täiskõhutunnet tekitava hormooni leptiini eritumist(hormoon, mis mõjutab inimeste söögiisu, annab vereringe kaudu ajule infot energiavarude kohta, talletab rasvkudesse ja eritub ning annab signaali, et söögiisu puudub) ja mõjutab ainevahetust. Suureneb ülekaalu oht. Geneetika võib mõjutada, kuid mitte nii palju nagu räägitakse, asi on pigem toitumisharjumustes. Stress võib panna isu rohkem suhkru-ja rasvarikaste toitainete peale. Stressihormoon kortisool põhjustab rasva kogunemist kõhu piirkonda ning suurendab rasvarakke.
hormoone Munandid- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Insuliin- valguline hormoon, mille toime reguleerib ka vereglükoosisisaldust Adrenaliin- Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku Türoksiin- kilpnäärmes toodetav hormoon. Noortel reguleerib türoksiin kasvu, vanematel ainevahetust Kasvuhormoon- soodustab valkude omandamist Stressihormoon- põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu Vesilahutuvad- (peptiidhormoon; glükagoon, insuliin, kasvuhormoon), on rakku pääsemiseks liiga suured, annavad signaali retseptorvalkudele Rasvlahustuvad- (steroidhormoonid; kartinool, östrogeen, vitamiin D), liituvad tsüloplasmaatilise valguga e. Hormoonretseptoriga VERESUHKRU REGULEERIMINE ORGANISMIS:Rakud vajavad pideval glükoosiga varustamist|Glükoos jõuab verre:-süsivesikute seedimisel-
Ravipedagoogilistes Lastekodudes asutustes Vanadekodudes Sotsiaalteraapilistes Hooldekodudes kogukondades Sanatooriumides Vanglates Erapraksises Päevakeskustes Ülikoolides Päevakodudes 66 MUUSIKATERAAPIA TOIME (1) Tekitab tundeid, seoseid, sisemisi pilte, taaselustab mälestusi. Lõdvestab lihaspingeid. Stressihormoon adrenaliin alandub maheda muusika saatel ca 20%. Õiged toonid ja rütmid võivad isegi hirmust vabastada. Aitab vähendada ängistust ja stressi. Aitab tähelepanu kõrvale juhtida valu põhjustavatelt teguritelt. 7 7 MUUSIKATERAAPIA TOIME (2) Tõstab tuju ja vähendab deperssiooni. Muudab südamerütmi ja tõstab kehatemperatuuri kõrgemale, mis on
Vereringe regulatsioon: · kui veres kasvab süsihappegaasi hulk saadetakse signaalid südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Nii suureneb südame löögisagedus. Veri kannab rohkem hapnikku organismi laiali ja süsihappegaasi organismist välja. Kui süsihappegaasi sisaldus veres langeb, saadetakse südamesse signaalid, mis alandavad südame löögisagedust. · Südame tööd kontrollib ka hormoon adrenaliin. Adrenaliin ehk stressihormoon valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine. · Kui vererõhk tõuseb liiga kõrgele , pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringeelundkonna kahjustumist. Veresuhkrusisalduse kontroll toimub klassikalisel negatiivse tagasiside meetodil. · Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks , vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin jõuab vere kaudu kõikide rakkudeni. Ta aktiveerib
põletikku. Mürgi koostisse kuulub: vett, valke (13), fermente (fosfolipaas, mellitiin), amiinohappeid (18), mineraalaineid, glükoosi, fruktoosi. Põhilise osa valkude kompleksist hõlmab mellitiin (52%). Keemiliselt on mellitiin polüpeptiid, mis koosneb 26-st aminohappest. Ta on tugeva põletikuvastase toimega, põhjustab organismis kortisooli ("stressihormoon") vabanemist, on lüütilise (rakke lahustava) ja antimikroobse toimega. Uuringutega on näidatud inhibeerivat toimet Borrelia burgdorfer´i (Lyme´i tõve ehk puukborrelioosi tekitaja), Mycoplasma hominis´e ja Chlamydia trachomatis´e suhtes. Surmav toime on ainel Cancida albicans´ile. Bakteritsiidne konsentratsioon 1: 1000 hävitab mikroobid
[3] 2 Meie toidulaual on amiiniderohked näiteks avokaadod, banaanid, sidrunid ja ananassid; köögiviljadest spinat ja hapukapsas; liharoogadest eriti kalatoidud, aga ka veisemaks; kõik kõvemad (vanemad) juustud; tume sokolaad ja ka näiteks vein. [4] Lisaks sellele on ka paljud närvisüsteemi signaalmolekulid amiinid, näiteks stressihormoon adrenaliin [5] (korrektsemalt epinefriin), ,,õnnehormoon" dopamiin, toitu reguleeriv serotoniin; neurotransmitter histamiin jt. [2] Ka pärilikkusaine DNA on kokkupakitud amiinirikaste valkude poolt. Heterotsüklilisi amiine, mis on pärilikkusaine ehitusblokkideks nimetatakse ka alusteks.[6] Joonis 2 Heterotsüklilised amiinid DNA ja RNA koostises. [8] Joonis 3 DNA struktuur. Rohelisega on
· Glükoneogenees- aminohapete ja triglütseriiidide lahutamine · Lipolüüs- rasvhapete lammutamine, siis kui ei ole söönud, kõige aeglasem. · Glükagoon- sümpaatilise NS tõus · Adrenaliin- tuleb appi, kui on tugev füüsiline pinge ja tugeva emotsionaalse pinge korral. · Kortisool- igapäevases regulatasioonis ei osale, suureneb nälgimise korral. Kortisool lülitub, ei stimuleeri glükogenolüüsi, vaid lipolüüsi ja glükoneogeneesi. On stressihormoon- vallandub kestva füüsilise-emotsionaalse pinge korral, ka kuum, külm, haigused. Neerupealiste koore hormoon. · Kasvuhormoon, on sarnane insuliinile. Hüperglükeemia- vere glükoosi taseme tõus üle normi, 3,33-6,2 mMol/l · Mõõdukas hüperglükeemia üle 6. · Füsioloogiline hüperglükeemia tekib pärast söömist, möödub mõned tunnid pärast söömist insuliini mõjul.
¤ ,,Kasuta värve". Küllap igaüks on õppimise ajal raamatusse jooni alla vedanud, märgi ka eri sündmused mõttes eri värvidega. ¤ ,,Tee kodutööd". Enne tähtsat sündmust, kõnet vms. kirjuta kõik ütlemist vajav üles ja korda seda paar korda. ¤ ,,Säilita rahu". Stress ja muretsemine raskendavad meeldejätmist. Katsu igas olukorras olla rahulik ja keskenduda. Kui sul on stress, vallandub su kehas stressihormoon ja see tapab võime midagi meelde jätta. Rahu! ¤ ,,Õpi unustama". Aju tervise seisukohalt on tähtis ka unustada ja vähemtähtis välja visata. 90 protsenti saadud infost ununeb esimese 9 tunni jooksul, kui inimene seda ei kasuta. Kuidas aga unustada kunagi aktiivselt talletatud infot? Kuidas näiteks unustada ära kunagiste klassivendade keskkooliaegsed telefoninumbrid? Ebameeldivad mälestused? Üks võimalus on ebavajalik info blokeerida - nii kui see meenub,
olema väiksem Samas osadel on vastupidine, sigimise ajal on stressitaluvus väiksem o Talv, suvi Talvel on madalam stressitundlikkus talvel on looma füsioloogiline seisund kehvem, seega on ennde stressireaktsiooni tekkimine ka aeglasem · Keskkond o Kui laboris naidata linnule kiskja topist, tõusis kohe nede stressihormoon o Samas kui looduses topist näidata, siis stiimuli nägemine tekitas vähem stressi looduses võimalus põgeneda o Kehtib ka erinevates keskkondades (võsa, varjevõimalused jen) o Nt kuldnokk: madalas rohus paiknevad kuldnokad põgenesid varem kui kõrges rohus varjuvad kuldnokad · Grupi suurus o Suuremat gruppi rünnatakse ebatõenäolisemalt (nii inimestel kui ka kiskja- saaklooma vahelises seoses)
Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd 3) Kortisool (stressihormoon) toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa. võivad tekkida unehäired või söögivajadus Une ajumehhanism - Komplitseeritud süseem, puudub kindel keskus. Mitmed omavahel seotud keskused, mis paiknevad ajutüves, samas on oluline osa ka frontaalsagara kontrollil Unetsüklid: I tase: kerge uni üleminekufaas kergesse unne võtab aega 4-5 minutit II tase: veidikene raske uni välisärritajatele ei reageerita. Moodustab poole unest. Lihased lõdvenevad, kehatemperatuur langeb
ümbritseva lärmi tõttu teise inimese nime. Olukord on piinlik, üle küsida ei julge... Tegelikult aga ei peaks tundma piinlikust, vaid just nimelt üle küsima. Seegi suurendab võimalust, et nimi jääb meelde, samuti annab teisele inimesele signaali, et sa tõesti püüad tema nime meelde jätta. Tee kodus salatrenni. Kuulsuste nimede-nägude meelde jätmine on hea võimalus oma mälu treenida. Rahu! Kui sul on stress, vallandub su kehas stressihormoon ja see tapab võime midagi meelde jätta. Näiteks on tavaline, et intervjuu alguses oled nii närvis, et ei suuda midagi hiljem meenutada ning stress suureneb veelgi, kui hakkad muretsema sellepärast, et inimese nimi läks alguses kõrvust mööda. Vaja oleks aga intervjuu alguses võtta väike hetk ning inimese nimi enda jaoks nö läbi töödelda ja siis jääb ta ka meelde. Kõige tähtsam aga asja juures on uskumine, et sa suudad nimesid meelde jätta. Kui oled
Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) – toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd 3) Kortisool (stressihormoon) – toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa. võivad tekkida unehäired või söögivajadus Une ajumehhanism - Komplitseeritud süseem, puudub kindel keskus. Mitmed omavahel seotud keskused, mis paiknevad ajutüves, samas on oluline osa ka frontaalsagara kontrollil Unetsüklid: I tase: kerge uni – üleminekufaas kergesse unne võtab aega 4-5 minutit II tase: veidikene raske uni – välisärritajatele ei reageerita. Moodustab poole unest. Lihased lõdvenevad, kehatemperatuur langeb
Sünteesib joodi sisaldavaid hormoone. N: Türoksiin. Mõjutab ainevahetuse kiirust. (ületootmine - kõhnus ja silmad punnis. alatalitlus - paksus ja loius.) KÕRVALKILPNÄÄRMED - Väikseimad sisenõrenäärmed(0,1g). Parathormoon - reguleerib Ca ja P ainevahetust. NEERUPEALISED - a)kortikosteroidid - reguleerivad vee ja mineraalsoolade ainevahteust. b)adrenaliin - mobiliseeriv hormoon(stressihormoon). kiirendab südametööd. Segatüüpi : KÕHUNÄÄRE - 99% sünteesib seedeensüüme. 1% insuliini ja glükagooni- reguleerib veresuhkru taset. Insuliin langetab Glükagoon tõstab. SUGUNÄÄRMED - a) Isastel - testised e. munandid. Ülesandeks sugurakkude ja testosterooni(mees-suguhormoonid) tootmine. b) emastel ovaariumid e. munasarjad, mis toodavad nais-suguhormoone e. Österogeene. NB! mõlemad suguhormoonid mõjutavad sooga seotud tunnuste kujunemist. Hormoonide jaotus :
annaabi.ee 
