Käitumuslik teooria Biheivorism Referaat 2011 Biheivorism Sõna biheivorism tuleneb inglise keelsest sõnast behavior käitumine. Tegemist on psühholoogia suunaga, mis keskendub teadvuse jälgimise asemel ,,välisele" käitumisele, eriti sellele, kuidas käitumisviise õpitakse. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud , õpitud ja kaasasündinud, instinktiivne. Omandatud käitumist käsitatakse vastusena stiimulile: mingi sisemine või väline nähtus põhjustab organismi vastureaktsiooni valemiga S (stiimul) R (reaktsioon). [1]
2. TEMPERAMENT sõltuv emotsionaalne reaktiivsus ja meeleolu. INTROVERT tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pööratud indiviid FLEGMAATIK - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. MELANHOOLIK - tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. 4. PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA rõhutatakse alateadvuse mõju
1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid
Psühholoogia teoreetilised suunad. Täida tabel Teoreetiline Tuntuimad Teooria põhikonseptsioon suund esindajad Psühho- Sigmund Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele. dünaamiline Freud Oluline on varase lapseea mõju isiksuse psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kogu käitumine on määratletud kui vastust ehk reaktsiooni stiimulile Humanistlik Carl Rogers psühholoogia Abraham Tähtis on inimkogemuse
Kas saab anda materiaalset käsitust eranditult kõigi vaimunähtuste kohta? Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaim muud kui käitumine. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele). Biheiviorismi põhiidee - inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivorism tekkis psühholoogias. Psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste käitumine. 1. Metodoloogiline biheiviorism 2. Analüütiline biheiviorism 1. Metoodiline biheiviorism – ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. Psühholoogia peaks tegelema vaid vaadeldava käitumisega. (Watson, Skinner) See üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele. Biheiviorismi seisukohalt on
Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume
assotsiatsioonide meetodit-st patsient ütles,mis tal pähe tuli(ka mõttetusi),Freud aga keelas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone *teiseks olulised alateadvuse uurimise võimaluseks pidas ta unenägusid,sp arendas ta välja unenägude analüüsi *ta on loonud ka isiksuseteooria *Freud rõhutas inimese esimeste elua. Tähtsust isikususe kuj ja kinnitas,et psühhol meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutumisel 2)Biheivorism-*e käitumine *kujunes välja vastukaaluks introslektsiooni meetodile *..loogika järgi saab uurida ainult seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda.Kõik see,mida objektiivselt vaadelda ei saa tuleb kõrvale jätta. *uuele suunale pani aluse John Watson oma 1913a ilmunud artikliga "Psühholoogia biheivoristi vaatekohalt" *...arvates võib kogu käitumist määratleda kui lihtsat vastest stiimulile(väline object kutsub
Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne 30.09.2017 Süsteemiteooria Elus kui peres toimuvaid protsesse tuleb vaadelda vastastikmõjus Laps on 5 astmelises süsteemis (Iga aste on omavahel seotud ja muutus ühes süsteemis osas too mõju kõigile) nagu ring MIKROSÜSTEEM-kodu, pere, ise, sõbrad, mängukaaslased
juhtub. 37. psühholoogilised testid- psühholoogiliste testide all mõeldakse indiviididevaheliste erinevuste mõõtmiseks loodud meetodeid, mida kasutatakse abivahendina teistes uuringutes ja eriti isiksuse kirjeldamises. Testid selgitavad inimestevahelisi erinevusi püsitingimustes, katses aga selgitatakse tingimuste süstemaatilise varieerimise mõju uuritavale nähtusele 38. Olulisemad teooriad psühholoogias 39. Biheivorism-uurib eelkõige inimese käitumist (SCR stiimultunne, teadminereaktsioon) 40. humanistlik psühholoogia- Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded kogemused ja eneseaktualisatsioon. 41. Psühhoanalüütiline psühholoogia- imese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada
· Biheiviorism o Tuleneb sõnast behavior=käitumine o Kogu psühholoogia käitumise uurimine o Peamised punktid Inimene ja loom on enam-vähem üks · Kõik oleme imetajad, meie lihtsalt kõrgemad imetajad o Keskendus õpetamisele Nt tsirkuse loomade õpetamine · Tasu ja karistus o James Watson (1878-1958) oli üks selle teooria aluse panijaid. Kirjutas raamatu ,,Biheivorism" Stiimul-Mingi asi, mis paneb sind kuidagi käituma; sellele järgneb reaktsioon Tegeles loomkatsetega o J. Pavlov Tegi katsed, mis on tingitud refleks Tegi koertega katseid · Koerad puuris kinni · Kuidas tekib koertel süljeeritus refleks jms (Pavlovi koer ehk sülg eritub kuigi süüa ei saa)
Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat räägib vahetusteooriast. See on teooria, millel on pikk ja auväärne sotsioloogiline ajalugu, mis ulatub 1950ndatesse aastatesse, kui mitmed sotsiaalteaduste teoreetikud tulid välja ideega keskenduda inimvaheliste suhete maailmale „teaduslikust“ perspektiivist. (Turner 2002) Vahetusteooria pärineb mitmetest sotsioloogiasuundadest, kaasa arvatud utilitarism, funktsionalism ja sotsiaalne biheivorism (Turner 2002). Vahetusperspektiivi peamised arendajad sotsioloogias on George C. Homans, Peter M. Blau ning Richard M. Emerson. Kuid ka psühholoogid, antropoloogid ning majandusteadlased on andnud märkimisväärse panuse (Turner 2002). Näiteks psühholoogid Thibaut ja Kelley arendasid teoreetilist raamistikku, mis rõhutab osalejate vastastikust sõltuvust ja vastastikuse sõltuvuse erinevate vormide sotsiaalseid tähendusi (Turner 2002).
Ütleb, et eraldatuse tunne loob kannatuse, ahistatuse ja häbi. Fromm eristab kahte sorti vabadust: 1) vabadus millestki ja 2) vabadus millekski. Rõhutab, et inimesel on raske toime tulla ilma sotsiaalsete sidemeteta. Ütleb loogiliselt, et inimene peab oskama ise- ennast armastada kuid paraku tänapäeva inimene on orienteeritud välismaailmale ja käitub nende ootustele vastavalt. Psühhoanalüütikutega lõpp. Psühhodünaamiline koolkond sai nüüd läbi. Järgmine koolkond: Biheivorism. Seotud Locke ja Pavloviga. Tingitud ja tingimatud refleksid. Pavlov, ehk klassikalise tingimise isa. 1) tingimine - neutraalne X, mis esineb koos ärritajaga Y, hakkab peale kordamist esile kutsuma reaktsiooni Y-le. 2) operantne tingimine. Õppimise eelduseks on suutlikkus meelde jätta saadud kogemus. 3) käitumise vormimine/tingimine. Positiivne/negatiivne kinnitus ja karistus. Järgmine tüüp: Watson.
teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu. 26. Langackeri kognitiivne grammatika. Skemaatiline grammatika - asi, suhe, protsess ning trajektoor ja protsess 27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid. Psühholingvistika uurib keele omandamist, mõistmist ja produktsiooni. Psühholingvistika meetodid:korpusuuringud (lapskeele uuringud) ja eksperimendid (teadusliku oletuse kontrollimine). 28. Keele omandamise uurimine. Keele omandamine toimub imiteerimise ja treenimise kaudu (biheivorism) keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus (kognitivism) Kui laps jätta esimestel eluaastatel ilma kokkupuutest inimkeelega, siis hiljem pole ta enam suuteline keelt omandama (Eric Lenneberg)
selle soovitud ideaaliga. Empiiriline ehk positivistlik lähenemine - lähtub kogutavate andmete tõlgendamisest -> mitmekesised tõendid, et leida põhjuslikke seoseid keerukate sotsiaalsete nähtuste seletamiseks Toimija-struktuuri dilemma - Inimese ja ühiskonnastruktuuride seotus ning nende tasakaal erinevates riigiteaduste teooriates. Toimija on antud juhul poliitikas olev üksikindiviid ja struktuur poliitikaga tegelev institusioon Biheivorism - positivistliku poliitikateaduse üks põhivool, mis tekkis USA's Chicago koolkonna ja nende järgijate ideedest. Nende põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi ehk üksikisiku käitumise põhjal. Oli oluline inimeste hoiakud, uskumused ja poliitiline käitumine - poliitika formaalsed struktuurid olid teisejärgulised. Biheivoristid pooldasid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. NB! Oli iseloomulik 1960-1970; "toimija on kõik,
Teooriate ulatus Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton'i klassifikatsioon: Suured teooriad (grand theory) Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) BA-töös kasutage "keskmise ulatusega teooriad" Paradigma suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad Biheivorism Institutsionalism Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism Ratsionaalse valiku teooria Vahel eristatakse ka: Marksism Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) Biheivorism ja ratsionaalne valik Biheiviorism: Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises Ratsionaalse valiku teooria:
Sotsiaal-, suhtlemis- ja juhtimispsühholoogia Ainetöö Miks inimesed kardavad lennata? Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................2 1.Inimese käitumisest................................................................................3 1.1 Biheivorism......................................................................................3 1.2 Biheivorismi puudused.....................................................................4 1.3 Psüühika.........................................................................................4 2.Hirm.....................................................................................................5 2.1 Foobiad...............................................................................
staadium) enne kui jõuab täiskasvanulikku loogilise mõtlemiseni. Mõistuse teooria inimestel on teadvus ja oma arusaam maailmast. 34. Lev Võgotski lääne kultuurile on omane loogiline mõtlemine, sest neil on seda kogu aeg vaja. Traditsionaalsetes pole vaja. Erinevates kultuurides on mõtlemine ja selle areng erinev. 35. William McDougall instinktiteooria: inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolest. 36. B F Skinner biheivorism. Inimkäitumine on õpitud kogemuste teel. Operatne tingimine (õppimisprotsess): inimene teeb kogu aeg midagi, sellel on positiivsed või negatiivsed tagajärjed. Meeldivate tagajärgedega tegude edasise sooritamise tõenäosus kasvab, ebameeldivate omad langevad. Tehniline nimetus sellele: tegude tagajärjed kinnitavad ehk sarrustavad inimeste käitumist. 37. John B Watson andke mulle beebisid ja ma kujundan nad ükskõik kelleks! 38
Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast. Tema arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev eraldumine. See tekitab üksildustunde ja enda tühisuse tunnetamise. Inimese käitumise motiivid on määratud püüdest see üksildustunne ületada. Biheiviorism (nt. B.Skinner) – psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Biheivorism eitab teadvuse olemasolu, pidades selle uurimist võimatuks. Selle suuna esindada tegid peamisel loomkatseid ning saadud tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmiseks. Biheivorismi taandub inimese käitumise uurimine valemile Stiimul --> Kindel reaktsioon/vastus. Geštaltpsühholoogia (nt. M. Wertheimer, W. Köhler) – tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses.
20. saj. Tähtsamad koolkonnad Prantsuse sotsioloogiline koolkond tekkis 19. saj. Lõpus. Juht oli E. Durklein. Nad rõhutasid sotsiaalset tausta, ühiskonda. Arvasid, et kui ei arvestata ühiskonda, kultuuri, tausta, siis ei anna ükski uuring õigeid tulemusi. Durklein oli sotsiaalpsühholoogia rajaja. Ta uuris enesetappe, mis tema arvates oli tingitud ühiskonnast, sotsiaalsüsteemist. Biheivorism (Ameerika koolkond) käitumisps. Saab alguse 20. saj. Hääbus 20. saj. Keskel, aga ta mõju on praegu tugev KeskAmeerikas. Püüdsid Ps. teha ranget teadust e teadusele saab allutada kõik, mida saab mõõta. Inimese käitumist saab mõõta. On vaja stiimulit ja reaktsiooni. Sellel koolkonnal oli edu, aga ei suudetud mõelda üldmeetodit. Kasutati katseloomi. Mõjutas pedagoogikat ja Ps. Ameerikas. Gestaltps. Tekkis saksamaal. Gestalt kuju, kujund, tervik
Biheiviorism ja linnageograafia (lk 109-116) 1960ndatel hakkasid linnageograafias arenema vastukaaluks positivismile biheiviorism ja humanism. Mõlemal lähenemisviisil on sarnane eesmärk : arvestada inimeste väärusi, käitumist ja otsustamist laiemalt kui linnaökoloogias ja varajastes majandusteooriates. Muus osas aga erinevad nende lähenemisviisid suuresti. Kui biheiviorism oli põhimõttelisel veel seotud positivismiga, olid humanistid positivismi suhtes väga kriitilised. Biheivorism on teaduslik lähenemisviis, mis keskendub inimese käitumise uurimisele. Biheivorisitid väidavad, et inimeste otsustamisprotsessid ja tegevus on seotud lähiümbrusega. Biheivorismist mõjutatud linnageograafid kritiseerisid majanduse aspektide ületähtsustamist inimeste käitumise seletamisel. Olulisemaks peeti sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Tähtsaks uurimisvaldkonnaks biheivoristlikus linnageograafias on kujutlusgeograafia ja mentaalsed kaardid
Sõnajärje tüpoloogia: Liigitamise aluseks on lausete põhisõnajärg. Maailma keeltes SOV 45% ja SVO 42% Universaalsed tendentsid: VO; PREP (eessõnad); NG (noun, genitive atr); NA (noun adjective) OV; PSP (järelsõnad); GN (genitive atr noun); AN (adjective noun) Eesti keeles SVO, PSP, GN, AN 14) Psühholingvistika. Keele omandamine. Psühholingvistika on keele ja psüühika arengu ja seoste uurimine. Kuidas keel mõtlemist mõjutab? Keele omandamise vormid: Biheivorism: oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse teisi oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides. Nativism: inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi. Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses. Kognitivism: laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. 15) Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. Teise keele omandamine:
10 Universaalsed tendentsid: VO; PREP (eessõnad); NG (noun, genitive atr); NA (noun adjective) OV; PSP (järelsõnad); GN (genitive atr noun); AN (adjective noun) Eesti keeles SVO, PSP, GN, AN 14) Psühholingvistika. Keele omandamine. Psühholingvistika on keele ja psüühika arengu ja seoste uurimine. Kuidas keel mõtlemist mõjutab? Keele omandamise vormid: Biheivorism: oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse teisi oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides. Nativism: inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi. Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses. Kognitivism: laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. 15) Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. Teise keele omandamine:
o Nagu ballil inimesed kohtavad üksteist aga on võõrad edasi o Sügisballi tegelased olid ka omavahel lõppkokkuvõttes võõrad E. HEMINGWAY Sai nobeli preemia tänu teosele ,,Vanamees ja Meri" 1954 Punase risti kiirabi autojuht Kadunud põlvkonnast Tegelased autobiograafilised Tegelastel napp kõne ja pingestatud Jäämäe teooria-pani tipu kirja, vee alune on lugejale Biheivorism-kõik eluajalõotab, jälgi käitumist välisest saab aru, sisemine kirjeldas välimist Sõda on ebaloomulik Miks poiss nuttis, kui ta nägi vanamehe käsi? Enne olid käel vanad armis, mitte värsked, poisi hinges jäämägi Mis oli vanamehe eesmärk? Miks ta läks merele? Sai kala,ei jäänud alla, ,,See kõik tuli hiljem". Õpetaja ütles, et jäi võitjaks. Luges mitu naela kala oli, kas oli väärt kala süüa? Mida teha siis, kui ta oleks randa jõudnud
Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA. 5. Psühhoanalüüs – fookus alateadvusel; uuriti vaimseid häireid tulenevalt konfliktidest. Sigmund Freud. Tänapäevased koolkonnad 1. Bioloogiline suund. Käitumise alused pärilikkuses, närvisüsteemis ja hormoonides. Evolutsiooniline psühholoogia kuulub samuti selle suuna alla. 2. Arengu suund. Geenid vs kasvatus (nature vs nurture theory)
vaatamine, looduses jalutamine, ajaveetmine sõpradega jne. 2.Psühholoogia määratlus, uurimismeetodid Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Tänapäeva psühholoogia viis teoreetilist suunda: · Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs Freud)- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isksuse arengule. · Biheivorism (Watson)- objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile · Humanistlik psühholoogia (Rogers ja Maslow)- rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi,mis eristavad neid loomadest,- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi · Kognitiivne psühholoogia (Piaget)- uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine
sotsiaalset külge. Miinuseks on kaldumine äärmusesse töhtsaks peetakse ainult inimsuhteid. Süsteemi koolkond 60ndatel tulevad uued mehed ja loovad süsteemi koolkonna. Sisendi ja väljundi vahel on organisatsioon. Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenest (ehk lihtamat öeldes kui ettevõttel pole kliente või toorainet). Olukorraline koolkond Psühholoogid uurisid inimest (biheivorism) ja oli isegi üks mees, kes ütles, et andke mulle ükskõik, milline laps ja öelge, keda te temast saada tahate ning parimate õpetajate käe all on see võimalik. Ideed jõudsid ka majandusse ja juhtimisse. Lõpuks jõuti selleni, et tuleb arvestada konteksti. Uuteks märksõnadeks paindlikkus ja olukorraga arvestamine. 90ndad õppiv organisatsioon. Keskkonna muutused tingivad muutused organisatsioonis. Ettevõtted mõtlevad juba ise
olemust ja loovust. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikaks. Keskkondliku lähenemise esindaja - inimese arengut mõjutab kõige enam ümbritsev: assotsatsioonid - tunnet tekitatakse läbi assotsatsioonide kordamine - harjumuse teke jäljendamine - ümbritsevast keskkonnast alateadlikult millegi kaasamine oma edasiseks eluks tasu ja karistus Biheivorism on seotud J.Locke`ga 11.02. Epigenees - toimub muutus (areng) nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Preformism - alge on olemas ja areneb pidevalt edasi. Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem? Konstruktide leidmine ja ligipääs on keerukas; ei saada piisavat materjali; kasutatakse teisi isikuid, et hinnata teisi hinnanguid; kantakse üle ideoloogiaid, mida uuritakse. John Locke - oli arst (elas 1632-1704). Kehaline võimekus oluline. Lihtne end kontrollida,
E. Thorndike Probleemkast kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: zetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine SR=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja
võimalik empiiriliselt testida, fokuseeritum (nt. sotsiaalse mobiilsuse teooriad, valimiskäitumise teooriad, Putnam’i sotsiaalse kapitali teooria, agenda setting’u teooria, ratsionaalse valiku teooria, jne). • BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad” • Paradigma – suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad • Biheivorism • Institutsionalism • Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism • Ratsionaalse valiku teooria • Vahel eristatakse ka: – Marksism - teatud struktuurid (majanduslikud, ühiskondlikud, poliitilised) piiravad võimalusi või vastupidi hoopis soodustavad neid. Sotsiaalse ebavõrdsuse uurimine – Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) • NB: rohkem poliitikateaduste põhiparadigmad (avalikus halduses ja eriti IR-is võib olla ka teissuguseid jaotusi)
Thorndike Probleemkast – kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: žetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) – radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine S→R=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja
(objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine). 19.saj lõpuks sai määravaks suunaks funktsionalism. Esitati küsimus sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aiatavad inimesel kohanda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus. Kahekümenda sajandi psühholoogia Kaasaegne psühholoogia on hästi arenenud, mitmetahuline ja - haruline. Biheivorism on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaal psühholoogia rakendamine loomade käitumise uurimisel. Oluliseks sündmuseks siin on B. Watsoni avaldatud artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadusliku psühholoogia aineks biheiviorismi järgi on inimese ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõistetakse liigutuste kogumina vastuseks ärritusele. Palju on tehtud loomkatseid. Biheivioristide
künemehhanismi kirjeldada, mis roll on erinevatel aju osadel. Kõik kippus eraldi jääma, teglt neid oligi vaja ühenda, kuidas kõne on ühendatud keelesüsteemiga ja teiselpoolt kõneprostsessiga. Kõik kokku aitab seletada kust see pärineb ja mida nendega peale hakata. (VAATA ÕIS-s slaide) Psühholingvistika arenguetapid: 1) biheivoristlik psühholingvistika (Osgood, Skinner). Teoreetiline baas: biheivorism (käitumisteooriast), kirjeldav keeleteadus, kommunikatsiooniteooria, matkimine, assotsiatsioonid, peamine operatiivüksus sõna nende jaoks. Verbaalne käitumine nende arust: in, sooritab samaaegselt mitut laadi operatsioone (nii kõneledes kui ka kuulates), 1) taju: verbaalsete stiimulite kodeerimine närviimpulssideks üksuse äratundmine ,,gestaldina" assotsiatsioon mitteverbaalse stiimuliga
elusündmused (nendes hakkamasaamine). · Kultuuripsühholoogia eeldab, et mõistus tekib inimeste ühises vahendatud koostegutsemises, selles mõttes on mõistus väga olulisel määral kultuuris koos konstrueeritud ja jagatud. · Eeldatakse et inimesed mõjutavad aktiivselt iseenda arengut, ent olukorrad, milles nad tegutsevad ei ole ainult nende enda poolt kujundatud. · Kultuuripsühholoogias hüljatakse põhjus-tagajärje ja stiimul-reaktsiooni tüüpi (biheivorism) mudelid ning eelistatakse mudeleid, mis rõhutavad, et mõistuse olemus on kerkida esile tegevuses; samuti tunnistatakse tõlgendamise keskset rolli. · Kasutatakse nii humanitaarteadustest kui sotsiaal- ja loodusteadustest pärit meetodeid. KULTUURI 3 ENAMLEVINUD KÄSITLUST PSÜHHOLOOGIAS JA KOGNITIIVSES ANTROPOLOOGIAS Meenutagem nüüd korraks esimeses loengus põgusalt käsitletud psühholoogilisi kultuuridefinitsioone. Psühholoogilised kultuuridefinitsioonid rõhutasid esmalt
suhetes jm täita eelkõige abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. Psühholoogia toetub eelkõige filosoofiale, neurofüsiloogiale ja matemaatikale. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusharust räägitakse alates 19 saj II poolest. 19 saj psühhofüüsika on füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Ajalooliselt mõjukamad on olnud biheivorism, gestaltpsühholoogia, psühhoanalüüs (sh freudism), humanistlik psühholoogia, kognitiivne psühholoogia ja nende arendused. Biheiviorism rajaneb reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimisel, 20 saj I S>blackbox>R Gestaltpsühholoogia lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne.
annaabi.ee 
