fenomeni. Sirutamise refleks on identne dominantse käega Ümberõppimise tagajärjed Primaarsed tagajärjed: keskendumishäired (kiire väsimine) mäluhäired probleemid lugemise ja õigekirjaga häired rääkimisel kuni kokutamiseni välja peenmotoorilised häired Ümberõppimise tagajärjed Sekundaarsed tagajärjed: alaväärsuskompleksid tagasitõmbumise tendents teesklemine küünte närimine neurootilised ja psühhosomaatilised nähted kuni täiseani välja Vasakukäelisuse ilminguvormid Genotüüpilised vasakukäelised: Vasakukäelised, kes kirjutavad vasaku käega ja kes viivad läbi palju liigutusi vasaku käega. Vasakukäelised, kes kirjutavad parema käega. Neil on näha ka ümberõpetamise tõttu primaarseid ja sekundaarseid tagajärgi. Vasakukäelisuse ilminguvormid Sunniviisil vasakukäelised: Kui inimene on kaotanud oma parema käe või tal
· Anaalne faas 1st kuni 3nda eluaastani, tekib enesekontroll, iseseisvus. · Falliline faas 3ndast kuni 5nda eluaastani, tekib kiindumus vastassoost vanemasse. Iga eelneva faasi edukas läbimine annab hea aluse järgmiseks faasiks/arenguetapiks. 6. Kaitsemehhanismid on alateadvuslikud meetodid ängiga toimetulekuks. Need jagunevad kolme suurde gruppi. 7. Esiteks on siis neurootilised kaitsed. Sinna alla kuuluvad repressioon (väljatõrjumine), nihe (keskendumine teise asja), vastureaktsioon (väljendatakse vastandikust mõtet), projektsioon (teiste süüdistamine), ratsionaliseerimine (tuuakse labaseid vabandusi) ja regressioon (lapsepõlve mälestusmallid). 8. Teiseks on primitiivsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad eitamine, väljaelamine, lõhestamine (kaksikelu elamine), autistlik fantaasia (kujuteldatakse palju), projektiivne
vähemas tähtsustamises. Psühhoanalüüsi on hiljem püütud mitmeti revideerida, näiteks Gilles Deleuze`i ja Felix Guattari poolt arendatud skisoanalüüs püüab eemaldada sellest perekonnadraama elemente, Jacques Lacani psühhoanalüüs põimib ühte keeleteaduse ja väidetavalt päris-freudiaanliku psühhoanalüüsi. Kaitsemehhanismid: Kaitsemehhanismid on alateadvuslikud meetodid ängiga toimetulekuks. Kaitsemehhanismid jagunevad kolme gruppi: · Neurootilised kaitsed · Primitiivsed kaitsed · Küpsed kaitsed Küpsed kaitsed: Kompenseerimine Kujuteldav puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal. Näiteks äng lühikese kasvu pärast võidakse kompenseerida eduga äris, kunstis, poliitikas vm. Asendamine Ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale
väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused Psühhodünaamilised käsitlused Humanistlik lähenemine Kognitiivsed käsitlused Käitumuslik lähenemine Psüühikahäirete diagnoosimine Orgaanilised psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille käigus kasutab terapeut psühholoogilisi vahendaid, et aidata patsiendil paremini mõista oma
Avatud inimesed tahavad juhtimisest osa võtta ja neile meeldib töö, kus nad saavad ennast maksma panna. Tabelis (vt. konspekti lõppu) on esitatud Suure Viisiku dimensioonid ning nende lühiiseloomustus. Näeme, et positiivsed emotsioonid on ülekaalus ekstravertsetel ja sotsiaalsetel inimestel, negatiivsed aga neurootilistel inimestel. Uute olukordadega kohanevad hästi ekstravertsed, sotsiaalsed ja avatud inimesed. Riske võtta ja uuendusi ei eelista aga meelekindlad ja neurootilised inimesed. Grupitööd eelistavad ekstravertsed, sotsiaalsed ja meelekindlad inimesed. Grupitööd ei soodusta aga neurootilisus. Teiste inimestega suhtlemises on väga edukad ekstravertsed ja sotsiaalsed inimesed. Mõningaid probleeme on neurootilistel ja avatud inimestel. Konfliktide lahendamisel haaravad ekstraverdid sageli pigem initsiatiivi ning suruvad oma arvamuse peale, sotsiaalsed inimesed
tugevam ja andunum. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, usaldusväärsus, ta mõtleb oma tegevuse läbi ja hindab korrapära. Ekstravert on keskendunud rohkem välismaailmale. On heade suhtlemisoskustega ja seltsiv, mistõttu on tal rohkem sõpru, kellele räägib enda mõtetest ja tunnetest. Teine paar isiksust määravad tegurid on emotsionaalne stabiilsus ja neurootilisus. Emotsionaalselt stabiilsed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed ning nende tunded on püsivad. Neurootilised inimesed on aga tundlikud, rahutud ning kartlikud. Seetõttu ilmnevad näiteks koleerikul, kel on kõrge nii neurootilisuse kui ka ekstravertsuse näitaja, tujumuutused tugevalt negatiivsetest kuni tugevalt positiivseteni. Vastupidiselt on flegmaatik rahulik, mõtlik, tasakaalukas. Kuigi isiksuse põhijooneks on pärilikkus, on suur roll ka keskkonna pideval mõjul. Siia võib näiteks tuua selle kui ühe müügiagentide koolituse käigus nende ekstravertsuse tase
McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus, intoksikatsioon) 20-29- skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 30-39 meeleoluhäired 40-49- neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (foobiad, paanikahäired, äevus) 50-59- füsioloogiliste funktsioonide ja füüsiliste teguritega seotud häired (anoreksia, buliimia) 60-69- täiskasvanute isikus- ja käitumishäred (sooidentsus, seksuaalsuunitlus-pedofiilia jne) 70-79- vaimne alaareng 80-89-psühholoogilise arengu häired (kõne ja keelehäired, õpivilumuste häired) 90-98- lapseeas alanud käitumis ja tundeeluhäired (ADHD)
vastastikune respekt. Tingimuse puudumine neuroos. Neuroos: käitumise häired, olenemata tõsiduse astmest. Neurootiline kodukeskkond: - eneseusalduse puudumine - indiviidi õigused ja vastutus Baasärevus (basic anxiety): "..terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world" Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevusbaashoiak Baashoiak (basic attitude) - reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile III. Neurootilised kalduvused. (Neurotic trends) Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse. ·alateadvuses ·kompulsiivsed ·takistused viivad tõsistele ärevushäiretele ·muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses Kolm rühma neurootilisi kalduvusi (suhetes) 1. liikumine millegi suunas (teiste armastus, kuuluvus kuhugi jne.) - moving toward · tüüp: järelandlik n. isiksus (compliant type)
vastastikune respekt. Tingimuse puudumine neuroos. Neuroos: käitumise häired, olenemata tõsiduse astmest. Neurootiline kodukeskkond: - eneseusalduse puudumine - indiviidi õigused ja vastutus Baasärevus (basic anxiety): "..terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world" Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevusbaashoiak Baashoiak (basic attitude) - reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile III. Neurootilised kalduvused. (Neurotic trends) Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse. ·alateadvuses ·kompulsiivsed ·takistused viivad tõsistele ärevushäiretele ·muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses Kolm rühma neurootilisi kalduvusi (suhetes) 1. liikumine millegi suunas (teiste armastus, kuuluvus kuhugi jne.) - moving toward · tüüp: järelandlik n. isiksus (compliant type)
Kuuiku loomingut iseloomustas: - liigse komplitseerituse vältimine - futuristlik tehnikaimetlus - suurlinliku primitiivse energia peegeldamine - irooniline suhtumine rafineeritud kunstimaitsega publikusse 16) Ekspressionism, anatoolne tehnika, seeriatehnika e dodekafoonia? Ekspress. Huvi all inimese alateadvuslik pool, mida lahati kuni sünnihetkeni välja. Mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid, oskus näha ilu inetuses, narrikultus. Anatoolne tehnika: Kooskõlad pingestuvad, süvenevad neurootilised meeleolud, helistikutunnetus nõrgeneb jätkuvalt. Seeriatehnika: Dodekafoonia, kasutatakse 12-helilist seeriat, kõiki 12 nooti. Ükski ei tohi korduda, enne kui ülejäänud 11 on kõlanud. 17)Heliloojad, tippteosed 20.saj I pool Gershwin- ,, Ameeriklane Pariisis" Bartok- ,, Allegro barbaro" Orff- ,, Triumfid" Prokofjev- ,, Sarkasmid" Sostakovits- ,, Leningradi sümfoonia" 18) Heliloojad, tippteosed 20. saj II pool Cage- ,, Credo on us" Boulez- ,, Haamer ilma meistrita"
see tunne pole püsiv, see kaob koos ajaga. Kuid on ka teine grupp inimesi, kes leiavad noorukieas, et neid tõmbavad samasoolised ning see tunne on püsiv. Tänapäeval ongi enamik uurijaid jõudnud arusaamisele, et on mõttetu otsida homoseksuaalsuse puhul ühte kindlat tekkepõhjust, homoseksuaalsus on niisama mitmekesine nähtus kui heteroseksuaalsus ja ei ole mingit kindlat reeglit, mis seda põhjustab. Kuid tänaseks on selgunud, et neurootilised sümptomid, mis homoseksualistidel tihti esinevad, ei tulene mitte seksuaalse suundumuse iseärasustest, vaid raskustest, mis seostuvad nende inimeste asendiga ühiskonnas. Võrdlevad uuringud heteroseksuaalsete ja homoseksuaalsete meeste vahel näitavad, et erinevusi elukäikudes ja isiksuseomadustes võib siiski leida. Nii on näiteks selgunud, et homoseksuaalse mehe perekond koosneb lapsepõlves sagedamini võimukast ematüübist ja emotsionaalselt kaugeks jäänud isatüübist
õigustatus ; ärevuse tagajärjed-mõtlemisvõime kaob.Psüühikahäirete diagnoosimine:Et saada paremat ülevaadet siis jagatakse nad kategooriatesse.Diagnostikakategooriate ülevaade: orgaagilised psüühikahäired-kognitiivsete funktsioonide langus;psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika-ja käitumishäired-uimastid;skisofreenia, skisotüüpilised ja luululised häired-skisofreenia on selle grupi sagedasim häire;meeleoluhäired- depressioon;neurootilised,stressiga seotud ja somatoformsed häired-ärevushäired;füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissundroomid-söömishäired,unehäired;täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired-isiksuse düssotsiaalsus,vaimne alaaareng-mõistuse puudulik areng;psühholoogilise arengu häired-algavad imiku-või lapseeas;tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeeluhäired-kiindumishäired,tähelepanuhäired.Depressioon-võib kõnelda siis kui
*tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine *alanenud enesehinnang ja eneseusaldus * süü- ja väärtusetustunne *trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku * enesekahjustuse- ja suitsiidimõtted või -teod * häiritud uni, isu alanemine - mania (periood) (meeleolu tõus, mis esineb väga harva) väike mania hoog aktiivsus on tõusnud, unevajadus vähenenud, mõte liigub, aga pikas perspektiivis saab ruttu läbi - bipolaarne häire depressiooni ja mania kõikumine F40-F49 NEUROOTILISED; STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED - normaalne ärevus - haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalsed adaptsiooni) hakkab kasvama ja mingi hetk jõuame tasemele, kus sümptomid on avaldunud nii, et tahame kohe rahuneda ja kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada *FOOBIAD - ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide
ümber lülitada (ja vastupidi). Tagajärjed primaarsed: keskendumishäired, mäluhäired, probleemid lugemise ja õigekirjaga, häired rääkimisel kuni kokutamiseni välja, kuid ka peenmotoorsed häired. Primaarsetest tagajärgedest võivad sageli tekkida sekundaarsed tagajärjed: alaväärsuskompleksid, tagasitõmbumise tendents, teesklemine, küünte närimine ja öine voodimärgamine, edaspidi veel neurootilised ja psühhosomaatilised nähted kuni täiseani välja. Suurim erinevus paremakäelistega on meelsasti üksi olemine, unistamine. Vasakukäelised on paremakäelistest tundlikumad ja seda tuleks kindlasti arvesse võtta ning meeles pidada ka käelist tegevust arendades, sest enamik vahendeid ja töövõtteid on mõeldud paremakäelistele. Vasakukäeline laps peab tegutsema sünnipäraselt tugevama käega, siis on ta
alandatud, ühiskonnast välja heidetud, poliitilise olukorra ja elu pärast meelt heitev mees lahkus maailmast, mida ei suutnud enam välja kannatada. Kroonprints Rudolfi enesetappu seletatakse põhiliselt pärilike bioloogiliste ja pedagoogilis- kasvatuslike teguritega, aga ka tema puhul leidus ühiskondilik-poliitilisi aspekte. Just kasvatuse tõttu oli tal juba seitsme- kuni kaheksa- aastaselt rängalt kahjustatud psüühika ja armastuseta kasvatuse tõttu neurootilised eeldused. Peab mainima ka pahaaimamatu ülimonarhi Franz Josephi ja tunnustust võita püüdva troonipärija halbu suhteid. Armastas lõbutseda ja kurnas end tööga üle, võib öelda, et töötas ilmselgelt teadliku enesehävitamise kallal. Tappis end koos kaaslanna, Mary Vetseraga 1889 aasta jaanuaris. Van Goghi vabasurma tagamaade ja ajendite üle on palju juureldud. Kunstnik kannatas raske psühhoosi, hirmuhoogude ja masenduse all ning põdes pärilikku vaimuhaigust. Sellele
kaasnevad erinevad primaarsed ja sekundaarsed tagajärjed. Primaarsete tagajärgede hulka kuuluvad keskendumishäired, mäluhäired, probleemid lugemise ja õigekirjaga, häired rääkimisel kuni kokutamiseni välja, kuid ka peenmotoorsed häired. Primaarsetest tagajärgedest võivad sageli tekkida sekundaarsed tagajärjed nagu alaväärsuskompleksid, tagasitõmbumise tendents, teesklemine, küünte närimine ja öine voodimärgamine, edaspidi veel ülepakkumine ja neurootilised ja psühhosomaatilised nähted kuni täiseani välja. Vasakukäeline, kes tohib vabalt areneda ja kes kasutab kõigil olulistel tegevustel oma domineerivat kätt, ei pea eelpool mainitud raskustega võitlema. (Kula 2007, 66) Vasakukäelistele lastele, ja täiskasvanutele niisamuti, on omane, et nad unistavad palju ja veedavad meelsasti aega üksi olles. Seejuures tunnevad nad end õnnelikuna. Läbielatud kogemusi naudivad ja tunnevad neist rõõmu samuti meelsasti üksinda
pea puruks ning tema aju välja imema. Ja noormees, kellel oli tohutu isu lennata muidugi toimiski nii nagu see ,,arst" talle ütles. Samaanide hullunud ja hüsteeriline käitumine on seadnud kahtluse alla ka nende vaimse olukorra. Mõte samaanist kui vaimuhaigest kogus populaarsust 20. sajandil. Kui varemalt peeti samaane kavalateks petisteks, siis nüüdsest levis arvamus, mille kohaselt need ,,väljavalitud" on neurootilised, hüsteerilised või lausa idiotismi all kannatavad isikud. Oli ka arvamusi, mille kohaselt ei ole vaimselt tervel inimesel üleüldse mingit võimalust samaaniks saada. Mõned teadjamehed süüdistasid taolises ebanormaalses käitumises aga keskkonda, kus elati. Näiteks tähistas termin ,,arktiline hüsteeria" Siberi ja eskimo rahvastel esinevat labiilset käitumist, mis on põhjustatud pikkadest talveöödest, ühekülgsest toidust tingitud vitamiinivaegusest.
hüperaktiivsuse ja impulsiivse käitumisena. Kuid samuti mõjutab lapse närvisüsteemi arengut ema rasedusaegne toitumine. Näiteks foolhape on terve ja hästi toimiva kesknärvisüsteemi arenguks hädavajalik ja seda just raseduse esimesel kuul. Mitmed uurimused on välja toonud seose ema rasedusaegse suitsetamise ja lapse hüperaktiivsuse vahel. Tulles tagasi mind intrigeeriva isiksuse seadumuste teema juurde, võib siin välja tuua seose iseloomu ja keskkonna vahel: neurootilised ja pessimistlikud inimesed kipuvad rohkem stressi küüsis vaevlema kui emotsionaalselt stabiilsed, sotsiaalsed ja meelekindlad, kes ilmselt pööravad suuremat tähelepanu oma psühhohügieenile ja seetõttu on nende lastel ka väiksem risk saada keskondlikest teguritest põhjustatud tervisehäireid. Suurema osa käitumisest õpime tahtmatu õppimise käigus, siia alla käib ka käitumismustrite ja väärtushinnangute omandamine. Psühholoog Riina Türkeli sõnul
c) Eksternaliseerimine ja personaliseerimine. d) Kui püüab oma ebatavalisi kogemusi ja mõtteid teistega jagada, teda ei mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust teistega arutledes kontrollida. IV Ärevushäired Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon. Ärevushäire puhul: Ärevus tugev Kestab kaua Piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Foobsed ärevushäired ehk foobiad Muud ärevushäired Obsessiiv-kompulsiivne häire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired Dissotsiatiivsed häired Somatoformsed häired Mud neurootilised häired Eelsoodumused ärevushäirete tekkeks Isiksuseomadused: kõrge neurootilisus, kõrge invertsus Kongitiivsed faktorid: ärevustundlikkus, suur kontrollivajadus ja vähene
perekonnaliikmeid, kes oleks üllatunud lugemast isiku emaili. Need 4 küsimust standartiseeriti ja siis leiti keskmine, et määrata ,,päris mina" indeksi. Mida kõrgem on skoor, seda suurem on võimalus, et ,,päris-mina" on paigutatud internetti. EPQ-R küsitlus (Amichai- Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit Eysenck, Barrett, 1985) oli haldatud. Selles uuringus on arvutatud vaid ekstravertaarse neurootilisuse skaalad. Leiti, et introverdid ja neurootilised inimesed paigutavad end rohkem internetti. Seosed leiti sellega, et anonüümseks jäädes ning kontroll informatsiooni üle aitab leida kergemini suhteid inimestel, kel on raskusi tavapärase suhtlusega. McKenna ja Bargh (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 2002) näitasid, et suhted internetis võivad ka päris-ellu üle minna, mis annab lootusi neile, kes ei suuda päris-elus kontakti luua ja kes tunnevad end üksikuna
Tähtis pole mitte jutustus vaid meeleolu. "Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Küsimus on selles, kuidas seda lineaarses tekstis kirja panna... Elu Undi maailmas on ebakindel, salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. Ja siinsamas, selle maailma kõrval, on teistpoolne, veel salapärasem ja täiuslikum maailm. Kohati need maailmad segunevad ja on inimesi või olendeid, kes käivad üle piiri. Undi tegelased on neurootilised, tundlikud ja abitud, isegi liiga kaua mingis psüühilises puberteedis elavad... Unt kirjutab lausa aistitavat teksti, detailselt fikseeritud seisundeid, peeneid meeltemuljeid, mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story. See on pigem luulele sarnane tekst, mille valemiks on mälu+silm+vaikus. Undi tekstimaailm on kollaazh, milles ühenduvad tervikuks maailmaliteratuur ja Undi enese teosed. Unt sätib eri
Iga naine kannab endas mingit kujutlust ja iga mees naise kujutlust. HANS EYSENCKU ISIKSUSETEOORIA Rõhutas kahte tunnustuse paari esktravertsus ja introvertsus ja emotsionaalset tsabiilsust- neurootilisust. Ekstravertidel on aju erutusetase madalam kui introvertidel. Ekstavert püüab oma käitumisega erutuse taset ajus tõsta, introvert püüab vältida. Emotsionaalsest stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Inimese põhijooned tulenevad küll pärilikkusest, kuid samas on ka keskkonna mõju all. SUUR VIISIK Ekstavertsus Sotsiaalsus Meelekindlus Emotsionaalse stabiilsus Intellekt kogemusele avatus KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD Pööravad tähelepanu sotsiaalselt õppimisele. Selles ei nähta üksnes keskkonna mõju inimese isiksuse kujunemisele. Julian Rotteri teoooria
seisundile. Näevad maailma ilusana. Ta on jutukas. Motoorne pidurdamatus avaldub pyydes tegutseda, rahutus ei lase normaalselt magada ning haige kõhnub. Manikaalse syndroomiga haiged võivad olla agressiivsed. Hirmusündroom- ärev, rahutu käitumine ja esineb paljude psyyhiliste häirete korral, nagu involutsiooniline psühhoos. Võivad olla ohtlikud teistele ja iseendale. 22 Neurootilised syndroomid Kõige sagedamini esinevad, kõrgema närvitalitluse katkestuse tagajärjed. Neurootilised syndroomid esinevad sageli orgaanilise haigestumise algstaadiumis, funktsionaalsete, neurodynaamiliste häirete perioodis. Neid on kaks erinevat: a) neurasteeniline syndroom b) hypokondriline syndroom Krambisyndroomid Võivad arenenda kõige mitmekesistemate haigestumiste puhul. Suur epileptiline
hakkavad segama igapäevaeluga toimetulekut. 61. Millised on põhilised psüühikahäirete kategooriad, too näide ühest meeleoluhäirest; ärevushäirest. F00 - F09 Orgaanilised - kaasaarvatud sümptomaatilised - psüühikahäired. F10 - F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäired. F20 - F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired. F30 - F39 Meeleoluhäired. F40 - F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50 - F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70 - F79 Vaimne alaareng. F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Meeleoluhäire näide: Depressioon Ärevushäire näide: paanikahäire 62
on omane tavalise toimekuse loidumine või tavatu käitumine,näiteks karjumine.sokile järgneb reaktsiooniperiood.Nendele möödudes saabub helgem lahenemisperiood.Kriisiolukord nõuab peaaegu alati meditsiinilist ravi,mis esimesel perioodil on esmaabitaoline,ehk teisisõnu,hoolitsev ja kaitsev.Kõige tähtsam eesmärk on patsiendi enese tegutsemisvõime taastamine.Siin kasutatakse ära tema lähedasi ja muud tugivõrgustikku ning antakse nn lühiteraapia. 3. NEUROOTILISED HÄIRED 3.1 Paanikahäire Paanikahäire oluline joon on korduvad rasked ärevushood,ühesõnaga - kabuhirm.See ilmub ootamatult sellistes kohtades,mis normaalselt ärevust ei tekita ja kus asjaomane isik ei ole tähelepanu keskpunktis.See kestab mitmeid minuteid,harva ka tunde,ja kordub nädalas mitu korda.Sümptomid esinevad mitmel kujul:hingeldus,peapööritus,minestustunne,südamepekslemine,valu rinnus,värin,higistamine,lämbumistunne ja sellest põhjustatud hingamise
Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, mistõttu tal on ka rohkesti sõpru, kellele räägib meeleldi oma mõtetetst ja tundmustest. Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline ja melanhoolne. 16. Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid. Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised
stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit: · ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud · eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud · frustratsiooni kumulatsioon VII Neuroos neurootiline käitumine - alateadvuslik konflikt neuroos - tõrjutud konflikti manifesteerumine ego kaitsemehhanismid - lapsepõlves omandatud ärevuse vähendamise viisid ärevus - ajejõud neurootilised sümptomid - õpitud reaktsioonid ärevuse vähendamiseks käitumuslik psühhoteraapia VIII Neli kriitilist õppimissituatsiooni. Isiksuse omadused neurootilisus omandatakse lapsepõlves 1. Toitmine (feeding situation) aktiivsus, passiivsus, üksijäämise hirm, sõbralikkus 2. Puhtus (cleanliness training) optimism, kontroll, alaväärsus 3. Seks (early sex training) masturbeerimine süü, häbi 4
stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit: · ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud · eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud · frustratsiooni kumulatsioon VII Neuroos neurootiline käitumine - alateadvuslik konflikt neuroos - tõrjutud konflikti manifesteerumine ego kaitsemehhanismid - lapsepõlves omandatud ärevuse vähendamise viisid ärevus - ajejõud neurootilised sümptomid - õpitud reaktsioonid ärevuse vähendamiseks käitumuslik psühhoteraapia VIII Neli kriitilist õppimissituatsiooni. Isiksuse omadused neurootilisus omandatakse lapsepõlves 1. Toitmine (feeding situation) aktiivsus, passiivsus, üksijäämise hirm, sõbralikkus 2. Puhtus (cleanliness training) optimism, kontroll, alaväärsus 3. Seks (early sex training) masturbeerimine süü, häbi 4
katseid. Mõned Jaotustest on jäänud ajalukku, mõned kehtivad praegugi, kuigi kiiratud ulatuses. Olenevalt süstemaatikaprintsiibist on psüühikahäireid võimalik jaotada mitmesugustesse rühmadesse. Psüühikahäirete põhigrupid F00-F09 Orgaanilised- k.a. sümptomaatilised- psüühikahäired. F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired. F30-F39 Meeleoluhäired. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70-F79 Vaimne alaareng. F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90-F99 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired. Psüühikahaigete ravi
(Kliinikum, 2011) Rühma F3 kuuluvad meeleoluhäired, mis väljenduvad meeleolu tõusus (mania) või alanemises (depressioon). Enamus meeleoluhäiretest korduvad, kuid võib esineda ka ainult üks haigusperiood elus. Episoodi kestus võib varieeruda mõnest nädalast mitme aastani. (Kliinikum, 2011) Viiendas ehk F4 rühmas on ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired. Siia gruppi kuuluvad üldiselt neurootilised, stressiga seotud häired. Ärevuse psüühilisteks sümptomitteks on rahutus, võimetus lõõgastuda, pingetunne, kergesti ehmumine tühistel põhjustel või näiteks hirm kaotada kontrolli enese üle. Ärevuse somaatilisteks sümptomiteks võib olla näiteks südame kloppimine, higistamine, hingamisraskused jms. (Kliinikum, 2011) Grupis F5 on söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid. Põhilisteks söömishäireteks on buliimia ja anoreksia
Demonoloogia-kurjad vaimud, Ohjeldav mudel- inimesel polegi hinge, Moraalne mudel- P. Pinel (18 saj. lõpp), Meditsiiniline mudel- , Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine- Kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega, vigane mõttearendus, Biopsühhosotsiaalne mudel, Stress-diatees mudel. Psüühikahäirete ravivõimalused: Farmakoloogiline ravi, Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. 36. Põhilised psüühikahäirete grupid: Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi: Orgaanilised, Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud PH, Psühhootilised haired, Meeleoluhäired, Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed haired, Söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid, Isiksushäired, muud
pidurdumatus jne.) 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired häired alates mürgistustest ja aine kuritarvitamisest kuni dementsuseni. Näiteks alkoholism 3) Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired skisofreenia on selle grupi sagedasim häire 4) Meeleoluhäired iseloomulikud on meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu. Näiteks depressioon. 5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Minevikus on neid häireid tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired 6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired. 7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired inimese elustiilile ning suhtlemisele püsivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus
Biheivioristliku meelelaadiga ameerika teadlaste loodud Diagnostilis-Statistilisest Manuaalist (DSM-III-R) ongi RHK-10 kõige enam mõjutusi saanud. Võib öelda isegi, et DSM-III-R on RHK-10 aluseks. Kui suur see mõju just on, võib muidugi vaielda. Fakt on, et RHK-10 on hüljanud eelmise rahvusvahelise klassifikatsiooni RHK-9 fundamentaalse printsiibi häirete jaotamisest psühhootilisteks ja neurootilisteks, endogeenseteks ja eksogeenseteks ning on säilitanud sõna neurootiline rühma F4 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired nimetuses vaid sellepärast, et “...nad on ajalooliselt seotud neuroosi mõistega ning suur, kuigi täpselt piiritlemata osa neist on psühhogeenset päritolu. Nagu juba üldinstruktsioonis märgitud, ei ole neuroosi kontseptsioon säilitanud klassifikatsioonis tähtsust peamise struktureeriva printsiibina, siiski on hoolitsetud ka selle eest, et need seisundid oleksid kergesti äratuntavad neile, kes veel soovivad kasutada
"patule": Iha, rumalus ja viha. Jääb üle vaid toonitada, et me ei suuda teist inimest objektiivselt näha, kui me tahame oma ihast lähtuvalt temast midagi saada. Me näeme teda sellisena nagu meie iha teda näha tahab, meie viha teda olema sunnib ja meie rumalus teda ette kujutab. Näha teist inimest tõeliselt, tähendab näha teda objektiivselt, ilma projektsioonideta ja ilma moonutusteta, ja see tähendab, et me ise ületame need neurootilised "pahed", mis paratamatult projektsioonide ja moonutusteni viivad. See tähendab , et me ärkame täiesti oma tajus sisemisele ja välisele tõelisusele. Üksnes see, kes sisemise küpsuse on saavutanud, kes on suutnud oma projektsioonid ja moonutused miinimumini redutseerida, suudab kreatiivselt elada. Elamus, mõnd inimest kogu tema tõelisuses näha, tabab meid vahel nagu äkiline kogemus ja võib meid üllatada
Freudi teooria kohaselt mõjutavad enamikku inimese käitumisest teadvustamata ja sageli konfliktsed tungid, mis omakorda on määratletud lapsepõlvekogemuste poolt (teadvustes - psüühika pealispinnal, eelteadvuses - teadvuse piirimaal, alateadvusese - psüühika sügavamates kihtides) Isiksus koosneb kolmest funktsionaalsest osast: ID (miski), EGO (mina) ja SUPEREGO (ülimina) Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Kaitsemehhanismid: Neurootilised kaitsed (repression-väljatõrjumine, nihe-tugevad tundded keelatud objekti suhtets nihutatakse teisele objektile, vastureaktsioon - alateadvuslik tunne väljendatakse selle vastandina, projektsioon - probleemides süüdistatakse kedagi teist, ratsionaliseerimine - ebasobivate põhjuste asemel tuuakse sobivamad, regressioon - ilmnevad varasemate arengustaadiumite käitumismallid) Primitiivsed kaitsed (eitamine - ängi reaalseid põhjusi eiratakse, väljaelamine - tugevad alateadvuslikud ängid
käitumise parendamine toimub läbi kahepoolse suhtlemise: suhete tugevdamise ja õigete otsuste tegemise kaudu (Brown M. ,Trevio L.The Leadership Quaterly 17 (2006) 595-616. http://www.nipc.ir/uploads/science_p_10105_5765.pdf(01.12.2013)). Eetiline juhtimine on tingitud juhi isikuomadustest (positiivsed omadused on meeldivus, kohusetundlikkus, moraalsus, kogemuslik kontroll; negatiivsed omadused on neurootilisus (Juhi kalduvus kogeda negatiivseid tundeid nagu viha, hirm ja ärevus. Neurootilised juhid on tundlikud ja teiste suhtes vaenulikud) ja machiavellianism (Ideed Niccolo Machiavellilt kirjeldavad juhte, kes oma eesmärgi poole püüeldes manipuleerivad teistega. Nad ise ei usalda teisi ja teised ei usalda neid ka)) ja olukorra eetilisusest (rollimudelid, eetilisuse taust). Kuna eetilise juhtimise valdkond on veel uus ja teaduslikult vähe uuritud, siis uuriti eetilise juhtimise selgitamiseks sarnaseid juhtimisstiile nagu muudatuste juhtimine, autentne ja vaimne juhtimine.
Tähtis pole mitte jutustus vaid meeleolu. "Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Küsimus on selles, kuidas seda lineaarses tekstis kirja panna... Elu Undi maailmas on ebakindel, salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. Ja siinsamas, selle maailma kõrval, on teistpoolne, veel salapärasem ja täiuslikum maailm. Kohati need maailmad segunevad ja on inimesi või olendeid, kes käivad üle piiri. Undi tegelased on neurootilised, tundlikud ja abitud, isegi liiga kaua mingis psüühilises puberteedis elavad... Unt kirjutab lausa aistitavat teksti, detailselt fikseeritud seisundeid, peeneid meeltemuljeid, mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story. See on pigem luulele sarnane tekst, mille valemiks on mälu+silm+vaikus. Undi tekstimaailm on kollaazh, milles ühenduvad tervikuks maailmaliteratuur ja Undi enese teosed
ema ja tahab mõtiskleda oma äsjavõidetud vabaduse üle." Kaks grupiliiget juhtisid tähelepanu "tõsise mina" kollasele peenisele, mis väljendas tugevat erektsiooni. Ken pani seda isegi alles nüüd tähele ja selgitas, et kujutlus oma ema sümboolsest surmast laseb tal nautida oma seksuaalsust ja potentsi ilma sellele järgnevate süümepiinadeta. Vastandite konfliktid moodustavad paljudel kunstnikel soodsa pinnase enda produktiivsuseks. Ma usun, et sellised konfliktid ei ole iseenesest neurootilised vaid pigem inimeksistentsi alused. Keni pildid ei ole ainult relvad tema võitluses neurootilisuse vastu. Need demonstreerivad samuti kunstniku võimet sukelduda esmaste protsesside sügavustesse ja ilmutada uusi perspektiive. KOKKUVÕTE Humanistlik kunstiteraapia on suuresti mures maailma tuleviku pärast ja nende väljakutse pärast, mida inimkond saab nägema liikudes kolmanda milleniumi poole. Sotsiaalfilosoof Theodor Roszak
Otstarbekas on sellele keskenduda organisatsiooni loomise alguses. Uuringud Eestis Kütt viis läbi organisatsioonikultuuri uuringu läbi erasektorisse kuuluvas kolmes ettevõttes, milleks olid Taliinna Masinatehas, Lehepunkt ja trükikoda Printall. Uuringu tulemusena selgus, et Tallinna Masinatehase ja Lehepunkti domineerivaks kultuuritüübiks on rollikultuur. Printalli trükikojas domineerib aga võimukultuur ja eelistatakse saavutuskultuuri. Neurootilised vormid Dramaatilised organisatsioonid – valitseb ületsentraliseeritus, ülespuhutus Kahtlustavad organisatsioonid – valitseb liigne infotöötlus ja umbusk Eraklikud organisatsioonid - Depresiivsed organisatsioonid –valitseb rituaalsus, bürokraatia, vilets infovahetus, vastupanu muudatustele Kompulsiivsed organisatsioonid – jäigad, paindumatud reeglid,
näidustatud. Neurootiline kodukeskkond: eneseusalduse puudumine ja indiviidi õigused ning vastutus. Baasärevus (basic anxiety) – terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world. Kohutav tunne olla isoleeritud ja abitu potentsiaalselt vaenulikus maailmas. Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevus – baashoiak. Baashoiak – reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile. III NEUROOTILISED KALDUVUSED (NEUROTIC TRENDS): Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse. - Alateadvuses. - Kompulsiivsed. - Takistused viivad tõsistele ärevushäiretele. Nt ei saa lennukisse minna, kuna kujutatakse ette, et kukutakse alla. Kui ma kellelegi ei meeldi, olen ma inetu. - Muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses. 3 rühma neutoorilisi kalduvusi (suhetes): 1
poole pöördunud indiviid. Sõpru ei ole tal palju, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, armastab nalja, naeru ja vaheldust. Teda ei saa alati usaldada ning tal on palju sõpru. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud,kartlikud ning nende tunded vahelduvad kiiresti. Suur viisik Viimasel ajal on tunnusjooni käsitlevad teadlased jõudnud seisukohale, et kõige paremini saab isiksust iseloomustada 5 tunnuse alusel. Need on ekstravertsus, sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaalne stabiilsus, intellekt ehk kogemusele avatud. 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad Julian Rotteri kontrollkeskme teooria
Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, mistõttu tal on ka rohkesti sõpru, kellele räägib meeleldi oma mõtetetst ja tundmustest. Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline ja melanhoolne. EKSTRAVERTSUS Koleerik: Tundlik, rahutu, agressiivne, ärrituv, tujukas,aktiivne, optimistlik Sangviinik: seltsiv,avatud,jutukas,meeldiv,muretu,juhtiv,mugav INNOVERTSUS flegmaatik: passiivne, hooliv,mõtlik,usaldav,rahulik,kaalukas
(psühhootiliste sümptomitega või ilma) *F31 Bipolaarne häire depressiooni ja maania faasid vahelduvad: paarinädalane maniakaalne episood, millele järgneb depressiooni periood *F34 Püsivad meeloluhäired: -tsüklotüümia - meeleolu kõikumine. Pole nii suur, et bipolaarne häire olla -düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod)
(psühhootiliste sümptomitega või ilma) *F31 Bipolaarne häire depressiooni ja maania faasid vahelduvad: paarinädalane maniakaalne episood, millele järgneb depressiooni periood *F34 Püsivad meeloluhäired: -tsüklotüümia - meeleolu kõikumine. Pole nii suur, et bipolaarne häire olla -düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent – ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod)
kellest me oleme seni maininud vaid kolme: poliitilist, usu- ja majandusinimest. Kahekümnes sajand tõi ilmale neljanda inimtüübi psühholoogilise inimese (homo psychologicus), kes ei ole enam looduse, vaid tehnoloogia laps. Psühholoogilisel inimesel, pole paganlikke ideaale, mis sunniksid teda pühenduma ühiskonnale. Ta ei meenuta millegagi usuinimest, kuna tal puudub igasugune arusaamine pühadusest. Tema neurootilised kalduvused meenutavad kõige rohkem tema isa, majandusinimest, kes kalkuleerib rahulolu ja rahulolematust ning kes peab suurimaks patuks seda, kui ta on investeerinud millessegi sellisesse, mis naudingut ei paku. Erinevalt oma eelkäijast ei pea psühholoogiline inimene arvestust mitte aktsiate ja kapitali üle, vaid oma hinge ökonoomika kohta. Kõike, alates oraalsest erootikast kuni matemaatikani käsitleb ta naudingu printsiibist lähtuvalt. Isegi enesetapp rahuldab enesetapjat ja sadism
tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta) Biopsühhosotsiaalne mudel Bioloogilised põhjused Kaasasündinud + eluviis Psühholoogilised tegurid Isiksus ja stressorid Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused • Stress-diatees mudel – Soodumus e diatees – Momendil mõjuvad pingetegurid e stress RAVI - Farmakoloogiline ravi nt skisofreenia või depressioon Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. 34.Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäire (näide), ärevushäire (näide). Skisofreenia - on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu[1]. Intelligentsust skisofreenia märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia on levinud geograafilisest asupaigast sõltumatult enamvähem
tahaks, sest teadvustamist takistavad mingid sisemised jõud. Kaitsemehhanismid Isiksuse struktuuri osad on loomult vastandlikud, ehk teisisõnu on sisekonflikt inimesele omane. Enamasti suudavad egofunktsioonid tagada, et konflikt on talutav. Kui aga sisemistel või välistel põhjustel id'i või superego nõudmised tugevnevad, võib tasakaal häiruda. Sisemise ohu signaaliks on ärevus. Alateadvuslikud meetodid ärevusega toimetulekuks jagunevad kolme gruppi: 1) Neurootilised Repressioon (väljatõrjumine) – tugevad ärevuse tekitavad motiivid tõrjutakse sügavale alateadvusse, kus nad ei häiri teadvust. See mehhanism on üks kesksemaid psühhoanalüüsi teoorias. Väljatõrjutud motiivid võivad avalduda unenägudes, kõnevääratustes vm kujul, kuid neid pole võimalik tavalisel viisil teadvustada. püsivad alateadvuses ning võivad ootamatult esile kerkida hoopis teistel asjaoludel
Häirete rühmad: 1) orgaanilised 2) psühhoosid 3) neuroosid Häirete teine jaotus: 1) Eksogeensed - haigused, mille põhjus on tulnud väljaspoolt, keskkonnast. 2) Endogeensed - haigused, mis on tekkinud sisemisel põhjusel. RHK-10 häirete klassifikatsioon: 1) Orgaanilised häired - häirepildid, mille korral kognitiivsed võimed on vähenenud (tähelepanu ja mäletmise maht on väike , ei oska kasutada teadmisi) - dementne. 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired. 3) Neurootilised, stressiga seotud ja muud taolised häired. Ägeda skisofreeniahoo ajal inimene näeb, kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas pole - need on meelepetted ja hallutsinatsioonid. - Luul - raske mõtlemishäire: tegelikkusele mittevastav mõte, milles inimene on ise veendunud, valveveendumus. - Paranoia - haiguslik veendumus, et talle tahetakse midagi halba teha. Skisofreenia bioloogilised põhjused: 1) Virgatsainete funktsioneerimine.
Diateesi ja stressi mudel momendi seisun kujuneb välja püsivalt olemasoleva soodumuse ehk diateesi ja momendil mõjuvate pingetegurite ehk stressorite koosmõjus. 15.3. Ülevaade psüühikahäiretest RHK-10 psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsiooni 10. variant Orgaaniliste häirete sisaldab kõikvõimalikke häirepilte, mille korral kognitiivsed võimed on vähenenud. Nt. dementsus. On olemas ka psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired ning neurootilised, stressiga seotud häired. Häireterühmi on veel ja neid on palju. 15.4. Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia Skisofreeni on üks huvitavamaid ja nii ilukirjanduses kui ka rahva ettekujutuses vaimuhaiguse prototüübiks kujunenud häire. Luulumõtteks nimetatakse haiguslikku valeveendumust enese ja maailma osas. Skisofreenia bioloogilisi põhjusi on leitud nii virgatsaine funktsioneerimises kui ka aju anatoomilistes muutustes. Kõige pidevam seletus on dopamiinihüpotees
mikrotsirkulatsioon füsioloogilise stimulatsiooni kaudu, see aktiviseerib omakorda naharakkude metabolismi, parandab vereringet, takistab kapillaaride seinte lõtvumist, naha vananemist, rasva ja liigse vedeliku kogunemist, parandab armkude jne. D Darsonvalisatsioon - kasutatakse kõrgsageduslikku impulss-vahelduvvoolu. Protseduuril on verevarustust, kudede ainevahetust parandav, valuvaigistav, lihaspingeid lõõgastav ja rahustav toime. Darsonvalisatsiooni näidustused: hulginärvivalud; neurootilised peavalud; lokaalsed vereringehäired; troofilised haavandid; kortsude profülaktika. Depilatsioon - üleliigsete karvade eemaldamine sooja vahaga on kiire ja mugav vahend pidurdamaks liigset karvakasvu. Darsenval - Kõrgsageduselektroode kasutatakse puuduliku verevarustusega nahal, regenereerimisvajadusel, desinfitseerimiseks, samuti ka kortsude ning vistrike puhul. E Energeetiline massaaž - Energeetilise massaaži filosoofia tugineb Hiina meditsiini põhimõtetele
annaabi.ee 
