Hirm pole tähtis- Ketlin Priilinn Agnes Pentsa 7.b Tegelased Matilda peategelane, 11aastane . Mattias - Matilda vend, kaotas alla 8 aastaselt nägemise. Adeele - Matilda sõber, pruunid juuksed. Ema joob. Joanna - Matilda sõber, isa jättis pere maha. Olivia - Matilda sõber, esimene kes Matildaga tutvus. Elab vanaemaga. Ema - soomes. Õde, isa surnud. Antonia nõiatüdruk, ema suri kodutiigis. Dromodor - deemon Pikk sisu jutustlus Matilda kolis oma perega Pärnust väikesesse külla. Ta armastas oma venda, kes oli kahe aastaselt kaotanud oma nägemise. Nüüd oli ta vend kaheksane ja Matilda ise kaheteist aastane. Tal puudusid igasugused sõbrad Pärnus ning lootis siin alustada uut lehekülge. Kui nad saabusid külla, märkas Matilda esimesena tüdrukut, kelle silmis oli suur kurbus
ÕDEDE ETTEKUULUTUS Michelle Zink Annabel Lillestik 7A 2015 Michelle Zink • Ameerika kirjanik. • Elab New Yorgis. • Auhinnatud autor. • On kirjutanud kuus romaani. • Loominguline kirjanik. • Oli noorena koolikiusamise ohver. • 2009 aastal sai raamat parima kümne hulka. Raamatust • Tegevus toimub aastal 1890. • Kaks õde, Lia ja Alice. • Vanemad surnud. • Nad saavad teada ettekuulutusest. • Ingel ja deemon. • Teispoolsuse hinged ja Samael. • Tatoveeringulaadne märk. • Kaose ingel. • Ohtlikud rituaalid. • Võtmete asukoht. Alice • Salalilk, ülbe ja ebaviisakas. • Deemon. • Ühenduses teispoolsusega. • Tegeleb rituaalidega. • Tappis oma venna. • Sinised silmad. Lia • Heasüdamlik ja viisakas. • Kaose ingel. • Vastupidine Alicile. • Kõige tugevam õde sajandite jooksul. • Rohelised silmad. Veel raamatudid Minu arvamus • See on huvitav ja müstiline raamat.
Lermontovi haridus · Moskva ülikooli aadlipansion · humanitaarne vaimsus, luuletamine · elu esimene protestiakt-pansionist lahkumine · Moskva ülikooli 16-aastaselt · 18-aastaselt lahkus ülikoolist · teenistusastmete ja paraadide Peterburg · otsus hakata ohvitseriks · säjakool, elu raskeim periood · drill, prassimine, liiderdamine=mõtlemisvõime hävitamine · kahepalgeline elu Lermontovi romantismi · lemmikkangelased-deemon, langenud ingel ja vang · armastus=truudusetus · sõprus=reetmine · lootus=illusion(seosed ,,Meie aja kangelane-ga" ) · mõistu, üksluisus, Kaukaasia, tüdimus, igavus, üksildus, kahtlused, kõhklused, (deemon= · teenistus Tsarskoje Selos · näidend ,,Maskeraad" · luuletus ,,Poeedi surm" · arreteerimine, Kaukaasia, sõda, vanaema LUULETUSED · ,,Mõtisklus", ,,Kodumaa", ,,Puri", ,,On ivag ja kurb"
ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu" F.W.J Schelling Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof. Teda peetakse 19. sajandi teoloogia isaks. Õppis Halles filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel sai ta pastoriks Berliinis. Aastal 1799 ilmus ta raamat "Über die Religion" Romantism muusikas vene helilooja Anton Rubinsteini ooper ,,deemon" almis aastal 1872 ja esietendus 1875. aastal. Deemon, on lüürilis- psühholoogiline ooper, milles peatähelepanu keskendub Deemoni ja lihtsureliku neiu Tamara armastusdraamale. Carl Maria Friedrich Ernst von Weber 1786- 1826 üks esimesi tähtsamaid romantilise koolkonna heliloojaid, keda nimetati ka saksa romantilise ooperi isaks. Ta kirjutas kokku 10 ooperit millest üks on kaduma läind. Ta nõbu oli Mozardi naine. Ta oli sakslane aga ta suri londonis, sest seal pakuti head palka.
TEOSED PORTREED: MAALID Konrad Mägi Mererand Ants Laikmaa Lennuk Oskar Luts Männid Gustav Suits Talvine Tartu Emajõega Juhan Liiv Sõttaminek Aleksander Tassa Tõusva nooruse ees G. Suitsu "Tuulemaa" illustratsioon Märter Katastroof TEOSED TUSIJOONISTUSED: AKVARELLID Katastroof Deemon Ulguv koer Deemon ja Tamara Suurlinn Surm ja väsinu Jaht Surma lõikus Alevi kõrts Surma viis I Tamara tants I Tamara tants II TEOSED TRÜKISED Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I kaas Album "Noor-Eesti" III kaas Ajakiri Noor-Eesti kaas G. Suits "Tuulemaa" kaas Album "Noor-Eesti" V kaas Album "Siuru" I kaas M. Under "Eelõitseng" kaas
X KLASS Teosest Johann Wolfgang von Goethe - saksa kirjanik ja loodusteadlane Näidendi valmimiseks kulus üle 60 aasta I osa valmis aastal 1806, ilmus aastal 1808 Kuulub valgustusajastusse Valgustusajastu Sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse ning hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast heal arvamusel Usub, et inimkond on teel hukatusse Sõlmib lepingu Issandaga
1910 Männid. 1931 Talvine Tartu Emajõega. 1935 Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 Alevi kõrts. Tuss, seepia, guass, paber. 1913 Avarellid Deemon. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Trükised Albumi "Noor-Eesti" III kaas. 1908. Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. 1905 Album "Noor-Eesti" III, kaas. Trükis
Samal silmapilgul on kuulda teravat kellahelinat. Vagunisaatja koputab Ratchetti uksele. Ratchett ei vasta. Ka teine koputus. „Ce n’est rien. Je me suis trompé,” hõikab Ratchett. „Bien, monsieur.” Vagunisaatja kiirustab minema ja Ratchett püüab taas magama jääda. * Kirjuta lõigust variant, milles on heterodiegeetiline jutustaja ja fokuseering teisel tegelasel Mary Shelley „Frankenstein” Kuuvalguses irvitades jälgis deemon ainsat akent, kus tuli veel põles, vahtis, kuidas seal istub ja täidab antud ülesannet mees, kellele deemon oli reisil järgnenud, ta oli varjanud ennast metsades, peitunud koobastes või otsinud pelgupaika laiadel üksildastel nõmmedel ning nüüd tuli deemon üle vaatama mehe edusamme ja nõudma talle lubaduse täitmist. Mees märkas deemonit ning hakkas äkitselt raevust värisedes tükkideks kiskuma olevuse, kelle kallal ta töötanud
Tempera, paber. 1909 G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 Alevi kõrts. Tuss, seepia, guass, paber. 1913 Akvarellid Deemon. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911 1912
,,Jooksik" ,,Kaukaasia vang" - tserkesside suguvõsa, tüdruk hukatakse reetmise eest isa ja venna poolt ,,Vabaduse viimane poeg" - Novgorodi vabaduspüüdlused ja soov mitte alluda Moskvale ,,Laul kaupmees Kalasnikovist" - eelkõige auküsimused ,,Mtsõri" - omanäoline. Mtsõri kruusiakeelne, inimene kes valmistub kloostris mungaks saama. Tegelane ei soovi mungaks saada, rändab mööda maailma ringi, kuid jõuab tagasi kloostrisse. Vabadustunne sõltub suuresti inimese sisemaailmast. ,,Deemon" - valmimine võttis aega 10 aastat. 5 erinevat varianti, enne kui rahule jäi. 2 legendi: 1) langenud ingel, kelle jumal karistuseks taevast alla saadab 2) mägedes elab deemon, kelle suudlus on surmav. Traagiline armastus, keeruline dilemma. Deemon armub, kuid suudelda ei tohi. Autor püüab vaadelda üksinduse teemat. Lermontovi draama Eelkõige psühholoogilise alatooniga, inimhing ,,Imelik inimene" - üksikisik selgelt vastandub ühiskonnale
oma saapad tagasi, mitte enne. Kass ohkas. Kuhu teda veel saadetakse, enne kui ta oma ilusad saapad tagasi saab. Tuli põrgusse minna. Kass kaevas ja kaevas, kuni kaevas piisavalt sügava augu, et põrguni jõuda. Kohe, kui ta viimast käpatõmmet tegi, lõi sooja õhku talle näkku. Saabastega kass laskus alla. Põrgus oli nii palav, et kass oleks heameelega kasuka maha visanud. Kass hakkas sammuma mööda pikka punast koridori. Talle tuli vastu üks deemon. See küsis: ,, Mis sa tahad?" Kass vastas: ,, Ma sooviks igavest tuld". Deemon hakkas naerma ja lasi ta edasi. Sama kordus veel seitse korda, kuni ta jõudis sügavamale põrgusse, otse kuradi trooni juurde. Kurat küsis: ,,Mis sul siia asja oli? Koerad meil on, aga põrgukasse pole mu silm küll veel näinud ega kõrv kuulnud." ,,Ma tulen kaugelt, seitsme maa ja mere tagant. Põhja draakoni käes on mu saapad. Et ta neeed mulle tagasi annaks, pean ma põrgust igavest tuld tooma", lausus kass
Saksamaa 1)Wormsi toomkirik 2)St. Michaeli kirik Hildesheimis 3)Watburgi linnus Eisenachis 4)Mainzi toomkirik Prantsusmaa 1)Cluny kloostrikirik 2)Notre Dame de la Crande kirikPortieris 3)Saint Sermini katedraal Toulouseis 4)Tornlinnus Dinant is Inglismaa 1)Toweri linnus Londonis 1)Gislebertus.Viimne kohtupäev kloostrikiriku portaal 2)Kristuse sünd St Michaelikiriku pronks uks 3)Eeva paradiisi aias Saint Lazare katedraal. 4)Püha Peetrus Saint Pierre kirik Moissacis 5)Naine ja deemon Vereley kloostrikiriku kapiteel 6)Krutsifiks Lichensteini kloostris 7)Laemaaling St Michaeli kirikus Hildesheimis 8)Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest 9)Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus
10. Esindajad Claude Monet, Aubrey Birdsley Edvard Munch Gerhard Munthe Henri Matisse Karl- Schmidt- Auguste Renoir, (Ingl), Gustav Klimt („Karje”), (Norra), Nikolai Rotluff, Ernst Edgar Degas, Camille (Austria), H. De Mihhail Vrubel Roerich (Vene), Ludwig Kirchner, Pissarro, Alfred Touluse- Lautrec („Istuv deemon”), Akseli Gallen Vassili Kandinsky, Sisley, Auguste Rodin (Pr) Auguste Rodin (Soome) Eduard Viiralt, Emil („Mõtleja”) Volde
järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust.) · "Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist ..."(Teos on kirjutatud rahvalaulu laadis ja viib meid 16. sajandisse. Kõige täiuslikumalt kehastab rahvuslikkuse idee luuletuses "Kodumaa", kus Lermontov teeb vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonipatrioismi vahel. Loob kurva pildi kodumaast. Deemonlik ja rahvalik Aga kumbki pole halb. · "Deemon"(Suuremahuline poeem. legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Keskne tegelane deemon langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks.) 6. Nikolai Vassiljevits Gogol · 1. aprill 1809 4. märts 1852 (sündis 1. aprillil 1809 Poola kubermangus Ukrainas ja suri 4.märtsil 1852 Moskvas
Kinder SS ('laste SS'). Simmons on need väited kõik valeks tunnistanud. 5 Esinemine Nad esinevad koomiksitegelaste stiilis riietuse ja jumestusega. Ise selgitasid nad, et nad valisid oma välimuse vastavalt sellele, missugustena fännid neid kujutasid. Stanley tegelane oli Tähelaps (Starchild), sest teda nimetati sageli "tähesilmaliseks armastajaks" ja "lootusetuks romantikuks". Simmonsi tegelane on Deemon (Demon), mis kajastab tema künismi, musta huumorit ja kiindumust koomiksiraamatutesse. Frehley tegelane Kosmosemees (Spaceman, Space Ace) peegeldab tema armastust teadusulme vastu. Väidetavalt pärineb tema tegelane teiselt planeedilt. Crissi tegelane Kassmees (Catman) vastab uskumusele, et tal on üheksa elu, sest tema lapsepõlv Brooklynis oli vära raske. Tähelaps – Paul Stanley Deemon - Gene Simmons
alustaKõnet()
*
<
Tegelased · Faust · Margareta · Mefistofeles Faust · rahutu tegelane · Teadlane · Masenduses inimliku piiratuse tajumisest · Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena ta näib · Sügavalt usklik Mefistofeles · Kuri deemon · Ei pea inimestest lugu · Ei austa jumalat · Siiski ei suuda ta kõiki inimesi oma tahte alla suruda Mefistofelese ja jumala leping · Faust on katsematerjal · Mefistofeles üritab Fausti võita enda meelevalda · Jumal on kindel, et Faust leiab õige tee Mefistofelese ja jumala leping · Kui Faust hakkab elu nautima võidab Mefistofeles · Leping kinnitati veretilgaga Kasutatud materjal · Johann Wolfgang von Goethe "Faust" · Wikipedia
üliõpilastega. 1. juulil 1832 oli Lermontov sunnitud esitama lahkumisavalduse häbematuse pärast. Seejärel tegi ta läbi väljaõppe Peterburi alamlipnike koolis. Luule Lermontovi loominguaastatel 1828-1835 kirjutas ta rea romantilisi poeeme ja mitu näidendit. Paljude poeemide tegevus hargneb Kaukaasias või muistsel Venemaal. Kangelased on julged ja üksikud ning neis leegitsevad kired ja vabaduseiha. Lermontovi kujutelmade üheks lemmikkangelaseks saab deemon, langenud ingel, kes pealesunnitud paradiisiõndsusest lahti ütleb ja kõikvõimsa Jumala vastu mässu tõstab. Autor on teinud kogu maailma kurjusest ja ebaõiglusest oma südameasja, võttes kõike seda isikliku solvamisena, millega ta ei või ega tahagi leppida. Tema luuletus ,,Puri" ühendab kaks põhimotiivi- priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. Looming aastatel 1835-1837 oli varasemaga võrreldes läbi teinud suured muutused. Olid ka
Tekib küsimus, kas Dorian on koletis, sest hoidis naiivselt kinni Henry igast sõnast? Basil, kunstnik, kes maalis Dorianist portree, hoolib temast ning proovib teda Henryst eemale hoida. Ta on ka esimene, kes näeb, kuidas Henry müjutused muudavad Doriani järjest külmemaks ja tundetumaks. Samamoodi nagu Basil, proovib Doriani aidata ka Sybl. Dorian näitab Basile, mis on tema portreest saanud ning ütleb, et ta on jumal. Kuid Basil ei nõustu, vaid leiab, et Dorian on deemon ning see pilt on vaja hävitada. Sellega õigustabki Dorian Basili tapmist. Pärast pikka reisi eemal, tuleb Dorian tagasi koju, sest on elust tüdinenud. Ta leiab, et kuna ta on võtnud kõike, mida võtta saab, pole midagi, mida ta tahaks. Henry hakkab alles nüüd nägema, kui koletuks on Dorian muutunud ning oma tütre kaitsmiseks proovib Henry Doriani eemale ajada. Selle peale Dorian vihastub ning süüdistab Henryt, öeldes, et ta oli kõik, mida Henry kartis olla.
1. Luuletuse kirjutas Mihhail Lermontov 1831 aastal . 2. Luuletuse teemaks on deemon . 3. Luuletus räägib maale langenud inglist . Ingel tõstab jumala vastu mässu . 4. Autor kasutab palju irooniat . Näiteks : Maailm kus on ainult mure ja nutt või Maa igavad laulud .Veel kasutab ta isikustamist : kuu , tähed ja pilved jäid kuulama . Veel kasutas ta metafoore : põues kõlab viis ja rind igatsust täis . 5. Luuletuses leidus võrdlusi : hea ja kuri , rõõmus ja kurb 6. Mulle meeldis see luuletus , sest see pani mind mõtlema . Luuletus oli sügavamõtteline . 7
Third level Fourth level Fifth level Looming 20.saj tippsaavutus Juugendlik joon Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 Lennuk. 1910 Mõjutused rahvusromantismist Üldistatud vormikäsitlus Dekoratiivne stiliseering Edvard Munch Deemon. 19111912 Surma viis. 19111912 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Surma lõikus" 19111912 Click to edit Master text styles Märter. 1913 Second level
4.) Oluline stseen: · Fausti ja Margarete armastus mefisto plaan kukub läbi osaliselt 5.) Tegelased: · Faust: Arst, oli depressioonis.Faust on rahutu. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. · Mefisto: kuri deemon, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda · Margareta: tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis.
James Ensor ,, Pierrot'' Jan Toorop ,,Uus põlvkond,, Venemaa Tuntumad Nikolai Roerich (1874 1947) maalis vanu vene linnu, muistsete esivanemate elu, eriti tihti aga varjaagide kirjupurjelisi laevu. Mihhail Vrubel (1856 1910) kujutas kummalisest piinast haaratud tegelasi, näiteks Lermontovi Deemonit. Venemaa Tuntumad Mihhail Vrubel ,, Lermontovi Nikolai Roerich ,, ülemere'' Deemon'' Eesti tuntumad Kristjan Raud(18651943) Püüti kajastada oma maa sangarlikku minevikku, tuua pildile rahvaluulet ja kujutada uut moodi oma kodumaa kaunist loodust . Oskar Kallis (18921918) oli Ants Laikmaa õpilane. On loonud mitmeid Kalevipoja ainetel pastellmaale. Eesti tuntumad Kristjan Raud ,,Kalevipoeg Oskar Kallis ,, Kalevipoeg põrguvõravas'' Laudu toomas'' Täname!
· 1890. Roosiristlaste ordu salong · tunnustasid imepäraseid ja müstilisi teoseid · sveitslane F. Hodler · juugendlik vorm · ''Päev I'' · ''Öö'' · hollandlane J. Toorop · juugendlik vorm · ''Kolm pruuti'' · A. Böcklin · töötas Saksamaal, kasutas tihti realismilähedast vormi · ''Surnute saar'' · kuulsaim vene sümbolist M. Vrubel · kujutab inimhinge traagikat, isikupärane · mosaiigitaoline värvikäsitlus · ''Istuv deemon'' · belglane J. Ensor · maaliliselt kõige huvitavam ja uuenduslikum · eretate kaunite värvidega kummituslikud, grotesksed nägemused skelettidest, monstrumites · maskeeritud inimesed, lihtsalt maskid · ''Autoportree maskidega'' · skulptor A. Rodin · pinnatöötlus varjundirohke ja krobeline liikumine · ''Suudlus'' · ''Põrguvärav'' · Michelangelo eeskuju, Sixtuse kabel · ''Balzac, alasti etüüd'' · ''Tantsustuudio''
See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi võitlusstseene kujutavates kompositsioonides. Pärimad näited on ,,Sõttaminek" ja ,,Lennuk" 1907 ja 1908 aastate suvede Norra reisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist. Tuntuim selle perioodi töödest on "Dekoratiivne Norra maastik" Oma tugevasti üldistatud vormikäsitluse ja dekoratiivse stiliseeringuga meenutavad selle perioodi teosed suuresti norralase Edvard Munchi töid. Parimad sümbolistlikus laadis tööd: "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof" Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree. Samuti ka: Oskar Luts, A.H.Tammsaare, G.Suits, Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks: Ulguv koer Triigile meeldis väga ka maastikke maalida: ,,Talvine Tartu Emajõega"
· kirikust sai antiikkultuurihoidja ning püüti seda sobitada ristiusu põhitõdedega Katoliku kiriku õpetus · 381 aastal kuulutati kristus Rooma riigi usuks · patt jumalale meelevastane tegu · saatan kurjuse kehastus, oli endine ingel. Oli sõnakuulmatu ja heideti paradiisist välja. · Paradiis taevane jumalariik · Põrgu Saatana elupaik · Nõid Eri inimene, kes on astunud saatana kehastusse · Deemon saatana käsilane · 7 surmapattu 1. uhkus, 2. kadedus, 3. viha, 4. laiskus, 5. kitsidus, 6. liiderdamine, 7. eksimused katoliku kirik oli keskajal väga rikas 1. suured maatükid 2. annetused 3. kirikumaks 4. kiriklik ametlik müük Kirik keskajal Varakeskaeg kujunes kirikuorg valitsevaks sai katoliku kiriku õpetus kujunes paastiriik Kõrgkeskaeg vastuolud ilmaliku ja kiriku võimu vahel katoliku kirik eraldub õpetusest ÕIGEUSK
Loomingud 1836.a. valmis Glinka esimene ooper "Ivan Sussanin" , sellega algas Vene klassikalise ooperi areng. Jutustava sisuga, retsitatiivse meloodiaga laulud, esitati üksi või mitmekesi nimetatakse Bõliinadeks. Glinka kuulsamate teoste hulka kuuluvad ooper "Ruslan ja Ludmilla" , sümfooniline teos "Kamaarinskaja" , see pani aluse vene sümfoonilise muusika arengule. Looming Anton Rubinsteini loomingu peateoseks on ooper "Deemon" , peategelane on uhke ja alistumatu vaim ja Gruusia vürsti tütar Tamara. Muusikute ühendus "Võimas rühm" Alus pandi Aleksander Dargomõzski kodus. Kolm noormeest Mili Balakirev, Cesar Cui ja Modest Mussorgiski Suurt tähelepanu pöörati vokaalmuusikale ja programmilisele muusikale. Rühm tegutses 10 aastat. Nikolai Rimski-Korsakov Tema nime kannab Peterburgi konservatoorium. Lemmikzanr oli ooper, neid oli tal 15 Tuntuim ooper oli "Lumivalgeke" , muinasjutulise sisuga.
2 1. 19. sajandi alguse vene kirjandus - vene romantism Vene romantismi iseloomustavad Puskin, Lermontov, Gogoli poeemid. Romantiline kangelane oli üksik, kahtlev, mässumeelne, vastuolus rahvaga. Tegelane on elus pettunud, õrnad illusioonid, spliin. Väliselt võis tegelasel olla mingi puue. Teostes vastandatakse armastus- truudusetus. Mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse (ülistatakse talupoja lihtsat elu, samas ei peeta talupoegi mitte millekski). Tunded mõistusest kõrgemal, deemon kehastab mässumeelset isikut (Lermontov "Deemon"). Kirjanike lemmikaastaaeg sügis, lemmikvärv sinine. Romantilise luuletaja sünged arvamised: armastus on õnnetu. kaasas reetmine, üksildus, egoism. Arvati, et õnnelikud on vaid labased, tavalised inimesed mässumeelsus korra eitamine, maailma põlgamine ja jumal = halb; deemon = hea vastuoluline suhtumine rahvasse. Ise oldi võitleja, prohvet, rahvajuht, aga põlgati rahvast.
10.D klass 2014/2015 Luulekogu andmed BETTI ALVER TEOSED I, TALLINN EESTI RAAMAT 1989 Kujundanud Mai Einer Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval Eesti luuletaja Oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga Hiljem abiellus kirjandusteadlase Mart Lepikuga Luuletuste teemad Armastus- "Jälle ja jälle" Hirm- "Ebausklik" Elu- "Elul on väikene hingemaa" Perekond- "Isaga metsas" Aastaajad- "Sõber talv" Vabadus- "Vabaduse deemon" Autori nägemused · Loodusest Loodus on muutlik, kord rahulik ja kord metsik, kord kuiv ja päikseline, kord aga väga tormine ja vihmane. "Kui pilved Kähinal käisid üle madala taevalae, tuli tasa me tundi sügis" · Armastusest Armastus võib olla kibe ja valus, armastus võib olla parim tunne maaailmas, kuid võib ka palju haiget teha. "Nii raske, raske tuule rajuvil sa rebid kõik mu hingehilbud maha" Luuletus, mis kõige rohkem meeldis
Nüüd vaikinud on võimas luule, ei enam iial kõla see. Tal pitser surutud on suule, tal kitsas kirstus lõppes tee. Kuid Lermontovi looming elab üle aegade. 6 LOOMING Luule Vaimselt varaküpse nooruki esimesi töid märgistav aastaarv on 1828. Lermontovi luulest õhkub ajastu vaimu: tema varase luule keskseks teemaks on inimese üksildus ja eraldatus. Lermontovi kujutelmade lemmikkangelaseks saab deemon, langenud ingel, kes pealesunnitud paradiisiõndsusest lahti ütleb ja kõikvõimsa jumala vastu mässu tõstab. Noore Lermontovi lüüriline kangelane ongi mässumeelne ja hingelistes vastuoludes kannatav isik. Ta mässulise üksioleku sümboliks said rahutud vetevood või üksik puri mõõtmatutel mereavarustel ("Puri", 1832) ja kodutute pilvede rand ääretu laotuse all ("Pilved", 1840). 1830. aastate teisel poolel loominguliselt täisküpsena näeb Lermontov luule põhiteemana
Ta on saanud ka Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetuse, mis kõige kõrgem tunnustus tol ajal. Etendused, milles tal on roll olnud: · Jevgeni Onegin · Papageno · Jeletski, Escamillo · Rigoletto · Renato · Jago · Don Giovanni · Porgy · Figaro · Mees La Manchast · Deemon (tema tuntuim nimiosa on sealt) Georg Ots on mänginud ka filmis ja tema loominugutee parimaks saavutuseks on olnud ,,Mister X" , mis tehti opereti ,,Tsirkuseprintsess" põhjal, kuid on ka mänginud filmides ,,Kolme katku vahel", ,,Colas Breugnon". Pärast ,,Mister X-i" linateost hakkas tema hääl kõlama igas raadios ja telekanalil üle kogu Venemaa. Kõik tema välja antud plaadid kadusid poelettidelt välkkiirusel. Ta suutis esitada ka maailmakuulsate heliloojate nagu P.Tsaikovski,
Mihhail oskas hästi saksa, inglise, ladina ja kreeka keelt. Lermatovil oli kaks duelli. 11. Milline oli romantiline kangelane ? Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele. Romantiline kangelane oli üksildane, elus pettunud, kannatav egoist. 12. Teosed Puskin: ,,Jevgeni Onegin'', ,,Kapteni tütar'', ,,Dubrovski'', Ruslan ja Ljudmilla, "Jutustus Tsaar Saltaanist", Lermatov: "Puri", "Meie aja kangelane" , "Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist ...", "Deemon" Gogol: "Hans Küchelgarten", "Õhtud külas Dikanka lähedal" , "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega", novellikogud "Arabeskid" ja "Mirgorod".
antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin möödukas- mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragüüdia allakäik algab kreeka-ratsionaalse filosoofia sünniga, mida kehastab teiste hulgas eriti Sokrates. Euripidese juures on see üleminek juba toimunud: "Jumalus, kes temas kõneles, ei olnud mitte Dionüsios, mitte ka Apollo, vaid täiesti uus deemon, nimelt Sokrates." Kandva kultuuri uuenemine peaks toimuma Richard Wagneri (1813-1883) muusika ja isiku läbi, kelle loomingusse Nietrzche on sel perioodil lausa kiindunud. 1871-1876 tegeleb Nietzsche oma ajastu kultuuriga. II Periood (1876-1882) Seda osa oma filosoofiast nimetab Nietzsche ise "ennelõunase filosoofiana". Nii sünnivad siin sellised teosed nagu "Menschliches-Allzumenschliches" (I.ja II.). "Morgenröte" ja "Die fröhliche Wissenschaft"
Faust on doktor ja õppinud mitmeid teadusi, kuid arvab, et ei tea jätkuvalt kuidas parandada inimeste olukorda selles maailmas ja ühiskonnale elu headust tõestada. Tema olemus on rahutu ja masendunud ning otsib ahastavalt oma sisemist tasakaalu. Tegelane on suhteliselt tugeva iseloomuga, kes ei lange kergesti lõksu ja jääb oma põhimõtetele alati kindlaks, kuni taevas sõlmivad Kurat ja Jumal kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge eksiteele viia. Mefistofeles on kuri deemon, kes ei pea lugu inimestest ega austa ka Jumalat. Ühtäkki ta ilmub Fausti ette puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut, et kui viimane leiab hingerahu ja hakkab elu nautima, siis võidab Kurat ning võib mehe hinge põrgusse viia. Kui Faust nõustus, siis see leping kinnitati veretilgaga. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki, mis teeb ta võrgutavaks ja niipea kui ta kohtub süütu tütarlapse Margaretaga, armuvad noored teineteisesse. Volbriööl satub Margareta vangikongi
Kirjanduse KT Euroopa valgustusajastu Euroopa valgustusajastu-18.saj. Valgustuskirjandus- Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal; tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole varajases romantismis, sest valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele. Siiski tõi huvi inimese tundeelu ja looduse vastu sentimentalistliku suuna inglise luulesse. VOLTARIE filosoofiline jutustus- Candide ehk Optimism. Mille poolest erineb ROSSEAU teistest-ta heidab väljakutse kehtivale moraalile ja kaitseb inimese loomulikke õigusi. Ingli...
mitte. Kuidas kunstiteos modelleerib reaalsust. Kuidas mõjutab kirjandus inimeste elu (just see on autori sekkumine enda teksti, milline peaks olema romaan, või tegelane). Tatjana on kasvtataud üles romaanidel (prantsuse romaanidel). Tema mõttemaailm on vormitud nendest -elumõte on armastus. Armumine Oneginisse toimub romaani skeemi järgi, (armub kõige erinevamasse teistest meestest, o- erineb teistest) Onegin käitub nagu korralik inimimene ikka, teeb et ta ei märka midagi. Ta ei ole deemon, ega ka ingel mitte. Ta on mees, kes pole Tatjanasse armunud ( traditsioonilise romaani skeem ei pea paika) Tatjana on alguses romantiline, unistav. Hea haridusega - tunneb keeli (prantsuse, inglise) Tal on rahvalähedus, (side Vene rahvaluulega, kommete ja uskumistega. Naiivne usk ennustustesse, uskumitesse) . Mingi hetk, kaotab ta huvi Lääne-Euroopa kirjanduse vastu. Tähtsaks muutub kõrge moraalne nõudlikkus. Lõpus Tatjana elustiil muutub, kuid iseloom ja tunded mitte
,,kendzali", ,,kapteni tütar" Luule: värssromaan ,,jevgeni onegin", värssmuinasjutud(5) ja ,,väiksed tragöödiad", ,,boriss godunov" , ,,ihnus rüütel", ,, mozart ja salieri" , ,,kivist külaline", ,,pidu katku ajal", ,,näkineid", ,, stseene rüütliajastust. M.Lermontov (1814-1841)- tuli luulesse Puskini jäljendajana* kuulus vene aristokraatiasse * sündis enneaegsena * elukutselselt kaadrisõjaväelane Poeemid: ,,saska" , ,,mtsõri" ,,tambori laekuriemand" , ,,deemon". Romaan: ,,meie aja kangelane" koosm 4st novellist, millel on 4 erinevat muinasjutustajat, kuid romaani kõigis jutustustes on üks peateg Petsorin, novellid ei ole kronoloogilises järjekorras, kuid ühendab raamjutustus Maksin maksimõtsi oma kujutlusega Petsorini iskust. ,,vürst varja", ,,salakauba vedaja", ,,bela", ,,lask" , ,,vadim" Nikolai Gogol (1809-1852) ukrainlane , isa töötas ametnikuna. Kui isa suri, pidi ta õdesid ja ema ülal pidama,
Mehanistlik maailmapilt maailmas ei ole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja üksikmolekulide korral algtingimused ja liikumisseadused on teineteisest sõltumatud maailm on põhimõtteliselt tunnetatav. Selleks on vaja olendit, mida hakati nimetama Laplace'i deemoniks. Laplace'i deemon suudab koostada kõigi maailmas leiduvate kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Sellega oleksid maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud nii tulevikus kui minevikus mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Nähtus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele Seadus kiirendus kiiruse muut ühes ajaühikus
Descartes'i plaan tõsikindla teadmise saavutamiseks on niisiis kaheetapiline: 1. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. 2. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Oletame nüüd hetkeks, et ei ole ei Jumalat, ei taevast, maad, meil pole ei käsi, jalgu jne. Võib olla olid need kõik vaid illusioonid, mille lõi keegi kuri deemon. Kuid ühes asjas ma siiski ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. Mõtlen, järelikult olen olemas (ld Cogito, ergo sum). See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab. Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest
LOOMING: Draama- mahult üsna väike, ühiskonna kriitiline, huvitub inimese kahepalgelisusest. ,,imelik inimene" ,,kaks venda" ,,maskeraad"- kõige tuntum; peategelane vastandatud ümbritseva ühiskonnaga. Uhke, enesekindel; näitab peategelast kahelt poolt; kannataja, kättemaksu himuline kõigis kolmes on näha autobiograafilisi jooni. Poeemid- selgelt näha ,et romantism ja realism segunevad . viis erinevat varianti, kaks alusmaterjali 1) piibel, (langenud ingel ,Deemon saadetakse maale) , mäestikku ligemed . deemoni suudlus on legend. Armub tüdrukusse ,,jooksik" toimus sõda, ühel mehel õnnestus pääseda. Kuid tema sõber ei sallinud teda enam. Tema ema ei tunnistanud noormeest oma pojaks enam. Kuna ta ei maksnud surnud isa ja venna eest kätte. Proosa- mahult väike , kaks romaani, ,,vürstinna Ligorskaja" ka petsorin. ,,meie aja kangelane" Luule- põhiteemadeks on armastus ,loodus, ühiskonna kriitika ja filosoofia.
Wolandi kirev kaaskond Koroljov- Peemot Abadonna Azazello Hella Fagott Koostas õpetaja Ruth Maal 3 11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Vanim Wolandi Vene keeles Jälgib, et kõik ...on kõrbedeemon, ... on vampnaine alluvatest ja Begemot kannatused oleksid deemon- (nii hüüti tema esimene tõlkes `jõehobu` võrdsed (nimi mõrtsukas. Tema Lesbose saarel abimees, kuri Hiigelsuur kass, tähendab vanajuudi on taevast minema noorelt narr, kes kunagi Wolandi keeles kihutatud ingel, hukkunud ei naerata, lemmiknarr. Ta ingel/hukutaja) kes õpetas inimesi tüdrukuid). näiliselt täidab on gurmaanist relvi ja ehteid,
kange riugaste sepitseja, püüdleb arukuse poole, on taibukas, tegeleb kogu elu filosoofiaga, on osav võlur, mürgitseja ja sofist; oma loomult ei ole ta ei surelik ega surematu. Eros on jumalate ja inimeste vahel selgitajaks ehk vahendajaks ta annab jumalatele teada inimeste palved ja ohvrid, inimestele aga jumalate käsud ja hüvitused ohvrite eest. Eros asub inimeste ja jumalate keskel, täites nende vahel asuva ruumi, nii et universumi ühendab seesmine side. Eros on deemon ja tänu temale ja teistele deemonitele on võimalikuks saanud igat laadi ennustamine ja preestrite kunst ohvritalitusel, müsteeriumid, võlusõnad ja mitmesugused ettekuulutused ja nõidumised. Kogu suhtlemine ja jutuajamine jumalate ja inimeste vahel toimub deemonite vahel nii ärkvel kui ka unes. Eros asub tarkuse ja nõmeduse vahel, ja seega siis ei tegele ükski jumal filosoofiaga ega ihalda tark olla, sest jumalad ongi targad. Samuti ei püüaks mõni tark enam targaks saada
Kadrioru Saksa Gümnaasium Üks huvitav kunstiteos arvustus Kristel Luik 10b Tallinn 2010 Eduard Wiiralt " Põrgu " Eduard Wiiralt ,, Põrgu" Kui ma seda kunstiteost esimest korda nägin sattusin veidi segadusse. Teos tundus olevat segane ning hirmuäratav. Lähemalt uurides mõistsin, mida see maal endast kujutab ning see hakkas mulle meeldima. Minu tähelepanu haarab eelkõige suur deemon all keskel, sest ma arvan, et tema ongi selle loo keskpunkt, kes toob iga päev ühiskonda natuke põrgut juurde. See teos on äärmiselt narratiivne ehk jutustav. Mina arvan, et igal deemonil ja nende abilistel, kes maalil on, on oma lugu ning nad kõik peegeldavad erinevaid emotsioone. Teos on seotud mitte niivõrd muinaslooga, vaid pigem teispoolsusega. Kujutatud on teispoolsuse tumedamat külge, kuhu ükski inimene tõenäoliselt sattuda ei taha.
alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: “Sind armastada – seda ma enam ei saa. Sinuga elada – seda ma enam ei taha.”. DonJosé vihastas, tõmbas oma pussi välja. Ta tahtis et Carmen kardaks ja paluks armu kuid see naine oli deemon. Viimast korda küsis donJosé : “Tahad sa minuga jääda?” “Ei!Ei!Ei!” vastas Carmen. DonJosé lõi teda kaks korda, Carmen langes teisest hoobist, ilma ainsa karjeta. DonJosé jäi pikalt ta laiba juurde ning talle meenus kuidas Carmen soovis metsa maetud saada, seda ta ka tegi. DonJosé andis end üles esimeses vahtkonnas. Tsitaat, mis raamatu algul öeldud oli käis täpselt Carmeni kohta.
Lermontov Sündis Moskvas. Kurb lapsepõlv(suguvõsa ei soosi, ema sureb, vanaema ostab isalt). Naiste seas populaarne, kuigi polnud ilus. Tundlik, raske iseloomuga. Varakult hakkas luuletama. Tundis romantikute luulet, kujunes oma stiil. Ülikoolis kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. Armastus tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Keskne tegelane deemon-langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks. Varase luule tegelane on kahepalgeline-hing püüdleb vabaduse poole, elu hooiab orjaahelais. Tuntuim luuletus on "Puri" ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis tsaari kaardiväes, aga sõda ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks. Näidend "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis
Triigi suurepärane portretisti talent. Tema varasemale loomingule avaldasid suurt mõju Edward Munch, Gerhard Munthe ning Ferdinand Hodler. See ilmnes rahvusromantilistes muistendiainelistes kompositsioonides nagu "Sõttaminek" ja "Lennuk". Pärast Pariisi vaheldumisi Eestis ja Peterburis elanud kunstnik lahkus 1910. aasta näitusel vanameelsete akademistidega plahvatanud konflikti tõttu taas välismaale. 191112 lõi ta oma parimad sümbolistlikus laadis tööd "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Samal ajal Berliinis elades puutus ta kokku saksa ekspressionismiga. N. Triigi töödesse ilmusid veelgi teravamad emotsioonid ahastus, hirm, iha, ja eredamad värvid. Seal loodud portree kunstnik A. Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks
alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: "Sind armastada seda ma enam ei saa. Sinuga elada seda ma enam ei taha.". DonJosé vihastas, tõmbas oma pussi välja. Ta tahtis et Carmen kardaks ja paluks armu kuid see naine oli deemon. Viimast korda küsis donJosé : "Tahad sa minuga jääda?" "Ei!Ei!Ei!" vastas Carmen. DonJosé lõi teda kaks korda, Carmen langes teisest hoobist, ilma ainsa karjeta. DonJosé jäi pikalt ta laiba juurde ning talle meenus kuidas Carmen soovis metsa maetud saada, seda ta ka tegi. DonJosé andis end üles esimeses vahtkonnas. Tsitaat, mis raamatu algul öeldud oli käis täpselt Carmeni kohta. Raamat on väga haarav ning sisaldab ohtralt mustlaskeelseid sõnu
Isegi kodumaalt väljudes ei heidutanud teda võõramaa röövlid, petised ja muu selline. Teose problemaatiline osa algabki hetkega, mil Don Jose kohtub Carmeniga. Carmen kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane. Nagu teose lõpuski mainitud: ,,Oleksin tahtnud, et ta kardaks ja armu paluks, kuid see naine oli deemon." Läbi mitmesuguste vahejuhtumite, lasi Don Jose ennast Carmeni ,,püünisesse" ja too kasutas teda ka omamoodi ära. Don Jose sattus alguses sõjaväkke, hiljem vanglassse. Peale vanlgas istutud aega, ei suutnud Don Jose enam Carmenist eemal olla ja temaga taaskohtudes pakkus Carmen talle võimalust tegeleda salakaubitsemisega. Jose haaras võimalusest ennast Carmeniga veelgi tihedamalt siduda ja nõustus. Temast sai röövlite kambaliige.
värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Kalevipoja surm Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" 12: Nikolai Triigi erinevad tööd: Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Norra maastik, 1908-1910. Õli Normandia maastik, 1911. Pliiats Rannamaastik, 1913-1914. Õli Saaremaa rand, 1913-1914. Õli Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. 1905 13: Konrad Mägi: Lilleline väli majakesega, 1909. Õli, papp Maastik punase pilvega, 19131914. Õli, lõuend Saaremaa rand, 1913-1914. Õli, papp. Teel Tartust Viljandisse, 1915 1916. Õli, lõuend Merikapsad. 1913-1914. 14: J
Vee jumal. Poseidon Üks peamisi Olympia jumalate on mere jumal Poseidon, poja Kronose ja Reja, vend Zeus ja Hades, kellega ta jagas maailma valitseda. Esimesed esindatuse Poseidon on seotud maa viljakusega alkoholiga niiskust, nii nime Poseidon võib mõista oma Doric vormi "abikaasa maa" nimetavas käändes (Poseidon Kretschmer) (Poteidan) Teisest küljest vana indoeuroopa Poseidon on seotud viljakuse zoo deemon, rääkimine kuju hobune või härg, ja seega lähedasele teeniva ammendamatu vägi subsurface ja seetõttu veega element. Seega nime kehastus Poseidon vaata sisuliselt viljakandmist vedelikku, mis on väljendatud külmutatud kujul rituaalse ravi, "isand vetes."Poteidan pinnalaust: potei "Issand" on vokatiivis ja omadussõna daon, "vesi", "vesi" on vokatiivis saadud indoeuroopa tüvi da-, Danu-, juhtides vett ja jõgi (vt Osseetias
annaabi.ee 
