1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus 2) Autonoomia – häbi (1-3 a) → tahe 3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine 4) Edukus – alaväärsus (7-11 a) → kompetentsustunne 5) Identiteet – rolliähmasus (12-18 a) → kindlus 6) Intiimsus – isolatsioon (18-30 a) → armastuse mõistmine 7) Loovus – stagnatsoon (täiskasvanuiga) → hoolitsusest aru saamine 8) Integraalsus – meeleheide (hiline täiskasvanuiga) → tarkuse mõistmine LAWRENCE KOHLBERGI KÕLBELISE ARENGU TEOORIA • Piir 10.eluaasta juures • Tagajärg → motiiv • Kõlbelise sisuga lood ja küsimused • Ravimi varastanud mehe lugu • 6 faasi 2 kaupa 3 suureks perioodiks KÕLBELISE ARENGU FAASID KOHLBERGI JÄRGI I. Prekonventsionaalne periood (3-10 a) III. Postkonventsionaalne 1) Hirm karistuse ees periood 2) Reeglitest kinnipidamine (13-... a) II. Konventsionaalne 5) Sisemine koodeks
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt
Rühmatöö terve lapse õenduses. Lapse vaimset arengut kirjeldades on oluline anda ülevaade ka terve lapse eakohalistest füüsiliste arengu näitajatest. Teadusharu, mis tegeleb inimkeha mõõtmisega, keskendudes luudele, lihaskoele ning inimese üleüldisele suurusele, on antropomeetria. Laste antropomeetrilised mõõtmed kirjeldavad nende üleüldist tervist, toitumust ning kasvu ja arengut lapseea jooksul.
14 Cattell kasutas oma uuringus kolmeliikiandmeid: L-, Q- ja O-andmeid. L-andmed saadakse inimese vaatlemise liga päevases tegevuses. Q-abdmed saadakse isiksuse küsimustike abil O- andmed saadakse objektiivsete testide abil. C. Gilligan Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different Voice: Psychological Theory and Women's Development", milles ta kritiseerib Lawrence Kohlbergi laste moraalse arengu uuringuid. Gilligan uuris naisi vanuses 15-30, kes olid abordiga kuidagi seotud. Põhiseisukohad: 1. Naiste sotsiaalsus väljendub meeste omast erinevalt 2. Hoolivus teiste suhtes (toitvad, teenivad käitumisviisid, mis on seotud sotsiaalselt ettedikteeritud naiselike rollidega) takistavad naiste moraalsuse arengut sellisel kujul, nagu seda näeb ette Kohlbergi mudel 3. Naiste moraalsuse areng on kolme-tasandiline
arutlusvõime vaatlemine sarnaselt intellekti arenguastmega. J.Piaget oli üks esimesi psühholooge, kes uuris laste kõlbelise arutluse arengut sõltuvalt nende vanusest. Oma uuringute tulemusena selgitas ta välja, et väiksed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad oma käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal. 3.Mis on Kohlbergi kõlbelise arengu astmete teooria lähtealuseks, kuidas need kindlaks tehti ja milline on nende põhiolemus? Piaget traditsiooni laste kõlbelist arengut uurida jätkas Lawrance Kohlberg. Tõi välja inimese kõlbelise arengu kolm taset, mis omakorda jaotuvad kuueks astmeks. Astmed määrati katse isikute intervjueerimisega.. Küstletavatele esitati mitmeid kõlbelisi dilemmasid ja neil paluti öelda, kuidas nad käituksid ühel või teisel viisil
Näiteks mõtted on nagu kõne. Laps arvas, et kui ta mõtles, siis ma peaks seda kuulma. 9. Kes oli Harlow Tegi ahvidega affektiivse kiindumuse süsteemi eksperimente, kus oli "külm" ja "soe" ema. Ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet. 10. Mis erinevus on Kohlbergi ja Cilligani moraalse arengu teooriatel Kohlbergi teooria on ratsionaalne, Cilligani fenomenoloogiline. Operantne õppimine Õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi. Sotsaailne õppimine Õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine. Normaalne autism ja sümbioos Normaalne autism enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab.
vastu. Seega õppisid poisid enda mängudest tulevikuks oskusi, kuidas juhtida inimesi ning lahendada konflikte nii, et tegevus jätkuks. Seevastu aga kui tüdrukutel omavahel mängides puhkes tüli, siis kippus see mängu lõppu tähistama, kuna tüdrukud ei tahtnud riskida omavaheliste suhete kahjustamisega tüliga jätkates. Nemad õppisid enda mängudest, kuidas hoida häid inimsuhteid ja teha koostööd. Moraalse arengu teooriate kohaselt (Piaget' arenguteooria ja Kohlbergi moraalse arengu teooria) õpivad lapsed just reeglitega olevatest mängudest ning nende käigus tekkivate tülide lahendamisest. Piaget (1932) märgib, et poisid on palju rohkem huvitatud ühtsete reeglite loomisest ja mängu n-ö seaduslikumast poolest, omadus, mida ta ei märka tüdrukute puhul. Selle põhjal ta jõuab järelduseni, et tüdrukutel on seaduslikkuse tunnetamine, mis on tema meelest oluline moraalseks arenguks, palju vähem arenenud kui poistel.
valetab. Küsides, mida ta reeglitest arvab, ütles ta mulle, et mis need veel on. Ta ei oma veel nägemust reeglistikust, kuid ta teab mida ta tohib teha ja mida mitte. Karistuse poolepealt oleks laps justkui ära hellitatud. Seoses karistusega ta valib oma tegusid teades tagajärgi. Üldjuhul ta ennast süüdi ei tunnista, pigem hakkab nutma, et teda usutaks Samuti käitub ta karistada saades. Põhilised argumendid aga venna tegi ju kaa... Kohlbergi teooria järgi oleks tüdruk prekonventsionaalses perioodis,kus teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. Reeglitest kinnipidamine. Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka
. . . . 9 5. Struktuuri arengu teooria . . . . . . . 9 5.1. Piaget kognitiivse arengu teooria . . . . . 10 5.1.1. Sensomotoorne staadium . . . . . 10 5.1.2. Tegevuseelne staadium . . . . . 11 5.1.3. Konkreetne tegevuse staadium . . . . 11 5.1.4. Formaalsete tegevuste staadium . . . . 12 5.2. Kohlbergi moraali arengu staadiumid . . . . . 12 5.2.1. I tasand tavapärasele eelneb tasanad. . . . 12 5.2.2. II tasand tavapärane tasand . . . . . 13 2 5.2.3. III tasand tavapärasele järgnev tasand . . . 13 KOKKUVÕTE . . . . . . . . 14
Lapse jaoks on tähtis saada enda kohta hinnanguid teistelt inimestelt. Eneseusaldus on alles habras ning kergesti haavatav. [5] 6 2.4 Kõlbeline areng Kõlbeline käitumine on inimese oluline tunnus. Eetiline areng ei toimu iseenesest, vaid interaktsioonis keskkonna ja selle normidega. Kõlbeline käitumine on suurel määral motivatsiooni küsimus. Selles on religiooniõpetusel eriline ülesanne. Lawrence Kohlbergi teooria kohaselt on moraalse mõtlemise aluseks arusaamine õiglusest. Kuna lapsed on konkreetsetes operatsioonides mõtlemise perioodis, on nad võimelised kõnelema sellest, mida nad tegelikult kogenud on, mitte abstraktsioonidest või üldistest reeglitest. L. Kohlbergi arenguteooria kohaselt peaks I kooliastme lapsed olema 2. tasemel. See kujutab endast seda, et tegevuse motiiviks on lastel soov saada maksimaalset tasu/kasu koos samaaegselt minimaalsete negatiivsete tagajärgedega iseendale
2. Palun hinda kas järgnev väide on õige või väär: Prosotsiaalse käitumise valmidust kohtab lapse juures alates umbes 4-aasta vanusest. VÄÄR! Mis õige vanus? Õige on et umbes alates 2-aasta vanusest (umbes 20-kuuste ja vanemate seas juba levinud) Piaget’ teoorias oli juttu, et umbes 4-a alates hakkavad reegleid mõistma. 3. Piaget’ ja Kohlberg on mõlemad uurinud kõlbelist/moraalselt arengut ja töötanud välja oma teooria. Nende vahel on siiski mõned erinevused. a) Kohlbergi teooria katab kogu elukaare, kuid Piaget’ teooria räägib vaid lapseeast. d) Kohlbergi uurimus oli longituud-uurimus (samu uuritavaid küsitleti uuesti teatud aja möödudes), Piaget’ oma ühekordne küsitlemine. 4. Kohlbergi kõlbelise/moraalse arengu teooria kohta on tehtud mitmesugust kriitikat. a) sooline aspekt => uuriti vaid mehi. b) kultuuriline aspekt => läänelik, autonoomiat pooldav linnaühiskond. c) ealine aspekt => lapsi mittekõnetavad dilemmad
Lähima arengu tase - erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksi ja mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga. Ka mäng on seotud lähima arengu tasemega. Mängus kasutatakse ära kultuuri poolt pakutud objektid mängu toetamiseks (mänguasjad) ja mäng sisaldab kohati ka ühiskonnas esinevate rollide (ema, isa, õpetaja, arst, bussijuht jm) imiteerimist. Mängus oli laps Võgotski arvates oma tegelikust vanusest vanem. 7. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria, staadiumid, nende kirjeldused Kõlbelises arengus on Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaksperioodiks. Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees
Kõlbeline areng Tüdruk ise on aus ja kohusetundlik inimene. Samuti tunnistab ta oma vigu ning vastutab oma tegude eest. Küsides, mida ta reeglitest arvab, ütles ta mulle, et vahel on küll nii, et kui tuju tuleb, siis peab reeglitest kinni, aga üldiselt austab ta reegleid. Karistusega on ta ka suhteliselt leplik, kui ta teab, et ta on selle ära teeninud. Kui aga juhtub nii, et tüdruk pole midagi teinudki ja lihtsalt määratakse karistus, siis on ta valmis oma õiguste eest seisma. Kohlbergi teooria järgi oleks tüdruk postkonvensionaalses perioodis, kus on tähtsad sisemine koodeks ja üldinimlikud väärutsed ja normid. Arvan, et ka selle teooria kohaselt on tüdruk arenenud samal tasemel. Ei ole märgata mahajäämust ega ka liiga kiiret edasiminekut. Ta oskab näha ühiskonda kui tervikut ja teab, kuidas see toimib. Ta teab, mis on õige ja vale ning teab ka seda, et kui teha midagi, mis on reeglite vastane, siis sellele järgneb karistus. Emotsionaalne areng
üldjuhul kasuks õppetööle või takistab seda? ___________________________ 80. Nimetage põhilised õpilaste vahetut elukeskkonda kujundavad tegurid peale perekonna ja kaaslastega suhete. 81. Milliseid kõlbelise arengu astmeid eristas Piaget lastel? _______________________________________________________________ __ 82. Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas Kohlberg? ______________________________________________________________ _ 83. Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on , et seos ______________ ja ______________ vahel kaldub olema nõrk. 84. Millised on kolm väärtusõpetuse enimlevinud strateegiat, metoodikat? _______________________________________________________________ 85. Mille poolest erinevad poisid ja tüdrukud valdavalt puberteediikka jõudmisel? _____________________________________________________________ 86. Kes on aktselerantidest tavaliselt sookaaslaste poolt enam austatud kas poisid
U.Bronfenbrenner D. levinson A. Bandura L. Kohlberg D. Baumrind C. Gilligan 1917-2005 1920-1994 1925-.... 1927-1987 1927-.... 1936-.... Indiviid on keskkonna 1986 uuris 40-t meest, nende Biheiviorism. Mõjutaja Uuris vanemlike Kohlbergi õpilane ja looja kui ka selle produkt. peamisi elusündmusi, ütleb Sotsiokultuurilise Piaget(Baldwin). kasvatuse stiile peamine kriitik. Töötas Areng on vaadledav vaid et on olemas astmed mida keskkonna mõju indiviidi Moraalse arengu 1972,1991. See on Eriksoniga, 70-ndatel keskkonnaga, oluline me läbime (4). Räägib käitumisele. Kuulus katse staadiumid
viis kihistust? õpilane ise Prekonventsionaalne mikro konventsionaalne meso postkonventsionaalne ekso makro 79. Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on, et sseos otsustamise ja käitumise vahel kaldub olema nõrk 66. Kasvatustööd (mis on suunatud) õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele nimetatakse ka 80. Millised on kolm väärtusõpetuse enamlevinud strateegiat, sotsialiseerimiseks
Eelmoraalne otsustamine Reeglitest ei ole aru saadud Moraalne realism (Heteronoomne moraalsus) Reeglid tulevad kõrgemalt autoriteedilt Ja neid ei saa muuta Tegevuste hindamine tulemuste põhjaI Karistus kui vältimatu tasu Moraalne subjektivism (Koostöö autonoomne moraalsus) Reeglid tekivad inimeste poolt ja neid saab muuta vastastikusel kokkuleppel Tegevuste hindamine kavatsuste põhjal Karistus valitud vastavalt kuritööle KOHLBERGI MOORALSE OTSUSTAMISE STAADIUMID: Pre-konventsionaalne moraal: orienteeritus endale Sõnakuulmine/ allumine ja karistusest hoidumine (naiivne moraalne realism) Nähakse reegleid kui kindlalt fikseerituid ja absoluutseid. Allumine reeglitele on oluline, sest see on vahend, karistuse vältimiseks, allumine allumise enese pärast. Orientatsioon endale, isiklike huvide rahuldamine- maksimaalse tasu ja minimaalse karistuse saamine.
- mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest - abstraktne järeldamine - hüpoteetiline ja abstraktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad) - loogika areng (deduktiivne järeldamine) – kui..., siis... - probleemilahendamisstrateegiat PIAGET KRIITIKA - katsed liiga abstraksed, ei seostu laste igapäevakogemustega - testida võiks ka teistsugustes olukordades L. Kohlbergi moraalse arengu teooria - lapsed võivad küll ealiselt areneda, kuid reaalne arusaam asjadest ei pruugi sama kiiresti areneda ja ta toob välja, et meil on kaks suuremat osa moraalses arengus, üks on TAGAJÄRGEDE üle arutlemine kuni 10. eluaastani ja hiljem on oluline, milline on olnud MOTIIV. - I prekonventsionaalne periood (3/4-10a) – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine - II konventsionaalne periood (10-13a) – teiste arvamused, seadused ja kord
Moraalse arengu astmete järjestus on sama kõikide kultuuride puhul: Ei kehti Bahama saartel, Honduras, Taiwanis, Nigeerias, Türgis, Iisrealis. Leidis kinnitust Lääne kultuuri kohta: 1-2-3-(4-5). Lääne kultuur on orienteeritud õiglusele, ida kultuur lepitusele ja harmooniale. Moraalse arengu astmed on samad mõlema soo puhul Soolised erinevused moraalses arengus, mehed saavutavad kõrgemaid astmeid. C.Cilligan: kui naiste haridustase ja positsioon on kõrge, siis soolisi erinevusi pole. Kohlbergi moraalse arengu astmed pole täies ulatuses saavutatavad lääne kultuuri naiste poolt. Arvas, et lisaks võrdsuse printsiibile, on olemas moraalsete otsuste arengus veel üks element: hoolitsus, hoolivus, kaastunne. Mehed kalduvad mõtlema abstraktsetes õigluse terminites, naised kalduvad mõtlema rohkem vastutusest. Kohlbergi teooria lähtub Lääne kultuurist ja on orienteeritud meestele, naiste moraal on kompromiss ja vastutus teiste eest.
televägivalla ja laste agressiivse käitumise vahel on positiivne korrelatsioon. Seksuaalse orientatsiooniga saated mõjutavad tugevasti noorukite seksuaalset käitumist. Internetis positiivne: e-kool, õpitarkvara. Samas seotud ka vägivalla ja kiusamisega. Vahetu elukeskkond (kogukond) mõjutab samuti, nt: elanikkonna jaotumine eesti- ja venekeelseks kogukonnaks, varanduslik kihistumine ja eemaldumine keskklassi väärtustest, maa ja linna erinevuste vähenemine. 16. Kõlbeline areng ja L. Kohlbergi kõlbelise otsustuse arengu teooria (arenguastmed). Kõlblus kui üks sotsiaalse arengu tahke ja avaldusi. Kõlblus e moraal on ühiskondliku teadvuse vorm (põhimõtted, tavad, normid), mis reguleerib inimeste käitumist sotsiaalse terviku (rühma) piires ja määrab suhtumise teistesse inimrühmadesse. Kõlbeline teadvus on oluliseks lähtealuseks otsuste langetamisel hea ja halva vahel. Kohlberg jaotas kolmeks tasemeks, mis jaotuvad kuueks alaastmeks: Prekonventsionaalne moraal: 1. aste
Kõrgendatud vajadus heakskiidu järele. Headus ja eneseohverdus on võrdsustatud. Pärast tavapärast tuleb järgmine üleminek teadmisele, et ise olen ka isiksus. Naine saab aru, et hoolimise moraal on see, et endast peab sama palju hoolima kui teisest. Esmatähtsaks ei ole see, mida teised tema kohta arvavad, vaid tegevuse olukord, mis kavatsus seda tehes oli ja siis tagajärg. Samas on kõrgendatud vastutustunne. Kohlbergi puhul on moraalsed printsiibid universaalsed, neid rakendatakse läbi abstraktse mõtlemise. Gilligani puhul on oluline kontekst. Kriitika: tuleb valimit suurendada, võiks rohkem kasutada evolutsioonipsühholoogiat. Prenataalne areng- sünnieelne Reproduktiivsus Imetajatele on keskmine iseloomulik edukus ühes paljunemise tsüklis ligikaudu 80% Inimestel on ühe paljunemise tsükli edukuseks hinnatud 25-30%. Seaduspärasus arengus Tsefalokaudaalne trend Proksimodistaalne trend
Ekso: EAP, haridussüsteem. Makro: Eesti riik ja kultuur, meie hariduse väärtused. Krono: Lõpetamine. C.Gilligan – Eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Naiste sotsiaalsus väljendub meeste omast erinevalt. Hoolivus teiste suhtes (toitvad, teenivad käitumisviisid, mis on seotud sotsiaalselt ettedikteeritud naiselike rollidega) takistavad naiste moraalsuse arengut sellisel kujul, nagu seda näeb ette Kohlbergi mudelil. L.Kohlberg – Moraali areng. Haakub positivistide kui ka biheivioristidega. Esitades moraalse arengu teooria, milles olid ühendatud teaduse ja moraalsed väärtused ning mis põhines kognitiivsel põhjendatusel (s.t mitte käitumisel). Oluline ei ole see, kuidas inimene käitub, vaid see, miks ta nii käitub. Jälgis 12 aastat poisse. L.Võgotski – Last ei saa vaadata eraldi seisvana, on vastastikunemõju. Oluline on, et kõik ümber ringi
võivad need tegurid esile kutsuda muutuse organisatsioonis. 4. Isiksuse teooriad Psühhoanalüütilised isiksuseteooriad S. Freud, C.G. Jung Iseloomujoontega seotud teooriad G. Allport, R.Cattell Humanistlikud isiksuse- ja sotsiaalse õppimise teooriad A. Maslow, Carl Rogers, A. Bandura 5. Inimese kasvamine moraalseks Inimese moraalsus saavutatakse kasvamise ja arengu tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega teiste inimestega ja määratud kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab. (Kohlbergi moraaliteooria) Küps inimene: · Realistliku käsitluse olemasolu endast ja teistest; · Iseenda ja teiste aktsepteerimine; · Olevikus elamine, olles samal ajal teadlik nii minevikust kui ka tulevikust; · Põhiväärtuste olemasolu; · Oma võimete ja huvide arendamine, et oma eluga hästi toime tulla; · Tolerantsus erisuste suhtes, oskus tunnistada, et mitte alati ei teata küiki vastuseid, ja terviklikkuse tajumine; · Elutarkuse olemasolu. 6
suudad, kui pingutad; parem, kui eile jne. Kui läkski halvasti, sisendab õpetaja, et tegu oli halb, mitte laps ise pole lootusetu jne. Tunni lõppu peab spetsiaalselt planeerima, et koos vaadata tagasi, millega täna tegelesime ning milleni jõudsime. Tunnilõpu-analüüs on sihipärasem, kui tunni alguses teadvustati konkreetsed eesmärgid, mille täitmise üle saabki rõõmustada. 10. Algklassilapse ealised iseärasused Piaget, Kohlbergi ja Eriksoni arenguteooriates J. Piaget kognitiivne arenguteooria (tasakaalu taotlus mõtlemise ja keskkonna vahel) ,,Konkreetsete operatsioonide staadium" 7-12 eluaastatel hakkab laps kasutama loogikat. Tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside (kategooriate)
Ta pidas oluliseks arengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel. Võgotski leidis, et kool põhjustab suuri muutusi kõigis kognitiivsetes protsessides Lähima arengu tase – erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksi ja täiskasvanu abiga. Seotud on ka mäng, kasutatakse mänguasju ja ühiskonnas erinevaid rolle imiteerimisega ning ollakse tegelikusest vanem. 7. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria, staadiumid, nende kirjeldused Leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arendus läheb 10.eluaasta juurest – enne on reeglid pühad ja oluline teotagajärg, peale seda hakatakse üldisi norme vaidlustama ning muutub oluliseks teo motiiv. 1) Prekonventsionaalne periood 3-10a – hirm karistuse ees ja vajaduse suurus, reeglitest kinnipidamine 2) Konventsionaalne periood 10-13a – teiste arvamus ja kõlbeline käitumine, seadused ja kord.
Isa hirmutas Kadrit, et kui ta ainult sellest kellelegi räägib, siis ta teeb midagi hirmsat. Kadri on saanud lapsepõlves trauma, mis tekitas ja tekitab tal häbi ja endasse sulgumise. Kadri ei osanud lapsena vahet teha enda õigel või valel käitumisel, sest tal oli dilemma oma isa ees. Ühelt poolt oli ta laps, kes usaldas oma isa ja teisalt sai ta aru, et see mis isa temaga vahest teeb ei ole õige. Laste kõlbeline areng on seotud erinevate tsüklitega. Lapse kõlbelises arengus on Kohlbergi järgi 6 faasi, mis omakorda jagunevad kahekaupa kolmeks suuremaks perioodiks. I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast. Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine. Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks
häid tagajärgi. (Kant) Piaget kirjeldas moraalse arengu kaheetapilist protsessi kahel kvalitatiivselt erineval tasandil: sunnimoraal (kus otsuse langetamisel arvestatakse valdavalt teo tagajärgede tõsidust ja järgneva karistuse tõenäolisust) ja kooperatiivne ehk vastastikune moraal (hinnangu andmisel arvestatakse kavatsust ja teoga kaasnevaid asjaolusid, sealhulgas ka kergendavaid asjaolusid, ning reeglite ja normide kokkuleppelist olemust). Kohlbergi moraalse arengu teooria (pikendas Piaget teooriat) väidab, et moraalne põhjendamine, mis on eetilise käitumise aluseks, omab 6 eristatavat arengutaset (ja on pidev protsess), millest iga järgmine vastab moraalsetele dilemmadele adekvaatsemalt kui eelmine. Et mõõta taset, millel inimene moraalselt opereerib, töötas Kohlberg välja rafineeritud intervjuu-protsessi. Selles esitatakse hüpoteetilisi situatsioone, milles esineb moraalne dilemma. (I eelkonventsionaalne tasand -
Kognitiivne areng · Jean Piaget areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel · Kaasasündinud huvi · Skeemid, nende võrdlemine tajutavaga, ebakõla assimilatsiooni kaudu Sotsialiseerumine vajalik kognitiivne võimekus, et võtta omaks reeglid; emotsiaalne küpsemine; kõlbelise mõtlemise areng (L. Kohlberg) Isiksuse areng E. Erikson (psühhosotsiaalne arenguteooria). Elutsükli kaheksa astet (1968) Kohlbergi moraalse arengu mudel: 1. Aste allumise ja karistuse orientatsioon; reeglitest kinnipidamine kaaristuse ja problemide vältimiseks 2. aste- hedonistlik orient.; reeglite järgi käitumine, vältimaks hukkamõistmist 3. aste- "hea poiss, hea tüdruk" käitumine, vältimaks hukkamõistmist 4. aste- sotsiaalse korra tagamise, autoriteedile allumise orient. Sotsiaalse korra hoidmine 5. aste- sotsiaalse kokkuleppe orient. ; reegitele tuleb allude, sst nad peegeldavad enamuse
etteaimatav häbiposti sattumine (ning vähem hukkamõistmine) ja süütunne teistele tekitatud kahju pärast. Postkonventsionaalne moraal. 5. aste. Inimõigustele ja ühiskondlikult heaolule põhinev moraal; tegevuse suunavaks aluseks on austav suhtumine kaaskodanikesse (ühiskonda) ja iseendasse. 6. aste. Universaalsed eetilised printsiibid; tegevust suunab soov toimida vastavuses oma kõlbeliste tõekspidamistega. 16. Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on , et seos kõlbelise otsustuse ja reaalse kõlbelise käitumise vahel kaldub olema nõrk. 17. Millised on kolm väärtusõpetuse enimlevinud strateegiat, metoodikat? Tuntumad väärtuskasvatuse meetodid: Väärtuste otsene õpetamine, väärtuste selgitamine ja väärtuste analüüs. 18. Mille poolest erinevad poisid ja tüdrukud valdavalt puberteediikka jõudmisel?
Tegevuse hindamine tulemuste kokkuleppel. põhjal. Tegevuse hindamine kavatsuste Karistus kui vältimatu tagajärg. põhjal. Karistus valitud vastavalt kuritööle. Jose Linaza intervjueeris lapsi mängude kohta. Lawrence Kohlbergi moraalse arengu teooria Elas aastatel 1927 1987 Areng toimub kogemuste ja moraali mõistetest (õiglusest) arusaamise kaudu. 1. Prekonventsionaalne moraal lapsed kuni 9. a., kuid ka paljud nooukid, inimene lähtub oma vajadustest, ühiskonnareeglid ei lähe korda, lähtutakse karistuse vältimisest ja soovib saada hüvitist. Kaks haru: Naiivne moraalne realism kui keegi ei näe, siis pole olnud, allutakse autoriteetitele, püütakse
2. Sotsialiseerumine- ühiskonnas käibivate vaadete omaksvõtmine e. internaliseerimine. 3. Empaatia- teiste tunnete, hoiakute ning tegevuse põhjuste mõistmine. 4. Käitumisreeglite seadusjõulisuse tajumine- fakti aktsepteerimine, et reeglid on inimeste tegutsemises määrava tähtsusega. 5. Autonoomia saavutamine- võime langetada ise otsuseid, mõnel juhul isegi vaidlustades konventsionaalsel moraalil rajanevat käitumist Moraalne areng naistel. Carol Killigan (1982)- rõhutas Kohlbergi teooria väga olulisele puudujäägile. Erinevate sotsialiseerumiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas naised ja mehed moraalset käitumist näevad. Mehed- moraalsus eelkõige õiguse ja õigluse terminites Naised- vastutus indiviidi suhtes ja soov end ohverdada konkreetese inimese aitamise suhtes teatud kontekstis. Seetõttu saavad naised meestest madalamaid tulemusi moraalsete hinnagute testides Kohlbergi astemete järjestust kasutades.
moraalsus - abstraktsete printsiipide mõtlemine, need on kõigile -põhjendatud vajadusel võib seadust muuta 6.aste -individuaalsete printsiipide ja süüme - seadused peaksid põhinema universaalsetel eetilistel printsiipidel nt. teiste valikute aktsepteerimine, õigus elule, õigus haridusele jms Moraalsus KRIITIKA : Kohlbergil ei olnud piisavalt empiirikat, et tõestada oma hüpoteese. CAROL GILLIGAN (1936-...) - Kohlbergi õpilane ja peamine kriitik - Esimene haridus oli inglise kirjandus teine psühholoogia - Alustas koostööd Erik Eriksoniga - Uuris läbi intervjuude, milline on moraali areng - Uuris naisi, kes pooldasid aborti. Korraldas katse, kus küsis naiste käest, kas abordi tegemine on õige. Uuris kuidas naine oma otsust võttis. Kuidas need otsused on
võlakinga pitsitus takistab huvitut kogemist. 3. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut ,,kuritarvitada". Esteetiline hoiak distantseeritud ja huvituseta(omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak. Võidakse ära kasutada omakasupüüdmatust. 4. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi. Positiivsed moraalsed karakteristikud: konsekventsialane(e-hoiaku sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed, e-hoiak teeb inimesest moraalselt parema inimese, Kohlbergi mõttes vähem egotsentrilised ja vähem dogmaatilise, ei pea olema otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused) ja kontseptuaalne(moraalse hindamise üheks tingimuseks on olukorra huvitu ja erapooletu käsitlemine, e-hoiakut saab moraalselt õigustada nii, et see eeldab moraalselt olulisi tunnuseid nagu huvitus ja erapooletus, e-hoiakul ja moraalsel hindamisel on mõisteline ühisosa. Probleemid: Konsekventsiaalsed: moraalse isiku ja moraalse arengu kontseptsiooni kriitika,
2. Konventsionaalne staadium. Inimesed identifitseerivad end konkreetse grupi ning sotsiaalse korraga ja on sellele lojaalsed. See staadium dikteerib moraali kui reeglite järgimise ja indiviidid ei peaks nende reeglite kohta küsimusi esitama. 3. Postkonventsionaalne staadium. Heaks käitumiseks peetakse seda, mis on kooskõlas universaalsete eetiliste printsiipidega, mis rõhutavad õiglust ja individuaalseid õiguseid. Kohlbergi kohaselt need kolm tasandit moodustavad universaalse mustri, kuna tasemed on järjestikulised st enne ei saa konventsionaalselt arutleda kui prekonventsionaalne staadium on läbitud. Tase kuhu konkreetne kultuur jõuab varieerub kultuuriti (seda ei nähta universalismina). Kultuuriti võrreldes leiti mõningane universaalsus moraalses arutluses: - Kõikides klt’ides oli täiskasvanuid kes arutlesid konventsionaalsel staadiumil,
kuni 25. 30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes-kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus. Robert Sternberg viitab kolmele komponendile (triarhiline intelligentsusteooria) Uurimaks pärilikkuse komponenti, on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali realiseerumisel. 11. ARENG Kõlbelise mõtlemise arengus on L. Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaks perioodiks. Enesekesksuselt teiste heaoluga arvestamise suunas. I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) 2) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. 2) Reeglitest kinnipidamine Otsustamisel lähtub sellest, mida see otsus minu jaoks tähendab II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. 4) Seadused ja kord. Sotsiaalsele korrale orienteeritud III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks
avab inimesele vaimse vabaduse maailma; on määravaim jõud inimese elus. Inimene vaimse olendina on kutsutud üha täiuslikumale enesetunnetusele ja vabadusele. Madalamal tasandil organism kui iseregulatiivne bioloogiline süsteem - on ta aga suletud süsteem. Immunoloogia tõestab, et organism tunneb eksimatult ära omad rakud ja tõrjub võõrad tagasi. Et aga väga paljud inimesed ei jõua kunagi sisemise vabaduseni, kõlbelisele eneseteadvusele, seda näitavad Kohlbergi pikaajalised moraaliuuringud. Erik Eriksoni arvates läbib inimene oma enesetunnetuslikus arengus 8 astet. Igal astmel on oma konfliktid, millega tuleb hakkama saada. Ehkki iga konflikt on potentsiaalselt olemas sünnist alates, muutub see valdavaks vaid arengu teatud astmel siis, kui keskkond (kultuur, ühiskond) esitab inimesele kindlad nõuded. Erikson nimetab sellist konfrontatsiooni kriisiks.
35. Milles seisneb E- hoiaku moraalne roll (konsekventsiaalses mõttes). Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed! E-hoiak teeb meistmoraalselt paremad Põhjustab kahju naistele (Sageli väidetakse, et sunnitakse tegema igasuguseid asju. Paljud (sh feministid) on väitnud, et naised ja lapsed on kannatanud pornograafiat tarbinud meeste vägivalla all). inimesed (vt Newman 1980). Nt Kohlbergi 6-astmelisemoraalse arengu skaala mõttes: vähem egotsentrilised; vähem dogmaatilised. Konsekventsiaalne lähenemine ei pruugi nõuda, et E-hoiaku Kaudne mõju väärtustele (pere, naine lapsed). Füsioloogilised (wolfi Pavlovi jutt - Pornograafia mõjub väga fundamentaalselt ajuprotsess. Kui sa seostad orgasmi oma naisega, suudluse, lõhna, objektiks peaksid tingimata olema mingid otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused (teod, olukorrad)
avastas keemik, kes elas samas linnas ja kes müüs rohtu 10 korda kallimalt, kui tal selle tootmiseks raha kulus. Haige naise mees püüdis raha laenata, kuid sai kokku ainult poole summast. Ta ütles keemikule, et tema naine on suremas ja palus rohtu odavamalt müüa või vähemalt luba hiljem järele maksta, aga keemik keeldus. Meeleheitel mees murdis keemiku poodi sisse ja varastas oma naisele rohu. Kas ta oleks pidanud seda tegema? (Butterworth, Harris 2002) Kõlbelises arengus on Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaks perioodiks. I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine. Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju
54 unikaalse elemendi nende mõtteprotsessis ja tegi meile teatavaks, et lapsed mõistavad asju väga erinevalt võrreldes täiskasvanutega. Pealegi, kirjeldas, et laps võib teha, mida laps tahab ja kui mitmekesiselt saab mõista nende kognitiivset arengut. Piaget` andis väärtusliku materjali kasutamiseks kasvatajatele ja teistele isikutele, kes kohtuvad lastega? Kohlberg Kohlbergi teooria on tänapäeval tuntud kui moraalse arengu teooria. See toetub Piaget poolt esitatud mõtlemise arengu põhimõtetele. Kohlberg eristab moraali arengus kolme tasandit, millest igaüks jaguneb kahte etappi. Inimese moraalikoodeks ei saa põhineda tema ideaalidel enne kui ta arendab oma mõistust (mõtlemist), et see üldse suudaks ideaale luua.
– Teised maailma • Loogika areng (deduktiivne järeldamine) – kui..., siis.... • Probleemilahendamisstrateegiad Kokkuvõte: • Suudab mõelda abstraktsetest prepositsioonidest • Nii tegeliku kui võimaliku olukorra peale Piaget kriitika • Piaget katsed liiga abstraktsed, ei seostu laste igapäevakogemustega 44 45 • Testida lapsi teistsugustes olukordades L. Kohlbergi moraalse arengu teooria ~10 eluaasta tagajärg motiiv I Prekonventsionaalne periood (3/4- 10 a ) 1) Hirm karistuse ees 2) Reeglitest kinnipidamine II Konventsionaalne periood (10- 13 a) 3) Teiste arvamus 4) Seadused ja kord III Postkonventsionaalne periood (13 - ... a) 5) Sisemine koodeks 6) Üldinimlikud normid ja väärtused VIIES LOENG (MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID) Motivatsioon • Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas.
hoolitsusvajadus ja eneseohverdus. 3. Vägivallatuse moraalsus- naine saab aru, et täielikult ei saa end ohverdada ning enda heaolu on teiste heaolu kõrval samuti oluline. Ta hakkab ennast aktualiseerima aga pidevalt jälgides teiste inimeste huvisid ja vajadusi. Ta ei lähe üle teiste vajaduste. Rahuldab nii enda, kui ka teiste vajadusi. Võib juhtuda, et kolmandale astmele ei jõuta. Ta seostab ühe bioloogilise fenomeni, mida meestel lihtsalt polegi. Kohlbergi peamine moraalne kohustus: õiglus; moraalse kohustuse tegur: põhimõtted Gilligani peamine moraalne kohustus: hoolimine; moraalse kohustuse tegur: Elukaare teooriad Inimese ontogenees: Sünnieelne ehk pretanaalne Sünnijärgne ehk postnataalne Seaduspärasused arengus: (PEAB TEADMA!!!) 1. Tsefalokaudaalne trend- areng toimub (tsefalo=aju) ülevalt alla. Enne areneb pea (aju) ja hiljem keha. 2. Proksimodistaalne trend- keskelt väljapoole. Arenevad lapse oskused
• Kõrge enesehinnanguga poiste vanemad - On kõrge enesehinnanguga, Aktsepteerivad oma lapsi üldiselt, Seavad kindlad piirid, Lasevad lastel tunda kontrollitunnet oma elu üle + mõistlikus ulatuses vabadus Psühhodünaamiline teooria- Sigmund Freud – Oidipuse kompleks, Elektra kompleks Sotsiaalse õppimise teooria (Alber Bandura)– sugu areneb laste kogemuste tulemusena, tasu ja karistus, õppimine vaatluse teel, samasoolised mudelid. Kohlbergi Kognitiiv-arenguline teooria • Laps struktureerib oma kogemusi aktiivselt. • Astmed: 1. Sooidentiteet (2-3½) 2. Soostabiilsus (3½-4½) 3. Sookonsistentsus (4½-7 ja vanem) Soo-skeemi teooria • Peale sooidentiteedi välja kujunemist 2-3.a. • Soo-skeemid – organiseeritud sooliste uskumuste kogumid Bioloogilised teooriad • Hormoonid • Bioloogilised faktorid võivad olla olulisemad kui sotsiaalsed Uuemad teooriad
takistust kasvatustöö korraldamiseks. Kolmandaks võimsaks sotsialiseerivaks faktoriks on vahetu arengukeskkond, mis lapse arengu varases staadiumis jõuab tema koju TV vahendusel. Televisioonil on nii pos. kui neg. mõju. Peale massikommunikatsiooni mõjutab laste sotsiaalset kujunemist vahetu arengukeskkond, mis avaldub ühiskonnas valitsevate meeleolude, probleemide ja rõõmudena. Praegu eestlased – venelased, rikkad- vaesed. Kõlbeline areng ja L. KOHLBERGI kõlbelise otsustamise arenguteooria. Kohlbergi teooria voorused ja puudused. Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotsiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. KOHLBERG tõi inimese kõlbelises arengus välja kolm taset: Prekonventsionaalne moraal - naiivne moraalne realism, pragmaatiline kõlbelisus; Konventsionaalne moraal - Teisi arvestav moraal ja Sotsiaalse süsteemi moraal; Postkonventsionaalne moraal = Jumala õigus - Inimõigustel ja ühiskondlikul heaolul
(omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak, mida on sageli peetud tarvilikuks kunstiteose esteetilise väärtuse mõistmisel" Simon Blackburn (2002: 119). NB! Siin "omakasupüüdmatus", "pühendunult vaagiv" on positiivne moraalne karakteristik! E-hoiaku moraalset rolli on võimalik kujutleda kahel viisil: 1) Konsekventsiaalne tõlgendus: Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed see teeb meist moraalselt paremad inimesed (Newman 1980 jt). Nt Kohlbergi 6-astmelise moraalse arengu skaala mõttes(vt. 5loeng 4lk 3slaid illustreerivaks). 2) Kontseptuaalne tõlgendus: Mõned moraalifilosoofid (nt Firth 1952) väidavad, et moraalse hindamise üheks tingimuseks on olukorra huvitu ja erapooletu jms käsitlemine. Seega võib väita, et E-hoiakut saab moraalselt õigustada seeläbi, et see eeldab moraalselt olulisi tunnuseid nagu "huvitus" ja "erapooletus": E-hoiakul ja moraalsel hindamisel on mõisteline ühisosa. 8
4) Formaalsete operatsioonide periood (11+....) Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Loogika areng (deduktiivne järeldamine =kui..., siis....). probleemilahendamisstrateegiad. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria: I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) enne 10ndat eluaastat tähtis ainult teo tagajärg, pärast saab tähtsaks ka motiiv. 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine
4) Formaalsete operatsioonide periood (11+....) Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Loogika areng (deduktiivne järeldamine =kui..., siis....). probleemilahendamisstrateegiad. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria: I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) – enne 10ndat eluaastat tähtis ainult teo tagajärg, pärast saab tähtsaks ka motiiv. 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine
Lapsed (lasteaiaealised) teevad neil juba vahet. Moraalne areng. 34 Piaget' uurimused mängureeglitest. Lawrence Kohlberg (3 staadiumi, 6 astet). Lood moraalsete dilemmadega (nt Haige naine vajab ellu jäämiseks ravi. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mida mees peaks tegema? Miks?). Kohlbergi järgi 3 staadiumit: 1. Staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. Staadium: Konventsionaalne (kasvatus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sotsiaalse korra säilitamine, kohuste täitmine) 3. Staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus. Moraali puhul võivad olla määravad ka soolised erinevused. Samuti on olemas seos
annaabi.ee 
