stuupor; (h) negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus Välistavad kriteeriumid Sümptomite seotus ilmse orgaaniline ajukahjustusega Sümptomite seotus psühhoaktiivsete või muude psühhotroopsete ainetega < 1 kuu sümptomid Skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus skisoafektiivne häire Skisofreenia alavormid Paranoidne Hebefreenne Katatoonne Diferentseerumata Skisofreenia järeldepressioon Residuaalne skisofreenia Lihtne skisofreenia Paranoidne skisofreenia tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted; kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud
Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundub, nagu oleks võõra mõju all. Hallutsinatsioon Luulumõtted Negatiivsed sümptomid Motivatsioonipuudus Tundekülmus Eemaldumine perekonnast või sõpradest alavormid Paranoidne skisofreenia Hebefreenne vorm Katatoonne vorm Lihtne skisofreenia ravivõimalused Neuroleptikumid Psühhoteraapia Peresekkumine kokkuvõte Skisofreenia haiged ei ole inimeste ohtlikud Agressiivsust tuleb harva ette Ühel inimesel sajast Meestel tihemini kui naistel Ei lõpe surmaga Sümptomite puhul tunne, nagu sõidaks "ameerika mägedel" Peavigastused, alkohol ja uimastid võivad kaasa aidata psühhooside tekkele KASUTATUD ALLIKAD "Avasta maailm", Liisa Smithi tõlge, 2005,
käitumine on häiritud ning neil on raske reaalsuse üle otsustada • Skisofreeniat põhjustab ajus signaale edastavate kemikaalide tasakaalu häirumine, mistõttu inimene hakkab tajuma asju, mida ei ole päriselt olemas. Skisofreenia sümptomid • Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks ja negatiivseteks sümptomiteks • Positiivsed sümptomid + hallutsinatsioonid ja luulumõtted • Negatiivsed sümptomid Skisofreenia alavormid • Paranoidne skisofreenia • Hebefreenne vorm • Katatoonne vorm • Lihtne skisofreenia Levinumad müüdid skisofreenia kohta • Selle diagnoosiga inimesed käituvad vägivaldselt ja ettearvamatult • Skisofreenia diagnoos eeldab inimese pikaks ajaks haiglasse sulgemist • Vaimselt haiged inimesed on pahad ja õelad, neist peaks eemale hoidma • Skisofreenikud ei saa ise enda haigusest aru Skisofreenia avaldumisriskid • Kümnete uurimuste vaheanalüüs viitab, et
mõisted haiguse kohta Emil Kraeplin, kes nimetas selle varajaseks nõdrameelsuseks ehk dementia praecox'iks. Aastal 1908 võttis Eugen Bleuler kasutusele tänapäeval tuntud mõiste skisofreenia. Tekkepõhjused: Täpset põhjust ei teata; Pärilik (~10 %l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik); Pikaajaline stress (õnnetustest); Kasvukeskkond; Alkoholi, uimastite kasutamine; Peavigastused; Alaliigid: paranoidne skisofreenia inimene arvab, et teda kiusatakse taga või jälitatakse; hebefreenne vorm inimese kõne on seosetu, käitumine arusaamatu, esineb palju veiderdusi; katatoonne vorm inimene kas ei reageeri millelegi ja püsib teatud kehaasendites või ilmutab rahutust, mis ei allu välisele regulatsioonile; lihtne skisofreenia aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid. Sümptomid: Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks mis on inimese jaoks
palju dopamiini. Samuti esineb erinevusi serotoniini ainevahetuses võrreldes tervete inimestega. · dopamiin- (DA) Parkinsoni tõbi põhjustab värisemist, lihasjäikust, tasakaaluhäireid, sest tegemist on orgaanilise ajukahjustusega.(mõjutab liigutusi, tähelepanu, õppimist ) · serotoniin- (5-HT) osaleb une- ja ärkveloleku, meeleolu, isu reguleerimises. Serotoniinil on pidurdav toime. Skisofreenia alavormid · paranoidne skisofreenia - inimene arvab, et teda kiusatakse taga või jälitatakse; · hebefreenne vorm - inimese kõne on seosetu ja käitumine arusaamatu, esineb palju veiderdusi; · katatoonne vorm - inimene kas ei reageeri millelegi ja püsib teatud kehaasendites või ilmutab rahutust, mis ei allu välisele regulatsioonile; · lihtne skisofreenia - aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid. Sümptomid ehk avaldumine · Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks - mis
psüühilised automatismid. Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi. Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi: paranoidne, hebefreenne, katatoonne ja lihtne skisofreenia. Paranoidse skisofreenia puhul on juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreense skisofreenia puhul on juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu
kaks või enam sümptomit. Diagnostika Kliiniline Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Laboratoorne Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi. Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja
- ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) - luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) - hallutsinatsioonid, illusioonid - mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnalina väljendus jääb tihti arusaamatuks - mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jäid - suitsidaalsuse oht *PARANOIDNE SKISOFREENIA a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted b) kuulmishallitsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid nagu viled, suminad või naer c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F30-F39 MEELEOLUHÄIRED - meeleolu või afekti muutus, tavaliselt languse (kaasneva ärevusega või ilma) või tõusu
mõnikord olematute asjade nägemine. Sageli kaasnevad skisofreenia sümptomitega: ärevus, depressioon, ülemäärane motoorne aktiivsus pidev ringiliikumine, ärritus (tuleb märkida, et see on ka vanemate antipsühhootiliste ravimite kasutamise tüüpiliseks kõrvaltoimeks.) 4. Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: · Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. 4 · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine
· kaasuvate psüühikahäirete raskus, kulg ja ravile reageerimine; · isiksushäired ja kuritegevus: 70 - 85%; · isiksushäired ja alkoholism: 60 - 70%; · isiksushäired ja narkomaania: 70 - 90%. (Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999) 1.1. Isiksushäirete tüübid Tabel 1. Isiksushäirete jaotus RHK-10 (WHO, 1992) DSM-IV (APA, 1994) Klaster A Paranoidne Paranoidne Skisoidne Skisoidne Skisotüüpne Skisotüüpne Klaster B Düssotsiaalne Antisotsiaalne Emotsionaalselt ebastabiilne Piirialane (borderline) - impulsiivne tüüp Histriooniline - piirialane tüüp Nartsissistlik Histriooniline
süsteemi haigused Nina limaskesta kahjustus Hüpertermia ja rabdomüolüüs Kahjustav toime rasedusele Äge mürgistus surm krampidest või südameseiskusest Kokaiini toime KNSi Heaolutunne, eufooria, rahutus, erutus, mõnikord võib esineda düsfooria. Doosi tõstmisel treemor ja krambid. Mürgistuse korral KNSi depressioon. KNSi stimulatsiooni tagajärjed Hüperaktiivsus Ärritatavus Unetus Meeleolu labiilsus Erutatus Ärevus, paanika hood Paranoidne psühhoos Deliirium Kardio-vask. toksilisus Mõõdukates doosides südame löögisageduse ja vererõhu tõus. Mürgistuse korral surm arütmia, müokardi infarkti või otsese müokardi pärssiva toime kaudu. Neeru- ja sooleinfarkt Kokaiini toime rasedusele Tingitud sümpaatomimeetilisest toimest Mürgistus nt. aju infarkt Võõrutusnähud ärritatavus, värisemine, ebanormaalne unetsükkel, isutus, hüpotoonia. Nähud kuni 10 nädalat.
Kognitiivsed sümptomid: väljenduvad probleemides õppimisega ja keskendumisega. Võib olla raskusi konsentreerumisega lugemisele või televiisori vaatamisele Raskusi on ka uue informatsiooni meelde jätmisega (näiteks juhised kuidas uude kohta minna). Raskusi on ka keskendumisega kellegi jutule või oma mõtete kogumisele enda enesetunde kohta. Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja
või üldse mitte. Negatiivsed sümptomid häirivad pereliikmeid. Neile tundub, et justkui see isiksus, keda nad teadsid, oleks asendatud kellegi võõraga, kes ei taha midagi teha. Pereliikmetel oleks kasulik teada, et selline käitumine on suuresti põhjustatud luuludest ja hallutsinatsioonidest, mis haaravad inimese oma "võimusesse". 2 Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: · Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu
Diagnostika Kliiniline Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Laboratoorne Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi. Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: · Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu.
isoleerumine. Diagnostilised kriteeriumid: vähemalt 1 grupist a-d , vähemalt 2 grupist e-h, vähemalt kuu aega Prodromaalperiood(nädalaid, kuid) huvi kadumine töö, sotsiaalse tegevuse, oma välimuse hügieeni suhtes, üldine ärevus, murelikkus, depressioon Kulu tüübid: *püsikululine *Episoodiline süveneva defektiga *episoodiline stabiilse defektiga *Episoodiline remiteeruv *Osaline remissioon *Täielik remissioon *Jälgimisperiood vähem kui aasta Alavormid: paranoidne, hebefreenne, katatoonne, diferentseerumata, residuaalne, lihtne, muu skisofreenia Paranoidne skisofreenia paranoilised luulumõtted, hallukad(eriti kuulmis), kõne-, tunde-, tahteeluhäired ja katatoonsed ähud on väheväljendunud ; kontrolli-, mõjustus-, hõivatusluul ; tagakiusamisluul ; suhtumisluul ; kõrge päritolu luul ; missiooniluul ; kehamuutusluul ; kiivusluul ; ähvardavad või käskivad hääled, mitteverbaalsed kuulmishäired ; lõhna või
käskivad sundmõtted (ära astu plaadivahe peale, too kaseoksad tuppa) ja kartuslikud (soetud tervisega, füüsilise seisundiga, sotsiaalne situatsioon) ülekaalukad mõtted stress, probleem lahendamata. Seotud valdavalt probleemse situatsiooniga. luulum tted kõige raskem häire, mõte mis on kriitikalage, mille kohatusest inimene ise aru ei saa ja ta on veendunud selle õigsuses (naaber kriitab läbi seina) tüübid: 1. paranoidne luul (tähendus, jälitus, mõjutus, tagakiusamis, mürgitus, erootiline, kiivus), 2. depressiivne luul inimene alusetult alahindab oma väärtust (võimu, vaesus, alaväärsus, kuku) depressiivsus võib ka esineda luulutasandil. 3. suurusluul võimekus, leidurlus, rikkus, seksuaalse külgetõmbe luul, missiooniluul. ÜLEKAALUKAS MÕTE on inimese teadvuses domineerivam kujunenud mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse.
derealisatsioonisündroom, instseneeringusündroom; Capgras' sündroom; depersonalisatsioonisündroom hallutsinoosisündroom (domineerivad meelepettelised elamused, sageli kuulmishallutsinatsioonid; selgelt väljendunud luulumõtted puuduvad) paranoiline sündroom (juhtivaks on süstematiseeritud paranoilised luulumõtted, meelepettelised elamused puuduvad) persekutoorne paranoiline sündroom; - kiivusluulu sündroom paranoidne sündroom (meelepetted koos paranoiliste luulumõtetega) psüühiliste automatismide sündroom e. Kandinsky-Clerambault' sündroom 14 (mõjustuselamused, pseudohallutsinatsioonid, paranoiline luul) parafreenne sündroom (iseloomulikuks on suurusluulumõtted, mis ei ole seotud primaarse meeleolu ja aktiivsue muutusega mania suunas) katatoonse stuupori sündroom (vt. katatoonne skisofreenia)
04.2007). DSM-IV põhineb 1980. aastate süstemaatilistel teadusuuringutel. Hakati taotlema isiksushäirete diagnooside reliaablust ja valiidsust ning tulemusena täpsustati kriteeriume, vähendati kattumusi ja jäeti välja kahtlased südroomid. (Allik etc 2003: 118). Isiksushäired on jagatud kolme klastrisse ning samasse klastrisse kuuluvad isiksushäired esinevad sageli koos (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): Klaster A Klaster B Klaster C Paranoidne Antisotsiaalne Vältiv Skisoidne Piirialane Sõltuv Skisotüüpne Histriooniline Obsessiiv-kompulsiivne Nartsissistlik 5 ISIKSUSHÄIRETE TÜÜPIDE ÜLDISELOOMUSTUS RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse
kujunemisega. Häire kulg võib olla erinev ja pole sugugi paratamatult krooniline või pidevalt halvenev (kulgu iseloomustab viies koodinumber). Mõnikord (eri kultuurides ja populatsioonides erisugusel määral) on tulemuseks täielik või peaaegu täielik tervenemine. Mõlemad sugupooled on haigusest ligikaudu võrdselt ohustatud, naistel algab haigus tavaliselt hiljem. Skisofreenia levinumad vormid on a) paranoidne skisofreenia, mille puhul on valdavaks positiivsed sümptomid, st, luulumõtted ja hallutsinatsioonid b) hebefreenne skisofreenia, kus juhtivateks on emotsionaalsed häired, luulumõtted ja hallutsinatsioonid on fragmentaarsed ja episoodilised c) katatoonne skisofreenia, kus peamised on negatiivsed sümptomid (stuupor, vahajas paidnlikkus ja rigiidsus, st keha püsimine teatud asendis, mutism e. vaikimine jne)
Skisofreenia diagnoosi välistavad kriteeriumid: 1)sümptomite kestus on alla 1 kuu 2)skisoafektiivne häire? = kui skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus. Skisofreenia diagnoosi välistavad: 1) sümptomite seotus ilmse orgaanilise ajukahjustusega 2)skisofreeniale iseloomulike sümptomite seotus psühhoaktiivsete ja muude psühhotroopsete ainetega. Skisofreeniavormid (paranoidne, hebefreenne, katatoonne, residuaalne) Paranoidne skisofreenia. Juhtival kohal püsivad paranoilised luulumõtted, millele tavaliselt kaasnevad hallutsinatsioonid, eriti auditoorsed, ja muud tajumishäired; jälitamise, suhtumise, kõrge päritolu, missiooni, kehamuutuse või kiivuse luulumõtted; ähvardavad või käsklusi andvad kuulmishallutsinatsioonid, ka sellised hallutsinatsioonid nagu viled, suminad või naer; nägemishallutsinatsioonid võivad esineda, kuid on harva juhtivad; mõtlemise vormilised häired ilmnevad
- Hüpnagoogsed ja hüpnopompiidsed Mõtlemise häired - Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed Kvantitatiivsed – mõtteid palju, vähe, blokeerimine, laialivalguvus, preservatsioon, seoslikkuse kadumine, sõnasalad, neologismid, verbigeratsioon Kvalitatiivsed – sundmõtted, ülekaalukad mõtted, luulumõtted Luulumõtete jaotus: - Vastavalt ilmnemisele – primaarsed, sekundaarsed, jagatud - Vastavalt luulumõtete sisule – paranoidne, suurusluul, depressiivne luul, seoses mõtete omamise/päritoluga Luulumõtted Jaotus vastavalt ilmnemisele: - Primaarsed - Sekundaarsed - Jagatud luulumõted Vastavalt sisule - Paranoidne - Suurusluul - Depressiivne luul - Seoses mõtete omamise/päritoluga - Sageli seotud tagakiusamise ja jälitamisega Meeleolu (emotsionaalsuse) häired - Patoloogiline efekt – väga intensiivne, järsku tekkiv afektiseisund mille jooksul teaduvsseisund muutub
meeleoluhäiretele või muudele raskematele psüühikahäiretele ning ei ole seotud orgaanilise ajukahjustusega. Skisofreenia psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus. Põhjused ja tekkemehhanism pole täpselt teada. Skisofreenial võib esineda mitmeid alavorme, mis avalduvad väga erinevalt: luulud, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebamäärased aistingud. Skisofreenial on 4 alavormi: paranoidne inimene arvab, et teada kiusatakse taga või jälitatakse; hebefreenne seosetu kõne, arusaamatu käitumine, palju veidrusi; katatoonne ei reageeri millelegi, püsib tardunud kehaasendis, lihtne aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid. 35. Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutletav või mõeldav juuresviibimine. 36
tavaliselt üks inimene, kes seda „tõde“ teab; kõik teised on haiged/ pahad/ rumalad) – sageli „vanemate tõde“ on „tõesem“ kui „laste tõde“; esineb ka paarisuhetes - Põhjuse ja tagajärje segiajamine: üks inimene peab üht sündmust mingi teise sündmuse põhjuseks, teine mingi muu sündmuse tagajärjeks – ei suudeta lineaarsest põhjuslikkusest kõrgemale tõusta (paranoidne isik) 4. Teadete kodeerimise viisid: analoogiline ja digitaalne kood - digitaalne – on mõistetav keelekontekstis, puudutab keelt ennast/ sõnad (verbaalne, nt „karu”). Inimestevaheline kokkulepe, et sõnad tähendavad midagi. Sõnade kasutamine võimaldab edasi anda väga keerukat infot (mitte kõike), kuid puuduvad võimalused suhet adekvaatselt edasi anda. Võrdlemisi piiratud, sest ei võimalda kõike vajalikku edastada.
F 20 Skisofreenia Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogika, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) Hallutsinatsioonid, illusioonid Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seotusetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired
F 20 Skisofreenia Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogika, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) Hallutsinatsioonid, illusioonid Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seotusetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired
korrektsioonile) · Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. · Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. · Suitsidaalsuse oht! Paranoidne skisofreenia · (a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted; · (b) kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; · (c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid. Äge psühhootiline episood · äge algus (kahe nädala vältel)
annaabi.ee 
