
  • Miks me näeme unenägusid ?
  • Milliste meelte kaudu jõuab info mällu ?
  • Mis on mõtlemine ?
  • Mis meid paneb saavutama ?
  • Miks meile emotsioonid ?
  • Mis intelligentsust mõjutab ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Miks vaimsed häiredtekivad ?
  • Miks vaimsed häiredtekivad ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Kuidas diagnoositakse ?
 
Säutsu twitteris
64
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST
(EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask)
ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST)
Mis on psühholoogia ?
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest.
Mis on psüühika?
Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.
Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?
  • Psüühilised protsessid
  • Psüühilised seisundid
  • Psüühilised omadused

Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga

-Psühhofarmakoloogiaga

Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga
  • Kliiniline psühholoogia
  • Õiguspsühholoogia
  • Organisatsioonipsühholoogia
  • Reklaamipsühholoogia
  • Spordipsühholoogia
  • Koolipsühholoogia
  • Militaarpsühholoogia

Uurimismeetodid
  • Uurimusküsimus (või hüpotees )
  • Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale.
  • Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja , mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks.
  • Andmete kogumine peab olema süstemaatiline- Teaduslikke andmeid tuleb koguda süstemaatiliselt ja andmete kogumise meetod peab vastama konkreetsele uuritavale küsimusele.

Valim
  • Populatsioon - kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha.
  • Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida.
  • Tõenäoline või mittetõenäoline valim-
  • Mis võivad tulemust mõjutada
  • Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav.
  • Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati.
Vaatlus
  • Enese või teise- Enesevaatlus ehk introspektsioon on käepärane,laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega, kui silmas pidada loodusteaduslikuletraditsioonile rajatud psühholoogiat. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Välise ehk (teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumise jälgimine. See on eelnevaga võrreldes objektiivsem.
  • Struktureerimata
  • Pool-strukteeritud
  • Strukteeritud
  • Loomulik vs labor
  • Osalus vs mitteosalus
  • Mida mõõta
  • Intervall
  • Kestus
  • Intensiivsus nt 5-palli skaalal

Eksperiment
  • Põhjuse ja tagajärje seos
  • Laboratoorne või loomulik eksperiment
  • Kontrollgrupp
  • Eksperimentaalne grupp (grupid)
  • Muutujad
-Sõltuv (nt aeg pole eksperimentaatori kontrolli all)
-Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine, on eksperimentaatori kontrolli all)
Uurimismeetodid
  • Intervjuu
    • Struktureeritud
    • Poolstruktureeritud
    • Struktureerimata
  • Test
    • Objektiivtest (nt küsimustik , küsitlus)- on testid, mis väljastavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi.
    • Projektiivtest - projektiivtesti idee lähtub oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadvuslikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla.
  • Juhtumianalüüs (case study)

Uurimiseetika
  • Eetikakomisjoni luba
  • Uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimises osalemisega seotud
  • Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt
  • Peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava info uuringu kohta

Empiirilise psühholoogilise teadusartikli sisu
  • Sissejuhatus, sh eesmärk ja hüpoteesid
  • Meetod (katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine )
  • Tulemused
  • Diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte)

19.sajand psühholoogias
  • W.WUNDT- Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879 , kui Whillem Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis.
  • Mida tollal uuriti?

- Kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E.Kraepelin, 1856 -1926)
- Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton , 1822-1911)
20.sajand psühholoogias
Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid:

Psühhodünaamiline käsitlus
Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne.
S. Freud (1856-1939)
  • Psühhoanalüüs

 Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego . Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. 
Ego – ratsionaalne , naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. 
Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks. Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kindlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. (Wikipedia)
  • Inimest ajendav jõud instinkt
  • Eluinstinkt libido ja surmainstinkt Thanatos

Meetodid:

-Manifesteerunud ja latentne sisu
  • Vabad assotsiatsioonid (sh keeleväärtused)
  • Ülekanne
  • Hüpnoos

Ego kaitsemehhanismid
  • Eitamine
  • Projektsioon
  • Asendamine
  • Identifitseerumine
  • Regressioon
  • Reaktsiooni formatsioon
  • Ratsionaliseerimine
  • Huumor
  • Sublimatsioon

Neofreudistid
Neofreudism, uusfreudism, psühholoogia suund, mis eraldus 1930. aastail Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast. Neofreudismi järgi määravad isiksuse käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid.
  • Individuaalpsühholoogia
  • Võimutung vs alaväärsustunne
  • Sünnijärjekord
  • Psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord
  • C.G. Jung

-Analüütiline psühholoogia
Biheiviorism
Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte.
Teaduses  on biheiviorism 20.sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidenavälismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia)
  • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika  psühholoog , kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks.  Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor.
  • Sisend  Must kast  Väljund
  • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga
  • B. F. Skinner ( 1904 -1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui  Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikepedia).
  • Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast
  • Klassikaline tingimine- põhines I. Pavlovi töödel (kes sai kuulsaks  tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana.)
  • Operantne tingimine-

Edward L. Thorndike Üheks väljapaistvamaks teadlaseks, kes uuris õppimist läbi operantse tingituse oli Ameerika psühholoog Edward Lee Thorndike (1874 - 1949).
Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest.
Thorndike tundis eelkõige huvi, kuidas õpivad loomad uusi käitumisviise, mis aitavad neil lahendada keskkonnaga kohanemise probleeme.
Põhiliseks uurimisobjektiks oli näljane kass , kes oli puuri (Thorndikese puzzlekasti (Buzzle box)) pandud ja ta soovis sealt välja pääsed toidu juurde. Puurist väljapääsemine sai toimuda ainult läbi kindla tegevuse, näiteks nupule vajutamise teel, mis avas ukse. Esimestel kordadel pääses kass puurist välja juhuslikult kui kratsis puuriseinu, kuid pärast mõnekordset puuri tagasipanekut hakkas kass koheselt väljapääsunupule vajutama. Seega oli kass õppinud uue oskuse ning oli võimeline seda parandama vastavalt saavutatud tulemusele.
Tänapäeval on levinumad Thorndikese õppimisseadustest kaks:

Humanism
  • Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle.
  • Inimene on oma olemuselt hea
  • Vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid
  • Soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole
  • Inimese arengupotentsiaal on piiramatu
  • Carl Rogers (1902-1987) - oli mõjukas Ameerika psühholoog, kes on tuntud kui humanistliku psühholoogia suuna üks alusepanijaid. Lisaks peetakse Rogersit üheks esimestest psühhoteraapia (mõjukuse) uurimise läbiviijaks. Rogers arendas psühhoteraapia mittedirektiivset vormi, milles on põhiroll kliendil endal. Seda psühhoteraapia vormi nimetatakse kliendikeskseks teraapiaks.(Wikipedia)
  • valikute ja vastutuse osatähtsus inimeste elus, empaatia olulisus
  • Abraham Maslow (1908-1970)-  oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks  inimvajaduste hierarhiakontseptsiooni loojana.(Wikipedia)
  • 1943 A Theory of Human Motivation – inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada, vajaduste hierarhia teooria.

Kognitiivne psühholoogia
  • Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt (1967)
  • Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma.
  • Väline stiimul  !!!  käitumuslik vastus.

Ja veel:

  • Evolutsiooniline psühholoogia- psühholoogia suund, mis püüab seletada inimese psüühilisi omadusi loodusliku valikuga, taandades kõigi käitumuslike omaduste põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule. (Wikipedia)
  • Sotsiokultuuriline lähenemine - põhineb arusaamal, et inimene on universaalselt mitmemõõtmeline biosotsiokultuuriline olend , kes kehastab endas keerulist tervikut looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest algest. ( http://e-ait.tlulib.ee/65/1/jarva_inna2.pdf )

TEINE LOENG ( KESKNÄRVISÜSTEEM . AJU EHITUS. )
Refleks - Vastus mingile kindlale muutusele välis või sisekeskkonnas. Samuti on refleks ka enesekaitse , tõrje ja kaitseliigutused, imemisliigutused vastsündinul.
Instinkt- Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid .
Mida kõrgem arengutase, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng).
Närvisüsteemi ülesehitus
Somaatiline Vegetatiivne (autonoomne)
Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline
Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne
Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.
Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes.
Psüühika toimub suures osas tänu suuraju koorele
Piklikaju

Piklikaju on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist ja vereringet, aga ka näiteks neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad .
Ajusild
    • Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu.
    • Retikulaarformatsioon (koos keskajuga)

Kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu.

Keskaju
    • automaatsed liigutused
    • sensoorsete signaalide ( kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine
    • temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie
    • koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine

Keskaju kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu.
Väikeaju
    • asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine
    • basaalganglionid

Liigutuste täpsus.
Vaheaju
    • kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja , sorteerija, vahendaja , ka ANS reguleerija.

Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest.
Taalamus
    • virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus

Hüpotaalamus

Amügdala e mandelkeha
    • emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine)

Limbiline süsteem
    • Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon )
Aju on lateraliseerunud
Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades.
Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise.
Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime.
  • Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas.
  • Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa.
  • Prefrontaalkorteks

Kiiru ehk parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine.
Oimusagar : lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
Oimu ehk temporaalsagar - Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine.
Agnoosia - Kui inimesel on raske objekti ära tunda.
  • Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid.

Ladus afaasia ( Wernicke piirkond)
Neglekt - Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus.
Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire.
Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi.
A. Luria funktsionaalsed blokid
Aleksandr Luria oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia koolkonna rajaja.
Avaldanud palju artikleid ja raamatuid afaasiast ja ajukahjustustest. Tema peamised teadussaavutused pärinevad neuropsühholoogiavallast.
  • Ajukoore toonuse tagamine
  • Retikulaarformatsioon
  • Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine
  • Kukla , kiiru ja oimusagar
  • Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll
  • Otsmikusagar

1848 Phineas Cage- Tema kolju läbi suur raudora, mille tagajärjel hävis suur osa aju frontaalsagara vasakust poolest ning, mis tunnistajate sõnul avaldas tema isiksusele ja käitumisele sedavõrd suurt mõju, et sõprade sõnul „ei olnud ta enam tema ise“.
Frenoloogia - On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades.
F.J. Gall (1758-1828)- Teda võib nimetada neuropsühholoogia rajajaks. Ta väitis, et hing asub ajus. Tema lähenemist on hiljem hakatud nimetama frenoloogiaks.
Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron
Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ja neuronitest. Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole. Aferentsed neuronid toovad infot ajusse.
Jan E. Purkinje 1837- (Rakkudeahel).
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #1 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #2 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #3 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #4 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #5 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #6 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #7 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #8 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #9 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #10 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #11 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #12 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #13 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #14 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #15 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #16 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #17 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #18 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #19 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #20 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #21 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #22 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #23 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #24 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #25 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #26 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #27 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #28 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #29 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #30 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #31 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #32 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #33 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #34 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #35 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #36 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #37 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #38 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #39 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #40 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #41 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #42 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #43 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #44 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #45 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #46 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #47 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #48 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #49 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #50 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #51 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #52 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #53 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #54 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #55 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #56 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #57 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #58 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #59 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #60 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #61 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #62 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #63 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #64
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Harmoonia Õppematerjali autor

Lisainfo

Eksamiks valmistumine. Slaidide põhjal vastatud ja täiendatud õppematerial.

Märksõnad

Mõisted

lühidalt öeldes, falsifitseeritavus, operatsionaalne definitsioon, populatsioon, valim, wundt, väikeste laste, superego, klassikaline tingimine, harjutamisseadus, psühhobioloogia, evolutsiooniline psühholoogia, sotsiokultuuriline lähenemine, refleks, instinkt, corpus collosum, otsmiku, premotoorne korteks, kiiru, agnoosia, prosopagnosia, neglekt, apraksia, frenoloogia, neuronid, jan, interneuron, aktsionipotentsiaal, sünaps, glutamaat, tahtelisjärguline, suundade järgi, valivus, jaotuvus, ümberlülitatavus, esmasus, tähelepanu ülerahvastusefekt, tuumad, unepuuduse tagajärjed, kuni 1950, analüsaator, ärritaja, ärritus, erutus, eksterotseptiivsed, interotseptiivsed, propriotseptiivsed, algühikuks, trikomaatiline nägemine, helmholtzi, youngi, gregory 1970, esindajaks, tajuline töötlus, taju valivus, weber, tajul, tajul, tajumuljel, sõltumata vaatlustingimustest, ruumilised vastasmõjud, lähedus, sümmeetrilisus, ühine saatus, hea terviklikkus, mineviku kogemus, monokulaarsed tunnused, kattuvuse mõttestamine, liikumisparallaks, prespektiiv, näiline liikumine, illusioon, hallutsinatsioon, mlu, lühimälu, pikaajaline mälu, eestlased mälu, episoodiline mälu, protseduuriline, episoodiline, välklambimälestus, praiming, keskkonnatingimused, sealjuures, bandura, bandura, inimese kõnetrakt, foneemid, morfeemid, leksikaalne sisu, baastase, algelemendid, prototüüp, prototüübiteooria, naom chomsky, habituatsioonimeetod, suuline kõne, suuline kõne, analoogne representatsioon, sümboolne representatsioon, võrgustikumudelid, loovus, kuulumine, atributsioonid, cannon, vaimne võimekus, koleerik kehavedelik, ektomorfne, mesomorfne, allport, eysenck 1916, neo pi, neurootilisus, introvertsus, kognitiiv, vanuse lõikes, tegeleb psüühika

Meedia

Kommentaarid (2)

Daily74 profiilipilt
Daily74: Põhjalik materjal
18:14 28-12-2016
karkuu profiilipilt
karolin a.: Väga sisukas!
18:04 02-01-2016


Sarnased materjalid

20
docx
Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine- mõisted-õppejõud-Kristjan Kask
74
docx
Psühholoogia konspekt
36
docx
Psühholoogia konspekt
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
107
docx
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
88
doc
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
36
docx
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun