2. Psühholoogia rakendusharud: kliiniline(haigus), kool, nõustamis-, tervise-, spordi-, kohtu-, militaar-, organisatsioon. 3. Närvisüsteem: 1) Kesknärvisüsteem ( peaaju, seljaaju) 2) Perifeerne süsteem(närvid, närviimpulss) 4. Peaaju 1300- 1400g. 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe-, otsaaju tingitud, tingimata refleksid 5. Inimeste vahelised suhted: ealised erinevused, 8 elu etappi, sooline, huvid, omadused, psüühiline 6. Tundma õppimise meetodid: vaatlus, enesevaatlus, dokumendivaatlus, analüüs, katse, vestlus, ankeet, test. 7. Liigutuste liigid: tööliigutused, liikumis-, kõne-. 8. Peamised tegevused: mäng, õppimine, töö 9. Vilumused: Harjutamise teel kujunenud tegevuse osaline automatiseerumine. Liigid: tegevuspiirkonna järgi(kooli, spordi jne.), psüühilised nähtused( nägemine, kuulmine) 10. Oskus on tegevuse uute tingimustes eduka sooritamise viis. 11. Harjumus selline tegevus , mis on muutunud vajaduseks. 12
PSÜHHOLOOGIA: UURIMUS Eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult (standardiseerimisnõuded) Uuringu korraldus: Riskilõikeline/läbilõikeline Samal ajahetkel.. UURIMISPROTSESS Valim representatiivne (esinduslik) Pilooturing (eeluuring) Uurimuse usaldusväärsus Väine valiidus (kehtivus ulatus) Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud
Eesmärk-hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Psühholoogiline eksperiment *laboratoorne eksperiment-eesmärk modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge, *loomulik eksperiment-toimub loomulikes tingimustes. Psühholoogia eksperimendi tüüpmudelid * kontrollgrupi meetod(A võrdlus B-ga) 2.Vaatlus- tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. Kirjeldavad, korrelatiivsed, *juhuvaatlus, püsivaatlus, enesevaatlus, tunniajaline, ööpäevaringne vaatlus jne.3.Vestlus. 4.Intervjuu *struktureeritud *mittestruktureeritud .5.Küsitlus. 6.Hinnangute leht. 7.Testi meetod. Testi tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide põhjal.=kliendi rahulolu=. Närvisüsteemi ülesandeks on *inimese elundite talituse reguleerimine, koordineerimine, *inimese sees toimuvate protsesside integreerimine(seostamine), *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ns, ehk kehans,
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tag...
tingimustes ja objektiivselt mõõdetud. TEADUSUURING on tsükliline: TEOORIA HÜPOTEES TEADUSFAKTIDE KOGUMINE SAADUD FAKTIDE KONTROLLIMINE FAKTIDE ÜLDISTAMINE JA JÄRELDUSTE TEGEMINE UUE TEOORIA LOOMINE/ HÜPOTEESI PÜSTITAMINE RELIAABLUS sama meetod samades tingimustes sama tulemuse. MEETODID I KIRJELDAVAD II KORRELATIIVSED III EKSPERIMENTAALSED KIRJELDAVAD · VAATLUS - introspektsiion (enesevaatlus) + käepärane - subjektiivne + pakub uusi ideid - ekstrospektsioon (teiste jälgimine) + tehniliste vahendite kasutamine osalusefekti vältimine + uurida neid, keda muude meetoditega raske uurida - tunded, mõtted jms jäävad varjatuks - kirjeldab , ei seleta · INTERVJUU (VESTLUS) + rikkalik info - aeg ja kulud · KÜSIMUSTIKUD - temperamendi ja isiksuse uurimiseks - huvide, hoiakute jms selgitamiseks
Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Esimene tegelane, kes Petsorinit tutvustab on Maksim Maksimõts. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Nende lihtsad ja primitiivsed püüdlused teda ei rahulda, ent võimalust pühendada ennast suurejoonelistele tegevustele, milleks Petsorin endas jaksu tunneb, tal ei ole
14.KKT on täitnud üldjuhul oma eesmärgi, kui – patsiendil ei esine enam negatiivsed mõtteid ja oskab oma mõtteid ratsionaliseerida 15. KKT ravi on kõige efektiivsem - koostoimes ravimiteg 16. Milliseid kognitiivseid tehnikaid saab õde oma igapäevatöös kasutada? Tehnikad: Emotsioonide õpetamine (selgitada, et mõtted, tunded ja käitumine on omavahel seotud, emotsioonide sõnastik, väljendamine) Enesekontrolli tehnikad (enesevaatlus- päevikud, enesevaatluse leht) Enesehinnangu treenimine (madala EH avastamine, EH muutmine) Käitumuslikud tehnikad (tegevuste planeerimine, ülesanded, päevaplaani koostamine) Suhtlemisoskuste treening (rollimängud, mudeldamine, multifilmi vaatlus) Relaksatsioonitreening (lihaste pingutamis-lõdvestamisharjutused) Kognitiivsed tehnikad (enesejuhendamise treenimine- negatiivne sisekõne asendatakse positiivsega). 17
· Uurija eelarvamuste, hoiakute, suhtumiste mõju · Reaktiivsus - kui inimene teab, et teda jälgitakse, võib ta käituda ebaloomulikult · Raske hinnata seoseid · Raske korrata Vaatluse eelised: · Kasulikud uuringu varases staadiumis - kui pole muud võimalust käitumist uurida · Paindlik, odav · Uuritakse loomulikus olukorras toimuvat käitumist · Võimalus kontrollida laborieksperimentide kehtivust · Introspektsioon-Enesevaatlus-enda tunnete ja mõtete jälgimine Korrelatsiooni eelised: Saame infot seoste olemasolu kohta Korrelatsiooni puudused: Ei näita põhjuslikke seoseid Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine - Põhjuslike seoste leidmiseks - Kasutatakse laboriseadmeid - Mõjustused ja tulemused on mõõdetavad, reaktsioonid registreeritavad. - Juhised ja instruktsioonid - Korratav
b) küsitlus ehk ankeet eeliseks on palju vastuseid, puuduseks see, et on keeruline töödelda, vastused võivad olla väga erinevad. c) eksperiment loomulike katsete puhul on eeliseks täpsem vastus, kuid tulemusi ei saa mõõta ning võib tekkida eetikaprobleem. Kunstike katsete plussiks on mõõtmisvõimalus, kuid need ei pruugi olla alati täpsed. d) vaatlus plussiks on see, et saab hea ülevaate väliselt jälgitavale, kuid see ei pruugi olla objektiivne (enesevaatlus ei ole samuti objektiivne, kuna inimene ei suuda üldiselt ennast objektiivselt hinnata) 6. Psühholoogide eetikakoodeksis on 4 põhipunkti: a) Katseisikutele tuleb tagada privaatsus b) Uuringutes ja katsetes osalemine peab olema vabatahtlik ning katseisikul peab olema õigus loobuda eksperimendi käigus c) Vabatahtlik osalemine peab toimuma informeeritud nõusolekul, st. isik peab omama teavet uurimuse/katse kohta
08/29/13 TUULIKI VUKS 6 Feng Shui teie ümbruse jaoks See on rännak, teie tee, mida esindab element vesi. 08/29/13 TUULIKI VUKS 7 Soovitused: *purskkaev või akvaarium; *pildid veestseenidega; *must või tumesinine värv; *kõik, mis esindab teie karjääri; *lainelise või amfora kujulised esemed; *peegel või klaas. 08/29/13 TUULIKI VUKS 8 Teadmised, töö endaga Tähendus: Teadmised; Vaimsus; Enesevaatlus; Valmidus tajuda nähtamatuid märguandeid; Soov teadvustada olulist. Feng Shui teie ümbruse jaoks See ala teie majas rõhutab vaikset mõtisklemist ja enesetundmist. Element on maa. 08/29/13 TUULIKI VUKS 9 Soovitused: *raamaturiiul; *sinised värvid või maatoonid; *vaikne koht, kus istuda ja mõtiskleda; *pildid mägedest; *kõik, mis tuletab teile meelde seesmist teadmist, meditatsiooni ja mõtisklemist.
Rinnavähi kujunemisel eristatakse 4 staadiumi, mis jagunevad erinevatesse raskusastmetesse. Staadiumitesse jaotamine võimaldab hinnata haiguse prognoosi ja määrata vajalikku ravi iga staadiumi jaoks eraldi. Haiguse prognoos sõltub rinnavähi staadiumist ravi alustamise ajal. 2.Diagnostilised ravivõimalused. Rinnavähi diagnoos varases staadiumis tagab paremad ravitulemused ja prognoosi elule. Rinnavähi varaseks avastamiseks on olulised naise enda enesevaatlus, arsti poolt teostatud rinnauuring ja läbiviidavad diagnostilised uuringud. Kõige tähtsam roll rinnavähi varajasel avastamisel on sõeluuringutel e. skriiningul . 2.Diagnostilised ravivõimalused. Rindade eneseuuring. Rindade kliiniline uuring. Mammograafia. Geneetiline uuring. 2.Diagnostilised ravivõimalused. Diagnostilised uuringud on: Ultraheli. Biopsia.
rikkust sama hästi kui suuri emotsionaalseid pingeid ja nägemusi. Aastal 1930 avaldas ta kogumiku "Lageda taeva all" ning 1935 "Kivi südamelt". Neis süveneb tema filosoofiline lähenemine hea ja halva vahelisse võitlusse. Ülepingutatud tundeküllased värvid tema varastest luuletustest on vaibunud, aga põhiliseks jääb siiski hiilgus. Underi delikaatsust peegeldavad enesevaatlused jäävad muutumatult fantaasiarikkaks. Looduskujundite kasutamine on sagedasem nagu ka sisemine enesevaatlus. 1930. teisel poolel keskendus Under tõlkimisele. 1940. aastal anti välja tema "Kogutud teosed". Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon on mitmeski mõjutanud Underi loomingut. Eesti kultuurile on Under mõjutajaks mitmel viisil. Underi noorusaegne looduluule vabastas tema kaasaegsed piirangutest. Tema küpse maailmanägemuse sügavus ja traditsioonilise vormi kasutamine mõjutas mitmeid teisi poeete. Underi
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata
õige järelemõtlemine 8. õige keskendumine 11. Meeleharjutused- alusharjutuseks on meelerahu, mille käigus teadmus keskendatakse ühele objektile. 12. Analüüsiv vaatlus- objekti mõistuslik analüüs 13. Kujustamine- kujundlikul mõtlemisel põhinevat objekti visualiseerimist. 14. Keskendumine- ehk täielik kujustamine s.t, et objekt ja kujustaja samastuvad. 15. Mõtlus- abstraktse mõtlemise teel keskendumine abstraktsele objektile selle mõistmiseks. 16. Järele vaatamine- enesevaatlus, mille ülesandeks on oma väärarvamustest ja harjumustest vabanemine. 17. Tripitaka- (kolmikkorv) hinajaana põhitekst Kirjutatud paali keeles. 18. Pagood- stuupa nimetus Hiinas ja Jaapanis.
nägemusi. Aastal 1930 avaldas ta kogumiku “Lageda taeva all” ning 1935 “Kivi südamelt”. Neis süveneb tema filosoofiline lähenemine hea ja halva vahelisse võitlusse. Ülepingutatud tundeküllased värvid tema varastest luuletustest on vaibunud, aga põhiliseks jääb siiski hiilgus. Underi delikaatsust peegeldavad enesevaatlused jäävad muutumatult fantaasiarikkaks. Looduskujundite kasutamine on sagedasem nagu ka sisemine enesevaatlus. 1930. teisel poolel keskendus Under tõlkimisele. 1940. aastal anti välja tema “Kogutud teosed”. Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon on mitmeski mõjutanud Underi loomingut. Under mõjus uue ja julgena eesti luules, kus enne teda olid armastusluuletused olnud leebelt nukrameelsed ning kuhu jõudsid lõpuks ka rõõmsamad toonid. Hiljem pöördus Under inimeste õnneotsingu ja moraalsete probleemide poole. Ta kahtleb inimese õiguses õnnele kannatavas maailmas. Tegelikkus
- kerge läbi viia; - laekumisprobleemid; - osalusvaatlus - kerge pärast andmeid töödelda, statistika töötab; - võimaldab kasutada kõrvalist- abi; enesevaatlus (enda mõtete jälgimine - anonüümne. - ajaline raam29. onNimeta max 30vaatluse
(missioon; visioon; eesmärgid/arengukava; põhimäärus; protsessikirjeldused; teenuste standardid; ametijuhendid; andmebaasid või andmestud, millesse tehakse tööprotsessi jooksul kandeid kas inimeste või elektroonilise süsteemi poolt (klientide andmebaas, sissepääsusüsteem, tööaja arvestuse süsteem jne) Oluline on välja selgitada dokumentatsioon, mis sisaldab analüüsitavate ametikohtade töötajate töökorraldust kirjeldavat informatsiooni. Töötaja enesevaatlus à Töötaja paneb iseseisvalt kirja kõik oma tööd ja tegevuse 9. Mis on ametijuhend? Millist informatsiooni ametijuhend sisaldab? Ametijuhend on dokument, mis määratleb ära iga üksiku ametikoha eesmärgi, põhiülesanded, vastutuse, õigused ja toob välja selle ametikoha asendi ettevõtte struktuuris ning sisaldab vajadusel ametikoha täitja profiili e. nõuete profiili. Ametijuhend kirjeldab tööd, mida töötaja peab tegema: • Ametinimetus
Eelised: Osalemise kaudu saab vaadelda olukordi, millele puudub lihtsalt pealtvaatajana juurdepääs . Uuritavat olukorda võib vahel rohkem segada see, kui keegi ainult vaatleb ja ei osale. Puudused: Vaatleja osalemine võib muuta olukorda Vaatlustulemuste kohene registreerimine võib olla raskendatud Vaatlus on selektiivne (valikuline) sõltub rollist ja vaatlejast Eetilised ja õiguslikud probleemid Enesevaatlus: vaatleja vaatleb iseenese tegevust, rolle, millesse ta uuritavas olukorras satub, nende rollide tõlgendusi, nendega seonduvaid tähendusi jne. (NB! Päeviku kirjutamine kui sotsioloogiline enesevaatlus) Teiste vaatlemine: vaatleja vaatleb teiste inimeste tegevust 12.Iseloomustage küsitlust kui andmekogumismeetodit. Loetlege erinevate küsitlusmeetodite liigid ning kirjeldage lühidalt iga liigi eripära, eeliseid ja puudusi.
Lugeja i. Isiklik elukogemus ii. Tõlgenduskogukond, kuhu ta kuulub iii. Oma põlvkonna ootushorisont 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. a. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused i. Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid ii. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine b. Eepika zanrid (eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt, laast) i. keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele ii. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine c. Dramaatika zanre (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets)
rütmisignaalide abil; ujumine keeruliste videoseadmete abil saadava otsese tagasiside kasutamisega; ujumine kätele, jalgadele ja kerele paigaldatud elektrooniliste anduritega loodava informatsiooni ja tagasiside kompleksaparaatide kasutamisega. (Haljand, Tamp 2007: 19) 9 Ujumistehnika täiustamine enesekontrollivõtete kasutamisega Kehalise kasvatuse protsessis mõistetakse enesekontrolli all tegevuste kogumit (enesevaatlus, eneseanalüüs; oma seisundi, käitumise, reageerimise hinnang), mida individuaalselt teostatakse nii kehaliste harjutuste ajal, kui ka igapäevaelu režiimis. Enesekontrollivõtted jaotatakse kolmeks: Füüsilise seisundi enesehinnangu meetodid (eneseseisund, enesehinnang) Koormuse intensiivsuse ja adekvaatsuse kontrollimise meetodid (piirkoormuse taseme saavutamine) Treeningute efektiivsuse kontrollimise meetodid (objektiivsed ja subjektiivsed
III. TEGUTSEMINE 1. Realiseeri parim alternatiiv praktikas 2. Anna hinnang tulemusele INDIVIID VASTASTIKUNE DETERMINISM KESKKOND KÄITUMINE Inimese ,,strong suit" (tugev ,,ülikond"): VAATLUSEL PÕHINEV ÕPPIMINE (observational learning; ENESEREGULATSIOON (self regulation) ENESEREGULATSIOONI kolm sammu: 1. ENESEVAATLUS (self-observation) 2. OTSUSTAMINE (judgement) 3. ENESEHINNANG (self-response) MADAL; KÕRGE ENESEKONTSEPTSIOON (self-concept) KARISTAMISE JÄRELMÕJUD: 1. KOMPENSEERIMINE 2. MITTEAKTIIVSUS 3. VÄLJUMINE Madala enesehinnanguga inimestel võimalus parendada eneseregulatsiooni 1. SUHTELINE ENESEVAATLUS 2. SUHTELISED STANDARDID 3. SUHTELINE ENESEHINNANAG 4. ENESEKONTROLL-TERAAPIA · käitumuslikud omadused ·
Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Esimene tegelane, kes Petsorinit tutvustab on Maksim Maksimõts. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Nende lihtsad ja primitiivsed püüdlused teda ei rahulda, ent võimalust pühendada ennast suurejoonelistele tegevustele, milleks Petsorin endas jaksu tunneb, tal ei ole
5) Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis. Lüürika liigid ehk vormid on LUULETUSED (sh. sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad), mis väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid — lüürilist ehk lürismi . Lüürikat iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehtestamine, “mina” avamine, pihtimine. 6) Teatrietendus¬draama (kreeka keeles draama¬ ”tegevus” Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest 7) Esimesena saab näidendite liikidest alguse tragöödia a 534 eKr Thespis dialoogi kooriga. Tragöödia
meremärke, et me julgeksime rääkida neist asjust, mis kõige valusamad, piinlikumad, sarjatumad ja varjatumad. Elo Viiding pole juba jupp aega avaldanud raamatut, mille tekstid neid valupunkte ei riivaks, ei häiriks, ei raputaks, ei puudutaks. Aga tos peaaegu otsekõneta esseistlikus, kohati poeetilises, kohati lihtsalt kirjeldavas proosas on see kõik isegi veel rohkem alasti. Selles raamatus kohtuvad positivism ja psühhoanalüüs. Psühhoanalüüs, enesevaatlus ja -käsitlus, kui meetod, mille abil raamat on loodud. Ja positivism kui esimene vahend, mis kätte torkab, kui tekstidele mõtlema hakkad. Teisiti ei saakski see olla, et leiad end kirjanduses puudutamas miskit, mida arvad eluks, tardunud hetkedeks tolle teksti taga. Ei-ei, positivism ei ole end ammendanud: mõni elu ongi ise kirjandus. See kõlab muidugi kohatult, ma ei mõtle päris nii, et traagika või enesehävituslik otsing vms trots ja meeletus oleks paugupealt kirjandus ja kaunis ja
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid. Ka mina huvitun nendest küsimusest, seetõttu valisingi selle teema. Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja. Miks inimesed usuvad kedagi, kes ei ole viie meelega
ole eitanud enesetunnetuse võimalikkust ja tarvilikkust. Skeptikute arvates on enesetunnetus eneseteostuse tähtsaim eeltingimus. "Et tunda rõõmu tõelisest vabadusest, peame purustama ahelad, mis seovad meid välise maailma külge," arvab Montaigne. Tänapäeva psühholoogid ei tunnusta vaid introspektiivset meetodit. Ainult sellist teed mööda minnes ei jõua me hõlmava vaateni inimloomuse kohta. Introspektsioon (enesevaatlus) avab inimese elutervikust ainult väikese, individuaalsele kogemusele kättesaadava osa. See ei suuda iialgi katta kogu inimlike nähtuste ala (Cassirer, 1999, lk.16). Sokrates lahkab detailselt ja põhjalikult inimindiviidi omadusi ja voorusi ning püüab neid defineerida: headus, õiglus, mõõdukus, julgus jne. Aga ta ei püüa inimest defineerida. Miks? Inimese loomust ei saa avada samal moel kui esemete loomust. Füüsilist eset võib kirjeldada tema
kujutised. Tähelepanu Illusoorne seos- tajutakse õigesti esitatud objektide tunnused, nt värv ja kuju, valesti tajutakse kuidas need kombineeritud nt roheline O ja punane X, kuigi tegelikult vastupidi. Praiming protsess, mille kaudu detektor valmistatakse peatse sisendi jaoks ette, mis muudab selle sisendi äratundmise osaleja jaoks lihtsamaks. 6.Teadvus teadvus hetkest hetkesse kulgev teadlikkus iseendast, keskkonnast, oma mõtetest. Introspektsioon e enesevaatlus enda sisse vaatamine oma mõtete, veendumuste ja tunnete kindlakstegemiseks. Keha ja vaimu probleem raskused keha ja vaimu vastastikuse mõju mõistmisel kuidas põhjustavad füüsilised sündmused vaimseid ning vaimsed füüsilisi. Teadvuse neuraalsed korrelaadid aju konkreetsed seisundid, mis näivad vastavat inimese teadvustatud kogemusele. Alfarütm ärkvel puhkeasendis suletud inimesel, enne uinumist Beetaürtm aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel
3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Lüürika on sõnakunsti üks põhiliike eepika ja drammatika kõrval. Lüürika liigid e vormid on luuletused ( sh. Sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad), mis väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid lüürilist e lürismi. Lüürikat iseloomustab subjektiine e isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehtestamine, ,,mina" avamine, pihtimine. Eepika kui põhiliigi zanrid ( eepos, romaan, novell, jutustus, laast ) keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele. Eepikat huvitab objektiine väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teiste ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika zanre ehk liike (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets, intermeedium, libreto,
kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga tehakse eksperimenti. Puuduseks on võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta. Laboratoorne eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Kallis ja aeganõudev. Vaatlus sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Enesevaatlus on käepärane ja laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Kasutatakse strukturalistlikus psühholoogias. Väline vaatluson teiste inimeste välise käitumise jälgimine. Kasutatakse filmimist, helisalvestusi jne. Test lühiajaline katse, millega uuritakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest. Testiga selgitatakse ainult teatud inimese psüühilisi omadusi. W
• Meediaanalüüs NÕUDED • Dokumentide usaldusväärsus (statistika?) • Dokumentide valik (iga kümnes lõpukirjand) • Uuringu läbiviimine (töömahukus, eri uurijad samal viisil) • Protseduuri kirjeldus. Kontrollivõimalus. • Tulemuste analüüs ja esitamine (näit sõnasagedus) VAATLUS • Vaatlus: vanim inimeseuurimise meetod • Edward Titchener: enesevaatlusega teadvuse Mendelejevi tabelini! • Vaatluse liigid: enesevaatlus, isikuvaatlus, grupivaatlus, keskkonnavaatlus • Struktureeritud/struktureerimata vaatlus • Osalusvaatlus • Vaatluse kasutusalad: probleemi ja hüpoteesi püstitamisel, suletud gruppides, etnograafias, verbaliseerimata reaktsioonide mõõtmisel … VAATLUSE ETTEVALMISTUS • Nähtuse määratlemine, tähenduslike ja vaadeldavate muutujate defineerimine • Sihtrühm ja valik. Koht • Vaatluspäevik ja kodeerimisskeem • Vaatlejad
Test käitumisviiside vaheliste Uurimus, mis aitab Ankeet seoste leidmine, võimaldab käitumist seletada. Vestlus käitumist prognoosida. Intervjuu Hinnanguteleht Vaatlus kirjeldab ja üldistab, ei seleta käitumist. Peab toimuma nii, et vaadeldav ei tea. Peab olema plaan. Nähtu protokollitakse. Vaatlused jaotatakse: juhuvaatlus, püsivaatlus, enesevaatlus. Kestuse järgi jaotatakse näiteks tunniajane, ööpäevaringne, nädalane. Küsitlus õige valim. Võib kasutada hinnangutelehte. Vestlus - usalduslik vahekord, plaan mida küsida. Sobiv aeg, sobiv koht. Test lihtsate küsimuste või ülesannete seeria, tavaliselt on antud vastusevariandid. Tulemusi hinnatakse väljatöötatud normide alusel. Korrelatiivsed uurimused Näitab kui tugevasti on kaks asja (nähtust) vastastikku seotud. Eristatakse positiivsed ja
teiste meetoditega koos. - Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine, kus on loodud: - Hüpoteesist lähtuv vaatluse plaan - Toimub vaatlusandmete protokollimine - Toimub vaatlusandmete süstematiseerimine - Toimub vaatlustulemuste interpreteerimine psühholoogia teooria seisukohalt. - Vaatluse iseloomu ja kestvuse järgi jaotatakse: juhuvaatlus, püsivaatlus, enesevaatlus, tunniajaline, ööpäevaringe vaatlus jne - Juhuslike häirivate asjaolude võimalikkuse tõttu on üksivaatlus ainult üks lüli vaatluse ahelas, kusjuures tuleb arvestada üksivaatlusse puhul vaatlusvea võimalikkust. - Vaatlusel tuleb kirja panna väga range protokoll. 3) Vestlus viiakse läbi praktilistel eesmärkidel lisainformatsiooni saamisel 4) Intervjuu: Struktureeritud intervjuu (küsimusted on rangelt struktureeritud ja kõigil
(loetelu oli) Laboratoorne vaatlus ja naturalistlik vaatlus. Vaatlus annab infot selle kohta, kas inimesed käituvad nii, nagu nad ütlevad. Vaatluse puhul: võib see olla varjatud või avalik; vaatleja saab tegevustes osaleda või mitte; võib see toimuda standardiseeritud vaatlusskeemi järgi või olla paindlik; võib keskkond olla loomulik või spetsiaalselt kohandatud (laboris); võib objektiks olla uurija ise (enesevaatlus) või teised. 15. Milliste meetoditega saab mõõta põhjuslikku seost? Põhjuslikkuse seost saab kontrollida ainult eksperimendiga. 16. Mis on semantiline diferentsiaal? Tooge näiteid Semantiline diferentsiaalskaala (Semantic Differential Scale, Osgood Scale) Kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, milles on kaks vastandlikku adjektiivi eraldatud üksteisele järgnevate nimetamata kategooriatega. Hea 1 2 3 4 5 6 7 Halb. Sisaldab tähendust vastaja jaoks
· Paradoksid, kontseptid, vaimukad võrdlused jne. · Nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. · Filosoofiliste miniatuuride kogu ,,Käsioraakel ja arukuse kunst"; 300 miniatuuri lähtuvad kõik mingist motost seejärel arendab seda paradoksidest ja vaimuteravusest kubisev keel. · Relatiivsuse tunnetamine; kõik olev on liikuvuses; voorused on arukus ja mõistus; enesevaatlus, haridus, isiksuse loob kultuur. John Bunyan · Aktiivne puritaan; ,,Palveränduri teekond". Võistles edu poolest Piibli endaga. · Ei kasuta baroki keerulist kujudlikkust; räägib rahvale arusaadavas keeles oma unenäost, kus kristlase palverännakul tulevad tema teele igasugused allegoorilised tegelased (Tarkus, Vagadus, Paganlus). Nendega vesteldes jõuab tõe tundmiseni. · Igal pool on moraalne mõte kõlbelises selginemises. Peamiseks abistajaks
- Karistusest vabastamine tingimisi ja allutamine käitumiskontrollile - Muud mõjutusvahendid (nt alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid) Vangla tekkimine - Sotsioloogilises plaanis tekkis vangla 18. sajandi lõpus. - Vangla kui kinnine asutus, kus kurjategijate massi püütakse mõjutada spetsiaalsete vahenditega. - Kesksed mõjutamismeetodid kuni 19. sajandi keskpaigani: · Kõva töö; · Enesevaatlus; · Religioosne kasvatus. Vt Laine, M. (1997). Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Eesti Riigikaitse Akadeemia, Tallinn. Vangla tekkimise põhjused 1. Idealistlik mudel Humanismi võit barbaarse kohtumõistmise üle. Muutustele tõukas ideeline progress, ideaalid, teaduse arenemine. 2. Organisatsioonilis-funktsionaalne mudel
·Fundamentaalne atributsioonihälve esineb tugevamini, kui olukord puudutab isiklikke huve Põhjused: · Näitlejapealtvaataja · Stor ms, 1973 eksperi ment vestlusest pealtvaatajaga · Ülekuulamise videosalvestus (Lassier & Irvine, 1986) · Ajaline distants kui ainult kord nähtud ini mese kuvand ununeb, arvatakse rohke m p õhjus olevat situatsioonis (Burger, 1991) · presidendivali miste edu põhjused · Enesevaatlus kui tähelepanu on suunatud endale, o mistatakse endale suure m vastutus toi · munus kultuurierinevused · Atributiivne e elarvamus, vastavuse e elarvamus käitumine on koosk õlas ·isiksuseo madustega Seletuste ö konoo mia printsiip situatsiooni analüüs nõuab rohke m pingutusi, kui dispositsiooniline seletus · Eelnevate hoiakute mõju · Eeldatavad lahendused kuritegevuse problee midele (J. Kozol, 1995) Sotsiaalsete sündmuste taju
vererõhk, suhkrusisaldus, ainevahetusprotsessid, temperatuur jms.) · Mõõtmisinstrumendi valik · ...jne... Uurimuses osalejatelt peab saama informeeritud nõusoleku, tagada konfidentsiaalsus ja anonüümsus, osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Eksperiment ehk katse Võimaldab manipulatsioonide abil tuua välja põhjus-tagajärg seose. Teaduslik vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Enesevaatlus (introspektsioon) vaatlejaks ja vaadeldavaks on üks ja seesama isik. Ohuks peetakse subjektiivsust Ekstrospektsioon teise inimese välise käitumise jälgimine Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavadselgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine)
Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval žanridünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine); lüürilise mina vaatepunkt, ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu. Eepika žanrid: eepos,
6) väike artefaktide oht; tulemused täpsed 7) hea arvestus ja kontroll muutujate suhtes, samal ajal võimalus muuta teisi Teaduslik vaatlus 1) hüpoteesil põhinev ja plaani alusel koostatud sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil 2) uurijal puudub kontroll vaadeldavate subjektide ja olukorra üle 3) uurija valib ainult vaatluskoha 4) erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs 5) Introspektsioon ehk enesevaatlus Test 1) täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega mõõdetakse ja uuritakse inimeste mitmesuguseid võimeid, oskusi ja isiksuseomadusi 2) koosneb küsimustest/ülesannetest, millele antakse lühike vastus 3) teste peamise meetodina kasutatav psühholoogiaharu ehk psühhodiagnostika 4) Võimekustest – vastavate võimete mõõtmine ülesannete lahendamise kaudu; testi tulemuse ehk jõudluse alusel tehakse vastava võime kohta järeldused
muutuja ja hakata seda muutma ning vaatlema selle mõju. Nõuded: • Kõik osalejad peavad teadma eksperimendil osalemist • Kõik osalejad peavad andma oma nõusoleku • Eksperimenti ei tohi jätta omapäi • Eksperiment ei tohi kahjustada katsealuseid Vaatlus Vaatluse liigid: 1. Kõrvalt vaatlus – vaatleja asub väljaspool sündmust 2. Osalusvaatlus – uurija muutub grupi liikmeks (vaatleja mõjutab gruppi) 3. Enesevaatlus – mingis situatsioonis vaadeldakse oma mõtteid, tundeid, kehaaistinguid Usaldusväärsuse kriteeriumid: 1. Püsivus – peab vaatlema mitmeid kordi 2. Koherentsus – mitme vaatleja andmed ühel ajahetkel on sarnased 3. Usaldusväärsus – mitme vaatleja andmed on erinevatel ajahetkedel sarnased 4. Andmete kohene ülesmärkimine Küsitlus Kasutus: • Kui ise ei saa vaadelda • Huvitab, mis toimub inimese peas
Sarnaselt kõnekujundile ei taandu ilukirjanduslik teos ainult ühele tasandile, see esitab mitmetähenduslikku suhtlust. Seega saame järeldada, et nagu kujundit saab ka teost mitmel tasemel mõista, ühest teosest on võimalik välja lugeda mitmeid ideid. Samas ei saa välisatada, et mõni idee on teistest eelistatavam. Lüürika ood, sonett, eleegia, hümn, haiku jne väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik sisemine enesevaatlus jne. ,,Mina" avamine. Eepika eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt jne keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Eepikat huvitab objektiivne ,,teise" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika tragöödia, draama, komöödia, stsenaarium jne tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog. Seda kannab konflikt subjektiivse ja objektiivse kokkulangemine või vastuollu sattumine, intriig. Rõhk sõnal ,,meie".
ünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett , ballaad , ood, hümn , pastoraal , eleegia , haiku , tanka . Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘ minavorm ’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine ); lüürilise mina vaatepunkt , ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia , komöödia , draama , kuuldemäng , intermeedium , libreto , stsenaarium , aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare ’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu
9. Tõeline armastus 10. Terapeut lükkab positiivset muutumist tingimustega edasi. Kolmanda osapoole maksed nt. kindlustuspinnad, ettemaksed, järelmaksed. Nõustamispsühholoogia 18.02 Nõustaja isik · Guy (1987) uudishimu ja eksperimenteerimissoov. Peaks olema püüdlus lahti selgitada ja mõtestada vaatlusaluse süvastruktuuri. Jutuajamise ülevalhoidmise oskus, kuulamisoskus, empaatia, emotsionaalsus, hea introversioon (sügav enesevaatlus), inimlik hoolivus, lähisuhete hoidmise oskus. Vabanemine võimukompleksist, huumorimeel. · Cormieri & Cormieri (1998) 1. heasoovlikkus 2. õpivalmidus 3. elav kujutlusvõime 4. energilisus 5. paindlikkus 6. oskus tuge pakkuda 7. enesekindlus · Burnard (2002) 1. provotseerimisoskus 2. suhete loomise ja lõpetamise oskus 3. aja ohjamise ja sisustamise oskus 4. teabe andmise oskus 5. kliendi toetamise oskus
jne. Meetodid: Kasutatavam on eksperiment ehk katsetamine, kus katsete abil muudetakse tegureid ja kontrollitakse hüpoteeside ning teooriate vettpidavust. Püütakse leida oletusi, miks üks asi on toimunud, tehakse katsed ja järeldused. Kirjeldav meetod alati uurimusliku töö osa. Testid isiksusküsimustikud ja võimete testid. Need ei ole määrava väärtusega. Vaatlus sihipärane jälgimine, et kirjeldada ning üldistada. Introspektsioon ehk enesevaatlus on väga subjektiivne. Küsitlus jäik küsimustik, aga saab testida palju inimesi korraga. Juhtumi analüüs võib olla konkreetne ja individuaalne, ei pruugi olla üldine. Tehakse oletusi ja uuritakse. Korrelatsioonuuring kas kaks või rohkem nähtst on omavahel seotud -1(min)<0>1(max). Näiteks korrelatsioon 0,3 on juba tuntav. Korrelatsioon ei ole põhjuslikkus seoses! 2. Psühholoogia Vanas-Kreekas. Natuurfilosoofid. Platon. Aristoteles: Lääs ja Ida.
lastearst jõuab suhelda vastuvõtuajal kõige rohkem õega, natukene lapsevanemaga ja lapsega kõige vähem.) Toimub vaatlustulemuste interpreteerimine psühholoogia seisukohalt o Vaatluse iseloomu ja kestvuse järgi jaotatakse: Juhuvaatlus nt. ühe inimese tegevus pisteliselt juhuslik tund Püsivaatlus nt. teatud aega jälgitakse inimest Enesevaatlus Tunniajaline Ööpäevaringne o Juhuslike häirivate asjaolude võimalikkuse tõttu on üksikvaatlus ainult üks lüli vaatluste ahelas, kusjuures tuleb arvestada üksikvaatluse puhul vaatlusvea võimalikkust. · Vestlus viiakse läbi praktilistel eesmärgil, lisainformatsiooni saamiseks (nt tööle kandideerides). Võib olla teaduslik vestlus, vabas vormis vestlus jne. · Intervjuu
eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks on võimatus eksperimenti kontrollida, suunata, täpselt korrata, kõiki eksperimendi tegureid arvesse võtta ja mõõta. 2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. 3) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine 4) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 5) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete
kontrolli all. Sõltuv muutuja sõltub sõltumatu muutuja tasemest Korrelatsioon (r) seos muutujate vahel. Põhjuslik seos Illusoorsed seosed Kasutatav mõõtmisinstrument peab mõõtma uuritavat nähtust (reliaablus, valiidsus). Eksperiment ehk katse Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas) Vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Enesevaatlus (introspektsioon) vaatlejaks ja vaadeldavaks on üks ja seesama isik. Ohuks peetakse subjektiivsust Ekstrospektsioon teise inimese välise käitumise jälgimine Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine)
Ühiskondlik teadvus - individuaalsetes teadvustes antud ja nendest kantud vaated, ideed, seadumused, väärtused, sotsiaalsed normid, talletatud teadmised, mis on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele. Eneseteadvus see on teadlikkus enese olemaolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Väljendub minapildis. Minapilt - enesevaatlus ja -analüüs, -kujutlus,-hinnangud, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus kogemused, elamused Juurdepääsuteadvus sihipäraselt juurde pääseda oma teadmistele ja kogemustele Teadvuse kontiinum teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teema 4 Neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteem: Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.
lähtuvalt kirjutatakse: nt Twilight on suunatud naiivitaridele, Harry Potter nt neile, kes massi ei sobitu) 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. 1. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine. 2. Eepika zanrid(eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt,laast) Keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine. 3. Dramaatika zanre(tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets)
2. Vastava tegevuse algatamine, et saavutada eesmärki- eesmärgile suunatud köitumise alagatmine ja õhutamine. 3. Protsessi hindamine, monitoorne, et seatud eesmärki saavutada, mis nõuab praeguse ja soovitud seisundi eristamist- hinnatakse, kuidas eesmärgile suunatud käitumine on on kulgenud. (?) Standardid sobib enesekinnitus Tegevus enesevaatlus enese hindamine ei sobi käitumise muutus Eneseregulatsiooni mudel (Mcnamara,1999) Testi (?) faas- tegevuse fookus (?)- eesmärgi üle vaatamine- tegevus Eneseregulatsiooni kasutatakse üldises tähenduses..... Enesekontroll tähendab tahtlikku, teadlikkuprotsessi seoses enese muutmisega. Enesekontroll- spetsiifiline tähendus- protsess, kus inimene ise pärsib soovimatuid rektsioone. See on oskus
annaabi.ee 
